Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Balti kett referaat (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIS OLI BALTI KETT?
  • MIKS TEHTI BALTI KETT?
  • MILLIST MARSRUUTI MÖÖDA LIIKUS BALTI KETT?
  • Mida helikopterilt filmiti Mäletan kuidas hüüti kus on siin see helikopterimees?
  • Miksikeeeenforumhtml?
kool
nimi
Balti kett
Referaat
Valga 2014

Sisukord


Sisukord 2
MIS OLI BALTI KETT? 3
MIKS TEHTI BALTI KETT? 3
MILLIST MARSRUUTI MÖÖDA LIIKUS BALTI KETT? 4
Balti keti marsruut: 4
BALTI KETIST KIRJUTATUD RAAMATUD 4
ARTIKLID 5
NASA uuris Balti ketti kosmosest 5
BALTI KETT: Balti ketis seisis kokku ligi kaks miljonit inimest. Arhiiv 5
Filmimas käidi helikopteriga 6
Müüdi tuhandeid videokassette 6
BALTI KETI KÜMNENDAKS AASTAPÄEVAKS VÄLJA ANTUD ESEMED 7
KASUTATUD E-LEHED: 9

MIS OLI BALTI KETT?


23. augustil 1989. aastal, Molotov -Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, organiseeriti rahumeelne protestiaktsioon Balti kett. See oli 600 km pikkune inimestest kett Tallinnast läbi Riia Vilniuseni, nõudes sedaviisi  Balti riikidele vabadust. Tuhanded inimesed seisid kätest kinni, nii olid ühendatud kõikide Balti riikide pealinnad.

MIKS TEHTI BALTI KETT?


1980. aastate keskel NSV Liidus alanud uuenduskurss lahvatas 1988. aastal jõuliselt Baltimaades, kus enam ei lepitud Moskva poolt pakutud ettevaatliku võimu rahvale andmisega. Esile tõusid äärmuslikumad nõudmised majanduslikust iseseisvusest kuni riikliku iseseisvuse taastamiseni. Jõuline rahvaliikumine võttis Eestis Rahvarinde vormi ning seejärel asutati need ka Lätis ja Leedus.Ühine ajalooline saatus - Balti riigid olid ainsad, kes olid Teises maailmasõjas kaotanud pooleks sajandiks oma iseseisvuse - lähendas Baltimaade rahvaid. 1989. aasta aprillis moodustasid kolme rahvarinde esindajad Balti Nõukogu, et järgnevalt kooskõlastada ühist tegevust.1989. aastal tõusis esile võitlus 1939. aasta augustis NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu ehk Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollide tühistamiseks, millest loodeti uusi võimalusi iseseisvumiseks ning oma taotlustele tugevama rahvusvahelise toetuse saamiseks.Balti Nõukogu eestvõttel otsustati korraldada 1989. aasta 23. augustil, kurikuulsa pakti 50. aastapäeval, võimas rahva meeleavaldus , et demonstreerida balti rahvaste ühtsust ja sarnaseid tulevikutaotlusi. Nii toimuski 23. augustil meeliülendav inimkett Tallinn-Riia-Vilnius, kus 600 kilomeetril ühendas käed umbes kaks miljonit inimest. Originaalne meeleavaldus hämmastas kogu maailma ja äratas väga suurt tähelepanu. Hiljem korraldati sarnaseid inimkette paljudes Ida-Euroopa maades ja NSV Liidu piirkondades. Meeliülendav protest julgustas osavõtjaid ja andis aastateks meelespüsiva elamuse. Suurejooneline Balti kett, laienev rahvusvahelise avalikkuse toetus ning süvenev ajaloolise tõe avalikustamine sundis NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi sama aasta detsembris tunnistama 1939. aasta salasobingud juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks. Pakti hukkamõist suurendas jällegi võimalusi rahvusvahelise toetuse saamiseks, sest Eesti eraldumises NSV Liidust ei nähtud enam mitte eraldumispüüet, vaid eelkõige oma ajaloolise ja seadusliku koha taastamist Euroopa riikide peres. Eesti taasiseseisvumiseni oli jäänud kaks aastat.

MILLIST MARSRUUTI MÖÖDA LIIKUS BALTI KETT?


Balti keti marsruut:



Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi- Nuia - piir - Ruijena, Valmiera , Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska, Grenctale, jne...

BALTI KETIST KIRJUTATUD RAAMATUD


Lembit Koik
“Balti kett”
see on 111-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites raamat, milles räägib Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige Lembit Koik Eesti sündmustest 1988. ja 1989. aastal nii nagu ta neid ise läbi elas, toetudes toonastele dokumentidele ja isiklikele mälestustele. Ta kirjeldab neid kahte otsustavat aastat Eesti rahva ja riigi saatuse määramisel vastavalt tegelikult toimunule. Autor meenutab Baltimaade kolme rahva ühisrinnet võitluses vabaduse eest ning kodu- ja väliseestlaste koostööst.
Rohkel pildimaterjalil võivad paljud iseend ja oma tuttavaid ära tunda ning neid mälestusväärseid sündmusi südamesoojusega meenutada meenutada.
Raamatu hind raamatu poodides on 126.-

ARTIKLID

NASA uuris Balti ketti kosmosest


SL Õhtuleht

BALTI KETT: Balti ketis seisis kokku ligi kaks miljonit inimest.
Arhiiv


23. augustil 15 aastat tagasi lookles Tallinnast Toompealt Vilniusse Gediminase torni jalamile inimkett, mis hämmastas kogu maailma.
Balti kett, mis moodustati kurikuulsa MRP 50. aastapäeval, jõudis telepildis kogu maailma. Inimesed teadvustasid Balti riikide olemasolu ja meie vabadustahte. Lembit Koik meenutab oma vastilmunud raamatus «Balti kett», et 620kilomeetrises inimketis seisis ligikaudu 2 miljonit inimest, neist 400 000 Eestis.
Tänu tuttavale väliseestlasele ja klassivennale Jüri Korgile sai raamatu autor teada, et kuskil on olemas NASA satelliidifoto kosmosest, kus on näha nii Hiina müür kui ka Balti kett.
«Kui meie (s.t. USA) satelliit 23. augustil 1989. aastal hilja õhtul üle Euraasia maatüki lendas , saatis ta meile keskusesse pildid, kus oli kaks pikka, no üks oli pikem, valgustatud säravat triipu,» räägib väliseestlane ja NASA endine töötaja Jüri Kork raamatus «Balti kett». «Selle pikema kohta hüüdis üks selles saalis: «Näe, Hiina müür!» Teise triibu kohta tõusin mina püsti ja hüüdsin: «Näe, Balti kett!» Kõik vahtisid mind. Eks ma siis seletasin neile, et see Soome lahe äärest üle Eesti, Läti, otsapidi Leetu kuni Vilniusse joonistuv pidev valgustatud joon ongi autotulede ja muude valgusobjektide rida MRP 50. aastapäeva puhul.»

Filmimas käidi helikopteriga


Olav Osolin (tollal firma Maurum ERF [Eesti Reklaamfilm] Video peatoimetaja) meenutab, et unikaalsed videokaadrid, mis üle maailma läksid, said nad helikopterilt.
«Eestis oli Tallinna lennuväljal tollal ainult üks väike helikopter, mille tellisime video tegemiseks. Ühtegi lendajat aga polnud, need toodi alati Lätist ja Valgevenest. Tollal oli aga õhust filmimine nagu riigisaladus ning ilma KGB loata ei lastudki filmima. Ütlesime, et meie filmime põldusid, et teeme agraarfilmi põldude seisukorrast,» meenutab Osolin. «Kui Edgar Savisaar Rahvarinde koosolekul küsis, kas meil on helikopter, et ketti jäädvustada, ütlesid korraldajad, et kahjuks ei, kuna kopter on sel päeval kinni. Mina muidugi ei iitsatanudki seal laua taga,» räägib Osolin. «Tõsi küll, pärast lendas Edgar Savisaar, kel olid Nõukogude piirivalvega sõbralikud suhted, punatähelise piirivalvekopteriga. Saime end helikopteris koos helimehega sisse seatud ja see tegigi ainsad videovõtted, mis maailma läksid.
Dokumentaalfilmi režissööriks sai Peeter Simm, mina olin produtsent . Eestis oli tootjaks Maurum ERF Video. Lisaks saime partnerid Lätist ja Leedust. Idee oli jälgida ketti – kuidas seda ehitatakse Eestis, Lätis ja Leedus. Kokku oli kolmes riigis kaameraid üle kümne.»

Müüdi tuhandeid videokassette


«Balti tee» on dokumentaalfilm , mida Osolini sõnul on Eestis videokassetina müüdud kõige rohkem. Kanada filmifestivalil valiti see aasta saja tõsielufilmi hulka. «Müügiedu mujal maailmas oli aga pisike, kuna film oli liiga emotsionaalne, liiga väikese rahva ja liiga kohalik lugu,» nendib Osolin.
Belti ketti olid kajastama tulnud paljud välismaa telekanalid – CNN, ABC, BBC, ORT jt. Õhust sai aga filmida ainult Eesti firma. «Siis müüsin neile seda ERFi videomaterjali, mida helikopterilt filmiti. Mäletan, kuidas hüüti: kus on siin see helikopterimees? Samad kaadrid jõudsidki õhtul kogu maailmas telepilti,» räägib Osolin.
Film monteeriti Soomes ja selle tegijad vaatasid läbi tundide kaupa materjali. «Meie käest küsiti juba siis, kas ketis seisis ikka 600 kilomeetrit inimesi, käest kinni, või oli ka tühje kohti. Leppisime tookord Simmiga kokku, et seda teemat me ei kommenteeri kunagi,» lausub Osolin.
«Balti tee» on dokumentaalfilm, mida Osolini sõnul on Eestis videokassetina müüdud kõige rohkem. Kanada filmifestivalil valiti see aasta saja tõsielufilmi hulka. «Müügiedu mujal maailmas oli aga pisike, kuna film oli liiga emotsionaalne, liiga väikese rahva ja liiga kohalik lugu,» nendib Osolin.
Belti ketti olid kajastama tulnud paljud välismaa telekanalid – CNN, ABC, BBC, ORT jt. Õhust sai aga filmida ainult Eesti firma. «Siis müüsin neile seda ERFi videomaterjali, mida helikopterilt filmiti. Mäletan, kuidas hüüti: kus on siin see helikopterimees? Samad kaadrid jõudsidki õhtul kogu maailmas telepilti,» räägib Osolin.
Film monteeriti Soomes ja selle tegijad vaatasid läbi tundide kaupa materjali. «Meie käest küsiti juba siis, kas ketis seisis ikka 600 kilomeetrit inimesi, käest kinni, või oli ka tühje kohti. Leppisime tookord Simmiga kokku, et seda teemat me ei kommenteeri kunagi,» lausub Osolin.

BALTI KETI KÜMNENDAKS AASTAPÄEVAKS VÄLJA ANTUD ESEMED


POSTMARGID :
10 aastat "Balti ketti"
Ühisväljaanne koos Läti ja Leedu Postiga
Väljaandmise aeg :
23. august 1999
Kunstnik :
Vello Lillemets
Nominaal :
3 kr 60 s
Perforatsioon :
13¾:14
Poogen :
50 marki (10 x 5)
Trükk :
ofset
Trükikoda :
AS Vaba Maa
Trükiarv :
577 250
Tellimuse number :
172-07-1999
Esimese päeva
ümbriku number :
1999-10

KASUTATUD E-LEHED:


http://www.baltikett.ee/
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?18508
http://www.sloleht.ee/(jxc2lgf1z4oqit3xxcwcl2aq) /index.aspx?id=161542
http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=338&forum=12
http://miksike.ee/documents/main/elehed/5klass/5eestimaa/5%2D5%2D40%2D1.ht m
http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=338&forum=12
http://www.hot.ee/elmo/1999/m/m172.html
Vasakule Paremale
Balti kett referaat #1 Balti kett referaat #2 Balti kett referaat #3 Balti kett referaat #4 Balti kett referaat #5 Balti kett referaat #6 Balti kett referaat #7 Balti kett referaat #8
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor b3lbo Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Balti kett
10
doc

Balti kett

Laagri Kool Uurimustöö Balti kett Koostaja: Kati Jürisoo Juhendaja: Külli Hansson 2006 Balti ketti algplaan Rahvarinnete Balti Assamblee oli oma deklaratsioonide, resolutsioonide ja pöördumisega andnud küll tugeva signaali, kuid Moskvast, Rahvasaadikute Kongressilt said nad MRP asjus siiski veel poolikuid vastuseid. MRP 50. aastapäev, aga lähenes. Kui Edgar Savisaar ja Marju Lauristin Moskvast tagasi tulid ja taas eestseisuse tegevusse lülitusid, hakkasid nad üha sagedamini arutama, kuidas leedulaste ja lätlastega aastapäeva tähistada. Balti ketti idee pakkus välja Edgar Savisaar

Ajalugu
Uurimustöö - BALTI KETT
16
pdf

Uurimustöö - BALTI KETT

Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Kairi Roosipuu BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Kadri Markus Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Taust .................................................................................................................................................... 4 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt......................

Ühiskond
Balti kett-uurimustöö
17
doc

Balti kett, uurimustöö

Hugo Treffneri Gümnaasium Riinu Pae BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Tartu 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Taust.....................................................................................................

Ajalugu
Fosforiidikampaania
1
doc

Fosforiidikampaania

Fosforiidikampaania 1987.a toimus rahva esmakordne aktiviseerumine seoses NSVL keskvõimude kavaga hakata Virumaal kaevandama fosforiiti, mis oleks võinud tekitada Kirde-Eestile väga tõsiseid keskkonnakahjustusi ning uue migratsioonilaine Eestisse (kus niigi põliselanikest eestlaste osakaal pidevalt vähenes). Rahva protestiaktsioonide tõttu oldi sunnitud kaevandamisest loobuma. Balti kett · Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989. aastal, Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, Balti keti. See oli 600 km pikkune inimestest kett Tallinnast läbi Riia Vilniuseni, nõudes sedaviisi Balti riikidele vabadust. Tuhanded inimesed seisid kätest kinni, nii olid ühendatud kõikide Balti riikide pealinnad. Miks tehti balti kett? · 1980. aastate keskel NSV Liidus alanud uuenduskurss lahvatas 1988

Ajalugu
Eesti ajaloo kokkuvõte
6
odt

Eesti ajaloo kokkuvõte

· 18.jaanuaris võeti vastu keeleseadus ­ eesti keel sai riigikeeleks · 24. veebruaril heisati sini-must-valge lipp Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni. See päev sai jälle iseseisvuspäevaks · veebruaris algas kodanike komiteede liikumine. Hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel (veebruaris 1990 valiti Eesti Kongress) · 23. augustil toimus Balti kett. See oli 600 km pikkune inimkett Tallinnast Vilniusesse. Osales u. 2 miljonit inimest. Eesmärk oli teadvustada Baltikumi probleeme maailmale ­ 23. august 1989 oli ju MRP 50. aastapäev! Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja. 1989. aasta lõpul NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need kehtetuks! Balti kett Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989.

Ajalugu
Balti kett
6
doc

Balti kett

Tallinna Nõmme Põhikool Balti kett Kodutöö Tallinn 2006 Balti riikide pealinnu Tallinnat, Riiat ja Vilniust ühendav katkematu 600 kilomeetri pikkune inimkett, milles ühendas käed kaks miljonit Eesti, Läti ja Leedu inimest, nõudes vabadust ja iseseisvust, oli tähelepanuväärseks sündmuseks kõigi kolme rahva elus. See toimus Balti riikide okupeerimisele aluseks saanud Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval 23.augustil 1989.aastal juhtimaks maailma tähelepanu okupatsiooni jätkumisele Nõukogude Liidu poolt. 23.augustil 1939.aastal sõlmisid välisministrid Vjatsheslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop oma ülemuste, Stalini ja Hitleri käsul lepingu, mis mõjutas Euroopa saatust pool sajandit. See leping koos juurde kuulunud salaleppega paiskas põrmu Eesti, Läti ja Leedu ning tõi suuri kannatusi Poolale.

Eesti keel
Nimetu
13
doc

Nimetu

....... 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine......................................................................................... 8. IME............................................................................................................................. 9. Laulev revolutsioon..................................................................................................... 10. Balti kett..................................................................................................................... 11. Omariikluse taastamine 1990-1991. aastal................................................................ 12. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise tulemused............................................................. 13. Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused.. 14. Kasutatud kirjandus...................................................

Ajalugu
Eesti ärkamisaeg-märkamisaeg
32
docx

Eesti ärkamisaeg-märkamisaeg

ettevalmistused peatada. Rahvas tajus oma jõudu ja valitsuse ebakindlust. Tänu rahva otsustavale protestiliikumisele oli valitsus sunnitud lõpetama ettevalmistused fosforiide kaevandamiseks. MIS TOIMUS HIRVEPARGIS? Ökoloogiliste nõudmiste juurest jõuti poliitiliste nõudmisteni, mis väljendasid armastust oma maa vastu. 1987. Suvel toimus Riias meeleavaldus, kus mälestati 1941.a. küüditamise ohvreid. Seal lepiti kokku korraldada järgmine protestiaktsioon korraga kolmes Balti riigis : Eestis, Lätis, Leedus. 23.08.1987. Moltov –Ribbentropi pakti (MRP) 48.aastapäeval- ja nõuda selle paketi tühistamist. Poliitvangide vabastamist, Stalinlike timukate kohtu alla andmist ja ohvrite mälestussamba püstitamist. Saksamaa ja Venemaa salaprotokollide paljastamine näitas, et Eesti ei astunud vabatahtlikult 1940.a.Nõukogude Liidu kooseseisu, vaid suurriigid leppisid selles omavahel kokku. MRP salaprotokollide avalikustamine sillutas teed Balti riikide iseseisvusele

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun