Väikeloomade elektrokardiograafia (0)

Sarnased õppematerjalid

17

pdf

EKG konspekt

Kodade dilatatsioon. Vaatad II ja V1 lülitusi Parema koja dilatatsioon. P pulmonale (tingitud Vasaku koja dilatatsioon. P mitrale(mitraalklappi rikked) kopsuhaigustest) • P-sakki amplituud rohkem kui 2.5mm alumistes • V1 lülituses P- sakki lõpposa rohkem kui 1mm lüitustes: II, III, and aVF. allpool isoelektrilise joonest • P-sakki elektriline telg nihkub paremale • P-sakki lõpposa kestus ületab 0,04 sek (1 väike ruut) • P-sakki kestus ei muutu • P-sakki telg ei muutu (normis domineerib nkn vasak koda) Vatsakeste hüpertroofia Parema vatsakese hüpertroofia. Kopsuhaigused ning Vasaku vatsakese hüpertroofia. Süsteemne hüpertensioon kaasündinud rikked ning klappihaigused V5-R on väiksem kui V6-R;

Meditsiin

15

doc

Ohtlikud ventrikulaarsed rütmihäired

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ II- 1 Svetlana Müürsepp OHTLIKUD VENTRIKULAARSED RÜTMIHÄIRED Iseseisev töö Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................... 3 1. VENTRIKULAARSED EKSTRASÜSTOLID (VES) .......................................4 2. VENTRIKULAARSED TAHHÜKARDIAD (VT) ..........................................7 3. VATSAKESTE VIRVENDUS (VF) ............................................................ 9 4. ASÜSTOLIA (AS) .................................................................................11 5. PULSITA ELEKTRILINE AKTIIVSUS (EMD) .............................................12 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................13 2 SISSEJUHATUS Rütmihäirete all mõistetakse

Sisehaigused

14

doc

Südame rütmihäirete referaat

Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................................3 Südame rütmihäirete kliiniline tähtsus.............................................................................................................5 Südame rütmihäirete klassifikatsioon...............................................................................................................6 Tahhüarütmiad..................................................................................................................................................7 Siinustahhükardia........................................................................................................................................7 Kodade virvendus ja laperdus................................................................................................

Enamlevinud haigused

7

pdf

Südame ja vereringe füsioloogia

A.Vahtramäe 2011 1 Südame ja vereringe füsioloogia · Südame ehitus - Süda on neljakambriline ja on jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks ­ paremaks ja vasakuks. Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid. Need kinnituvad kõõluskeelikute abil vatsakeste sisekihi (endokardi) külge. Atrioventrikulaarklapid avanevad vaid ühtepidi ­ kodadelt vatsakeste suunas. Kui klapid verd tagasi lasevad, on tegemist patoloogilise seisundi ­ klapipuudulikkusega. - Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. bikuspidaal- e. mitraalklapp - Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp - Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad poolkuuklapid. Ka need avanevad ühes suunas. Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine. Parema ja vasaku vatsakese muskulatuur on erineva läbimõõd

Bioloogia

12

docx

SÜDA JA VERESOONED

Blokaadi asukoha kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. Fibrillatsioon ­ südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Elektrokardiograafia. Elektrokardiogrammi kirjeldus. Meetod südame biovoolude registreerimiseks. Aparaati, millega mõõdetakse, nim. elektrogardiograaf, ja millega üles kirjutatakse, Elektrogardiogramm (EKG). Biovoolude registreerimiseks asetatakse elektroodid kas kätele/jalgadele või rindkerele. Biovoolud levivad üle keha. Elektrogardiogrammil on näha sakid, mis nulöljoonest ülespoole, kannavad elektriliselt positiivset ja allapoole jäävad sakid on elektriliselt negatiivsed.

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...

28

docx

INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED

INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Steriilse protseduurilaua katmine Aseptika- meetotod, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Antiseptika - mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava )ainete abil.Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO dokumentatsiooni puhu

Õendus

25

doc

INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON

ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate ajuosade"osavõtuta on teatud ulatuses võimlaik elutähtsate funktsioonide säilimine. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla piisavad ilma kõrg

Bioloogia

13

doc

Stenokardiapatsiendi põetus

STENOKARDIPATSIENDI PÕETUS Angina pectoris Stenokardiavalu ehk rinnaangiin ilmneb sageli koormuse ajal. Pigistav rõhumistunne lokaliseerub rinnaku all rindkere keskel, kiirgub eriti vasakusse käsivarde, õlgadesse, kaela ja lõuapäradesse. Valupunkt ei ole palpeeritav. Lisaks valule on sageli sümptomiteks hingeldus ja väsimus, mõnikord iiveldus. Ebastabiilne stenokardia Medikamentoossele ravile halvasti alluv äge rinnavalusündroom või stabiilse rinnaangiini äkiline halvenemine. Patsiendil tavaliselt ka rahulolekuvalud. Südameinfarktivalu Tüüpilise stenokardiavalu sarnane, kuid tugevam ja kestvam. Selgita · Valu tugevus · Valu asukoht · Kas valu kiirgub · Valu kestus · Kas on alanud rahuloleku või koormuse ajal · Millised tegurid suurendavad/leevendavad valu · Varasemad samalaadsed valukogemused · Kas söömine mõjutab valu Diferentsiaaldiagnostika · Perikardiit ­ sissehingamine ja asendivahetus

Sisehaigused

Kommentaarid (0)