Rimi liha juhtumi analüüs (1)
Rimi liha juhtumi analüüs
KONFLIKTI TUTVUSTUS
· Rimi teatas, et hakkab müüma oma tootemargi alt vaid
välismaist sea- ja veiseliha, tuues põhjuseks kvaliteedi ja
suurema tootevaliku.
· Rimi Eesti Food AS teatas, et ei ole loobunud
kauplusekettides Rimi ja Säästumarket eestimaise sea-
ja veiseliha müügist, vaid peab jätkuvalt läbirääkimisi
Eesti lihatööstustega nende toodangu tsentraalseks
sisseotsmiseks.(kõige enam loodetakse koostööle Atria
ja Saaremaa lihatööstustega).
· Östholm rõhutas, et Rimi lihasortimendi muudatus
puudutab ainult sea- ja veiseliha toorliha, kõik muud
toorlihad, st kana-, lamba- ja vasikaliha ja marinaadis
sea-ja veiseliha ostetakse endiselt sisse Eesti tootjatelt.
KONFLIKTI TUTVUSTUS
· Ilmselt on Rimi otsuste puhul tegemist harjumatult
agressiivse hinnakujundusega.
· Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Evelin Mägioja
"Meie eesmärk ei ole kindlasti Eesti liha tõrjuda. /.../
Samas need mahud, mida täna Eestis pakutakse, on
suhteliselt väikesed. Näiteks veisekasvatus on Eestis
väga marginaalne, Rimi ei pea Eesti liha kehvaks
importliha kvaliteet olevat lihtsalt garanteeritult
ühesugune "
· Ettevõte tõi müügile oma kaubamärgi alt sea- ja veise
toorliha.
ASJAOSALISED
HUVIGRUPID
KONFLIKTI PROBLEEM
· Eesti talunikud on endast väljas, osa tarbijatest on aga
omaalgatuslikult Rimile boikoti kuulutanud.
· See solvab nii Eesti põllumehi kui eestimaise toodangu
austajaid.
· «Praegu vahetavad paljud piimakarja lihakarja vastu. Kui
piiri tagant hakatakse värsket liha sisse tooma, jäävad
sajad inimesed tööta,» teeb Rimi poeketi
loomalihaimport Tartumaa taluniku Toomas Toomi
meele mustaks.
KONFLIKTI PROBLEEM
· Rimi ja Säästumarketi otsus hakata müüma imporditud
veiseliha ajas loomakasvatajad tõsiselt hirmule senine
niigi kesine turg kuivab seepärast veelgi kokku ja
talunikel ei jää muud üle, kui üritada oma loomaliha
välismaale müüa või loomapidamisele lihtsalt lõpp teha.
· Tartu maamajanduse nõuandekeskuse konsulent Aigar
Suurmaa. «Rimi ja Säästumarketi otsus mõjutab väga
tugevalt meie jalgele tõusvat lihaveisekasvatust. Eks
kaupmehi paneb piiri tagant liha ostma pisut odavam
hind,»
· Importliha pealetung pani nördima ka keskpartei liidri
Edgar Savisaare. Tema sõnul on Eesti liiga väike, et
võistelda hinna osas maailma suurte lihatootjatega.
SÜÜDISTUSED JA KRIITIKA
· Rimi eirab ja boikoteerib eestimaist toodangut.
· Rimi hindas Eesti tootjate toorliha kvaliteeti madalaks ja
mitte piisavalt kvaliteetseks.
· Seedri hinnangul ei ole Rimi käitumise taga mitte Eesti
liha kvaliteediprobleemid, vaid ettevõtte soov Eesti
tootjatelt odavama hinnaga kaupa osta.
· Rimi otsus loobuda Eesti värske liha müügist on
kahetsusväärne näide sellest, kuidas turumajandus
toimib.
EETIKATEOORIAD
lähtuvalt konflikti probleemist ja kriitikast
· Ettevõte käitus vastupidiselt KOHUSE EETIKA´le. Kui inimene tahab
täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju.
· Ettevõte käitus vastupidiselt UTULITARISM´le, hinnates välismaist
kaupa kvaliteetsemaks. Naudingut tuleks võrrelda lisaks
kvantiteedile ka kvaliteedi alusel.
· Ettevõte eiras UTILITARISM´i põhimõttet. Benthami arvates
määravad teo moraalse väärtuse teo tulemusel saadavad naudingud
või kannatused (ebameeldivused). Kui tegu puudutab ka teisi inimesi
(ja ka loomi), siis tulevad arvesse ka nende naudingud ja
kannatused. Utilitarismi loosungiks võib pidada põhimõtet: suurim
võimalik õnn suurimale võimalikule hulgale.
· Ettevõte käitus vastupidiselt UTILITARISM´le. Tegevus on
kooskõlas utilitarismi printsiibiga, kui selle tendents suurendada
ühiskonna õnne on suurem kui tendents seda vähendada.
RIMI REAGEERING
PROBLEEMILE JA KRIITIKALE
· Rimi peab kahetsusväärseks, et meedias on võimendatud ekslikku
arusaama Eesti toorliha müügi välistamisest ning kinnitab, et Rimi
omabrändi toorliha sortimendis jääb lisaks imporditud lihale müügile ka
eestimaine toodang.
· "On igati alusetud väited nagu me eiraks või boikoteeriks kodumaist
toodangut, vastupidi, meie kauplustes tõuseb eestimaiste toodete osakaal
pidevalt," kinnitas Rimi Eesti Foodi tegevjuhi Christer Östholm.
· Östholmi sõnul on kahetsusväärne, et Rimi enda brändi alt müüdav
lihatoodang on Eesti tootjates tekitanud niivõrd palju arusaamatust ning
sellest tulenevalt ka kõrgendatult negatiivse vastureaktsiooni.
· Rimi Eesti Foodi juht täpsustas, et ettevõte tõi müügile oma kaubamärgi alt
sea- ja veise toorliha, et tagada Rimi ja Säästumarketite müügimahtudele
vajalik ühtlase kvaliteedi ja hinnaga kogus.
· Rimi lükkab kategooriliselt ümber väite, nagu oleks Rimi hinnanud Eesti
tootjate toorliha kvaliteeti madalaks või mitte piisavalt kvaliteetseks.
· Läbirääkimiste keskmeks ei ole Östholmi sõnul mitte hind nagu avalikkuses
on väidetud, vaid hinna kõrval eelkõige ka tarnete mahu ja järjepidevuse
tagamine.
RIMI REAGEERING
PROBLEEMILE JA KRIITIKALE
· Rimi Eesti Food tegevdirektor Christer Östholm teatas,
et toob kiirendatud korras selle nädala neljapäevaks
Eesti sea- ja veiseliha poelettidele tagasi.
· Östholm tunnistas, et Eesti toorliha müügilt eemaldamine
oli viga. «Keskendusime liigselt hinna ja kvaliteedi
suhtele ega arvestanud sellega, et kliendid eelistavad
omamaist liha,»
· Kuna tarbijad on kurtnud Rimi keti liiga kõrgete hindade
üle, siis otsustas Rimi alandada üle tuhande
enimmüüdava toote tavahindu, kusjuures väites, et tegu
ei ole ajutise kampaania vaid püsiva hinnalangetusega.
TULEMUS
· Rimi lihaskandaali järel kasvas märgatavalt
kodumaise liha müük.("Prismades üle kolme
korra, Selverites üle kahe korra ning ETKs üle
50%,")
· Rimi lihaskandaal tõstis kodumaise toidu
eelistust.
KAS ETTEVÕTE EKSIS MÕNE
ÕIGUSAKTI VASTU?
· SEEDER:«Riik ei saa ühelegi kauplusele
ette kirjutada, kust ta oma kauba ostma
peab, küll aga oleks elementaarne, et
kauplus oma valikuid ausalt põhjendab.»
«Eestlased armastavad kodumaist
toidukaupa ja seetõttu oleks loomulik, et
kauplused inimestele seda ka pakuvad,»
KAS ETTEVÕTE EKSIS MÕNE
ÕIGUSAKTI VASTU?
· Minu arvamus:
Arvan et ettevõte ei eksinud ühegi õigusakti vastu, kuna kuskil pole öeldud,
kui palju peab müüma eesti- või välismaist toodangut ja igaühe enda asi,
mida ta müüb ja igaühe enda asi, kust ta oma tooteid ostab. Muidugi peab
arvetsama ettevõte ka sellega, et klient ikka rahul oleks, sest just sealt tuleb
käive, kuid tarbija kisa oli rohkem kui vaja. Reageeriti nii nagu oleks terves
Eestis liha müügist ära võetud.
Kui ettevõte teatas oma lihavalikust, oli kisa kohe lahti (tarbijad), näidates
kui palju me hoolime ikka eestimaisest toodangust, kuid samas, kui raha
ikka napib, siis ostetakse ikka seda, mis on odavam, mitte seda, mis on
eestimaine.
Tegelikkuses pööratakse nüüd vähem tähelepanu sellele, kas tegu on
geneetiliselt muundatud kaubaga või mitte ja milline on toidu päritolumaa.
MIDA ÕPPISIN SELLEST
JUHTUMIST?
TEGUTSEDA TULEKS NII, ET
TULEMUSEKS OLEKS MAKSIMUM
NAUDINGUID JA MIINIMUM
KANNATUSI!!!
(Utilitarism)
Slideesitlusena
Sarnased õppematerjalid
126
doc
Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)
1.8 Majandusanalüüsi meetodid ja vahendid.
Majandusteaduse uurimisobjektiks on inimeste majandusliku käitumise aspektid ning uurimaks nimetatud
aspekte kasutatakse positivistlikku ja normatiivset analüüsi.
Positivistlik analüüsi põhiküsimuseks on, kuidas majandus toimib- ei sisalda hinnangulisi arutelusid vaid
pöörab tähelepanu protsessidele, mille eesmärgiks on analüüsida majanduses eksisteerivate nähtuste
omavahelisi seoseid. Põhineb faktilisel materjalil.
Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mis majanduses toimib hästi või mis toimib
halvasti, põhiküsimuseks on kuidas majandus peaks toimima.
Teaduslik analüüs algab uuritava probleemi formuleerimisest. Kui probleem, mida tahetakse uurida, on
võimalikult täpselt sõnastatud, siis valitakse uurimismeetod. Põhimõtteliselt on uuritavale probleemile kaks
erinevat lähenemisviisi.
Induktiivse meetodi puhul liigutakse üksikutelt faktidelt üldistele e osalt tervikule.
Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
193
docx
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad
Teeninduspsühholoogia
1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng
Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna
ja töömaailma muutustest:
Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende
pesemine jm mida varem tehti ise.
Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele.
Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele
Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele.
Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele.
Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate,
advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele.
Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus.
bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
1072
pdf
Logistika õpik
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Ain Tulvi
LOGISTIKA
Õpik kutsekoolidele
Tallinn
2013
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna
„Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine”
programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
268
pdf
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Ain Tulvi
LOGISTIKA
Õpik kutsekoolidele
Tallinn
2013
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna
„Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine”
programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
105
doc
Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused
Majanduse alused
1. Võimaliku tootmise piir
VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke
ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid
võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise
tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise
arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt
majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale.
2. Alternatiivkulu printsiip
See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese
hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud
võimalusest.
3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked
Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda
väiksem on nõutav kogus.
4. Turutasakaal- tasakaaluh
345
docx
Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt
ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT
Koostanud Uno Feldschmidt
1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse.
1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis
Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega
seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing,
millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on
täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes
riikides (nt Saksamaa, anglo-ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks
isikuteks ei loeta
1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute
ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti
kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing,
usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa
ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing.
Õiguskaitseasutuste süsteem
125
docx
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
Kriminaalmenetlus
Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks
legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav.
Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on:
1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid;
Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised:
1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54)
2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70)
3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.)
4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine
5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu
võimalust vabastada karistusest kuni vi
320
doc
Majanduspoliitika
Sissejuhatus
Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel
lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse
õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub
Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka
majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski
õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel.
Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul
ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See
loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles
on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja
kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
Meedia
Kommentaarid (1)
Kõik kommentaarid