Kohtla-Järve Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast: Kukruse, Viivikonna, Sompa, Oru, Järve ja Ahtme. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla ja Tõrvasküla, mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Kohtla-Järve linnapea oli 2003–2016 Jevgeni Solovjov. Praeguse Kohtla-Järve kohale tekkis asustus juba väga ammu. Esimene dokumentaalne
Miina Härma Gümnaasium Emma Tammpere EYRE JÄRV referaat Karin Kannerma Tartu 2018 Sisukord · Sissejuhatsus · Asukoht · Eyre järve mõõtmed · Austraalia soolaseim järv · Põnevad faktid Eyre järve kohta · Eyre järve nimi · Eyre järve elustik Sissejuhatus Tere! Olen Miina Härma Gümnaasiumi, 5.b-e õpilane. Nii nagu iga meie klassi õpilane, koostasin ka mina referaadi ühest maailma järvest. Isiklikult valisin Eyre järve (tuntud ka, kui Thanda-Lake Eyre), sest tegu on väga huvitava ja omapärase järvega-selle omapärasustest saate teada referaadi lugedes. Asukoht Eyre järv asub Lõuna Austraalias. See katab 1/6 kogu Austraalia pindalast. Sissevoolu
..................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Peipsi Järv on Eesti suurim järv, pakkudes elupaika paljudele olenditele. Paraku on seda ökosüsteemi ohustamas mitmed tegurid, mis on enamjaolt antropogeensed, kui looduslikud. Esmaseks ja ka kõige tähtsamaks järve elustikku mõjutavaks teguriks võib nimetada eutrofeerumist, mis seisneb veekogu toitelisuse tõusmises, mis on ohuks tervele järve elustikule. Peipsi järve ohustab ka ülepüük ja kaevandustest tulenev reostus, mis voolab Peipsisse suubuvate jõgede kaudu. 3 Avaliku keskkonnahüvise kirjeldus Üldandmed Peipsi on Euroopas pindalalt neljas järv ja Eestis suurim, kuigi on piirijärvena jagatud
Kohtla–Järve Linna üldandmed Haridus Linna eelarve Kohtla-Järvel ja selle eeslinnades asub 9 kooli, milles Pindala: 42 km² õpib kokku umbes 3500 õpilast. Elanikke: 44 500 Linnapea: Elanikkond
I TURISMI EELDUSED - Miks peaks seda linna külastama? 1. Kohtla-Järve on eelkõige tuntud tööstuslinnana, seal on tuhamäed, põlevkivikaevandus- ja muuseum, kuhu korraldatakse ekskursioone. Kohtla-Järvel asub ka Valaste juga ja Saka-Ontika-Toila pankrannik, mis on Balti klindi kõrgeim ja kõige pikem katkematu osa, mis kulgeb Sakalalt Toila klindilaheni. 2. Kohtla-Järve on väga tuntud Kohtla Kaevanduspark-muuseumi poolest, samuti on seal ka Ereda koonduslaagri mälestusmärk, Mälestusmärk Vagonett, Järve mõis ning ka Kukruse mõis (Järve mõisalt tulebki linna ja maakonna nime lõppu ''Järve''). 3. Kohtla-Järvel toimuvad rahvusvähemuste festival, laste lillepidu ja tantsufestival, muusika- ja kunstilaat, kaevuritepäeva pidustused ning noorte vokalistide konkurss.
Ülemiste järv Ülemiste järv varasemalt Järveküla, Mõigu või Kuningajärveks nimetatud järv on Eestis väga ilus ja tuntud järv. Ülemiste järv on väga tähtis eelkõige Tallinnlstele kuna Tallinn saab oma vee Ülemiste järvest. Ülemiste järvest saab Tallinn vett alates 14. sajandist 2005. aastal tarvitas linn keskmiselt 60 829 m³ järvevett ööpäevas, järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Ülemiste järv asub Tallinna kesklinnast kagus Harju Lavamaal Lasnamäe klindineemiku läänepervel. Järvest idasuunale jääb Tallinna lennujaam. Järve kirdeosas on looduskaitse all olev rändrahn Linda kivi. Legendi järgi olevat tekkinud Ülemiste järv Linda pisaratest, kui ta oma põllest mahakukkunud rahnu otsa istus ja oma hukkunud mehe pärast pisaraid valas. Samuti on laialt
Äntu Sinijärv Äntu Sinijärv asub Lääne-Virumaakonnas Väike-Maarja vallas. Järv asub umbes 7-11 km Väike-Maarjast lõuna poole. Sinijärv on põhja-lõuna suunas pikliku, kuid väga sopilise kujuga, kahe suure ja ühe väikese poolsaarega Järve pindala on 2,4 ha. Järve keskmine sügavus on 6m. Seega on järve põhjas olevate allikaaukude sügavus 2m. Järve suurim sügavus on 8m. Järve vesi on läbipaistev kuni põhjani. Äntu Sinijärv on kahtlemata kõige sinisema ja selgema veega järv Eestis. Vesi on rohekas-helesinise või sinakasrohelise värvusega ja suvel on õige märgatavalt kihistunud. Suvel on vesi hapnikurikas, talvel, aga hapnikust vaene ja sisaldab väävelvesinikku. Järve põhja katab järvelubi. Järv saab oma vee peamiselt põhjaosas olevatest allikastest. Äntu Sinijärv on omapärane ka
Mõrtsuka järv Valga maakonnas, Otepäält 6-8 km põhja pool asub Päidla järvestik, millesse kuuluv Mõrtsuka järv asub Uibujärvest 0,5 km põhja pool. Selle põhja-lõuna suunas pikliku järve absoluutne kõrgus on 98 m, pindala 19,7 ha, (osadel andmetel 23,8 ha, seega tundub, et pindala on aastatega suurenenud?) suurim sügavus järve keskosas 5,4 m (keskmine sügavus 3,7 m). Mõrtsuka järv on teise nimega Väärsi järv.Järve veepinda on kuuekümnendail aastail alandatud umbes 0,5 m võrra. Ümbruses on ilusaid keskmise kõrgusega saviseid moreenkünkaid: idas Pärdi- ja Liisukärja mägi, läänes Ruunamägi, lõunas Lutsumägi. Järve kallastel leidub põlde, metsi ja niite. Kaldad on enamasti lausad, kohati järsud. Silmapaistvalt palju on liivast ja kruusast kaldavöödet. Mudast põhja esineb edelasopis; kirdeosas on vees suuri kive. Sissevool on lõunast Uibujärvest, natuke vett toob Kakkoja ka idast
Ülemiste järv 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on esitatud üldine ülevaade nelja Eesti järve (Peipsi järv, Võrtsjärv, Rõuge suurjärv, Ülemiste järv) omadustest – teke, pindala, taimestik ja loomastik. Iga järve kohta on välja toodud huvitavad faktid. Referaadis on kirjeldatud Rõuge suurjärve ja Ülemiste järvega seonduvad legendid. Referaat on sisult ülevaatlik. Referaadi läbilugemise tulemusena saab kokkuvõtva informatsiooni Eesti järvede kohta. Informatsiooni allikatena on kasutatud erinevaid veebilehti. Järvede teke
Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% km² 40 järve
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kohtla-Järve Ruumiline planeerimine Ülesanne 3 Monika Lõuna KJ-2 EMÜ 2016 Sissejuhatus KOHTLA-JÄRVE: SUUR KEEMILINE AINULAADNE Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve asub Eesti kõige kiiremini arenevas piirkonnas – Ida-Virumaal. Oma geograafilise asendi poolest paikneb ta Euroopa Liidu idapiiri läheduses, Tallinnast Sankt-
Kohtla-Järve Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve linnapea on Jevgeni Solovjov. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula), mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Eelkõige on tegemist tööstuslinnaga. Tähtsaim tööstusharu on keemiatööstus. Sellel alal tegutseb 3 suurt ettevõtet: Viru Keemia Grupp, Eastman Specialties, Novotrade Invest, mille toodangu müügikäive oli 2011
Sissejuhatus Ülemiste järv asub Tallinna kaguosas. Järve pindala on 9,6 km ², sügavus kuni 6 m. Ülemiste järvest saab Tallinn vett 14. sajandist alates. Praegusel ajal tarvitab linn umbes 200 000 m³ järvevett ööpäevas, järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Ülemiste järve taimestik koosneb põhiliselt üheksast taime liigist: helofüütidest pilliroog, järvekaisel ja rooghein, ujulehtedega taimedest vesi kirburohi ja veesisestest taimedest viis penikeele liiki (niitjas, hein, läik, kamm ja kaeluspenikeel; peale selle hein ja läik penikeele hübriid). Vee läbipaistvus suvel on 0,5 m. Ülemiste järv Tallinna veeallikas
Curriculum Vitae : Passel Svetlana : 19.05.1973, K-Järve : Kalevi 34-32; 30324 K-Järve : 33 73700(); GSM 56794105 . : [email protected] : : 1998.1999 Eesti Mäehariduskeskus (juuksur) 1989.1992 K-Järve Poliitehnikum (tehnik-tehnoloog) 1980.1988 Kohtla-Järve 13 kool : 2005- 2010 OÜ `Malakhat'- 2001- 2002 FIE `Ilona'-juuksur 1992- 1999 K-Järve AS'Kiviter'- 1991- 1992 K-Järve AS'Kiviter'- : : : -, - : - 1995. : , , - .
..................................29 9. Kokkuvõte ja lõppjäreldus................................................................................. 30 10. Kasutatud materjalid...................................................................................... 31 3 1. Sissejuhatus: Kavandatava tegevuse eesmärk on arendajal "Harku Veepark" projekteerida ja ehitada Harku järve ida kaldale krundile hotell ning vabaaja veekeskus brutopindalaga 15 316 m². Esimese etappi uusehituse osast koosneb hotellist ja saab olema 7 korrust ning teise etappi uusehitisena rajataval spaa hooneosal 4 korrust ning neid hakkab ühendama kahekorruseline galerii. Hoontesse on planeeritud kokku 100 numbrituba koos retseptsiooni ja lobby baariga, konverentsikeskus, restoran, bowling, vee- ja saunakeskus, ravihoolduste ala, ilu-, laste- ja spordikeskus.
Kahe kohaliku omavalitsuse noorsootöö korralduse võrdlus. Kohtla-Järve linn ja Järvakandi vald. Kohtla-Järve kohalik omavalitsus ja Järvakandi valla kohalik omavalitsus on väga erinevad mitmelt poolt, sealhulgas ka noorsootöös, kuid nii Kohtla-Järves, kui ka Järvakandi vallas(ja kõikides teistes Eesti Vabariigi ja Euroopa liidu linnades) on noorsootöös ühine eesmärk. Noorsootöö eesmärk on luua noortele tingimused personaalseks (isiksuslikuks) ja sotsiaalseks arenguks läbi uute teadmiste ja oskuste omandamise mitte-formaalse ning
Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaadi eesmärk oli valida linn, valisin Võru linna. Referaadis kirjutan lähemalt Võru linna vee, õhu ja maapinna saastatusest, ehk kui palju on need reostunud tänapäval. Uurin lähemalt kolme valdkonna peamisi saastajaid ja seda kuidas nendega toime tulla. Samuti kirjutan praegusest reostuse olukorrast ja võrdlen seda ka varasemaga. Vee saastatusest uurin lähemalt Tamula järve, Kubija järve ja Kanariku järve. Käsitlen referaadis ka Võru linna vee üldist joogivee kvaliteeti. Toon välja ka tabeli selle kohta. Maapinna reostuse kohta vaatlen eelkõige Võru linna mullastiku olukorda ja ka ümbritsevaid metsi. Samuti ka jäätmekäitlust. Võru linna õhu saastatuse kohta uurin eelkõige saaste põhjuseid ja seda, kuidas on võimalik saastet vähendada. Toon välja ka erinevad endapoolsed lahendused. 1. Vesi Võru veekogud tunduvad esmapilgul puhtad, kuid tegelikult on paljudki neist reostunud
Araali meri Araali meri on üks suuremaid järvi maailmas. Asub Kesk-Aasias. Ta on jagatud Kasahstani ja Usbekistani vahel. Araali meri on umbjärv. Alates 1960ndatest aastatest on Araali mere pindala pidevalt ja seni kiirenevas tempos vähenenud. Järve pindala on kahanenud kolmandikuni kunagisest. Järve soolsus, mis varem moodustas 1/3 maailmamere keskmisest, ületab täna maailmamere soolsuse eri allikate andmetel 1,5 ... 3 korda. Järv on väga saastunud. Põhjuseks on relvakatsetused, tööstuslik tootmine ning väetiste sattumine vette Nõukogude Liidu ajal. Praegu on järv jagatud kaheks osaks Suur-Araaliks ning Väike-Araaliks, mis ei ole omavahel ühenduses. Väike-Araal asub Kasahstani territooriumil. Sinna suubub Sõrdarja ning tema pindala ei vähene. Kuivamise põhjusteks on:
Viljandi järv Viljandi järv asub Sakala kõrgustikul Viljandi ürgorus. Järv on pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Järve pikkus on 4 km ja suurim laius on 450 m. Pindala on järvel 161,7 ha. Järv saab oma vee järve põhjaossa suubuvast Uueveski ojast ja keskossa suubuvast Valuojast, samuti toidavad järve ka arvukad põhja- ja kaldaallikad. Järvest välja voolab Raudna jõgi, mis suubub Halliste, Navesti ja Pärnu jõe kaudu Riia lahte. Järve veevahetus on 2 korda aastas. Järv on jäävaba keskmiselt 220 päeva aastas. Ümber kauni järve looklev rada viib matkaja teisel pool järve kallast asuva vaateplatsini, kust paistab kaunis ja omapärane linnasiluett.
Peipsi järv Koordinaadid 58° 41 N, 27° 30 Ekoordinaadid: 58° 41 N, 27° 30 E (kaart) Valgala riigid Eesti, Venemaa, Läti Järve suubuvad Järvekalda oja, Kalina oja, Remniku oja, Alajõgi, Uusküla oja, Kuru oja, Kauksi oja, Rannapungerja jõgi, Avijõgi, Annoja, Piilsi jõgi, Mustvee jõgi, Omedu jõgi, Koobamäe oja, Kadrina oja, Alatskivi jõgi, Koosa jõgi, Emajõgi, Leegu oja, Oudova jõgi Järvest voolab välja Narva jõgi Järve pindala 2611 km² Suurim pikkus72 km Suurim laius 50 km Suurim sügavus 12,9 m Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi- Pihkva järve suurim osa. Üldandmed Kõrgus merepinnast 30 m Mineraalsus 0 Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand) Vee läbipaistvus Secchi ketta meetodil 23 meetrit Isegi Pihkva järve ja Lämmijärveta on Peipsi järv pindala poolest Euroopa neljas järv. Peipsist
Vostoki järv on Antarktisel asuv maa-alune järv. Järv asub Venemaale kuuluva Vostoki polaarjaama all ja on keskmisest merepinnast 3 488 m kõrgemal. Järve vanuseks hinnatakse mitu miljonit aastat Selle suurim pikkus 250 km, suurim laius on 50 km. Järve kattev jääkiht 4 km paks. Suuruselt 6. suurim järv maailmas. Järve keskel paiknev ahelik jagab järve kaheks. Järve sügavus ahelikust põhja pool asuvas nõos on umbes 400 m ja lõunapoolses 800 m, aheliku kohal on sügavus umbes 200 m. Vostoki järv on mageveeline ja (hüper)oligotroofne ehk vähetoiteline järv. Veetemperatuur on vahetult jää all 3,2 °C. Sügavamal on järv soojem, vähemalt +10 °C. Kõige tõenäolisemalt saab järv soojust maa-alustest geotermilistest soojusallikatest. Vedelas kihis võib leida ebatavalisi olendeid ja nende fossiile
TITICACA Diana Matejuk ANDMED Koordinaadid - 15° 50 S, 69° 20 W Asub Peruu ja Boliivia piiril Järvest voolab välja Desaguadero Järve pindala on 8372 km² Ruumala - 893 km³ Vesi on mage ja külm Järve voolavad jahedad jõed ja järves on külmad allikad. Sellepärast on tema vete temperatuur sügaval alati 1011 °C. Suvelgi ei tõuse pinnatemperatuur üle 14 °C Järve ja selle kaldaalasid asustavad mitu endeemset loomaliiki, näiteks lennuvõimetu titikaka pütt ja ainult selles järves elav konnaliik mis on kohastumuseks järve madala hapnikusisaldusega omandanud väga kortsulise naha. Järve Peruu-poolses osas asuvad tehislikud ujuvsaared Urose saared. Neid on umbes 42 ja need on tehtud totora- pilliroost, mis kasvab järve madalikel LEGEND ID ac a põ h ja s le b avad Inkade püha jär
üldse välja makstakse. Sel põhjusel moodustab BP paljude pensionifondide investeeringutest olulise osa. "Deepwater Horizoni" õnnetuse tulemusena langes BP aktsia väärtus rohkem kui poole võrra, olles 20. aprillil 2010 60,57$ ja 9. juunil 29,20$. 2010. aasta lõpuks oli aktsia tõusnud 44,14$-ni ARAALI MERI 1.Võrdle Araali mere pindala 1960. ja 2010.aastal.Jäireldus..... Alates 1960-ndatest aastatest on Araali mere pindala pidevalt ja seni kiirenevas tempos vähenenud. Järve pindala on kahanenud kolmandikuni kunagisest. Soolsus, mis varem moodustas 13 maailmamere keskmisest, ületab täna maailmamere soolsuse 1,5-3 korda. Selle põhjuseks on kuivamine ehk regressioon. Araali mere veehulk sõltub eelkõige aurumisest ja kahest suuremast sissevoolavast jõest – Amudarjast ja Sõrdarjast. Väiksem osatähtsus on ka põhjavee juurdevoolul.. Araali endise merepõhja alale tekkinud uut soolakõrbe kutsutakse Aralkumiks. 67,499 km2 (1960)
............................................................................................................6 2 Asend ja suurus Eesti kaardil asetseb Võrtsjärv Eesti keskel, mis jagab Eesti mandriosa kaheks peaaegu ühesuuruseks pooleks. Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Ta piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga (Tarvastu, Kolga-Jaani, Viiratsi, Rõngu, Rannu, Põdrala ja Puka). Järve pindala keskmise veeseisu ajal 270 km² ja maht 0,75 km³. Järve valgala pindala 3374 km². Järves on vähe saari, enamus neist järve lõunaosas. Tondisaar ja Pähksaar on püsivad saared, Ainsaar muutub madala veeseisu puhul poolsaareks, Heinassaar jääb kõrge veeseisu puhul vee alla. Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve PärnuViljandiTartuPeipsi veetee, mis tänaseks on maakerke tagajärjel kadunud.
Uurimistöö Koostaja: Janely Soomaa Juhendaja: Kaari Rodima Tartu 2012 1. Verevi järv Järv asub keeruka reljeefiga Elva orundis.Verevi järv on põhjalõuna suunas pikliku kujuga. Järv on nõrga läbivooluga. Verevi järvest saab alguse Kavilda jõgi. Järve linnapoolsel küljel asub heakorrastatud supelrand. 1.1 Järve andmed: Kõrgus merepinnast: 49m pindala 12,6 ha sügavus 11m keskmine sügavus 3.6m pikkus 950m laius 320m Verevi järve rand asub Elva kaguservas, Tartu mnt 16 maaüksusel. Rannaalal asuvad vetelpäästehoone, kaks kioskit, kuivkäimla (4-kohaline), riietuskabiinid (2 kahekohalist), kiiged, ronimisatraktsioonid ja pingid ning kaks võrkpalliplatsi. 625 meetri pikkusest kaldajoonest on suplusalana kasutusel 220 m
Peipsi järv Eestis on ligi 1200 üle ühehektarilise pindalaga järve ja lisaks veel umbes 20 000 väikest rabalaugast. Järved võtavad enda alla ligi kahekümnendiku vabariigi pindalast. Ja nende kõigi hulgast valisime meie Peipsi järve, mille pindalaks on 3555 km², millest 44% kuulub Eesti Vabariigile ja 56% Vene Föderatsioonile. Ta on pindala poolest Euroopa neljas järv ja suurim piiriveekogu. Eesti ajaloos ja kultuuriloos on Peipsi järv väga tähtsat osa etendanud. Järv on andnud rahvale toidust, olnud ühendustee, kujunenud idapiiriks, olnud korduvalt rindejooneks ja ägedate lahingute tallermaaks. Peipsi suurim rikkus on vesi, mille kvaliteeti hinnatakse suhtelistelt heaks. Peipsi vett ei
Titicaca Järv Titicaca Järv Titicaca on suur Lõuna-Ameerika järv , mis asub Andide mäestikus Peruu ja Boliivia vahelisel piiril. Titicaca järv on 8372 km² pindalaga Järv paikneb merepinnast 3812 meetri kõrgusel. 1862.aastal järve lastud aurulaev muutis järve ka maailma kõige kõrgemal asuvaks laevatatavaks järveks. Pilte Titicaca järvest Titicaca Järv Titicaca kaldad ja saared on koduks Aimaraa rahvale. Nad elatuvad põlluharimisest ja kalapüügist , kasutades pilliroost paate . Titicaca tähendab Aimaara indiaanlaste keeles puuma kaljut. Legendi järgi sündis inkade riik Päikese ja Kuu saarel keset Titicaca järve. Inkad-Lõuna-Ameerika
Hiljem rahvuspargi piire muudeti. 1997. aastal loodi järvede ning neid ümbritseva maastiku hoiuks, kaitseks ja tutvustamiseks iseseisev Viitna maastikukaitseala. Kui Eesti 2004. Aastal Euroopa Liitu astus, ühineti ka Natura 2000 võrgustikuga. Üle 300 hektari suurune kaitseala asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas ning jaguneb Nabudi sihtkaitsevööndiks (40 ha), Pikkjärve sihtkaitsevööndiks (15 ha) ja Viitna piiranguvööndiks (256,6 ha). Nagu mainitud, jääb ala piiresse kolm järve, milleks on Pikkjärv, Linajärv ja Nabudi järv. Viitnal leidub liivaaladel vähetoitelisi järvi, okasmetsi oosidel ja moreenkuhjatistel, soostuvaid ja soolehtmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi. Viitnal leidub ka loodusdirektiivi II lisa liike, mille isendi elupaiku tuleb kaitsta: luiujur, suur-rabakiil ja tõmmujuur. Pikkjärv on kolmest järvest suurim ja tuntuim Viitna Pikkjärv e Suurjärv, mille pindala on 16 ha nign suurim sügavus 6,2 m. Sulglohku tekkinud järve ümbritsevad
Eesti järved Eesti järvedest · Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%. · Valdav osa Eesti järvedest on madalad, enamasti alla 10 meetri. · Kokku on Eestis ligikaudu 1200 järve, neist üle 1 km2 pindalaga on vaid 42 järve. · Suurimad on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt neljas. * Sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m) * Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad Järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve. * Sukeldumas käiakse Eestis siseveekogudes ainult väga üksikutes, kuna valdav enamus on liiga madalad või omavad vähest vee läbipaistvust.
...................................................................... lk.12 Sissejuhatus Võrtsjärv on suurim tervenisti Eesti territooriumil olev järv. Võrtsjärve kujunemisel eristatakse nelja arenguetappi: Jää Võrtsjärv: Võrtsjärve madalikul hakkas lausaline jääkate lagunema ligikaudu 12 500 14 C aastat tagasi. Tekkisid eeldused liiva, aleuriidi ja viirsavide settimiseks. Jää-Võrtsjärve staadium ongi meil määratletud setete alusel. Järve toitsid, aga ka kammitsesid Sakala ja Otepää kõrgustikul paiknenud jääväljad. Jää-Võrtsjärv oli Pärnu madalikul ja Peipsi nõos paiknenud jääpaisjärvede vaheliseks ühendusteeks ja tema veetase olenes nii idas, kui ka läänes toimunud muutustest (Orviku, 1973). Ajapikku katkes aga ühendus Peipsis olnud jääpaisjärvega. Ürg-Võrtsjärv esines enam-vähem ühel ajal Balti jääpaisjärvega (Hausen, 1913). Selleks
mõju see avaldab kaladele, kuidas saaks veetaset hoida ühtlasel tasemel ning veel huvitas meid, kuidas Rõngus ja Viljandis sadanud vihm ja lumi avalduvad ka Võrtsjärve veetasemes. 3 Võrtsjärve iseloomustus Asukoht Võrtsjärv asub Eesti keskosas, Viljandimaa, Tartumaa ja Valgamaa piiril (joonis 1 ja 2). Võrtsjärve toovad vett paljud jõed. Suurim neist on Väike-Emajõgi. Lisaks Emajõele suubuvad järve veel idast Rõngu, läänest Õhne, Tarvastu, Tännasilma jõgi ja veel mitmed kraavid ja ojad (tabel 1). Võrtsjärv kogub vett enda pindalast 12 korda suuremalt alalt. Vesi vahetub keskmiselt korra aasta jooksul (Mäemets 2001). Joonis 1. Jõe suudmeala Võrtsjärves (Foto EPL) 4 Joonis 2. Võrtsjärve alamvesikond Tabel 1. Võrtsjärve suubuvad vooluveekogud
Tartu 2014 Sisukord Üldine asukoha iseloomustus......................................................................................................3 Vagula Järv..................................................................................................................................4 Võhandu jõgi...............................................................................................................................6 Madalsoo Vagula järve ümbruses................................................................................................8 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 2 Üldine asukoha iseloomustus Piirkond paikneb Võru maakonnas (joonis 1). Elukoosluste kirjeldama hakkamiseks valisin
Kurtna järvestik Koostajad: R. Krupin ja V. Kasirov Juhendaja: Anneli Dietrich Klass: 8. Klass Illuka 2017 Kurtna järvestik Loodusgeograafiline iseloomustus · Kurtna järvestik asub Ida-Viru maakonnas, Illuka vallas IisakuIlluka mõhnastiku põhjaosas (Eesti suurim järvestik). · Kurtna järvestik on Eesti üks unikaalseimaid järvede alasid, kuhu kuulub 42 järve. · Kuulsamad neist on Nõmmejärv, Liivjärv ja Konsu järv. · 12000 aastat tagasi, viimase jääaja lõpul, sulasid liiva ja kruusa sisse mattunud suured jääpangad ja kujunenud lohkudesse tekkisid järved, mille vahele jäid liiva ja kruusakünkad ehk mõhnad. Piirkonnale on omane vahelduv reljeef ja taimestiku suur mosaiiksus. Loodusgeograafiline iseloomustus Taimed ja metsad · Kaitseala järvedes on üliharuldased taimed vesilobeelia ja järv-
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak PEIPSI JÄRVE ELUSTIK Referaat Juhendaja: Henn Kukk Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Eestis on arvukalt siseveekogusid rohkem kui 1200 järve ja paisjärv, ligikaudu 1750 jõge, oja ja magistraalkraavi, vähemalt 3000 suuremat allikat, lisaks teadmata arv mitmesuguseid alalisi ja ajutisi väikeveekogusid. (A. Järvekülg, 1994) Teen oma referaadi ühest Eesti suurima järve Peipsi järve - elustikust. See tekitas minus huvi tänu oma suurusele ning väärtusele. Materjale võtan raamatutest ning Internetist. 1 PEIPSI JÄRV Peipsi järv koosneb kolmest osast. Põhjapoolne, kõige suurem ja sügavam on Peipsi järv
................................................................................5 Kasutatud materjalide loetelu..................................................................5 Baikali järv Vaatasin saadet ,,Kaks kanget Venemaal", kus Teet Margna ja Kristjan Jõekalda külastasid Venemaa erinevaid paiku. Üheks nende külastuspaigaks oli Baikali järv. Saate järgi sain teada, et Baikal on maailma kõige puhtama ja selgema veega järv, kus näeb ka keset järve selle veekogu põhja. Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal. Üldandmed Pindala 31 500 km² Maht 23 000 km³ Suurim sügavus 1637 m Keskmine sügavus 758 m Kõrgus merepinnast 456 m Valgla pindala 560 000 km² Soolsus 0 Kaldajoone pikkus 2000 km . Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km.
Seistes järve ääres Seisan järve äres. Paksu niiskust on õhus tunda, soe suve õhtu on lõppemas, päike susiseb vaikselt järve. Tirtsud siristavad rohus, pardid ja haned liuglevad mööda siledat järvepeeglit. Võtan vaikselt istet, üritan võimalikult vähe loodust segada, oma mõtetega hoopis teises maailmas olles. Kujutan ette, milline oleksin 10 aasta pärast eesti tippteadlane, Tartu Ülikooli rektor, kuid see on pelgalt unistus. Nii kõrgele jõudmiseks on vaja kõvasti pingutada ja ise aktiivne olla. Ennem tuleks käia ise ülikooli tee lõpuni, saada kõrge haridus, et peale lõpetamist
.........................................................9 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 11 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Aastal 1638 kandis Jõksi järv Hobbohollojerwe, hiljem Hobbola järve nime. Asub Kanepist 1,5 km loode pool. Absoluutne kõrgus 116,1 m. Enam-vähem lääne-ida suunas piklik väheliigestatud kaldajoonega orujärv; pindala 64,9 ha, suurim sügavus 25,4 m (keskmine sügavus 7,3 m). kaldad on kõrged ja järsud, perv enamasti kõva, savikruusane. Paiguti leidub ka mudast ja soostunud kaldavöödet, lääneotsas isegi õõtsikut. Lõunakallas on suures ulatuses kaetud männimetsaga, kõrgem põhjakallas enamasti põllustatud
merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. 1.2. ASURKOND VÕRTSJÄRVES Loodusliku rändetee sulgemine hüdrotehniliste ehitistega on ahendanud angerja levila piire. Angerja teekond Atlandi ookeanist Võrtsjärve on kulgenud läbi Põhja- ja Läänemere, 12.11.2009 mööda Narva jõge, Peipsi järve ja Suurt Emajõge. Angerjakarja looduslik arvukus selles merest suhteliselt kaugel asuvas järves pole kunagi olnud väga suur. Aastatel 1933-1939 püüti Võrtsjärvest keskmiselt 1,8 tonni angerjaid aastas. Seega järve looduslik angerja- produktiivsus oli ainult 0.07 kg hektari kohta aastas. Võrtsjärve kalurid püüdsid sõjaeelsetel aastatel kala peamiselt nakkevõrkude ja mitut tüüpi nootadega, mõrdu kasutati vähe. Nendesse püünistesse sattus angerjat harva
Geograafia Tanganjika järv MariAnn Tammiste 8. klass Juhendaja : Ingrid Kärner Üldandmed Pindala: 32 893 km² Ruumala: 17 600 km³ Suurim sügavus: 1471 m Järv on jaotatud Kongo DV (45%), Tansaania (41%), Sambia ja Burundi vahel Järve pinna kõrgus merepinnast on 773 m Järve põhi asetseb 688 m allpool merepinda Tanganjika järv on mageveeeline. Geoloogia Ta on tekkinud murrangualale Tulevikus (geoloogilises ajaskaalas) saab Tanganjika järvest uue tekkiva ookeani osa Tanganjika järv kuulub Aafrika riftivööndi järvede hulka IdaAafrika riftivöönd Riftivöönd on koht, kus Aafrika on aeglaselt lõhki kärisemas Iseloomustab : riftiorgude kõrgenenud seismilise aktiivsuse vulkanismi esinemine.
Martin Kängsepp Põrgupõhja talu Kurese küla Koonga vald 88401 Pärnumaa, 9. Klass Tel 51777333 Kohtla- Järve Järve Gümnaasiumi direktor 04. Mai 2015 Avaldus Palun võtta mind vastu Kohtla- Järve Järve Gümnaasiumi 10. Klassi Olen õppinud Kohtla- Nõmme koolis.
kriitilisele tasemele. Vee-erikasutusluba andis Vooremaa Looduskeskusele voli langetada Saadjärve väljavoolul Mudajõe esimesel kilomeetril paikneva paisu taga vett meetri võrra. Ühtlasi pani aga see looduskeskusele kohustuse ehitada umbes 400 meetrit ülesvoolu ajutine pais, takistamaks Saadjärve alanemist. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni veespetsialist Ele Liivamägi ütles, et Vooremaa Looduskeskus on ilmselgelt omavolitsenud, kuid kas ja kui palju on selle tagajärjel järve kahjustatud, vajab selgitamist. «Ma ei saa rääkida katastroofist, aga ma ei saa ka öelda, et probleemi pole,» oli Liivamägi eile sisulise hinnangu andmisega ettevaatlik. Liivamäe sõnul on limnoloogide arvamusel rajanev Saadjärve optimaalne veetase 52 meetrit ja 35 sentimeetrit merepinnast. Kriitiliseks peavad teadlased 52 meetrit, eile hindas Liivamägi nivooks umbes 52.20. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko ütles, et
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Lihhenoindikatsioon Harku järve metsas ja Ängelema rabas Uurimustöö Silvia Kimmel G1L Juhendaja: Tiiu Saava Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................
Kontserdiarvustus ,,Luikede järv" 10.novembril külastasin mina Rahvusooper Estoniat, kus käisin vaatamas balletti ,,Luikede järv". Nimetatud ballett on kuulsa vene helilooja, Pjotr Tsaikovski looming. Teos oli neljas vaatuses. Balleti koreograaf-lavastaja oli Tiit Härm, kes oli kasutanud osakesi ka Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafiast. Ta on samuti koreograaf olnud ,,Romeo ja Julia"s. Luikede järve muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, kaasdirigentideks Mihhail Gerts ja Risto Joost. Nemad andsid suurepäraselt edasi Tsaikovski võrratult ilusa muusika. Kujunduse ja kostüümid tegi Eldor Renter. Musikaalselt oli kuulda väga palju tuttavaid Tsaikovski muusikapalasid. Hästi eristatavad olid meeleolumuutused, hea ja halb. Kui tegu oli luigeprintsessiga või luigeparvega, oli muusika kerge ja ilus, kohati ka kuninglik. Kui aga tegu oli luikede
Pikkus 152 km Valgla pindala 47 800 km², hõlmab Eestit, Lätit, Venemaad ja Valgevenet. (Koduks ligi 1 Laius 47 km 000 000 inimesele) Euroopas suuruselt 4. järv ja Eesti suurim järv. Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja ja lõunakallas on väga erinevad. Põhjakaldal (Nt. Kauksis) on liivane rand ning luited. Lõunakallas (Nt. Pihkva) on aga kinni kasvanud ning soostunud. Aluspõhi Devoni ja Ordoviitsiumi settekivimitest, kusjuures Devoni settekivimite paksus suureneb põhjast lõunasse. Aluspõhja kivimeid katavad liustikusete moreen ning selle peal jääjärve ja järvesetted. Jääjärvelise savi ning järvelise liiva ja muda paksus kokku on suurim (3436 m) Peipsi keskosas
liisku heitma. Lepiti kokku, et võitjaks saab see, kelle kivi kõige kaugemale lendab ning see pärib kuningriigi. Teised kaks peavad aga riigist lahkuma. Vanim vend lausus: ,,Mina olen teist mõlemast vanem, ma olen terve oma elu teile tee ette tallanud ning nii juhtub ka seekord. Mina viskas esimesena." Ta kogus jõudu ning heitis kivi silmapiiri taha. Kivi maha kukkumaie, Langes loodis libamisi, Sattus järve märga sängi, Teise kalda ligidalle. Kohisedes kerkis vesi Vastu taevast vahutelles; Kivi põrkas järve põhja, Vete-vaiba katte alla, Langes lainte sügavusse, Kadus vaatajate silmast. Teine vend lausus: ,,Vanim on jah tee meile ette rajanud, kuid mina olen talle alati järgnenud. Nii juhtud ka seekord
septembril 1851. Tema rohkete mere-, rajamaa- ja ajalooromaanide ning kaasaja-aineliste satiiride ja traktaatide hulgas on tuntuim 5-köiteline indiaanlasromaanide tsükkel ,,Nahksuka jutud": ,,Pioneerid", ,,Viimane mohikaanlane", ,,Preeria", ,,Rajaleidja" ja ,,Hirvekütt". Tema teoste hingestatud looduspildid, elav süzee ja sangarlusekultus on toonud talle laialdase populaarsuse. Teose analüüs Sisu lühikokkuvõte. Kaks meest, Hirvekütt ja Välejalg, on teel Vilkuva Peegli nimelise järve poole, et seal kohtuda sõbra Chingachgookiga. Kohale jõudes sattuvad nad võitluskeerisesse kahe leeri vahel. Üheks pooleks olid skalpe jahtivad punanahad ja teiseks pooleks järve peal elav Thomas Hutter koos oma kahe tütre Judithi ja Hettyga. Varsti põgeneb punanahkade juurest Mao pruut Tasa, nagu meie teda raamatus tunneme. Nii kulgeb järveelanike elu alalises ohus. Lõpuks langeb Hirvekütt vangi. Kuid austusest tema vastu, antakse talle "puhkust", et ta veenaks tütreid
PEIPSI JÄRVE ELUSTIK TALLINNA ÜLIKOOL Triin Rannak 1. Peipsi järv o Koosneb 3 osast: - Peipsi järv (Suur- ja Külmjärveks) - Pihkva järv - Lämmijärv (Soejärv) o Looduslik piir Eesti ja Venemaa vahel o - Kauba- ja sõjatee viikingiajast - Säilinud maakaartidel on järve kujutatud al 16. Saj. o Tähtsus kahanenud veeteena, mitte aga kalajärvena ja puhkealana. o Pindalat (3555 km2) neljas järv Euroopas Eestis suurim järv 2. Peipsi järve elustik o Peipsi järvest leitud: - 122 liiki suurtaimi - üle tuhane liigi vetikaid - 300 liiki planktoniloomi - üle 400 liigi põhjaloomi - 34 liiki kalu, sõõrsuid o Järve rannikul: - 9 liiki kahepaikseid - 6 liiki roomajaid - 266 liiki linde - paarkümmend liiki imetajaid 2
Vesi on selge, aga magneesiumkloriidi tõttu kibe ja ajab iiveldama, kaltsiumkloriidi tõttu aga katsudes pehme ja õline. Kuigi kõrge soolasus kindlustab pinnalpüsimise, on Surnumeres ujumine tegelikult keeruline (vt joonis 2). Soola maitse on nii terav, et lausa kõrvetab keelt ning väiksemgi haavake nahas hakkab vee peale sattudes valutama. Pärast ujumist tuleks kohe loputada end puhta veega, muidu jääb nahale valge soolakiht ning riided muutuvad jäigaks. Järve lõunaosas asuvad kuumavee allikad ja rammusa musta muda tiigid, millel on raviv jõud. Joonis 2: Soolasuse tõttu veepinnal püsimine on lihtne (http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Dead_sea_newspaper.jpg) Surnumere soolad, mida kaevandatakse Sedomis, järve lõunaosas, on sama väärtusega kui nafta leiukohad. Neid kasutatakse väetisena ja keemiatööstuses. Soolad sisaldavad 22 miljardit tonni magneesiumkloriidi, 11 miljardit tonni naatriumkloriidi, 7 miljardit tonni
vees leidub rohkestikloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_jarved_sood.htm ja Ott, T., Kõiv, T. ,,Eesti väikejärvede eripära muutused" Järvevee segunemine Päike soojendab ainult järve ülakihte ning alumised kihid on jahedama temperatuuriga. Erisuguse temperatuuriga vesi on erineva kaaluga ja seepärast kihistub järvevesi soojuse järgi. Kevadel ja sügisel toimub vee segunemine. Sügisel tekib segunemine sellest, et ülemised jahtunud kihid vajuvad allapoole ja suve jooksul soojenenud alumised kihid tõusevad üles. Talvel on alumine kiht kõige soojem (4 kraadi). Seetõttu ei jäätu järv kunagi põhjani
Rain Paloson 10c James Fenimore Cooper «Hirvekütt» Autor on sündinud 15.09.1789. a ja suri 14.09.1851.aastal. Rahvuselt ameeriklane. Raamat «Hirvekütt» on 5-köitelise sarja «Nahksuka jutud» esimene raamat. Raske on vahet teha, kes on hea ja kes on halb. Kogu tegevus toimub väikese järve ääres, mille nimeks on Vilkuv peegel. Sõjas on alati võitja ja kaotaja. Samuti on nii nagu armastuse ka sõjas kõik lubatud. Vastavalt sõjalisele olukorrale on lubatud ka vahendid. Seepärast tuleb lähtuda sellest -- mis ei ole keelatud, see on lubatud. Kerge on inimest hukka mõista, kuid raske mõista. Hirvekütt e Hirvede Tapja e Haukasilm-sihikindel, otsekohene, tähelepanuväärne ja tõemeelne,
annaabi.ee 
