vahekord arengus, lapse tegevus ja kõne, kõnetegevuse motiivide ja kõne funktsioonide areng (Karlep 1998: 242). Mitmed teooriad on proovinud seletada keele arengut (Tulviste, Tulviste 2002:160). Lapse kõne arengu kolm peamist teooriat on biheivioristlikud, nativistlikud ja kognitiivsed (Karlep 1998: 242). Biheivioristlike teooriate (Õppimisteooria) tuntud esindajaks on Ameerika psühholoog Burrhus Skinner (1904-1990) (Karlep 1998:242). Biheivioristide väitel on kõne areng keskkonna mõjutuste tulemuseks (Veisson, Veispak 2005:40). Biheivioristide põhiseisukohad on järgmised: laps õpib kõnelema imiteerimise teel; keelenormile vastavate sõnade ja grammatiliste vormide omandamise määrab see, kas need leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse; kõne omandatakse seoste abil; peamised omandamist vajavad keeleüksused on sõnad. Samuti rõhutavad biheivioristid vaatluse, modelleerimise ja
Kontrollides tasu ja karistust, saab vormida teise olendi käitumist. Biheiviorismi puudused: Biheiviorismi kriitiseeritakse muuhulgas selle pärast, et see ei arvesta piiri inimese ja looma käitumise vahel. Selline kriitika on õigustatud, kuna suurem osa eksperimentidest on läbi viidud loomadega ja nendest saadud tulemused on üldistatud inimesele. Kahtlemata on tegemist lihtsustamisega, kuid tuleb tunnistada, et suures plaanis leitud psüühika seaduspärasused kehtivad. Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele
Psühholoogia teoreetilised suunad Tänapäeva psühholoogias saab eristada viit teoreetilistsuunda: psühhodünaamilist, biheivioristlikku, humanistlikku, kognitiivset ja bioloogilist lähenemist. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) rõhutab eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud. Biheiviorism kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Selleks on aga üksnes käitumine. Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa. Sellele suunale pani aluse John Watson. Humanistlik lähenemissuund keskendub inimes sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast- näiteks inimlikud tunded,
kirjeldada kõikehaarava mudeliga. Sel põhjusel pole ka tänapäeval ühtset õppimisteooriat. Erinevate õppimisteooriate kujunemise põhjustasid lahkenvad arusaamad õppimise ajenditest. Biheivioristid näevad õppimise põhilise lättena inimese ja teiste kõrgemate organismide kaasasündinud võimet vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi. See alateaduvuslik motiiv kujundab inimesel mitmesuguseid käitumisharju- musi ja automatiseeringuid. Biheivioristide ehk käitumusliku psühholoogia koolkonna esindajate arvates on kogu inim- käitumine seletatav õige reageerimisega kekkonna märguannetele. Mõtlemise osa peavad biheivioristid teisejärguliseks. Viidates asjaolule, et mõtlemisprotsesside puhul on tegemist järelduslike konstruktsioonidega, leiavad nad, et ainukesed faktid, mida õppimise puhul saab kindlalt fikseerida, on keskkonna märguanne ja õpitud reageering sellele. Biheivioristlikud õppimisteooriad jagunevad:
BIHEIVIORISM- on positivistliku lähenemise põhivool, mis politiikateaduses kujunes välja USA-s Chicago koolkonna ning nende järgijate ( Georg Herbet Mead ) , Harold Lasswell, Robert King Merton ideedest. Biheivioristide põhieelduse järgi saab kõiki sotsiaalseid nähtusi seletada mikrotasandi, s.t üksikisiku käitumise põhjal (termin „biheiviorism“ tulebki ingliskeelsest sõnast behaviour- käitumine). Poliitika formaalsed struktuurid, nagu institutsioonid ja õigusnormid, olid nende jaoks teisejärgulised võrreldes inimeste hoiakute, uskumuste ja poliitilise käitumisega. Biheiviorismi pooldavad poliitikateadlased otsivad üksikisikute käitumise regulaarsusi, laialt levinud mustreid
kujunemisel? Mis on konstruktivism õppimisel? - Milles seisnes gestaltpsühholoogide panus avastusõppe teooria tekkimisel? - Mida kujutab endast tunnetusprotsessi ja õppimise vaatlemine informatsiooni vooluna meie teadvuses? Kognitiivsed õppimisteooriad 4 1 Õppimisteooriad 1.1 Biheivioristlikud õppimisteooriad Biheivioristide jaoks on õppimine inimese ja teiste kõrgemate organismide võime vältida kogemuse alusel sündmusi, mis on ebameeldivad või mis võivad kaasa tuua kannatusi. See alateadvuslik ajend kujundab inimestel käitumisharjumusi ja iseeneselikke reageeringuid keskkonna märguannetele. Biheivioristide arvates saab kogu inimkonna käitumist seletada õigete reageeringutega keskkonna märguannetele. Mõtlemine on biheivioristide arvates õppimise juures teisejärguline (Krull, 2001).
Biheivorismile pannakse ette seda, et see ei arvesta piiri inimese ja looma vahel. See on õigustatud, sest enamus katseid on tehtud loomade peal ning saadud tulemused on üldistatud inimestele. [2] Teiseks pannakse ette seda, et biheivorism ei arvesta inimese teadvust. Analüüsitakse inimese käitumist, kuid mitte selle tagamaid. Seega ei saa biheiviorismi läbi selletada inimpsühholoogiat, vaid erinevaid käitumise aspekte.[8] Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. Kriitikud on öelnud, et biheivoristlikku teooriat laiendada inimese keelelisele käitumisele on võimatu.[2] Minu arvamus Ma usun, et käitumuslik teooria on võimaldanud mõista õppimist ja protsessi, kuidas isend
Sotsiaalne suhtlemine 2. Tunnetuslik 3. Hedonistlik 2. Biheivioristlikud õppimisteooriad. Mis on teooriate grupi ühine põhiolemus ja õppimise ajendid Sellesse gruppi kuuluvad õppimisteooriad (nimetada ja kirjeldada lühidalt põhiolemust) Biheivioristid näevad õppimise põhilise lättena inimese ja teiste kõrgemate organismide kaasasündinud võimet vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi. Biheivioristide arvates on kogu inimkäitumine seletatav õige reageerimisega keskkonnamärguannetele. Klassikaline tingitus on biheivioristliku õppeteooria üks osa mis selgitab kuidas me õpime tahmatult emotsionaalset või psüühilist reageerimist ja mis on sarnased instinktiivsetele või refleksiivsetele reageerimistele. Ehk kui me kogeme midagi negatiivset võtame näiteks, et me kukume eksamil läbi
stiimulite mõju käitumisele (näiteks erinevate kinnitamise- ja karistamise 1.2Biheiviorismi puudused Biheiviorismi kriitiseeritakse muuhulgas selle pärast, et see ei arvesta piiri inimese ja looma käitumise vahel. Selline kriitika on õigustatud, kuna suurem osa eksperimentidest on läbi viidud loomadega ja nendest saadud tulemused on üldistatud inimesele. Kahtlemata on tegemist lihtsustamisega, kuid tuleb tunnistada, et suures plaanis leitud psüühika seaduspärasused kehtivad. Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse
James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis,kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega.Puuduvad selged ja/või õpitud viisid eesmärgi saavutamiseks.Uuritakse lahenduseni jõudmise teid ja mis seda takistab-kõva häälega kommenteerimine-ülesande eri etappide lahendamisele kuluv aeg-hinnangud edukusele-ekspertide-algajate võrdlemine Tööd geshtaltpsühholoogias: Köhler (1927) uuris, kuidas lahendavad probleeme ahvid. Need uurimused olid ajendatud biheivioristide töödest rottide ja kassidega, kus demonstreeriti katse- eksituse teel õppimist. Köhler muutis katsepüstitust kahes osas: 1) loomad olid intelligentsemad (ei ole ainult katse-eksituse meetodil õppimine); 2) lahendus oli leitav situatsiooni analüüsides (ka taju alusel) Takistused lahenduse leidmisel: Uuriti probleeme, mille lahendamiseks ei ole vaja spetsiifilisi eelteadmisi nn teadmiste-vaesed ülesanded:
Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist, samas kui Ameerikas keskenduti õppimisvõime uurimisele. 3. K. Lorenz, N. Tinbergen, J.B. Watson, F. Skinner. Lorenz ja Tinbergen panid aluse Euroopa etoloogide koolkonnale. Ameerikas Skinner ja Watson biheivioristide koolkond. Uurisid loomade õppimisvõimet. 4. Käitumisvaatlus ja käitumise kirjeldamine, ogaliku etogramm. Vaatlus ja kirjeldamine on loodusteaduslike uuringute alus. enne eksperimendi püstitamist tuleb objekti tundma õppida nn. pilootuuringute käigus. Käitumise vaatlemise ja kirjeldamise tulemusena luuakse looma etogramm käitumisaktide mustrite üleskirjutus. Ogaliku sigimisaegse käitumise
rinna- ja munasarjavähki haigestumise võimalust mida kauem imetada, seda väiksem risk. Samuti on rõõmustav, et imetamine aitab rasedusega lisandunud kaalu langetada ja raha kokku hoida Seltsiks orangutanid ja simpansid Vastsed emad kuulevad tihti vanemaid sugulasi hoiatamas: "Vaata, et sa oma last ära ei hellita!" Nende arvates ei tohiks beebit liiga tihti süles hoida ega igale näljasignaalile vastata. See on biheivioristide teene, et beebidelt hakati ootama täiskasvanule omast mõtlemist ja käitumist. Selline mentaliteet on olnud üllatavalt jätkusuutlik. Isegi 90ndate lõpus räägiti jälle jäiga reziimi ja beebi "karistamise" vajadusest. Levisid müüdid, et soovi peale imetamine rikub imiku ainevahetust. Demoniseeriti lapsega koos magamist, sest ema pidavat beebi ära lämmatama. Tegelikult on tõestatud, et emad, kes jagavad lapsega aset, on imetamises teistest edukamad, sest öised toitmised
Smarti arvates toob dualism enesega kaasa suurel hulgal veidrat laadi taandumatuid psühhofüüsilisi seadusi millesse tuleb lihtsalt uskuda ning mida on raske omaks võtta ( Jack Smart, lk 9 ). Biheivioristid² üritavad näidata, et Descartes'ilik kontseptsioon vaimust ja kehast kui eri substantsidest põhineb fundamentaalset laadi arusaamatusel ( Gilbert Ryle 1996 ). Nende järgi on vaimu kohta käivad väited taandatavad käitumise kohta käivatele väidetele. Kas biheivioristide käsitlus vaimu teooria kohta on parim? Filosoofias nimetatakse biheiviorismiks eelkõige vaadet, mille järgi vaimuseisundid on käitumiskalduvused. Biheiviorism on olnud empirismist lähtuv väljakutse teadvuse uuritavaks pidamisele ning mõtlemisele seesmuse ehk subjektiivsuse omistamisele (http://et.wikipedia.org/wiki/Biheiviorism ). Teatud uskumust omava inimese käitumine mingis olukorras ei sõltu üksnes sellest, millise uskumusega on tegu, vaid ka sellest, millised muud
mõttetusi), Freud aga kuulas teda ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Teiseks oluliseks alateadvuse uurimise võimaluseks pidas ta unenägusid. Ta arendas välja unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud rõhutas inimese esimeste eluaastate tähtsust isiksuse kujunemisel ja kinnitas, et psühholoogia meetodeid saab rakendada inimeste käitumise muutmisel. 2)Biheiviorism - e käitumine .Kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa tuleb kõrvale jätta. Uuele suunale pani aluse John Watson oma 1913a ilmunud artikliga "Psühholoogia biheivioristi vaatekohalt". Biheivioristide arvates võib kogu käitumist määratleda kui lihtsat vastust stiimulile (väline objekt kutsub esile organismi vastuse). Enamus katsed tulenevad loomakatsetel (tuvi, koer, rott) , keskenduti probleemile-
Astmelised muutused bioloogilises vormis viisid mõtteni, et ka sotsiaalne ja kognit. Areng võivad olla seotud vanuseastmetega. Arengupsüh. Kui iseseisev distsipliin tek. 1882 W.Preyer ,,Lapse psüühika". A.Binet intelligentsustesti looja. J.M. Baldwin (1861-1934) assimilatsioon (sarnastumine) keskkonna mõju organismile, mis viib akommodatsioonini (kohastumine). Lapse areng tingitud nii sots. Kogemusest kui biol.kasvamisest. 1914-1927 Pavlovi õppimisteooria, tekkis biheivioristide koolkond. John Watson hirmud on õpitud. Laps on hästi vormitav ja vastuvõtlik keskkonna mõjudele. Neile vastanduvad küpsemisteooria pooldajad Gesell. Areng pigem pärilikkusest mitte keskkonnast mõjutatud. Watson vs. Gesell ar.psüh. keskmisel perioodil toimus pooldumine. Keskkonna- (potitreeining, lugemis-, kirj.oskus) vs. Küpsemisteooria (koordinatsioon, motoorika) enne õppimist peab laps selleks ,,valmis"olema. Kaasaegne süntees: Jean Piaget (mõjutatud M
uurimisel ja käsitlemisel ei välista üksteist. • Biheivioristide arvates on õppimise ajendiks inimeste kaasasündinud võime vältida
puhul peaks olema? Evo: Puudutavad erinevate käitumisviiside ja -aktide tekkimist ja väljakujunemist fülogeneesi jooksul, nende evolutsioonilist päritolu. 1) kas siksak-tants esineb ainult ogalikel või ka tema eellastel, st. kui ürgne see käitumine on? 2) kas siksak-tants on tekkinud evolutsiooni käigus valmiskujul, või esines eellastel mingeid algelisemaid vahevorme? Pilk käitumise väljakujunemise uurimisse. Varaste etoloogide ja biheivioristide põhikonflikti juured ja olemus, selle tulemus. Etoloogid uurisid eemalt, psühholoogid laboris. Etoloogid: aktsepteerisid evolutsiooniteooriat, vaatlus looduses, tähtsustasid liigiomaseid stereotüüpseid käitumismustreid, mida pidasid kaasasündinuiks, instinktiivseiks, omistasid kasvutingimustele ja õppimisele vähe tähtsust, loomus. Psühholoogid: üldised seaduspärasused, rotid ja tuvid, laboritingimused, õppimisvõime ja käitumise paindlikkus,
Üritatakse panna patsient ise leidma lahendusi, tahetakse, et ta ei hakkaks sõltuma terapeudist. Rõhutades, et inimesel on vaba tahe valida oma käitumisviis ja teha selle kohta otsuseid, vaatlevad humanistid oma patsiente kui kordumatuid isiksusi. Esindajad-Carl Rogers 3. Biheiviorism Looja- John Watson Idee- Tähtsustab üle kõige käitumist ehk nähtavat. Nende arust saab uurida ainult seda, mida on võimalik vaadelda, ehk käitumist. Selle tõttu on biheivioristide seas ka enim katseid loomadega. Kogu käitumine on vastus stiimulile (väline objekt või sündmus, mis kutsub esile organismi vastuse). Watsoni arvates pidi psühholoogia tulevikus suutma öelda, mismoodi täpselt reageerib inimene ühele või teisele stiimulile Uuritakse- Vaatlemine, katsete tegemine Esindajad- 4. Kirjelda kognitiivset ja psühhobioloogilist paradigmat Looja- Kognitiivsel Jean Pigeat Idee- Kognitiivne (e
· uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida, sest inimesel on võime seada ennast teise isik rolli). Albert Bandura · Sotsiaalset õppimist on ulatuslikult uurinud Kanada psühholoog Albert Bandura (1925 - ...). Bandura pidas biheivioristide käsitlust õppimisest liiga lihtsustatuks, mis ei andnud täielikku seletust kogu õppimisprotsessi kohta. · Bandurat huvitas eelkõige vägivaldse käitumise olemus ning õppimine sotsiaalsest keskkonnast. Bandura väitis, et kõik mis ümbritseb inimest mõjutab teda, ning samas mõjutab inimene ümbritsevat ühiskonda. · Bandura kõige kuulsam katse oli nuku (analoogne jonnipunni nukule), millega ta uuris
Euroopa etoloogide koolkonna väljapaistvamad esindajad olid Konrad Lorenz ja Nikolaas (Niko) Tinbergen. nad panid aluse Euroopa etoloogide koolkonnale, kes uurisid nö “käitumise bioloogiat” olid hariduselt loodusteadlased rajasid oma teooriad suuremas osas loomade vaatlustele ja intuitsioonile 1972. a. pärjati mõlemad Nobeli preemiaga. USA-s tekkis loomapsühholoogide (ehk biheivioristide) koolkond. J.B. Watson kui biheivioristliku mõtteviisi rajaja. Watson oma raamatus “Behaviourism” (1924) sõnastas eksperimentaalse loomapsühholoogia alused. F. Skinner kui ühe silmapaistvama eksperimentaatori. USA-s tegutsevate “võrdlevate psühholoogide” baasil kujunes nn. biheivioristide koolkond, mille üks silmapaistvamaid esindajaid oli Skinner. 20. sajandi viimasel kolmandikul elas käitumisteadus läbi järjekordse murrangu –
· Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel, selle muutumisel ja muutuste kinnitamisel. · Õpetaja on aktiivne, õppija pasiivne, kes ei vastuta õppimise eest. Kogu töö eest vastutab õpetaja (valikute tegemised, edasiliikumiskiirus, hindamine õppetegevuses jne). · Õppijat ei nähta uusi tegevusi ja lahendusi pakkuva mõtleva olendina, vaid toiminguid ellu viiva mehhanismina. Varaste biheivioristide põhimõtetest mõjutatuna kujundatakse õpisituatsioone järgmiselt: · Õpetaja-kesksus õppesisu, vahendamine ja õpitegevused on õpetaja poolt kontrollitud. · Hoolikalt kujundatud kursuse ülesehitus, selgelt määratletud eesmärgid ning õpitulemused. · Harjutamine katse-eksituse meetodil. · Kordamine, päheõppimine ja harjutused, mis kinnitavad oskusi ja seoseid mälus. · Tasu ja/või karistuse strateegiad ("piits ja präänik").
avastas episoodilise mälu, nim. end eksperimentaalseks psühholoogiks Rektorid: Peeter Tulviste- uuris mõtlemise muutumist ajaloos, olnud TÜ rektor, praegune Riigikogu liige Bachmann Heidmets Hetkel kõige mõjuvõimsam Jüri Allik- uurinud kollektivismi ja individualismi, rahade jagaja 13. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja. 1879 Leipzigis, Wilhelm Wundt 14. Biheiviorism. Watsoni biheivioristide manifest 1913, Skinneri puur (ilves, kes naasis puuri) Ivan Pavlov- mentaalseid protsesse ei saa otse uurida (nt ei saa mõelda, mida ilves mõtles vabadus, tähtis on, et ta tuli tagasi) Käitumise objektiivne uurimine, ainult see, mis on nähtav Side stiimulite ja reaktsioonide vahel- kuidas panna õppima, autasud, tunnustus Eitab geneetikat Inimene on tühi leht ja sp pole mõitust vajag-inimesed nagu loomad 15. Gestaltpsühholoogia.
Rõhutas lapseea mälestuste tähtsust inimese edasisele elule Teadvustas inimese seksuaalsuse, mille eesmärk pole ainult soo jätkamine S. Freudi tööd jätkas tema tütar Anna Freud (1896-1982). 1.2. Biheiviorism · Rajajad John B.Watson ja B. F. Skinner · Alustasid tegevust 20 saj. algul 5 · pole vahet inimese ja looma vahel Biheivioristide seisukohti. · Sündides on inimene puhas leht · Inimese käitumine on vaid keskkonna toode · Uuriti vaid seda, mida oli näha ehk siis käitumist. · Stiimuli ja reaktsiooni seos Esindajad: John Watson (1878-1958), E. Thorndike (1874-1949), B. F. Skinner, I. P. Pavlov. Biheiviorism püüdis saavutada teaduslikkust välise, jälgitava käitumise uurimisega. Ei pööranud tähelepanu inimese teadvusele, tunnetele, mõtetele, individuaalsetele erinevustele
· Käitumisteraapia seisneb võtetes, mis aitavad depressiooniga võidelda, eriti kui depressiooni põhjus peitub konkreetsetes eluoludes. Neid võtteid kombineeritakse sageli psühhoteraapia või kognitiivse teraapiaga, kuid rõhk asetatakse siiski sellistele tehnikatele nagu tegevusteraapia, enesekehtestamine, astmeline desensibiliseerimine ja käitumise jälgimine. Biheivioristide eesmärk on meid jälle liikvele ajada. Kuna depressiooni üks sümptom on aktiivsuse vähenemine - inimene istub kodus, väldib seltskonda, ei tee koduseid töid, ei tee midagi toredat -, võib kasuks olla tegevusteraapia. Alustada võib lihtsatest asjadest nagu poeskäik või tiir ümber maja. Järk-järgult soovitatakse rohkem suhtlema hakata - näiteks käia mõnel kontserdil või loengul, kasvõi kirikus. Sellised tegevused
organismi bioloogiliste tunnustega; ka psühhoteraapia suundi. 6. Käitumuslik lähenemine. Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine? Käitumusliku koolkonna kohaselt on ainus teaduslikeks uuringuteks sobiv subjekt nähtav ja mõõdetav käitumine. Koolkonna tekkimisega seostatakse kõige sagedamini John B. Watson'i töid 1910-ndatel aastatel, mis seostuvad ka õppimise teadusliku uurimise algusega. Üldistavalt võib öelda, et biheivioristide kohaselt on õppimine tingitud. See tähendab, et toimub assotsiatsioonide loomine stiimulite ehk ärritajate ja oma kogemuste või käitumiste vahel. Biheivioristide tuntuimateks esindajateks on Ivan Pavlov, John B. Watson, Edward L. Thorndike ja Burrhus F. Skinner. Klassikaline tingimine- Vene füsioloog Ivan Pavlov (1849 - 1958) tegeles füsioloogia alaste uurimistöödega, saades selle eest 1904. aastal Nobeli preemia
William James (1842-1910) esimene labor Harvardi Ülikoolis. "Kõnelused õpetajaga". Seos praktikaga. 12. Biheiviorism. Psühhoanalüüs. Humanistlik. Kognitiivne. Evolutsioonipsühholoogia. Biheviorism psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimenraalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises. Käitumise objektiivne uurimus, ainult see, mis nähtav. John Watson 1913 biheivioristide manifest artikkel, kus psühholoogiat käsitleti kui teadust käitumisest. Skinneri puur - Rotid olid puuris söömata ja kui vajutasid pedaale,tuli puuri laest toit.Õpetus oli kiire tulema. Õpilased tegid katseid ka vaimselt haigete inimestega,kui ta pead pööras siis sai ta kommi.Tegi sammu ukse poole sai tasu selle eest, nii suunati neid tegema asju,mida ei oleks muidu selgeks saanud teha mida neilt oodatakse.Tahetakse näha kuidas inimene väliselt reageerib
intonatsioon), kirjalik kõne (erineb lauseehituselt eelmistest, on täpsem) , afektiivne kõne (situatsiooniline, väljendab suhtumist, "ah", "oho"). Kõne mitteverbaalsed ja helilised individuaalsed tunnused (vt. lk.201-204) Õppimine suhteliselt püsivate muutuste kujunemine. John Dewey (1859 1952) õppimise eesmärk on kohanemine ümbritseva maailmaga. Erinevad õppimisteooriad: Biheivioristlik suund Biheivioristide arvates on inimäkäitumine seletatav reageerimisega kekkonna märguannetele. I. Pavlov klassikaline tingimine (füsioloog, kelle tööd aitasid kaasa biheviorismile omaste ideede arendamisele) J. Watson korraldas koos assistendi R. Rayner´iga eksperimendi väikese Albertiga. Eksperimendi tulemus poiss hakkas kartma valget jänest. Operantne (instrumentaalne) õppimine. E. Thorndike (katsed kassidega). Efekti seadus reageeringud, millele järgneb tasu, kalduvad korduma
protsesside areng. Väljapääsuks on kõne arendamine või alternatiivsete suhtlusvahendite kasutuselevõtt. Kui lapse arengut mitte korrigeerida, kujuneb välja olukord, kus alakõne ja intelelktuaalsete protsesside arenematus pidurdavad teineteist vastastikku. Alati kannatavad antud protsesside kõrgemad vormid. Teema: Laste kõne areng Kuidas selgitavad kõne arengut kolm psühholingvistika koolkonda? Biheivioristide põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormilevastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Nativistide põhiseisukohad: Kõne baas on bioloogilist päristolu ja ei ole lapse
Kuidas ennustada õpikäitumist seda, kuidas õppija tegutsema hakkab? Kuidas seada õppimisel võimalikult selged ja täpsed eesmärgid? Mil viisil õpieesmärke saavutada? Koolis on määrav roll õpetajal ja õppeainetel, õppijate ülesandeks jääb olla õppeprotsessi objekt. Biheivioristlikule koolile on omane õppeaine osadeks jaotamine ja õppimine täpselt määratletud üksikosade kaupa. Klassikaline tingitus Biheivioristide arvates on kogu inimkäitumine seletatav õige reageerimisega keskkonna märguannetele. Pavlovi katsed koertega näitasid, et õppimise mehhanism on alati üks ja seesama. Õppimine klassikalise tingituse skeemi kohaselt seisneb uue märguande omadamises. Klassikalise tingituse kõige entusiastlikumaks õppeotstarbeliste rakendusvõimaluste uurijaks oli John. B. Watson (1878 1958) hirmureaktsioon, tegi katsed oma pojaga. Kahe stiimuli koosesinemine õppimiseks vajalik.
Enasmasti on motivatsiooni taustal siiski hulk ajejõude ehk käitumist kujundavaid stiimuleid. Seega loob konkreetse motivatsiooni midagi teha või tegemata jätta organismi aktiivsust kujundavate ja suunavate, osalt teadvustatud ja mõnes osas teadvustamata tegurite kogum ehk konfiguratsioon. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid: · Käitumist determineerivad biloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed · Biheivioristide lähtekohalt on motivatsioonis keskne õppimise osa. · Humanistlik psühholoogia leiab, et üksnes inimesele on omased eneseaktualiseerimisega seotud vajadused. 2. Instinktid ja käitumise biloogilised ajejõud. Instinktiivsed reageerimisviisid: · Toiduotsing · Sugutung · Ebameeldiva vältimine · Uudishimu · Vanemlik hool · Abipalumine jne.
Strukturalism. Funktsionalism. FUNKTSIONALISM Kuidas psüühika funktsioneerib? Darwni mõju: looduslik valik, kohanemine keskkonnaga. William James (1842-1910) esimene labor Harvardi Ülikoolis. "Kõnelused õpetajaga". Seos praktikaga. 12. Biheiviorism. Psühhoanalüüs. Humanistlik. Kognitiivne. Evolutsioonipsühholoogia. Biheiviorism: keskkonna võim. Käitumise objektiivne uurimus, ainult see, mis nähtav. John Watson 1913 biheivioristide manifest. Skinneri puur. S ----- R. Side stiimulite ja reaktsioonide vahel. Õppimispsühholoogia. Positiivsed stiimulid. Karistuse mõju väiksem kui arvati. Hakatakse karistust vältima. Mõju ühiskonnale, haridusele. Autasude tähtsus. Psühhoanalüüs - S. Freud - käitumine on mõjutatud teiste inimeste poolt - isiksuse psühholoogia on sotsiaalpsühholoogia Humanistlik Väärtused. Hoolivus. Inimlikkus. Carl Rogers: patsiendi asemel klient. Kliendikesksus. Õpilane fookuses, mitte
Enasmasti on motivatsiooni taustal siiski hulk ajejõude ehk käitumist kujundavaid stiimuleid. Seega loob konkreetse motivatsiooni midagi teha või tegemata jätta organismi aktiivsust kujundavate ja suunavate, osalt teadvustatud ja mõnes osas teadvustamata tegurite kogum ehk konfiguratsioon. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid: Käitumist determineerivad biloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed Biheivioristide lähtekohalt on motivatsioonis keskne õppimise osa. Humanistlik psühholoogia leiab, et üksnes inimesele on omased eneseaktualiseerimisega seotud vajadused. 2. Instinktid ja käitumise biloogilised ajejõud. Instinktiivsed reageerimisviisid: Toiduotsing Sugutung Ebameeldiva vältimine Uudishimu Vanemlik hool Abipalumine jne. Nüüdisaegse motivatsiooniteooria seisukohalt on instinktid inimkäitumises ajejõudude hulgas tõrjutud seisundis
Mundares poola päritolu farmeri pojana. 1949. Aastal omandas ta psühholoogidiplomi Briti Columbia ülikoolis ning kaitses paari aasta pärast doktorikraadi USA lowa ülikoolis. Avaldades hulga raamatuid, arendas Bandura kord+korralt välja oma sotsiaal+kognitiivse teooriana tuntud õpetuse. Tema teeneid psühholoogia arendamisel on kõrgelt hinnatud. 1973 aastal valiti ta Apa presidendiks. 1980.aastal sai ta "uuendustegevuse eest paljudel psühholoogia aladel " APA auhinna. Kui biheivioristide järgi on õppimise otsustav keskonnast tulev väline kinnistamine, siis Bandura peab sama oluliseks ka inimese tunnetust seda, mida ta märkab, kuuleb,oletab ja järeldab. Eneseregulatsioon Ehkki tundub, et osa inimesi, iseäranis üliimpulsiivsed jaa rahutatud õppijad, reageerib vaid sise-või välisimpulssidele, on käitumise kujundamisel keskne siiski inimeste eneseregulatsiooni võime. Mallõpe Bandura järgi õpib inimene aastatuhandeid põhiliselt teisi jäljendades
pärast seda, kui vahetult toidujagamise eel iga kord kella helistati, hakkas koeral sülge nõristuma juba ainuüksi kellahelina peale, enne kui talle toitu oli toodud. Koera ajus oli tekkinud seos kellahelina ja toidupala saamise vahel ehk teisisõnu tingitud refleks. Õppimise üheks ilminguks ongi see, kui mingist esialgu neutraalsest stiimulist (nt kella helin) saab tingitud stiimul. Biheivioristlik suund Biheivioristide arvates on inimäkäitumine seletatav reageerimisega kekkonna märguannetele. 3. I. Pavlov klassikaline tingimine (füsioloog, kelle tööd aitasid kaasa biheviorismile omaste ideede arendamisele) 4. J. Watson korraldas koos assistendi R. Rayner´iga eksperimendi väikese Albertiga. Eksperimendi tulemus poiss hakkas kartma valget jänest. 5. Operantne (instrumentaalne) õppimine. E. Thorndike (katsed kassidega). Efekti seadus
Motivatsioon Motivatsioon in indiviidi sisemine seisund, mis ajandab teda kindlal viisil käituma. Motivatsioonis mängib kaasa kolme liiki tegureid. 1.Käitumist determineerivad bioloogilised ajejõud: instinktid, tungid ja tarbed. Selle vaatepunkti absolutiseerimisel kujutab inimene endast oma sünnipäraste bioloogiliste tungide pidevas meelevallas viibivat olendit. 2. Biheivioristide lähtekohalt ei ole põhiosa käitumisajandeid mitte kaasasündinud, vaid õpistrateegiate kaudu elu käigus omandatud, ning motivatsioonis on keskne õppimise osa. 3. Humanistlik psühholoogia toonitab motivatsioonis füsioologiliste ning sotsiaalsete vajaduste kõrval kõrgemaid, üksnes inimesele omaseid eneseaktualiseerimisega seotud vajadusi. Instinkt W.McDougall eristab järgmisi instinktiivseid reageerimisviise - toiduotsing - sugutung - ebameeldiva vältimine
intonatsioon), kirjalik kõne (erineb lauseehituselt eelmistest, on täpsem) , afektiivne kõne (situatsiooniline, väljendab suhtumist, "ah", "oho"). Kõne mitteverbaalsed ja helilised individuaalsed tunnused (vt. lk.201-204) Õppimine suhteliselt püsivate muutuste kujunemine. John Dewey (1859 1952) õppimise eesmärk on kohanemine ümbritseva maailmaga. Erinevad õppimisteooriad: Biheivioristlik suund Biheivioristide arvates on inimkäitumine seletatav reageerimisega kekkonna märguannetele. I. Pavlov klassikaline tingimine (füsioloog, kelle tööd aitasid kaasa biheviorismile omaste ideede arendamisele) J. Watson korraldas koos assistendi R. Rayner´iga eksperimendi väikese Albertiga. Eksperimendi tulemus poiss hakkas kartma valget jänest (ka muid valgeid ja karvaseid asju) Operantne (instrumentaalne) õppimine. E. Thorndike (katsed kassidega). Efekti seadus
Hiljem leidis ta, et Superego on pigem vanemate vastu tekkinud agressiooni sissepoole pööramise tulemus. Superego on sisemine agressor ja karistaja. Tugev Superego tekib suurte vanemlike nõudmiste tõttu, sest tekkinud agressioon on tugev ja selle väljendamine pole võimalik. See võib tekkida nii liiga rangete kui ka liiga heade vanemate puhul. 2. Biheiviorism J. Watson alusepanija (ingl behaviour - käitumine). Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda , mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Vaadeldava käitumise uurimiseks sobivad ideaalselt loomad (tuvid, koerad, rotid). Biheivioristid keskendusid õppimisprobleemidele - kuidas käitumist omandatakse? Kasutatakse ka probleemkasti- katse ja eksituse meetodit. Watson oli kindel, et kui talle anda tosin last ja abilist, siis suudab ta iga lapse kasvatada just selliseks nagu soovitud (varas või arst)
15 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST V. NORMI JA PATOLOOGIA KÄITUMUSLIK JA KOGNITIIVNE MUDEL Biheivioristid käsitlevad kõike vaid niivõrd, kuivõrd seda objektiivselt kirjeldada ja mõõta saab. “Behaviorism” inglise keeles võiks olla “käitumuslikkus” eesti keeles ja seda ta on: biheivioristide jaoks on psüühika ja käitumine sünonüümid. Nende põhiküsimus “Kuidas?” keskendub detailidele: “Kuidas inimene käitub ning millal? kelle juuresolekul? mis tingimuste olemasolul? mis tingimuste puudumisel?” Kui iseloomujoonte-teoreetikud sedastavad vastutusvõime ekspertiisil oleval isikul ennekõike kõrge agressiivsuse Cattelli 16PF testis või skisoidsel patsiendil kõrge introvertsuse Eysencki EPQ- küsimustikus ning
Biheivorism on psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaal psühholoogia rakendamine loomade käitumise uurimisel. Oluliseks sündmuseks siin on B. Watsoni avaldatud artikkel, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest. Teadusliku psühholoogia aineks biheiviorismi järgi on inimese ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine, mida mõistetakse liigutuste kogumina vastuseks ärritusele. Palju on tehtud loomkatseid. Biheivioristide põhiliseks teeneks on tähelepanu juhtumine käitumise sõltuvusele keskkonnast, klassikaliste õppimisalaste eksperimendiskeemide väljatöötamine ja mõnede õppimisprotsesside seisukohalt oluliste seaduspärasuste avastamine. Gestaltpsühholoogia tekkis saksmaal 20 saj alguses. Lähtutakse ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktureeritus. Nad eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui üksik omaduse tunnetamisest
Biheiviorism (käitumispsühholoogia) püüdis saavutada psühholoogia teaduslikkust ja eelkõige objektiivsust subjektiivse kogemuse, teadvuse uurimise välistamisega. Meetodiks käitumise täpne vaatlus ja registreerimine. Põhiküsimus: Kuidas saada võimalikult objektiivseid andmeid psüühika kohta? I.P. Pavlov, J. Watson, E.L. Thorndike, B.F. Skinner: Objektiivne vaatlus võimaldab uurida ainult käitumist; mõtteid ja tundmusi ei saa teaduslikult uurida. Biheivioristide arvates väärivad uurimist ainult käitumisaktid (kui psüühika välised ja seega objektiivsed avaldusvormid), ent psüühika seesmisi ja seega subjektiivseid avaldusvorme teaduslike meetoditega objektiivselt uurida ei saa. Äärmusliku biheivioristliku seisukoha järgi pole neid nähtusi, mida objektiivselt uurida ei saa, üldse olemaski. Psühholoogia tänapäevased koolkonnad Bioloogiline (neurofüsioloogiline) psühholoogia põhineb püüdeil tuletada psüühika funktsioneerimise
vajadusteks - isiksuseteooriate kohaselt peaks need põhivajadused avalduma isiksuse omadustena, mis ühtlasi kajastavad inimese bioloogilisi eelsoodumusi. Näiteks Costa & McCrae (1992) järgi on sellisteks omadusteks neurotism, ekstravertsus, soojus, meelekindlus & avatus kogemustele, teiste autorite hinnangul on neid põhiomadusi rohkem/vähem. 3) Motivatsiooni õppimisteooriad (Biheivioristide jaoks oli käitumise aluseks õppimine, seega motivatsioon õpitav) · Clark Hull´i jaoks oli õppimine motivatsiooni aluseks. Tungide aktiveerumine viib juhuslikele käitumistele, millest mõni alandab tungi. Sellega kinnitatakse tungi alandavat käitumist. Korduv käitumine viib harjumisele ehk käitumine = tungid x harjumused , kusjuures tungid annavad käitumisele energia. Nõrga tungi korral on käitumise tekkeks vaja tugevat harjumust ning nõrga harjumuse korral tugevat tungi
- James määratles probleemi kui otsingu mis toimub siis kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega - Probleemi lahendamisel ei leidu rutiinset teed eesmärgile jõudmiseks; lisaks võivad oskuste puudumine või teadmised takistada lahenduse leidmist Protokollide analüüs aitab avastada kuidas informatsiooni kasutatakse. Tööd geštaltpsühholoogias - Köhler uuris kuidas lahendavad probleeme ahvid. Need uurimused olid ajendatud biheivioristide töödest rottide ja kassidega kus demonstreeriti katse-eksituse teel õppimist Köhler muutis katsepüstitust kahes osas: - Loomad olid intelligentsemad (ei ole ainult katse-eksituse meetodil õppimine) - Lahendus oli leitav situatsiooni analüüsides (ka taju alusel) Maieri 2 nööri katse inimestega – vihje õiges suunas kiirendas lahendamist – toimus ümberstruktureerimine Dunckeri tikutoosi katse ja funktsionaalne fikseerumine
Taju analüüsib ta kui mistahes sisemist seisundit, mis tekitab valikukäitumise keskkonna suhtes. Teadvust aga kui vaimuseisundite taju - sisemine seisund, mis võimaldab meil oma vaimuseisundite suhtes valikuliselt käituda. Põhjuslikust teooriast funktsionalismi. Biheiviorismi järgi ei saanud öelda, et käitumine on põhjustatud vaimuseisundi poolt, sest käitumiskalduvust ei peetud põhjuseks. Põhjusliku vaimuteooria järgi ongi vaimne see, mis täidab seda põhjuslikku rolli. Biheivioristide käitumiskalduvused on sisemised põhjused. Analüütiline funktsionalism on põhjusliku vaimuteooria edasiarendus. Mõned peavad David Armstrongi ja David Lewist isegi esimesteks funktsionalistideks. Mõlemad lähtuvad mentaalsete mõistete analüüsist. 3.Analüütiline funktsionalism. Erinevalt psühhofunktsionalismist ütleb analüütiline funktsionalism, et funktsionaalse rolli määratlus üldiselt teada. Me jagame rahvapsühholoogiat, kus figureerivad vaimsed
Selle uurimise tulemusena talletuvad kogemused inimese mällu. Need muudavad meie edasise tegevuse sihipärasemaks ja annavad suurema kontrolli ümbritseva üle. Evolutsiooniliselt on selle protsessi olemus seletatav elukeskkonnale kohanemise vajadustega, st konstrueerime ise oma teadmised ümbritsevast, liites olemasolevale üha uusi juurde (Kostrueerime küll ise, aga kes on meile andnud nii targa oskuse ja vastuvõtmisvõime kostrueerimiseks? – Maili). Biheivioristide järgi kujundavad inimese käitumise füüsilise meeldivuse ja ebameeldivuse kogemused. Piaget’ puhul peitub aktiivsuse allikas inimeses endas, biheiviorismi puhul temast väljas. Miks ja kuidas õpib laps RATTAGA SÕITMA – erinevus kognitiivse ja biheivoristliku suuna esindajatel. BIHEIVORISTLIK seletus: laps õpib reageerima rattale kui väliskekkonna märguandele, saades uue käitumisviisi kasutamisest meeldivaid elamusi
Käitumisteraapia seisneb võtetes, mis aitavad depressiooniga võidelda, eriti kui depressiooni põhjus peitub konkreetsetes eluoludes. Neid võtteid kombineeritakse sageli psühhoteraapia või kognitiivse teraapiaga, kuid rõhk asetatakse siiski sellistele tehnikatele nagu tegevusteraapia, enesekehtestamine, astmeline desensibiliseerimine ja käitumise jälgimine. Biheivioristide eesmärk on teid jälle liikvele ajada. Kuna depressiooni üks sümptom on aktiivsuse vähenemine - inimene istub kodus, väldib seltskonda, ei tee koduseid töid, ei tee midagi toredat -, võib kasuks olla tegevusteraapia. Alustada võib lihtsatest asjadest nagu poeskäik või tiir ümber maja. Järk-järgult soovitatakse rohkem suhtlema hakata - näiteks käia mõnel kontserdil või loengul, kasvõi kirikus. Sellised tegevused
käitumised on varasematega sarnased). Mehhaaniline teooria ühendab endas 2 psühholoogilise mõtte koolkonda: biheiviorism ja sotsiaalne õppimine. Biheiviorism Psühhoanalüütikute mõtted seostuvad ebateadlike motiividega, mis toetavad inimkäitumise motiive, kuid biheiviorismi pooldajad näevad käitumist kui mõõdetavat ja registreeritavat. Biheivioristide eesmärgiks on määrata kindlaks need vahetud, tõelised ja jälgitavad faktorid, mis on vajalikud, et mõjutada/ennustada käitumist praktikas. Biheivioristid annavad endale küll aru, et inimese käitumine on mõjutatud ka hoiakute, rolli ja stressi poolt. Biheiviorism väidab, et õppimine, see on käitumise muutmise võimalus ja järelikult arengu toimumise põhjus. Biheivioristid usuvad,
annaabi.ee 
