Psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tingitud psühhootiline häire (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õe õppekava
PSÜHHOAKTIIVSE AINE KASUTAMISEST TINGITUD PSÜHHOOTILINE HÄIRE
Tartu 2009
Situatsioon
31-aastane meespatsient tunnistab, et on viimase aasta jooksul iganädalaselt amfetamiini kasutanud. Mõnikord on kasutanud ka ecstasyt ja kokaiini. Amfetamiini kasutamist põhjendab ta energia ja uudsete ideede saamise vajadusega erialase töö jaoks.
Patsient töötab turundusspetsialistina. Vestluse ajal on patsient rahutu , ei suuda keskenduda, jääb aeg-ajalt kuulatama ja kiikab iga natukese aja tagant aknast välja.
On veendumusel, et teda võidakse konkurentide poolt tappa. Väidab, et nägi teda tappa soovivaid meesterahvaid ka osakonda saabudes. Käesoleval hetkel arvab ta neid viibivat haigla kõrval asuvas pargis.
Arutlus
Situatsioonist tuleb välja, et patsiendil on tekkinud sõltuvus amfetamiinist. Patsiendi sõnul on amfetamiin talle pigem abiks kui kahjuks. Samas on patsient kaotanud meelerahu ja on kogu aeg valvel. Ta kahtlustab, et inimesed tahavad talle halba ja ta ei suuda orienteeruda ka kohas.
Kõige olulisem psüühikahäire sümptom antud situatsioonis on sõltuvus ehk tugev tung või sundmõte tarvitada ainet. Aine tarvitamisest aga tulenevad järgnevad sümptomid: ärevus, luulumõtted, rahutus ja desorientatsioon. Sellise patsiendiga töötades peab meeles pidama, et psühhotiliste ainete kuritarvitamine on krooniline paljudel patsientidel. Seega kuigi võib tunduda, et patsiendi jaoks on loobumine lihtne siis see pole nii. Nad ei suuda seda ilma toetuse ja mõistmiseta. Kuna patsiendil on desorientatsioon kohas, siis ei pruugi tema vastused olla ka tõesed. Võib-olla küsiks võimalusel küsimusi ka lähedastelt tuttavatelt ja sugulastelt. Oluline osa on siin vaatlusel. Selle abil saab kindlaks teha, kas patsiendil on võõrutusnähte (väsimus, unehäired, suurenenud söögiisu) või üledoosi sümptomeid (vererõhu muutused, tahhükardia, bradükardia, pupillide laienemine).

• Millal alustasite amfetamiini kasutamist?
  
• Kui tihti kasutate ecstasyt ja kokaiini?
  
• Kas te suitsetate ja/või tarvitate alkoholi? Kui jah, siis kuna alustasite? Kui tihti tarvitate?
  
• Kas te olete proovinud sooritada enesetappu, kas te olete mõelnud sellele?
  
• Kas teil esineb unehäireid?
  
• Kas te elate üksi?
  
• Kas te olete läbinud varem psühholoogilisi ja psühhiaatrilisi uuringuid?
  
• Kas te olete ka eelnevalt ravi saanud? Kui jah siis miks see on katkenud?
  
• Kas te olete tundnud meeleoluhäireid, nt põhjuseta kurvameelsus jne?
  
• Kas te olete proovinud loobuda uimastite tarvitamisest?
  
• Kas teil on esinenud vägivallahoogi?
  

Õendusplaan
Õendusprobleem
Eesmärk
Tegevused
Hinnang
Rahutus ja ärevus tingitud amfetamiini tarvitamisest, mis väljenduvad keskendumisraskustes ja luulmõtetes.
Patsient suudab keskenduda.
Patsiendil puuduvad luulmõtted.

• Soovita võõrutusravi
  
• Selgita, et keskendumishäire on tingitud amfetamiinist, samuti ka hirm jälitamise ees
  
• Ravi ajal on oluline rahulik miljöö ja patsiendi pidev jälgimine
  
• Jälgi vedelike ja elektrolüütide tasakaalu (häire põhjustab segasust), vajadusel korrigeeri
  
• Vajadusel arsi korraldusel antidepressandid
  

Patsient on võõrutusravil, luulmõtted on vähenenud, keskendumishäired säilinud
Potensiaalne toitumishäire tekke oht seotud psühhootiliste ainete kasutamisega
Toitumishäiret ei teki

• Tee kindlaks päevane kaloraaž ja patsiendi kaal
  
• Selgita adekvaatse toitumise tähtsust
  

Patsiendi kaal ei alane
Teadmiste puudus oma seisundist
Patsient teab oma seisundist

• Selgita patsiendile ja tema perekonnale amfetamiini kahjulikke mõjusid organismile
  
• Purusta müüdid uimastite kohta
  
• Tutvusta tugigruppe
  

Patsient on teadlik ohtudest, mis tekivad amfetamiini tarvitamisest
Kasutatud kirjandus

• Allaste , A.-A., Lagerspetz, M., Kurbatova, A. (2005). Uimastid ja uimastitarvitajad Eesti ühiskonnas. Valgus.
  
• Laukkanen, E., Marttunen, M., Miettinen, S., Pietikäinen, M. (2006). Kuidas aidata psüühikaprobleemidega noorukit. Medicina .
  
• Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (2001). Õe käsiraamat. Medicina
  
• Shives, R. L. (2005). Basic concepts of pshyciatric- mental health nursing . Lippincott Williams & Wilkins .
  
• Videbeck, S. (2003). Pshyciatric mental health nursing. Lippincott Williams & Wilkins.