Jeremy Bentham
Virve Kass
Jeremy Bentham, keda võib pidada utilitarismi isaks, sündis Londonis 15. veebruaril 1748 .aastal.
Ta vanemad olid jõukad ja pidasid oma võsu imelapseks, mistõttu hakati talle juba 3-aastaselt
õpetama ladina keelt. Arvatavasti õpingute käigus tutvus ta ka filosoofiaga ja see on võimaldanud
tal oma töödes viidata varasematele filosoofidele. Näiteks Bentham rõhutab, et jätkab oma
arutlustes joont, mida alustas vanakreeka filosoof Epikuros (341–270 eKr). Kaheteistaastaselt saatis
Benthami isa ta Oxfordi, kus viimane 1760.-66. aastal õppis õigusteadust, omandades
magistrikraadi. Ta pettus Inglise keerukas õigussüsteemis juba õpingute käigus ja ei töötanudki
kunagi juristina . Selle asemel hakkas Bentham kehtivat seadusandlust avalikult kritiseerima. Seega
Benthami juuraõpingud viisid ta arusaamale, et praegune ühiskond toimib valedel põhimõtetel ja
sundisid otsima paremaid võimalusi. Elu jooksul pühendub Bentham teooriale, kuidas parandada
valitsevat ühiskonnakorraldust, ja annab nõu ka paljudele valitsustele, mõjutades eriti
Prantsusmaad, mille aukodanikuks ta 1792.aastal sai. Samuti elas ta lühikest aega Venemaal, kus
Jeremy Bentham (15. veebruar 1748 6. juuni 1832) Valitsemine on nagu arstiteaduski, seisneb valikute tegemises mitme halva vahel. Iga seadus on halb, sest iga seadus piirab vabadust. ("Principles of Morals and Legislation", 1789) Jeremy Bentham oli oli inglise õigusteadlane, sotsioloog, filosoof, majandusteadlane ja ühiskondlik tegelane, kes kasutas terminit kasulikkus, kui kõikjal toimivat põhimõtet. Bentham ise väidab, et ta jätkab oma arutlustes joont, mille alguses on vanakreeka filosoof Epikuros. Bentham sündis Londonis jõukas perekonnas ning tema vanemad arvasid, et ta on imelaps, kui leidsid poja istumas isa kirjutuslaual ning lugemas Inglismaa ajalooraamatut. Väike Jeremy alustas ladina keele õpinguid juba kolme aastaselt. 1760. aastal läks ta õppima
Egle Pääslane JEREMY BENTHAM Elulugu Jeremy Bentham sündis Londonis 15. veebruaril 1748. aastal. Ta sündis advokaatide jõukas perekonnas. Vanemad arvasid, et ta on imelaps, kui leidsid põngerja istumas isa kirjutuslaual ning lugemas Inglismaa ajalooraamatut, ladina keele õpinguid alustas ta juba kolme aastaselt. Bentham elas suurte sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike muutuste ajal. Õpinguid alustas ta Wesminsteri koolis. Pärast seda, 1760. aastal, kõigest 12-aastasena saatis isa ta õppima Queeni kolledzisse Oxfordis ja seal sai ta 1763. aastal bakalaureuse ning 1766 magistrikraadi õigusteaduses. Kuigi ta oli pädev praktiseerima õigusteaduse alal, ei teinud ta seda kunagi. Õige pea pettus lootustandev advokaat Inglise keerukas õigussüsteemis ja hakkas kehtivat
filosoofia 1. Enesetest 1 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. a Õige! Pooled tudengitest käivad tööl. 2 Ratsionalismi seisukoht on, et a Õige! tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. 3 Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) a Õige! on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad 4 Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest a Õige! Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5 Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige. Kas mahakirjutaja teab õiget vastust? a Õige! Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma
Hea ja halb sõltuvad kaugemast eesmärgist, mille poole püüeldakse. ,,Eesmärk pühitseb abinõud." (Jesuiitide ordu) UTILITARISM Utilitarism taotleb maksimaalse hüve maksimaliseerimist maksimaalsele arvule inimestele hea on see, mis on võimalikult hea suurele inimhulgale. Utilitarism apelleerib omakasupüüdlikkusele. See, mis on ühiselt hea, seda tuleb suurendada. Utilitarism oli algselt seotud sotsiaalpoliitikaga. See oli mõeldud vangidele, kandus edasi majandusse. Rajajaks oli Jeremy Bentham. Mõte, kuidas vähendada ühiskonnas kuritegevust. B jõuab selleni, et kurjategija peab oma karistuse saama. ,,Maksimaliseerime karistust." Leidis, et peamine eesmärk, mis paneb inimest tegutsema, on mõnutunne. Hedonism: ,,Inimene on olend, kes tunneb kas mõnu või kannatust." B arvas, et mõnutunnet on võimalik välja arvutada 7 parameetrit. Arvas, et kannatust on ka võimalik numbrites väljendada. John Stuart Mill asus Benthami utilitarismi reformima. Mill hakkas rääkima
SISUKORD: 1. ELULUGU 2. LOOMING 3. KOKKUVÕTE 4. ANALÜÜS 1. ELULUGU John Stuart Mill (20. mai 1806 London 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga
...............................10 Kokkuvõte..........................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................13 2 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin filosoofi John Stuart Mill. Mill oli Inglise filosoof ja majandusteadlane, kes elas 1806-1873. aastatel. Ta oli üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme.
FLFI.02.003 Eetika alused Teleoloogilise eetika (konsekventsialismi) seisukoht on, et teo õigsus ja väärus sõltuvad selle tagajärgedest. Õiged on sellised teod, mille tagajärjena saavutatakse mingi teatud seesmine väärtus. Deontoloogiline seisukoht seevastu ütleb, et teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod on seesmiselt väärtuslikud. 36. Palun kirjuta vähemalt kahe utilitaristliku filosoofi nimed! Jeremy Bentham, John Stuart Mill (David Hume, Adam Smith, Frances Hutcheson) 37. Millise paranduse tegi J.S.Mill Benthami käsitlusse? John Stuart Mill eristas kõrgema taseme naudingu puhtmeelelisest naudingust. Elementaarsed naudingud pidid pakkuma intensiivsemat rahuldust, kuid liialdamisel viivad valule. Vaimsed ehk saavutatud naudingud kalduvad olema pikaajalisemad, pidevamad ja järkjärgulisemad. Kõrgemat sorti naudingud ületavad kvaliteedilt madalamaid, need on eelistatavamad
Kõik kommentaarid