Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"järve" - 501 õppematerjali

thumbnail
9
ppt

Peipsi järve ökosüsteem

(Koduks ligi 1 Laius 47 km 000 000 inimesele) Euroopas suuruselt 4. järv ja Eesti suurim järv. Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja ja lõunakallas on väga erinevad. Põhjakaldal (Nt. Kauksis) on liivane rand ning luited. Lõunakallas (Nt. Pihkva) on aga kinni kasvanud ning soostunud. Aluspõhi Devoni ja Ordoviitsiumi settekivimitest, kusjuures Devoni settekivimite paksus suureneb põhjast lõunasse. Aluspõhja kivimeid katavad liustikusete moreen ning selle peal jääjärve ja järvesetted. Jääjärvelise savi ning järvelise liiva ja muda paksus kokku on suurim (34­36 m) Peipsi keskosas....

Geoloogia
58 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Seistes järve ääres

Seistes järve ääres Seisan järve äres. Paksu niiskust on õhus tunda, soe suve õhtu on lõppemas, päike susiseb vaikselt järve. Tirtsud siristavad rohus, pardid ja haned liuglevad mööda siledat järvepeeglit. Võtan vaikselt istet, üritan võimalikult vähe loodust segada, oma mõtetega hoopis teises maailmas olles. Kujutan ette, milline oleksin 10 aasta pärast ­ eesti tippteadlane, Tartu Ülikooli rektor, kuid see on pelgalt unistus. Nii kõrgele jõudmiseks on vaja kõvasti pingutada ja ise aktiivne olla. Ennem tuleks käia ise ülikooli tee lõpuni, saada kõrge haridus, et peale lõpetamist...

Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Oзеро Байкал. Baikali järve referaat(esitlus)

O , , , . . , , . http://danieldefo.ru/forum/showthread.php?t=11244 -- , , 6 -- 1,5 -- 730 . , -- 22 , -- -- 165 55 20-25 . 200 ­ 1 http://www.youtube.com/watch?v=EvDjuXCsNWI . , , , . , . ! ...

Vene keel
9 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tammemäe Järve muistend

Ta ei lase oma kodu iial vallutada,mõtles ta,siis meenusid talle väino sõnad ,et nad tahavad veest eemale saada.Talle prantsatas pähe geniaalne idee,mida vennaga läbi viia.Ta kutsus kohale sõbrad ja tuttavad.Idast,läänest,põhjast ning lõunast tuli kokku inimesi. Samamoodi kutsus ka abi tema kaksikvend, kellele kuulus palju maid.Üheskoos hakkasid nad tammemäe ümber kaevama järve . Kätte oli jõudund kolmas päev, kõik olid kurnatud.Järsku hakkas maapind värisema,kõik jooksid üles mäkke.Kogu kaevandus kukkus kokku, maa sisse. Pärast tuli välja, et ümber mäe olid kunagised koopad, ning kogu maapind vajus sinna sisse. Kõikide töö oli siinkohal tehtud, ning sügav kuristik oli ümber Tammemäe valminud. Järgmiste tundide jooksul hakkas aga...

Eesti keel
10 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Maardu järve tekkimine

Ta oli peale pikka reisi väga väsinud ja tahtis puhata. Siin märkas ta linnas olevat kõrtsi, kus ta otsustaski puhata. Kõrtsi saabudes tellis ta endale suppi ja hakkas seda tasakesi sööma. Samal ajal otsustas ta kuulata millest selle linna rahvas räägib. Kõik rääkisid peaaegu ühest ja samast asjast, nimelt linna uppumisest vihma pärast. Vanamehel tekkis tahe aidata linna elanike, muidugi koos sellega tahtis ta natuke kuulsust. Ta hakkas mõtlema, kuidas võiks neile aidata. Kuid pähe ei tulnud ühtegi mõtet, ta jätkas enda supi söömist. Äkki tekkis kõrtsi katuses väike pragu kust hakkas vesi tilkuma. Vee tilk kukkus lusika peale ja veeres tasapisi taldriku sisse. Vanamees jälgis kogu seda asja ja tal tuligi pähe suurepärane idee. Järgmisel vihmasel päeval kogunes rahvas turuplatsile et arutada...

Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Luikede järve retsensioon

Retsensioon ,,Luikede järv" Käisin 14-ndal oktoobril 2010. aastal vaatamas Rahvusooper Estonias Pjotr Tsaikovski balletti ,,Luikede järv", mille lavastaja-koreograaf on Tiit Härm. Mängis Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester, kus dirigendiks oli Mihhail Gerts. Osades olid: Prints Siegfriedina- Maksim Tsukarjov, Odette/ Ottilie- Alena Shkatula, Peaminister von Rothbart- Andrei Mihnevits, Printsi ema, regentprintsess- esmakordselt Kaie Kasetalu, Benno- Artjom Maksakov 2 õuepreilit- Marika Muiste ja Olga Rjabikova 2 luike- Galina Laus ja Eve Andre 4 luike- Eve Andre, Launa Georg, Svetlana Danilova ja Seili Loorits-Kämbre Pruudid: Ungari- Kaja Kreitzberg; Hispaania- Darja Günter;...

Muusika
102 allalaadimist
thumbnail
12
odp

Peipsi järve koosluse esitlus

ja maailmas 53. kohal. Põhja-lõuna sihiline, liigestub kaheks suureks järveks ­ põhjas Suurjärv ja lõunas Pihkva järv ­ ning neid ühendavaks väinalaadseks Lämmijärveks. Rannajoon on enamasti sirge, liigestunum on idarannikul paiknev rohkete neemede ja lahekestega Remda (Rämeda) poolsaar, omapärane on Pihkva järve loodeossa suubuv Värska orglaht. Saari 35 (5 asustatud), peale nende Velikaja jõe suudmes umbes 40 deltasaarekest. Vesikond Vesikond ­ koos Peipsiga 47800km² - jaotub Venemaa, Eesti ja Läti vahel (vastavalt 27917, 16323 ja 3560km²), ligi 57% valgalast moodustab Velikaja ja 22% Emajõe jõgikond; kokku suubub Peipsisse 237 jõge, oja ja kraavi (arvestamata Velikaja ja Emajõe suudmeharusid), Eestis 41. Välja voolab ainult veerohke Narva jõgi...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Peipsi järve elustik (referaat)

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak PEIPSI JÄRVE ELUSTIK Referaat Juhendaja: Henn Kukk Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Eestis on arvukalt siseveekogusid ­ rohkem kui 1200 järve ja paisjärv, ligikaudu 1750 jõge, oja ja magistraalkraavi, vähemalt 3000 suuremat allikat, lisaks teadmata arv mitmesuguseid alalisi ja ajutisi väikeveekogusid. (A. Järvekülg, 1994) Teen oma referaadi ühest Eesti suurima järve ­ Peipsi järve - elustikust. See tekitas minus huvi tänu oma suurusele ning väärtusele. Materjale võtan raamatutest ning Internetist. 1 PEIPSI JÄRV Peipsi järv koosneb kolmest osast. Põhjapoolne, kõige suurem ja sügavam on Peipsi järv...

Hüdrobioloogia
34 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Peipsi järve elustik ESITLUS

Peipsi järv o Koosneb 3 osast: - Peipsi järv (Suur- ja Külmjärveks) - Pihkva järv - Lämmijärv (Soejärv) o Looduslik piir Eesti ja Venemaa vahel o - Kauba- ja sõjatee viikingiajast - Säilinud maakaartidel on järve kujutatud al 16. Saj. o Tähtsus kahanenud veeteena, mitte aga kalajärvena ja puhkealana. o Pindalat (3555 km2) neljas järv Euroopas Eestis suurim järv 2. Peipsi järve elustik o Peipsi järvest leitud: - 122 liiki suurtaimi - üle tuhane liigi vetikaid - 300 liiki planktoniloomi - üle 400 liigi põhjaloomi - 34 liiki kalu, sõõrsuid o Järve rannikul: - 9 liiki kahepaikseid - 6 liiki roomajaid - 266 liiki linde - paarkümmend liiki imetajaid 2...

Hüdrobioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Luikede järve arvustus

Musikaalselt oli kuulda väga palju tuttavaid Tsaikovski muusikapalasid. Hästi eristatavad olid meeleolumuutused, hea ja halb. Kui tegu oli luigeprintsessiga või luigeparvega, oli muusika kerge ja ilus, kohati ka kuninglik. Kui aga tegu oli luikede isanda, von Rothbartiga, muutus muusika ärritavamaks ja äkilisemaks. Visuaalse poole pealt oli lavakujundus lihtne. Kujutatud oli kas lossiaeda, lossi või järve äärt. Erinevate paikade esiletoomiseks kasutati õrnalt läbipaistvaid kardinaid. Kostüümid olid kuninglikul perel värviküllased ja ehitud sätendavate teemandite ja kuldse varjundiga lisanditega. Luiged kandsid enamus ajast valgeid sädelevaid traditsioonilisi balleti kleite. Luikede järve ballett rääkis prints Siegfriedist, kes täiskasvanuks saades oma sõpradega pidutses ning peale seda järve ääre läks. Seal märkas ta luikede parve ja luik Odette ilu võlub koheselt printsi...

Muusika
55 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Mere, järve ja põhjavee tekkelised pinnavormid

Mere, järve ja põhjavee tekkelised pinnavormid Nimi, klass Mere ja järve tekkelised pinnavormid Sageli kohtame mere- või järve rannikul mitmesuguseid astanguid ja järsakuid. Need on kujunenud enamasti lainete purustava ja kulutava tegevuse tulemusena. · Kulutusvormid ­ lained kulutavad ja tekivad näiteks, rannakaljud,rannajärsakud ja murrutuskulpad jne. · Kuhjevormid- lained kuhjavad ja tekivad näiteks, meretasandikud,järvetasandikud,rannavallid ja maasääred jne. Rannavallid Rannavallid on kujunenud laine kuhjava tegevuse tagajärjel...

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Valglinnastumise mõju mõõtmine loodusmaastiku mustrile LääneTaihu järve valgalal

Valglinnastumise mõju mõõtmine loodusmaastiku mustrile Lääne-Taihu järve valgalal Tartu 2012 Sissejuhatus Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Andmed ja metoodika.............................................................................................................. 5 Asukoht............................................................................................................................... 5 Andmed...

Maastikuhooldus
5 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Powerpointi esitlus Baikali järve kohta.

Maht 23 000 km³. Suurim sügavus 1637 m. Keskmine sügavus 758 m. Kõrgus merepinnast 456 m. Valgla pindala 560 000 km². Soolsus 0. Kaldajoone pikkus 2000 km. Pikkus 636 km. Laius 80 km. 27 saart. 1123 jõge. Kliima Paraskliimavöötme kontinentaalsesse alasse. Keskmine temperatuur 0,4 °C. Keskmine sademete hulk 453 mm. Jääs jaanuari algusest maini. Suvel vee pinnakiht 9­12 °Cni, rannikul kuni 20 °C. Geoloogia Maailma vanim järv. Vanus umbes 25 miljonit aastat. Väga unikaalne nähtus. Tekkinud riftivööndisse. Riftivöönd on vöönd, mida mööda toimub riftistumine. Eristatakse mandrilist riftivööndit ja ookeanilist riftivööndit. Elustik Üle 2600 taime ja loomaliigi. 960 looma ja 400 taimeliiki on endeemsed. Üle 50 kalaliigi. Baikali viiger. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut. Limnoloogia eh...

Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
14
odp

Järve elustik, järve loomad, taimed, putukad

Pikkus: 27­36 cm. Tiibade siruulatus: 40­58 cm. Kaal: 60­150 g. Hõbehaigur Ladinakeelne nimetus: Ardea alba. Kuulub haigurlaste sugukonda ja toonekureliste seltsi. Ta on levinud kõigil mandritel peale Antarktise. Elupaigana eelistavad roostikke. Pikkus: 85­100 cm. Siru-ulatus: 143­169 cm. Kaal: 700-1500 g. Kollane nokk ja mustad varbad. Värvus: valge. Võib kohata Võrtsjärve ja Peipsi järve ääres. Kasutatud kirjandus Www.bio.edu.ee/taimed Www.zbi.ee/satikad Www.wikipedia.org...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
20
odp

Järve taimed

JÄRV 5.B Järvede taimed jagunevad ● Kaldataimed ● Kaldaveetaimed ● Ujulehtedega taimed ● Veesisesed taimed ● Vetikad Kaldataimed ● Järve kaldaribal on tavaliselt tihe taimestik ● Nende juured on niiskes mullas ● Sageli kasvavad siin madalsoole iseloomulikud taimeliigid ● Seal kasvavad nt : tarnad, kollane võhumõõk, paju, sanglepp ● Pildil kollane võhumõõk Kaldaveetaimed ● Kaldaveetaimed kasvavad enamasti madalas vees ● Seal kasvavad: hundinui, pilliroog, kaisel, mürkputk, kalmus ● Pildil on hundinui Ujulehtedega taimed...

Loodus
17 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Jõhvi kihelkonnas Virumaal - Järve mõis

mois.ee/ kaudu, vastates valitud paika puudutavatele küsimusele: 1. Eesti k.-Järve mõisat ; Saksa k -Türpsal 2. Ajaloolise jaotuse järgi Virumaale Jõhvi kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Ida- Virumaale Kohtla valla territooriumile. 3. Järve mõisa liik on ehitismälestis. 16. sajandi algul ehitati mõis välja vasallilinnuse ehk kindlustatud mõisahoonena. 4. Järve maisat on esmamainitud 1497. aastal. 5. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Georg von Dehn. 6. Teises maailmasõjas põlenud hoone varemetest puhastati 1960tel aastatel keskaegse linnuse osa välja. Tollal alustatud linnuse restaureerimistööd, mis olid jõudnud katuse...

Andmetöötlus alused
3 allalaadimist
thumbnail
13
odt

Bioloogia iseseisev tartu khk

16 °C, muutub luts loiuks ja jääb nn. suveunne. Särg: Särge on teistest kaladest lihtne eristada silma oranzi või punase vikerkesta järgi. Keha on külgedelt lamenenud ja kaetud suurte korrapärastes ridades asetsevate soomustega. Värvuselt on ta sinakas- või rohekasmust, küljed ja kõht on hõbevalged. Särg on tavaliselt 10...20 cm pikkune ja kaalub kuni 10...150 g. Särg on laialt levinud peaaegu kõigis Eesti järvedes . Ta elutseb järve kaldaäärsetes, mudastes ja rikka taimestikuga osades. Särg on rangelt päevase eluviisiga, kes ööseks peitub taimede vahele ja heidab unne, võttes sisse kaldasendi ning toetades pea ja rinnauimedega põhjale. Särg on meie kõige taimtoidulisem kalaliik, kes sööb mändvetikate ja vesikatkude võrseid ja taimset kõdu. Erandiks on suuremate veekogude särjed (meil Võrtsjärves), kes tarvitavad toiduks ka kalu. Särg ise langeb ohvriks peaaegu kõikidele röövkaladele,...

Bioloogia
69 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Titicaca järv

Titicaca Järv Titicaca Järv Titicaca on suur Lõuna-Ameerika järv , mis asub Andide mäestikus Peruu ja Boliivia vahelisel piiril. Titicaca järv on 8372 km² pindalaga Järv paikneb merepinnast 3812 meetri kõrgusel. 1862.aastal järve lastud aurulaev muutis järve ka maailma kõige kõrgemal asuvaks laevatatavaks järveks. Pilte Titicaca järvest Titicaca Järv Titicaca kaldad ja saared on koduks Aimaraa rahvale. Nad elatuvad põlluharimisest ja kalapüügist , kasutades pilliroost paate . Titicaca tähendab Aimaara indiaanlaste keeles puuma kaljut. Legendi järgi sündis inkade riik Päikese ja Kuu saarel keset Titicaca järve. Inkad-Lõuna-Ameerika...

Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Järveotsa järv

Enam-vähem umbjärv. Vesi on oliivroheline kuni kollakasroheline, vähese läbipaistvusega (0,6-0,8 m), võrdlemisi vähe kihistunud. Läänekaldal kerkib vallseljak männimetsaga, põhjaotsa juures on Järveotsa talu ase, kirdekaldal Tallinna Taksopargi saun ja ujula. idakallast ääristab raba, mille taga kerkib teine põhja-lõunasuunaline seljak. Järve lõunaotsa ümbritseb soine lehtmets. kaldad on läänes ja põhjas kõvad, mujal madalad ja soised, paiguti õõtsikulised. Vesi süveneb järsult. Põhja katab paks mudakiht. Üksnes põhjakalda juures leidub liivast põhja. Rahvasuu räägib, et vanasti, Järvatse järve tekkimise ajal, olla üks mees kündnud põldu seal, kus praegu asub Järvatse järv.Ta kündnud pool põldu üles ja sidunud siis täku vaia külge, ise aga heitnud puhkama...

Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Jõksi järv

9 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 11 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Aastal 1638 kandis Jõksi järv Hobbohollojerwe, hiljem Hobbola järve nime. Asub Kanepist 1,5 km loode pool. Absoluutne kõrgus 116,1 m. Enam-vähem lääne-ida suunas piklik väheliigestatud kaldajoonega orujärv; pindala 64,9 ha, suurim sügavus 25,4 m (keskmine sügavus 7,3 m). kaldad on kõrged ja järsud, perv enamasti kõva, savikruusane. Paiguti leidub ka mudast ja soostunud kaldavöödet, lääneotsas isegi õõtsikut. Lõunakallas on suures ulatuses kaetud männimetsaga, kõrgem põhjakallas enamasti põllustatud...

Eesti veed
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun