Jeremy Bentham (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

81

docx

Sissejuhatus eetikasse

väärtused lihtsalt välja. (J.-P. Sartre) Intrinsikalism Intrinsikalist (seesmiste väärtuste pooldaja) arvab, et on vähemalt mõned põhiväärtused, mida me sisetundest lähtuvalt instinktiivselt eelistame. Näiteks nauding (vastandiks valu). Kui mõni ei soovi naudingut, vaid eelistab nt valu, nälga vms, siis peetakse selliseid soove õnnetuks kõrvalekaldeks. · Hedonistid ­ peavad naudingut seesmiseks väärtuseks. Hedonism kr k hdon ­ nauding, mõnu Nt Epikuros, J. Bentham Hedonistid väidavad, et nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest. Hedonistid jagunevad: · Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus) · Satisfikatsionistid Masohismi paradoks Kuidas saab olla, et masohhist naudib valu, mis ometigi on naudingu vastand? · Hedonist: ,,psühholoogiliste hälvete tõttu." Kahatasemeline seletus: madalamal tasandil kogeb masohhist valu, kuid kõrgemal tasandil

Eetika

37

docx

Sotsiaal ja õigusfilosoofia

on Soomes väga teema ja Eestis mitte. Vabadus tähendab valikuvabadust, saame otsustada, kuidas elada, keegi ei saa tulla seletama. Sõnavabadus, usuvabadus jne. Kuigi ükski vabadus ei ole absoluutne. Läbi seina siiski ei saa minna, sama sõnavabadusega - nilbused ja solvamised on siiki taunitud. Allikas ­ loomupärased õigused mida ei saa ära võtta, inimloomus Immanuel Kant- inimõigused on seotud väärikusega universaalsus. Hobbes ja Locke leiavad, et olemas. K. Marx ja J. Bentham, Mill ja Rousseau kahtlevad selles. Postmodernistid- arvasid et inimõigused on mingi konstrueeritud lugu isiku ja ühiskonna vahel. Feministid - võrdõiguslikkuse teema, samas mehed ja naised on erinevad ja neil on ei rohkem ega vähem õigusi vaid erinevad õigused. Nt abort on võimalik tänapäeval vaid naistel. Inimõigus, kas see on suur narratiiv? Pigem on täna. Postmodernistlikus kontekstis võiksime tänaval käia ringi ja öelda, et minu arust

Õiguse filosoofia

4

pdf

Eetika eksam

See tuleneks paratamatult mittemoraalsetest omadusest (nt õnnehulgast) 2) Defineerimatuse 10. Selgitage teleoloogilise eetika põhisisu utilitarismi näitel. Teleoloogilise eetika silmapaistvaimaks näiteks on utilitarism. Utilitarismi kuulsamad esindajad on Jeremy Bentham ning John Stuart tees. Kui “head” ei saa (naturalistlikult) määratleda, siis mis üle jääb? Valikuvariandid: “Hea” ei osuta üldse millelegi? “Hea” on lihtne defineerimatu omadus? Moore: eetika ei ole illusioon – “hea” Mill. Utilitarismi keskne idee on "suurim kasu suurimale hulgale inimestele". See tähendab, et õige tegu on see, mis toob suurima kasu ning võimalikult vähe kahju võimalikult paljudele inimestele

Ühiskond

64

docx

Majandusajaloo kontrolltöö

kapitali akumulatsiooni tähtsus majanduskasvu tagajana jt. Ometigi ei saa väita, et klassikud ei teinud vigu. Mõnikord väidetakse isegi, et klassikud läksid oma liberaalsuse (ja laissez-faire) ihalusega absurdini. Klassikalist majandusteadust võib periodiseerida järgmiselt: Varajane klassikaline majandusteadus ehk “smithlased” (The Early Classical School ("Smithians")) • Adam Smith, 1723-1790. • Dr. James Anderson, 1739-1808. • Jeremy Bentham, 1748-1832. • James K. Maitland, Earl Lauderdale, 1759-1838 • Jane Haldimand Marcet, 1769-1858. • Thomas Robert Malthus, 1766-1834. • Thomas Tooke, 1774-1858 • Colonel Robert Torrens, 1780-1864. • Sir Edward F. West, 1782-1828. Klassikaline koolkond ehk “rikardistid” (The Classical School ("Ricardians")) • David Ricardo, 1772- 1823. • James Mill, 1773-1836. • John Ramsay McCulloch, 1789-1864 • Thomas de Quincey, 1785-1859

Majandusajalugu

51

docx

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo ­ armastama 2) sophia ­ tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge ­ umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,

Filosoofia

110

doc

Õigusfilosoofia ajalugu

tugevat juhti, mistõttu rahva jaoks pole niivõrd oluline, et oleks demokraatlikud valimised, vaid see, et riiki kindlakäeliselt juhitaks ning riigis oleks kord. Nt demokraatiat peeti kaua aega mitte-legitiimseks valitsusvormiks, kuna arvati, et selles ei valitse eksperdid ja parimad, vaid pööbel, mistõttu on tulemuseks anarhia. Riigi eesmärgiks võib olla inimeste õnnelik elu (Platoni võib pidada variatsiooniks utilitarist Jeremy Benthamist või Benthamit variatsiooniks Platoni teemal, kuid Platon eeldab seejuures ka inimeste ebavõrdsust, ebavõrdsetel on ebavõrdne õnn); Augustinusel on riik kui haigla, et ohjeldada inimeste patust loomust, riik on sunnivahend. Valitsemine võib põhineda ka rahva usaldusel ja nõusolekul (Locke). 4) Neljas küsimus puudutab poliitilist muutust ja stabiilsust (millal on vastupanu olemasolevale riigikorrale õigustatud, millal mitte)

Õigus

105

doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu

Õigussüsteemide ajalugu

35

doc

Mõtte mõttest

1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) ­ armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) ­ armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) ­ armastus sof...a (sofia) ­ tarkus; sofÒj (sofos) ­ tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) ­ arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) ­ tööarmastus; filosof...a (filosofia) ­ tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu

Kommentaarid (2)