Peter Singer, Kõik loomad on võrdsed (2)

5. seminar EMÜ filosoofia üldkursuse raames.  Tekst: Singer , P. 2008. Kõik loomad on võrdsed (rmt. Keskonnaeetika võtmetekste)
1.Võrdsuse põhiprintsiip – miks see ei nõua kõigi võrdset kohtlemist igas olukorras?
2.Miks ei ole faktilised kirjeldused inimeste erinevatest võimetest rassismi ja seksismi vastu argumenteerimisel olulised?
3.Võrdsuse utilitaarne tõlgendus, seosta see loengul õpitud utilitarismi teooriaga.
4.Spetsiesismi mõiste, kuidas autor spetsietsismi kummutab?
5.Kannatusvõime kui võrdse arvestamise elutähtis tunnus (Benthami järgi)
6.Autori argumendid tõestamaks, et ka loomad tunnevad valu
7.Mittespetsiesistlik argument selle kasuks, et loomade peal teaduskatsete tegemine põhjustab vähem kannatusi kui täiskasvanud inimeste peal katsetamine?
8.Miks ei ole autori arvates oluline argument, et eri liikide kannatusi ei saa täpselt võrrelda?
9.Loomade tapmise probleem. Inimelu pühadus kui spetsiesistlik argument.
10.Milline on mittespetsiesistlik tees elamise õiguse kohta + selle teesi võimalik kahesuunaline rakendamine.
11.Miks ei tähenda spetsiesismi kummutamine , et kõikide olendite elul on võrdne väärtus?
12.Singeri lõppjäreldused loomade kohtlemise küsimuses + teie hoiak.
Võrdsuse põhiprintsiip ei nõua võrdset või identset kohtlemist; see nõuab võrdset arvestamist.“ Ta lisab veel: „Ükskõik mis liiki olendiga on tegemist, võrdsuse printsiip nõuab, et tema kannatust arvestataks võrdselt mistahes teise olendi sarnase kannatusega .“
Kuna ei ole garantiid et, võimed ja oskused oleks inimeste vahel võrdselt jaotunud, arvestamata rassi ja sugu.
Teistest peaks hoolima ja teistega peaks arvestama võrdväärselt, sõltumata nende välimusest, olemusest ja võimetest
Spetsiesism on liigikuuluvuse järgi tehtav eelistus või diskrimineerimine , lugupidamatus või sobimatu hoiak inimliiki mitte kuuluvate olendite elu, vajaduste, väärikuse ja õiguste suhtes. Autori arvates tuleks spetsiesism täielikult hukka mõista.
Jeremy Bentham oli üks vähestest kes mõistis, et huvide võrdse arvestamise printsiip kehtib ka teiste liikide kohta samamoodi nagu see kehtib ka meie kohta.
Kõrgem intelligentsustase ei anna ühele võimu teise üle, kes on vähemal määral intellektuaalsete võimetega.
Kannatuse ja nautimise võime ei ole vajalik, vaid on ka piisav tõestamaks, et igal olendil on huvid, näiteks loomadel on huvi mitte haiget saada ja valu tunda. Kui olend kannatab siis on see piisav põhjus sellega arvestada. Võrdsuse printsiip nõuab, et iga olendi kannatusi võetakse võrdselt arvesse, arvestamata mis olendiga on tegu.
Inimesed suudavad kannatada mitte ainult füüsiliselt vaid ka vaimselt. Näiteks koer ei saa kannatada teadmisega , et ta 5 kuu pärast mingil teadmata põhjusel magama pannakse, aga inimene, teades seda võib selle teadmisega täiesti hulluda, mis võib isegi olla piinarikkam kui tegu ise. Lisaks on inimestel keel, millega saab lihtsalt seletada, et ta on piinades.
Meie kui ka loomade impulsid ja emotsioonid on samad, me karjume valust, me vähkleme ja higistame jne. Faktilised tõendusmaterjalid toetuvad ka väidet et loomad võivad kogeda valuaisinguid sama teravalt kui meie.
Spetsiesismi üks vorme on, et ainult inimelu on täielik püha, see järeldab, et kui inimesele antakse valida, kas ta tapab koera või selle inimese, valiks ta tingimata koera(kui ei ole isiklikku vimma).
Elu pühaduse teesi pooldajad eristavad inimesi ja looma, aga nad ei luba mingeid eristusi oma liigi sees. Ehk siis on nad rängalt vastu raskelt haigete tapmisele ja peavad seda sama rängaks kui tappa eluterve inimene.
Me peame lõpetama ohverdamast loomi, enda heaolu nimel ja kui meie oma liigi liikmeks olemise faktist ei piisa, et tapmist igal juhul vääraks pidada siis võime me hakata ümber vaatama seisukohta, mis väidab inimelu pühaduse kohta.
Minu hoiak loomade kohtlemise kohta on, et peame loomade elusid sarnaselt austama nagu inimeste elusidki, see ei tähenda aga seda, et peaksime taimetoitlasteks hakkama =).
Singer suutis mind veenda, et võrdsus on oluline moraaliidee. Ma olin sellega juba eelnevalt nõus, enne kui ma seda artiklit lugesin . Ma usun, et nii inimestel kui ka loomadel on hing, mul endal on kass , juba väga kaua aega olnud, 13-14 aastat ja ma olen tema puhul nii mõndagi täheldanud. Kuidas ta käitub, suhtleb meiega jms. 13 aastat on nii pik aeg, et selle käigus on meil välja kujunenud suhtluskeel, millega me saame suhelda üsna algelisel tasandil, aga see on selleks piisav.
Ma olen spetsietsismi vastane. Kõige enim ebameeldivam on minu jaoks mõttetu tapmine ja piinamine , millel puudub tagamõte, kas siis kaitsta kedagi või tapmine ellujäämise nimel.
Kindlasti ma ei hakka taimetoitlaseks. Liha mulle maitseb ja seda ei saa mulle pahaks panna, aga ma eelistan looduslikku valikut, taluliha, talupiima. Mitte kuskil farmides kemikaale täis söödetud veiseliha .
Septsietismi vastu võidelda eraldi ma ei ürita. Kui ma kuulen inimesi arvustamas teisi, siis ma proovin inimese tähelepanu sellele suunata, mida ta võib teisele hingele põhjustada.