Absolutismi kujunemine (1)

Absolutismi kujunemine Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku �htumaa �htsuse. Tugevnesid d�nastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid p�rast reformatsiooni veel usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks p�hjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin ( 1530 -1596), kelle p�hit��ks on "Six livers de la Republique" (Kuus raamatut riigist. 1576). Kolmest traditsioonilisest riigivormist - demokraatia kui rahva v�im, aristokraatia kui n-� paremate v�im ja monarhia kui �ksikisiku v�im - eelistas Bodin kindlalt viimast. nii demokraatia kui ka aristokraatia oli Bodini meelest ebakindel ning v�i edukalt toimida vaid �ige l�hikest aega. Elanike turvalisuse ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuninga v�im. See pidi Bodini arvates olema eelk�ige eluaegne, teiseks pidi v�im olema absoluutne ja jagamatu . S�ltumatul majesteedil, v� itis Bodin, peab olema �igus v�lja anda seadusi k� igile alamatele, ilma et ta vajaks nende tingimusteta heakskiitu. K�ik seadused pidid l�htuma ainult valitseja tahtest. Ideaalne monarhia oli Bodini silmis harmooniline, vastavalt varandusele ja v�imetele �iglaselt koormisi ja kohustusi jagav. Nii Bodin kui ka teised absolutismi toetajad t�mbasid selge piiri absolutismi ja t�rannia vahele, r�hutades perekonna ja eraomandi kaitset.