Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Väikeloomade elektrokardiograafia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks kasutatakse?

Väikeloomade elektrokardiograafia
Milleks kasutatakse?
• Südamesageduse määramine
• Arütmiate määramine
• Elektrilijuhtivuse häirete määramine
• Võib määrata kodade ja vatsakeste suurenemist (mitte alati)
Juhteviisid
• V1 – 5-es parem roidevahemik rinnaku juures
• V2 – 6-es vasak roidevahemik rinnaku juures
• V3 – 6-es vasak roidevahemik roide-kõhreliiduse juures
• V10 – 7-nda rinnalüli ogajätke juures
Südamesagedus(SS)
Version 1
• 50mm/sek - 3000/RR( kastide arv)=SS
• 25mm/sek – 1500/RR(kastide arv)=SS
Version 2
• 50mm/sek - 15cm (3sek) olevad kompleksid x 20
• 25mm/sek – 15cm (1,5) olevad kompleksid x 40
Version 3
• 50mm/sek – A4 lehele (6sek) jäävad kompleksid x10
Elektriline telg
• Ventrikulaarse depolarisatsiooni (QRS) suund
• II lülituses kõrgeim QRS
Normaalne elektriline telg
• Koer – +40º - +100º
Kass – 0º - +160º
Telje arvutamine
Vektor meetod
– I ja III lülituse QRS-i hälbe kastide aritmeetiline summa
– märgitakse skaalal
• Isoelektriline meetod
– leida isoelektriline lülitus
– ET on risti selle lülitusega
• Suurima aritmeetilise hälbega QRS-iga lülitus
P- sakk
• Kodade depolarisatsioon
• II lülituses positiivne
• Parema koja suurenemine
– Kõrge amplituud
• Vasaku koja suurenemine
– Pikk aeg
P-R intervall
• Impulsi liikumine AV sõlmes
• Pikenenud aeg – 1 astme
AV- blokk
QRS- kompleks
• Kõrge R II lülituses – vasaku vatsakese hüpertroofia
Kontsentriline
Ekstsentriline
• Lai – His’i kimbu vasaku sääre blokk
– Vasaku vatsakese hüpertroofia nii kontsentriline kui ka ekstsentriline
• Sügav S-sakk
– Parema vatsakese hüpertroofia
– ET paremale
T-sakk
• Vatsakeste repolarisatsioon
• Võib olla positiivne, negatiiivne, bifaasiline
Südame rütm
Siinus rütm – igal QRS-kompleksil on oma P-sakk ja igale P-sakile järgneb QRS
• Koer – siinus rütm, respiratoorne siinus arütmia
• Kass – siinus rütm
Siinus bradükardia
• Südame sagedus alla 60 löögi/min
• Vaagus närvi toime
Siinus tahhükardia
• Südamesagedus üle 140 löögi/min
• Adrenergilise toonuse ülekaal
AV-blokk
• 1 astme AV-blokk – P-R pikk
• 2 astme AV-blokk – P-sakid olemas, aga igale ei järgne QRS-i
• 3-astme AV-blokk – impulss blokeeritakse AV-sõlmes
– Sekundaarne rütm vatsakese seinast, aeglasem – päästelöögid
Siinus arrest
• Siinus sõlmest ei teki impulsse – Pikk paus, järgneb päästelöök
Enneaegne kodade süstol (APC)
• Koja müotsüüdist
• Varem kui siinus sõlmest tulev
• QRS normaalne
Enneaegne ventrikulaarne süstol (VPC)
• Vatsakese müotsüüdist
• Lai QRS kompleks
• T-sakk suur ja vastupidises suunas kui QRS kompleks
Supraventrikulaarne tahhükardia (SVT)
• Rohkem kui 4 APC-d järjest
Kodade fibrillatsioon (AF)
• Tahhükardia
• P-sakke pole
• QRS normaalne
Ventrikulaarne tahhükardia (VT)
• Rohkem kui 4 VPC järjest
• Suured laiad QRS-kompleksid
Ventrikulaarne fibrillatsioon
• QRS kompleksi ei ole
• Asüstoolia
Väikeloomade elektrokardiograafia #1 Väikeloomade elektrokardiograafia #2 Väikeloomade elektrokardiograafia #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor asdfghja Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

EKG konspekt
17
pdf

EKG konspekt

Kodade dilatatsioon. Vaatad II ja V1 lülitusi Parema koja dilatatsioon. P pulmonale (tingitud Vasaku koja dilatatsioon. P mitrale(mitraalklappi rikked) kopsuhaigustest) • P-sakki amplituud rohkem kui 2.5mm alumistes • V1 lülituses P- sakki lõpposa rohkem kui 1mm lüitustes: II, III, and aVF. allpool isoelektrilise joonest • P-sakki elektriline telg nihkub paremale • P-sakki lõpposa kestus ületab 0,04 sek (1 väike ruut) • P-sakki kestus ei muutu • P-sakki telg ei muutu (normis domineerib nkn vasak koda) Vatsakeste hüpertroofia Parema vatsakese hüpertroofia. Kopsuhaigused ning Vasaku vatsakese hüpertroofia. Süsteemne hüpertensioon kaasündinud rikked ning klappihaigused V5-R on väiksem kui V6-R;

Meditsiin
Ohtlikud ventrikulaarsed rütmihäired
15
doc

Ohtlikud ventrikulaarsed rütmihäired

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ II- 1 Svetlana Müürsepp OHTLIKUD VENTRIKULAARSED RÜTMIHÄIRED Iseseisev töö Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................... 3 1. VENTRIKULAARSED EKSTRASÜSTOLID (VES) .......................................4 2. VENTRIKULAARSED TAHHÜKARDIAD (VT) ..........................................7 3. VATSAKESTE VIRVENDUS (VF) ............................................................ 9 4. ASÜSTOLIA (AS) .................................................................................11 5. PULSITA ELEKTRILINE AKTIIVSUS (EMD) .............................................12 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................13 2 SISSEJUHATUS Rütmihäirete all mõistetakse

Sisehaigused
INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED
28
docx

INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED

INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1.Steriilse protseduurilaua katmine Aseptika- meetotod, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Antiseptika - mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava )ainete abil.Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena. 2.Tiss – skooring, mis see on ja astmed TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO dokumentatsiooni puhu

Õendus
INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON
25
doc

INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON

ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate ajuosade"osavõtuta on teatud ulatuses võimlaik elutähtsate funktsioonide säilimine. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla piisavad ilma kõrg

Bioloogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Füsioloogia konspekt eksamiks
34
docx

Füsioloogia konspekt eksamiks

INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luud toetada ja kaitsta keha,

Anatoomia ja füsioloogia
FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019
34
pdf

FÜSIOLOOGIA EKSAMI KORDAMISKÜRIMUSED JA PRAKTIKUMIDE KIRJELDU 2019

FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas. Bernard mõistis, et looma sõltumatus muutuvatest välistest tingimustest on seotud tema võimega säilitada suhteliselt püsivat keskkonda. WALTER CANNON Sõna ei tähenda midagi fikseeritut, eelnevalt paikapandut ja muutmatut, stagnatsiooni. See tähendab, et see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv. Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse sisekeskkonna s

Füsioloogia
Füsioloogia
33
doc

Füsioloogia

I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF ­ käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF ­ käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F ­ uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinil

Anatoomia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun