Järved (1)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Karpkalalased

Põllumajandus ja Keskkonnainstituut Referaat Karpkalalased Koostaja: Tanel Altement Juhendaja: Tiiu Kull Tartu 2011 SISSEJUHATUS Kalakasvatus ja kalakaitse on tänapäeval muutunud üsna suureks eraldiseisvaks looduskaitse haruks. Kalade väljapüük on viimasel sajandil mitmekordistunud seega tuleks uurida, kas liigid on võimelised sellise väljapüügi juures oma arvukust säilitama. Praeguseks on Eesti vetest juba kadunud liik Acipenser sturio lisaks kuulub esimesse kategooriasse ka Coregonus lavaretus.(II )Lisaks üritan kinnitada ka seda, et kas Karpkala (Cyprinus carpio) on ohustatud liik, kuna neid saadakse Eesti vetest väga harva kätte. Kalaliikide kadumine ja arvukuse vähenemine võib olla põhjustatud inimeste poolt otseselt liigse väljapüügi tulemusena. Lisaks ohustab liike kudealade hävimine, või tõkked nendeni jõudmiseks. Käesolevas töös uurin,

Bioloogia

8

doc

Eesti tähelepanuväärsemad jõed, jäeved ja maakondade kõrgeimad tipud

Mustjõgi 84 13,4 1823 Väike Emajõgi 83 10,7 1380 Narva 77 378 814 Reiu 73 7,9 917 Kasutatud allikad "Eesti maastikud" Ivar Arold 2005 2 Tabel 2. Tähelepanuväärsemad järved Eestis Pindala (km²)/ Sügavus (m) Valgala Siseveekogu Maht (km³) Märkused Eesti osa keskmine suurim (km²) 3555/ 1529,1 25,07 (Eestis) 21,79 Euroopa looduslike

Eesti loodus ja geograafia

6

docx

Huvitavat Eesti kalade kohta

Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk Milliseid kalaliike Eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. Võrtsjärve kalastik on aegade jooksul tublisti muutunud. Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas. Kalamajanduse tulemusel on angerjas praeguseks olulisemaks püügiobjektiks. Rohkesti on Võrtsjärves ka koha, haugi ja latikat

Bioloogia

12

docx

Eesti kalade eksam

KALADE EKSAM 1. Eestis elavateks diadroomseteks(elavad magevees, koevad soolases/või vastupidi) kalaliikideks on? V: meriforell, angerjas, lõhe 2. Kuidas iseloomustad Eesti tüüpilist väikejärve, kus kalastikus on esindatud üle 6 kalaliigi? V: 40-70ha, 3-6m; kihistumata; eutroofne 3. Kuidas eristada rääbist viidikast; särge mudamaimust? V: rääbisel rasvauim; mudamaimul katkenud küljejoon. 4. Millised 2 kalaliiki kaotavad tavaliselt oma elupaiga kaldapiirkonnas kui järve veetase alaneb põua aastatel? V: Koger; Hõbekoger 5. Kui palju kalaliike on Eestis tavaliselt alla 100 ha pindalaga veekogus? V: 6-12 6. Tüüpilised jõekalad? V: jõeforell, harjus, trulling, lõhe 7. Jaotage alljärgnevad kalad portsjonkudejateks ja korraga kudejateks. V: Korraga-säinas, ahven, särg, rääbis, luts, meriforell, haug, latikas, koha, lõhe; Portsjon- kiisk, koger, roosärg, linask 8. Kus Eestis sisevetes latikas ei elutse? V: Abruka ja Vormsi saartel, Lääne-Eesti saartel (saartel) 9

Loodus

20

docx

Vagula järv, võhandu jõgi ja madalsoo

 Keskkonnainfo. Madalsoode ja rabade linnustik. 2010. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=2034&Itemid=347 (viimati külastatud 26.03.2014)  Keskkonnaamet. 2010. Tamula järve ja Vagula järve hoiualadekaitse korralduskava aastateks 2010-2020.  Masing, M. Nahkhiirte elupaigad Võrumaal. Tartu 2004. 9  Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Valgus, Tallinn.  Riigiteataja. 2004. Looduskaitseseadus. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/13001661 (viimati külastatud 25.03.2014) 10

Eesti biotoobid

13

pdf

Peipsi järve elustik ESITLUS

PEIPSI JÄRVE ELUSTIK TALLINNA ÜLIKOOL Triin Rannak 1. Peipsi järv o Koosneb 3 osast: - Peipsi järv (Suur- ja Külmjärveks) - Pihkva järv - Lämmijärv (Soejärv) o Looduslik piir Eesti ja Venemaa vahel o - Kauba- ja sõjatee viikingiajast - Säilinud maakaartidel on järve kujutatud al 16. Saj. o Tähtsus kahanenud veeteena, mitte aga kalajärvena ja puhkealana. o Pindalat (3555 km2) neljas järv Euroopas Eestis suurim järv 2. Peipsi järve elustik o Peipsi järvest leitud: - 122 liiki suurtaimi - üle tuhane liigi vetikaid - 300 liiki planktoniloomi - üle 400 liigi põhjaloomi - 34 liiki kalu, sõõrsuid o Järve rannikul: - 9 liiki kahepaikseid - 6 liiki roomajaid - 266 liiki linde - paarkümmend liiki imetajaid  2.1 Peipsi järve suurtaimestik o Pe

Hüdrobioloogia

14

docx

Peipsi järve elustik (referaat)

Liigirikas on Peipsi veel kalafauna poolest, kus elab 37 kalaliiki. Peipsi järv pakub elukohta ka loomaliikidele, kes on seotud ka kaldaga, nagu näiteks saarmas, kobras, naarits ja mink. Peipsi suurus on eelduseks siinse loomastiku, taimestiku ning muude liigiliste mitmekesisusele. KASUTATUD KIRJANDUS Järvekülg, A. 1994. Eesti jõgede ja järvede seisund ning kaitse. Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon, Tallinn Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn Haberman, J., Timm, T., Raukas, A. 2008. PEIPSI. Eesti Loodusfoto, Tartu Aerjalgsed. [WWW] http://www.kalapeedia.ee/aerjalgsed.html (13.03.2012) Peipsi järve taimestik. [WWW] http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/ecological/inland_waters/F1172577494/F1190618869 (26.03.2012) Peipsi Zooplankton. [WWW] web.zone.ee/bush/Peipsi%20Zooplankton.ppt (26.03.2012)

Hüdrobioloogia

13

odt

Bioloogia iseseisev tartu khk

Toitumine:maapinnal leiduvad selgrootud, näiteks: vihmaussid, jooksiklased, liblikaröövikud, ämblikud ja nälkjad. Sööb vahetevahel ka selgrookseid, näiteks: konni sisalikke näriliste poegi lindude pesapoegi ja mune, samuti raipeid ja kalaraipeid, ka marju, puuvilju ja seeni. Toiduahel kodukakk ilv e s v a lg e jä n e s k a e lu s h iir pohl p ru u n k aru  Järved Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal. Laias laastus liigitatakse järvi järgmiselt: 1. järved, mis on saanud oma veed maismaalt (tavaliselt sademed) 2. järved, mis on merest eraldunud Järvenõgude tekke järgi · Tektoonilised ­ maakoores esinevate venituspingete tulemusel võivad tekkida alangud ning riftiorud, mis veega täitudes muutuvad sügavateks järvedeks

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (1)