Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Bioloogia iseseisev tartu khk ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vesiroos, järved, vesiroosi, luts, nuia, karpkala, hundinui, koger, õied, pohl, õisik, haug, ahven, särg, aruhein, sinika, mänd, järvede, palumetsad, pohla, jänes, hariliku, lainja, rebane, valgel, väikesel, tõlvik, sasaan, vars, kodukakk, kollased, eluviisiga, ahvena, järvedes, lutsu, karvane, lainjas, kaksikhammas, arukask, isasõied(sale, süstjas, selja ja pärakuuim ühesuurused) SÄINAS. (pärakuuime väliserv sirge) 5 Säinas on 36...48 cm pikkune kala mustjasrohelise selja, hõbedaste külgede ja valge kõhuga. Säinas võib elutseda mitmekesistes tingimustes: aeglase vooluga jõgedes ja nendega seotud järvedes, aga ka nõrga soolsusega merelahtedes. Üldiselt meeldivad talle aeglase vooluga jõed ja järved ning ta on suhteliselt paikne kala, kes ei soorita ulatuslikke rändeid. TURB. (pärakuuime välisserv kumer) TÕUGJAS. (pärakuuime v. külg nõgus) LEPAMAIM. (külgjoon katkendlik, külgedel tumedaid vööte ja triipe, soomus väike) MUDAMAIM. (suur soomus) Mudamaim on meie kalafauna üks väiksemaid esindajaid. Tema kehapikkus on 3...6 cm ning kaal paar grammi. 8 cm pikkust isendit peetakse omasuguste seas juba hiiglaseks
Järved Järved Maailma kümme suurimat järve: Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. · Kaspia meri · Ülemjärv Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse · Victoria järv järvenõgudeks. · Huroni järv Järved saavad oma vee · Michigani järv vihmaveest ja lumesulamisveest. · Araali meri Ka jõed ja ojad toovad · Tanganjika järv
Eestis kasvab ligikaudu 560 liiki, millest enamik (umbes 400) on lehtsamblad. Sõnajalgtaimed- neil on varred, lehed ja juured. Erinevalt sammaldest esineb neil juhtkude(floeem ja ksüleem). Õisi pole(seemneid pole). Paljunevad spooride abil. Paljasseemnetaimed- neil on varred, lehed, juured. Esineb juhtkude, kuid seal paiknevad ainult trahheiidid. Seemned arenevad katmata õiealgmest. Katteseemnetaimed- erinevalt paljasseemnetaimedes on neil juhtsooned e. trahheed, õied e. kaetud õiealgmed, millest arenevad seemneid sisaldavad viljad. Seemnetes on endosperm. 3. Eesti loomastiku jaotumine süstemaatilistesse rühmadesse, näited vastavatest liikidest. Eesti loomastiku liigiline mitmekesisus eri rühmades (võrdlus). Loomade käitumine ja tegevusjäljed. II. Metsad 1. Metsade üldiseloomustus. Metsa mõiste, tähtsus. Metsad maailmas. Eesti metsasus võrreldes teiste Euroopa riikidega
Tartu 2011 SISSEJUHATUS Kalakasvatus ja kalakaitse on tänapäeval muutunud üsna suureks eraldiseisvaks looduskaitse haruks. Kalade väljapüük on viimasel sajandil mitmekordistunud seega tuleks uurida, kas liigid on võimelised sellise väljapüügi juures oma arvukust säilitama. Praeguseks on Eesti vetest juba kadunud liik Acipenser sturio lisaks kuulub esimesse kategooriasse ka Coregonus lavaretus.(II )Lisaks üritan kinnitada ka seda, et kas Karpkala (Cyprinus carpio) on ohustatud liik, kuna neid saadakse Eesti vetest väga harva kätte. Kalaliikide kadumine ja arvukuse vähenemine võib olla põhjustatud inimeste poolt otseselt liigse väljapüügi tulemusena. Lisaks ohustab liike kudealade hävimine, või tõkked nendeni jõudmiseks. Käesolevas töös uurin, kas allpool käsitletud liigid on vähenenud Eestis ja ka mujal Baltikumis. Valisin just sugukonna karpkalalased, kuna need liigid on kõige rohkem söögiks
Õisi pole. Paljunevad spooride abil. *Sõnajalgtaimed – neil on varred, lehed ja juured. Erinevalt sammaldest esineb neil juhtkude(floeem ja ksüleem). Õisi pole(seemneid pole). Paljunevad spooride abil. *Paljasseemnetaimed – neil on varred, lehed, juured. Esineb juhtkude, kuid seal paiknevad ainult trahheiidid. Seemned arenevad katmata õiealgmest. *Katteseemnetaimed e õistaimed – erinevalt paljasseemnetaimedes on neil juhtsooned e. trahheed, õied e. kaetud õiealgmed, millest arenevad seemneid sisaldavad viljad. Seemnetes on endosperm. LOOMADE HÕIMKOND Choanoflagellates (kaelusviburlased) Metazoa(hulkraksed loomad) – porifera(käsnad), placozoa(plaatloomad e naastloomad), Cnidaria (kõrveraksed), Ctenophora(kammloomad), Acoelemorpha(umbelislaadsed). Metazoa: -Protostomia (algsuused): Lophotrochozoa -Kinorhyncha(siilussid)
ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust, harilikust pihlakast, pajudest. Puhmarinne on lausaline
Millised kalaliigid on Eestile iseloomulikud? Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest jatursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi
veega hästi varustatud, viljakatel Salumets sinilill, kopsurohi, seljarohi, naat, ülased, muldadel suured sõnajalad, angervaks mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik parajalt kuiv, valgusrikas, suhteliselt Palumets liigivaene: pohl, mustikas, kõrrelisi, tihe toitainetevaene samblarinne kuusk, ka kask, haab, mänd, alustaimestus Laanemets niiskus- ja toitetingimused keskmised jänesekapsas, laanelill, kattekold, ülased Nõmmemets kuiv, toitainetevaene liivmuld mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik*
Loobu jõe projekt: Taimed 1)Kollane vesikupp (Nuphar lutea) väike vesikupp (III kategooria kaitse) lehe laius 8-22cm; ovaalsed; piklikum kui vesiroosil Keskmine vesikupp-hübriid järvedes, tiikides, aeglase vooluga jõgedel ravimite valmistamine (valuvaigisti, palaviku alandaja) risoom on kergelt mürgine äärmiselt leplik vee suhtes 2)Valge vesiroos (Nymphala alba) sugulasliik:Väike vesiroos III kategooria kaitse lehed 10-30cm, ümmargused, leheroodud ühinevad lehe servas suured õhuruumid leherakkude/leherootsude sees (võimaldab liikuda vee alla ja üles) õied on lõhnatud kasvavad magevees õiekell-sulgeb oma õie enne vihma või siis kui päikest pole eelistab seisvat/aeglase vooluga vett kosmopoliit-levinud kogu maakeral mürgine valge ja väike vesiroos annavad hübriide risoom naha parkimiseks viljatüübiks on kupar
ujulehtedega ja 10 liiki veesiseseid taimi. Järves domineeris kaldaveetaimestik, kõige rohkem esines harilikku pilliroogu (Phragmites australis), järvkaisel (Schoenoplectus lacustris) ja ahtalehist hundinuia (Typha angustifolia). Ujulehtedega taimestikku oli vähe, peamiseks liigiks oli kollane vesikupp (Nuphar lutea). Veesisest taimestikku oli samuti vähesel määral, valitsevaks liigiks läik-penikeel (Potamogeton lucens). Kaitsealustest liikidest esines III kategooria liik väike vesiroos (Nymphaea candida). (Eesti väikejärvede seire 2008) Zooplanktoni järgi oli Vagula järve seisund 2008. aastal väga hea. Arvukus oli suur ning biomass keskmine. Leiti 10 liiki, sh. 8 liiki koorikloomi. Biomassilt ja arvukuselt domineerisid aerjalgsed, mis näitab veekogu väga head seisundit (Eesti väikejärvede seire 2008) Mäemetsa (1997) andmetel esines Vagula järves nõudlik antsüluse staadiumi relikt järve- ahaskoodik (Eurytemora lacustris)
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Rakendushüdrobioloogia HAUG Esox lucius Referaat Tartu 2009 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Bioloogia.....................................................................................................................................5 Süstemaatiline kuuluvus......................................................................................................... 5 Välimuse kirjeldus.................................................................................................................. 5 Levik looduses..................................................................
Näiteks on kalakasvatuses probleemiks vetikate liigne vohamine. Fütoplanktonist toituva pakslauba kasvatamine tiigis vähendab seda muret. Valgeamuur hoiab jällegi kontrolli all suurtaimede kasvu ning lisab keskkonda poolseeditud eritisi, mis saab omakorda toiduks põhjatoidulisele karpkalale. Karpkala paiskab aga toiduotsinguil põhjamudast üles hõljumit. Samuti aitavad põhjatoidulised kalad kaasa põhjasetete ventileerimisele. Näiteks kasvatab Härjanurme kalatalu ühes pinnasetiigis karpkala, koha maime, taimetoidulist valgeamuuri, zooplanktoni toidulist jämepead ja fütoplanktoni toidulist pakslaupa. Biomelioratsioon Biomelioratsioon võib mõista kahte pidi. Laiemas mõttes oleks see kalad kahjulike organismide vastu, kitsamas mõttes röövkalad prügikalade vastu. Antud töös keskendume kitsamale variandile. Ekstensiivses kalakasvatuses võib hea ja soovitud saagi saamise takistuseks olla erinevate nn. prügikalade kohaolek tiigis
Põhjataimestik : rohe-,puna-,pruunvetikad. mändvetikad Rannikul/saartel taimed: merihein, merikapsas,sinerõigas Fütoplankton: sõltub soolsusest. Sini-,vibur-,rohe-,mändvetikad Läänemere loomastik. Zooplanktoni-meriseen,vesikirbulised,aerjalalised Põhjaloomastiku-meritupp,rändtigu,vesiking,rannakarp,südakarp Kalastiku- RÄIM, kilu(kare kõht),tursk,lest,tuulehaug. Linnud- alk,ristpart,tutt-tiir,randkiur, merivart,kormoran Imetajate-viiger-,hallhüljes, randal,pringel VII Järved Eesti järved. - nim. veega täitunud maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega ja asub harilikult merepinnast kõrgemal. Eesti järved valdavalt väiksed. Vaid 24 pindalaga >1km2. Peipsi, võrts, narva mullutu suurlaht, ülemiste, saad, vagula. Sügavad: rõuge suurjärv. Eesti järvede kogupindala 2070 km2. Järvede mandrijäätekkelisus, va. Peipsi ja Võrts. Järvede liigitus veevahetuse järgi. Umb-, lähte-, läbimis-, suubumisjärv.
Referaat Tartu 2008 Haugi ja kogre võrdlus Ma valisin oma referaati haugi ja kogre, sest need kalad on väga huvitava välimusega ja eestis on nad levinud kalad. Olen neid kalu ise näinud ning tahaksin nende kohta rohkem teada. Haug on suur ja toekas röövkala, kellel on nooljas keha, mis on külgedelt lamenenud. (http://et.wikipedia.org/...) Tema keha on läbilõikes ümara kujuga. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Koger on luukala, ta kuulub karpkalaliste seltsi ja ta on üsna kõrge ja külgedelt lamenenud kehaga kala. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Haugi tavaline suurus on 50100 cm, harvem kuni 150 cm, ta kasvab kiiresti ja kaal on tal kuni 25 kg. (http://et.wikipedia.org/... ; ENE 3, lk 332, Tallinn, 1988) Kogre pikkus on keskmiselt 10 kuni 25 cm, pikim Eestist püütud isend on olnud 37 cm pikk ja keskmine kehamass 50 kuni 400 g, raskeim Eestist püütud koger on olnud 2 kg. (http://www.miksike.ee/.
väljapääsemine hoopis üle jõu käivaks. Nõrgad võivad isegi hukkuda, kuid tugevamad ronivad ülespoole mööda õies olevaid punaste täppide ridasid. Need ei vii aga igatsetud nektari vaid lihtsalt väljapääsu juurde. Väljapääsuava ees on tolmukad, mille vastu puutudes saab putukas õietolmuseks. Enne väljapääsu juurde jõudmist nügib putukas tahes või tahtmata ka õie emakat, kuhu jäävad tolmuterad eelmistest külastatud õitest. Nii saavad kuldkinga õied tolmeldatud. Putukas ei ole aga veel eluga pääsenud. Õiest välja jõudes võib teda oodata näljane krabiämblik. Kuldking on oma ülesandega hästi hakkama saanud: tema kupardes valmib meeletul hulgal imepisikesi seemneid. Kuid kas te ka teate, kui raske on nende seemnete elu? Et idaneda, peavad need leidma endale seenest abilise. Ja et õitsema hakata, selleks kulub veel vähemalt viisteist aastat. Selline keeruline paljunemine ongi põhjuseks, miks
Mineraalid 3% - J,P,Ca,K, Fe Süsivesikud 0,5-1% Kalade liigitus Sugukondade järgi: - Keha kuju - Soomuste olemasolu, - Uimede arv - Asetus ja kuju jne Elukoha ja toitumise järgi: - Merekalad - Mageveekalad - Riimveekalad (ranniku lähedal meres) - Siirdekalad (nt elavad jões ja koevad meres või vastupidi) Rasvasuse järgi - Lahjad kalad (alla 2%) nt: tursk, luts, koha ja haug - Keskmise rasvasusega (2-5%) nt: karpakala ja latikas - Rasvased kalad (5-15%) nt: kilu ja siig - Eriti rasvased (üle 15%) nt: lõhe ja angerjas NB! Rasvasus oleneb ka aastajast ning kalaliigist Kala värskuse hindamine Silmad värskel kalal selged, heledad ja punnis. Vanal silm punane ja silm sees. Lõpused helepunased, hallikaltpunetavad, mere aroomiga, lõpuste juures pole lima. Seisnud kalal lõpused tuhmimad ja limased.
Lehed on sõrmjagused, sügisel veripunased. Huvitav on asjaolu, et taimel on võime oma lehelaba kaldenurka reguleerida valguse suhtes, selleks on leherootsu alusel vastav liiges. Õied on suured, ilusad ja punased, kroonleht üle 1 cm pikk, õie läbimõõt võib ulatuda kuni 4 cm-ni. Õitseb juunist augustini ja pakub palju silmailu sel perioodil. Teistest meie kurerehadest on verevat kurereha kerge eristada, sest tema õied paiknevad vartel ühekaupa, ülejäänud liikidel aga kahekaupa. Verev kurereha on üks neid taimi, mis oma seemneid ise aktiivselt levitab: kui viljad valmivad, siis nad avanevad järsult ja seemned paiskuvad laiali kuni 2,5 m kauguseni. Kasutamine: Kuna taim on rikas parkainete poolest, on teda rahvameditsiinis kasutatud verejooksu sulgeva vahendina. KASSIKÄPP - Tõlkides ladinakeelset nime Antennaria dioica, saame antenna - purjeraa, putuka tundel
AHVEN Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Marjastaadium kestab sõltuvalt temp
Sobivad hästi puhkemetsadeks, ent ei talu tallamist ja on tuleohtlikud. Palumetsad on nime saanud Lõuna-Eesti paludest seoses kunagiste metsapõlengutega ja iseloomuliku taime pohla ehk paluka järgi. Palumetsad kasvavad reljeefi kõrgematel osadel liivadele kujunenud leedemuldadel. Suviti kuivab muld enamasti läbi. Puurindes domineerib mänd, vähem leidub kuuske või kaske. Põõsarinne puudub või koosneb hõredast paakspuust, pihlakast ja kadakast. Rohurindes domineerib pohl (pohla kkt) või mustikas (mustika kkt), hõredalt veel palu-härghein, võnkvars, karvane piiphein, leseleht, kattekold jt., häiludes sageli tihedalt kilpjalga. Samblarinne on tihe ja pidev, domineerivad palusammal, laanik ja kaksikhambad. Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma. Jagatakse kaheks tüübiks: liigivaesed (jänesekapsa) ja liigirikkad (sinilille). Puurindes domineerib tavaliselt kuusk, kuid võib lisanduda ka mändi, kaske ja haaba
Karpkalade rõuged Karpkalade rõuged on kala kehapinna ja uimede epiteelkoe kahjustusega kulgev haigus, kusjuures kahjustatud epiteelkude kerkib mõnevõrra kõrgemale ja omandab mustjasvalge või matjalt helesinise värvuse. See haigus oli Euroopas tuntud väga ammu. Esimesed andmed pärinevad 1563. aastast. Rõuged on seega kõige vanem kalade haigus, mille kohta on kirjalikke teateid. Kahekümnenda sajandi alguses ei olevat olnud Saksamaal ühtegi karpkala kasvandust, kus rõugeid ei esinenud. Nõukogude Liidus oli karpkalade rõugeid kõige enam Ukrainas, samuti Venemaal ja Lätis. Karpkalade rõugete tekitajaks on herpesviirus CyHV-1. Peale karpkala ja sasaani võivad harva haigestuda ka latikas, särg, säinas ja koger. Haigestuvad vanemad kalad. Seni pole teada, kuidas haigus edasi kandub. Kahjustatud epidermi sega ei ole õnnestunud terveid kalu nakatada. Haiguse peiteperiood on pikk, võib ulatuda kuni aastani.
talvel jää all nulli lähedal ja suvel (olenevalt veekogust) 15-25 soojakraadi, on temperatuuri mõju kalade elutegevusele eriti ilmne. Temperatuuri suhtes on parasvöötme kalade hulgas sooja- ja külmalembelisi liike. Enamik eesti vete kalu (särg, latikas, koha, merekaladest kilu, tuulehaug) on soojalembelised. Nad toituvad kõige intensiivsemalt soojal aastaajal ja koevad peamiselt suvel. Külmalembesed kalad (forellid, siig, rääbis, luts, merekaladest tursk, emakala) eelistavad külmaveelisi siseveekogusid. Katsetega on kindlaks tehtud, et paljud kalaliigid tajuvad isegi sajandikkraadist temeratuurimuutust. Kalad hingavad lõpustega. Lõpustes toimub hapniku vastuvõtmine väliskeskonnast ja organismis tekkiva süsihappegaasi eemaldamine. Kõige hapnikunõudlikumad kalad on lõhe, forell, siig ja lepamaim. Nad elavad vetes, kus hanikusisaldus on 7-11 cm³l.
männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme- segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske (lisa 1), kuid kasvab ka harilikku mändi (lisa 3), arukaske (lisa 2), harilikku haaba, harilikku tamme. Põõsarinne on hõre ja koosneb harilikust sarapuust (lisa 4), harilikust
Üldised tingimused: aeglase kasvuga puud, kuiv- ja tuleohtlik, liivakiht on tüse, valgusküllased. Puu- ja põõsarinne: männid, üksikud arukased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kanarbik, põdrasamblik, kõrrelised, nõmm-liivatee, porosamblik, palju seeni. Palumets- peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis. Üldised tingimused: tekivad pärast metsapõlengut, lubjavaesed. Puu- ja põõsarinne: männid, kuused, arukask, põõsarinne hõre. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: pohl, mustikas, öövilge ja kanrbik, kilpsõnajalad, samblad. Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline – pohla. Ja mustika kkt- Laanemets- Kagu-Eestis, hajutatult. Üldised tingimused: kõrge kasvulised puud, tihedad metsad, hämarad, liivsavi-moreen, parasniiske. Puu- ja põõsarinne: domineerivad kuusk, haavad, kuuse-männi segametsad. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: jänesekapsas, leseleht, sõnajalad, laanelill, palju metsa samblaid. Sinilill
Eosed eospeades. Eelleht maapealne. Esindajad. mets-, põld-, aas,- raudosi Hõimkond sõnajalgtaimed: Vars tavaliselt lühike, maasisene, maapeal leht, eelleht maapealne, eospesad koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor. kilpjalalised kilpjalg, naistesõnajalalised naiste-, laane-, kolmissõnajalg; soosõnajalalised - harilik soosõnajalg; sõnajalalised ohtene, laiuv, maarjasõnajalg, odajas astelsõnajalg. Sammaltaimede ja sõnajalgade elutsüklid - Sammaltaimedel puuduvad õied ja seemned, nende lihtsa struktuuriga lehed katavad peent vart. Enamiku oma elust on sammaltaimed gametofüütses faasis, soodsates oludes aga moodustavad eoseid ehk on sporofüütses faasis. Sammaltaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega. Sammaltaimed paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed
bioloogilist tarvet. Na ja K võivad domineerida: · pehmeveelistes järvedes mereliste sademete mõjualal · merega otseselt seotud järvedes · soolajärvedes. Siseveekogude mineraalsuse kujunemine: Kolm põhiprotsessi: - väljauhtumine pinnasest - sadenemine ja väljapesemine atmosfäärist - sademete ja aurustumise vahekord 6 Oligotroofsed järved levivad graniitaluspõhjal (pehmeveelised) või liivastel aladel ja on reeglina väikese valglaga, (kurtna järvestikus). Düstroofsed järved kujunevad rabamaastikus, kus turvas isoleerib mineraalse pinnase(orgaanikarikkad), Kõrgema troofsusega järvede valgla on enamasti suur ja hõlmab rikka mineraalse koostisega pinnaseid (Eestis palju). SO2 ja NOx reageerivad õhuniiskusega ja on sel teel happeliste sademete allikaks.
Peipsi järv Eestis on ligi 1200 üle ühehektarilise pindalaga järve ja lisaks veel umbes 20 000 väikest rabalaugast. Järved võtavad enda alla ligi kahekümnendiku vabariigi pindalast. Ja nende kõigi hulgast valisime meie Peipsi järve, mille pindalaks on 3555 km², millest 44% kuulub Eesti Vabariigile ja 56% Vene Föderatsioonile. Ta on pindala poolest Euroopa neljas järv ja suurim piiriveekogu. Eesti ajaloos ja kultuuriloos on Peipsi järv väga tähtsat osa etendanud. Järv on andnud rahvale toidust, olnud ühendustee, kujunenud idapiiriks, olnud korduvalt rindejooneks ja ägedate lahingute tallermaaks.
Meetodil on probleeme proovivõtust lähtuvalt. 3. Taimkonnad ja nende tüübirühmad Jõgede tüübirühm Taimestiku kujunemine sõltub voolukiirusest ja jõesängi ehitusest, väikejõgede puhul ka valgusoludest. Seisva veega soodid ja vanajõed sarnanevad taimestiku poolest eutroofsete järvedega. Jõekallastele on iseloomulikud päideroog, allikmailane, 4 luigelill, konnaosi ja laialehine hundinui, kaldaribast kaugemal kasvavad järvkaisel, jõgi-kõõlusleht ja haruline jõgitakjas. Siia kuuluvad ka ojad. Mereveetaimkond RIIMVEEKOGUD Läänemere soolsus on pindmises kihis valdavalt 4-7 promilli, süvavees 8-11. Taimkatte horisontaalse leviku seisukohast on oluline avatus lainetele, samuti põhjasetete tüüp ja püsivus, samuti valgustingimused. Rannikulähedases meres levivad sagedamini pilliroo, meri-mugulkõrkja ja kareda
· Soometsad- rohusoometsad, samblasoometsad, kõdusoometsad Metsatüübid: Nõmmemets: · Kuiva liivase pinnasega alad, kus kasvavad männid. Liivas on vähe toitaineid ja valitseb veepuudus. Männid on madalad. Esineb ainult sambliku-samblarinne või ka puhmarinne. · Nõmmemetsas on mõnus jalutada ,näeb kaugele, siin ei ole peaaegu üldse põõsaid, männid kasvavad hõredalt. · Puurinne- männid · Põõsarinne- kadakad · Puhmarinne- pohl, kanarbik, leesikas, kukemari, mustikas · Rohurinne- nõmm-liivatee, nõmmtarn, palu-härghein · Sambliku-samblarinne- alpi-põdrasamblik, harilik põdrasamblik, islandi käokõrv, palusammas, lainjas kaksikhammas Palumets: · Seotud sõnaga palukjas, mis murdekeeles tähendab pohla. Liivane pinnas. Peamine puuliik mänd, kuid on ka kuuski,kaski ja teisi puuliike. Metsakõdu on 10cm paksune. Alustaimestik on lopsakam kui nõmmemetsas
Kool HAUG Referaat Koostaja(d): ..................... Juhendaja: ..................... koht ja aasta Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Liigi kirjeldus................................................................................3 Pikkus, kaal ja eluiga...............................................................................................4 Levik ja elupaik.......................................................................................................4 Eluviis ja toitumine..................................................................................................4 Sigimine ja areng.....................................................................................................5 Ohustatus ja kaitse...................................................................................................5 Kasutamine.......................
suurte silmadega pea · üldiselt elavad kiilid veekogude läheduses, kuid osade liikide esindajad võivad sooritada ka pikemaid lende sisemaale · kõik kiilid tarbivad ainult loomset toitu TAIMED POHL Vaccinum vitis-idaea L. · kuulub sugukonda kanarbikulised, perekonda mustikas · mitmeaastane, ühekojaline, igihaljas kääbuspõõsas pika risoomiga, millest kasvab arvukalt ühe taime osapõõsaid · kõrgus 5...25 (30) cm · marjad on väga väärtuslikud - sisaldavad inimesele soodsas vahekorras suhkruid ja happeid · seisavad nii toorelt kui ka keedetult paremini kui teised metsamarjad · pohlalehed sisaldavad parkaineid
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK
puudub • luustunud lõpusekaaned• ujupõis on hüdrostaatiliseks aparaadiks• südamel arterisoossibul 9 S. HEERINGALISED: – õhukesed soomused, küljejoon vaid pea piirkonnas heeringas, räim, kilu, lõhi, mereforell, rääbis, meretint S. KARPKALALISED: Mageveekalad, paljudel rasvauim, enamik hambutud (erinevuseks N: piraaja) piraaja, elektriangerjas, karpkala, koger S. HAUGILISED: Uimed pehmed, rööveluviisiga maskinong, harilik haug S. ANGERJALISED: Keha pikk ja madujas. Kõhuimed puuduvad, pehmed uimekiired, sabauim nõrgalt arenenud angerjas, mureen Selts Tuulekalalised: Sihvaka kehaga, luud rohekad. tuulehaug, lendkalad S. TURSALISED: Paljudel mitu seljauime. Sabauim isotserkne. tursk, luts S. OGALIKULISED: Seljauime eest tugevad ogad, ka kõhuuime ees tugev oga. Soomused puuduvad, keha külgedel luuplaadid ogalik, luukarits S
Eesti Maaülikool Referaat Karpkala ( Cyprinus carpio) Vahur Kappak Kalakasvatus I kursus Tartu, 2010 Sisukord Sissejuhatus.............................................
annaabi.ee 
