Jeremy Bentham (2)

Egle Pääslane
JEREMY BENTHAM
Elulugu
Jeremy Bentham sündis Londonis 15. veebruaril 1748 . aastal. Ta sündis advokaatide jõukas perekonnas. Vanemad arvasid, et ta on imelaps , kui leidsid põngerja istumas isa kirjutuslaual ning lugemas Inglismaa ajalooraamatut, ladina keele õpinguid alustas ta juba kolme aastaselt. Bentham elas suurte sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike muutuste ajal.
Õpinguid alustas ta Wesminsteri koolis. Pärast seda, 1760 . aastal, kõigest 12-aastasena saatis isa ta õppima Queeni kolledžisse Oxfordis ja seal sai ta 1763 . aastal bakalaureuse ning 1766 magistrikraadi õigusteaduses. Kuigi ta oli pädev praktiseerima õigusteaduse alal, ei teinud ta seda kunagi. Õige pea pettus lootustandev advokaat Inglise keerukas õigussüsteemis ja hakkas kehtivat seadusandlust avalikult kritiseerima.
1785 .–1788. aastatel oli ta Venemaal, kus oli armees tema vend. Seal jätkas ta kirjutamist ning koostas ka kuulsa panoptikoni plaani, lootes, et see projekt huvitaks Katarina Suurt.
1788. aastal pöördus ta tagasi Inglismaale ning proovis peaaegu kakskümmend aastat teostada panoptikoni projekti, kuid kasutult. Tema õnneks sai ta 1796. aastal päranduse, mis tagas talle majandusliku stabiilsuse. Oma järgneva elu pühendas ta uuendustele ja nende propageerimisele. 1792. aastal sai ta Prantsusmaa aukodanikuks.
Benthami nime seostatakse ka Londoni Ülikooli asutamisega 1826 . aastal ( inspiratsioon ja rahalised vahendid). Ta oli kirjavahetuses paljude nähtavate poliitika – ja ühiskonna tegelastega. Bentham suri 6 juunil 1832 . Temast jäi maha kümneid tuhandeid lehekülgi käsikirju, mida ta lootis, et kunagi avaldatakse. Oma testamendis soovis ta, et tema keha lahatakse avalikult anatoomia loengus. Skelett ja pea säilitati ning seda hoitakse siiani puust kabinetis (pea on turvakaalutlustel asendatud vahast peaga).
Benthami tähtsamad teosed
* A Fragment on Government
Bentham analüüsib, kritiseerib ja pilkab selles teoses William Blackstone'i esimest raamatut 'Commentaries on the Laws of England ' (märkusi Inglismaa seadustest ). Näiteks on talle vartukarva Blackstone'i traditsioonide kaitsmine seadustes, sest ta leidis, et seadusandluses oleks vaja viia läbi radikaalsed muudatused. Fragment on Government on Benthami esimene süstemaatiline ja metoodiline katsetus rakendada kasulikkuse printsiipi valitsuse teoorial.
* Introduction to the Principles of Morals and Legislation (1789)
Peetakse tema oluliseimaks teoreetiliseks teoseks. Teoses kirjeldab ja arendab ta moraali teooriat: 'suurim õnn suurimale hulgale' printsiipi. Bentham juhindub arvamusest, et inimest juhib valu ja nauding ning et kasulikkuse tulemuseks on õnnelikkus. Kasulikkusest sõltub kõigi meie tegude heakskiit või hukkamõist. Seadusandja peab oskama hinnata valu ja naudingu väärtust: kui teo tulemuses/tagajärjes domineerib nauding, siis tegu oli õige, kui domineerib valu, siis vale. Iga teo õigsust hinnates peab arvestama asjaolusid, kavatsust, motiivi ja tagajärgi.
Olulisemad filosoofilised seisukohad

• utilitarismi printsiip
  Tegu hinnatakse selle järgi, kuidas see suurendab või vähendab vaadeldava subjekti heaolu. See põhimõte kehtib nii indiviidi kui ka valitsuse käitumise puhul. Teguviiside väärtus seisneb nende võimes pakkuda naudinguid. Utalitarismi iseloomustavaks loosungiks on 'Suurim õnn suurimale hulgale!'.
  
• Hedonism - kõrgeim hüve on nauding (või rõõm, heaolu) ning hea on see, mis tekitab naudingut.
  
• Inimese tegusid juhivad nauding ja valu. Sellest tuleneb psühholoogiline egoism ehk inimesi motiveerib alati enese heaolu. Ka teisi aidates, motiveerib meid teo kasulikkus meile enesele.
  
• Nauding ja valu on objektiivsed seisundid , mida iseloomustavad intensiivsus, kestvus, tõenäeosus, lähedus, viljakus, puhtus , ulatus.
  
• Bentham leidis, et utalirismi seisukohalt tuleks über korraldada ka seadusandlus . Selle hüvanguks peab olema maksimimaalse hulga inimeste maksimaalne hüvang.
  
• Tema utilitaarsed vaated kandusid üle ka tema arusaamisesse majandusest. Näiteks leidis ta, et riigis on oluline saavutada maksimaalne tööhõive (maksimaalne inimeste heaolu). Tema majanduslikud vaated iseloomustavad heaoluühiskonna alustalasid.
  
• Vastuseis loomuõiguse printsiibile. Väidab, et õigused ei eksisteeri iseenesest, vaid tõusevad valitsuse tegevusest või traditsioonidest ning et neis pole midagi võõrandamatut.
  
• Õiguspositivism. Arvamus, et õigus ja eetika on erinevad valdkonnad ning need tuleb lahus hoida.
  
• Vabadus on piirangute puudumine.
  

Benthami tähtsus tänapäeval
See 18. sajandil sündinud mees, kes oli nii filosoof , jurist , õigussüsteemi ja ühiskonna reformaator ning poliitiline radikaal , on oma ideedega jätnud maha olulise märgi ning paljud tema ideedest on laialt levinud ka tänapäeval.
Bentham, keda võib pidada utalitarismi rajajaks, on pannud aluse tervele moraali- ning eetikakoodeksile (eriti õigusteaduses). Tema moraali ning õiguse lahushoidmise printsiip on kaasaegse juriidika aluseks.
Bentham on andnud suure panuse demokraatia propageerimisele põhjendades demokraatia õigsust just utalitarismi printsiipidega ning tema ideid võiks pidada kaasaegse liberalismi aluseks. Teda tuntakse ka kui üht esimest loomade õiguste pooldajat. Ta väitis, et ületamatuks piiriks peaks olema võime kannatada, mitte võime arutleda, sest viimasel juhul peaksid õigused puuduma ka väikelastel või puuetega inimestel.
Bentham oli ka tuline naisteõiguste eest võitleja. Ta on ise öelnud, et just naiste õiguslikult madalam seisund tekitas temas tahtmise saada reformaatoriks ja seda juba 11-aastaselt. Bentham võitles täieliku sugudevahelise võrdsuse eest. Samuti oli Bentham üks esimesi filosoofe, kes võitles homoseksuaalsuse seadustamise eest ning nedele võrdsete õiguste tagamise eest. Kuigi ta otseselt ei pidanud homoseksuaalsust õigeks, leiab ta, et see ei peaks olema ebaseaduslik ning arvab , et ühiskond ei tohiks homuseksuaale häbistada.
Jeremy Benthami mitmed ideed, mis tollal olid uudsed, on praegu meie ühiskonna alustaladeks. Tema tähtsus seisnebki nende ideede eest võitlemises ning levitamises, muutmaks tollases ühiskonnas kehtivaid arusaamu.