kool
nimi
Balti
kett
Referaat
Valga
2014
5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
b3lbo
Õppematerjali autor
Laagri Kool Uurimustöö Balti kett Koostaja: Kati Jürisoo Juhendaja: Külli Hansson 2006 Balti ketti algplaan Rahvarinnete Balti Assamblee oli oma deklaratsioonide, resolutsioonide ja pöördumisega andnud küll tugeva signaali, kuid Moskvast, Rahvasaadikute Kongressilt said nad MRP asjus siiski veel poolikuid vastuseid. MRP 50. aastapäev, aga lähenes. Kui Edgar Savisaar ja Marju Lauristin Moskvast tagasi tulid ja taas eestseisuse tegevusse lülitusid, hakkasid nad üha sagedamini arutama, kuidas leedulaste ja lätlastega aastapäeva tähistada. Balti ketti idee pakkus välja Edgar Savisaar
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Kairi Roosipuu BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Kadri Markus Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Taust .................................................................................................................................................... 4 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt......................
Hugo Treffneri Gümnaasium Riinu Pae BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Tartu 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Taust.....................................................................................................
Fosforiidikampaania 1987.a toimus rahva esmakordne aktiviseerumine seoses NSVL keskvõimude kavaga hakata Virumaal kaevandama fosforiiti, mis oleks võinud tekitada Kirde-Eestile väga tõsiseid keskkonnakahjustusi ning uue migratsioonilaine Eestisse (kus niigi põliselanikest eestlaste osakaal pidevalt vähenes). Rahva protestiaktsioonide tõttu oldi sunnitud kaevandamisest loobuma. Balti kett · Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989. aastal, Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval, Balti keti. See oli 600 km pikkune inimestest kett Tallinnast läbi Riia Vilniuseni, nõudes sedaviisi Balti riikidele vabadust. Tuhanded inimesed seisid kätest kinni, nii olid ühendatud kõikide Balti riikide pealinnad. Miks tehti balti kett? · 1980. aastate keskel NSV Liidus alanud uuenduskurss lahvatas 1988
· 18.jaanuaris võeti vastu keeleseadus eesti keel sai riigikeeleks · 24. veebruaril heisati sini-must-valge lipp Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni. See päev sai jälle iseseisvuspäevaks · veebruaris algas kodanike komiteede liikumine. Hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel (veebruaris 1990 valiti Eesti Kongress) · 23. augustil toimus Balti kett. See oli 600 km pikkune inimkett Tallinnast Vilniusesse. Osales u. 2 miljonit inimest. Eesmärk oli teadvustada Baltikumi probleeme maailmale 23. august 1989 oli ju MRP 50. aastapäev! Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja. 1989. aasta lõpul NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need kehtetuks! Balti kett Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Baltikumi rahvarinded 23. augustil 1989.
Tallinna Nõmme Põhikool Balti kett Kodutöö Tallinn 2006 Balti riikide pealinnu Tallinnat, Riiat ja Vilniust ühendav katkematu 600 kilomeetri pikkune inimkett, milles ühendas käed kaks miljonit Eesti, Läti ja Leedu inimest, nõudes vabadust ja iseseisvust, oli tähelepanuväärseks sündmuseks kõigi kolme rahva elus. See toimus Balti riikide okupeerimisele aluseks saanud Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval 23.augustil 1989.aastal juhtimaks maailma tähelepanu okupatsiooni jätkumisele Nõukogude Liidu poolt. 23.augustil 1939.aastal sõlmisid välisministrid Vjatsheslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop oma ülemuste, Stalini ja Hitleri käsul lepingu, mis mõjutas Euroopa saatust pool sajandit. See leping koos juurde kuulunud salaleppega paiskas põrmu Eesti, Läti ja Leedu ning tõi suuri kannatusi Poolale.
....... 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine......................................................................................... 8. IME............................................................................................................................. 9. Laulev revolutsioon..................................................................................................... 10. Balti kett..................................................................................................................... 11. Omariikluse taastamine 1990-1991. aastal................................................................ 12. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise tulemused............................................................. 13. Eesti iseseisvumise (1918) ja taasiseseisvumise (1991) erinevused ja sarnasused.. 14. Kasutatud kirjandus...................................................
ettevalmistused peatada. Rahvas tajus oma jõudu ja valitsuse ebakindlust. Tänu rahva otsustavale protestiliikumisele oli valitsus sunnitud lõpetama ettevalmistused fosforiide kaevandamiseks. MIS TOIMUS HIRVEPARGIS? Ökoloogiliste nõudmiste juurest jõuti poliitiliste nõudmisteni, mis väljendasid armastust oma maa vastu. 1987. Suvel toimus Riias meeleavaldus, kus mälestati 1941.a. küüditamise ohvreid. Seal lepiti kokku korraldada järgmine protestiaktsioon korraga kolmes Balti riigis : Eestis, Lätis, Leedus. 23.08.1987. Moltov –Ribbentropi pakti (MRP) 48.aastapäeval- ja nõuda selle paketi tühistamist. Poliitvangide vabastamist, Stalinlike timukate kohtu alla andmist ja ohvrite mälestussamba püstitamist. Saksamaa ja Venemaa salaprotokollide paljastamine näitas, et Eesti ei astunud vabatahtlikult 1940.a.Nõukogude Liidu kooseseisu, vaid suurriigid leppisid selles omavahel kokku. MRP salaprotokollide avalikustamine sillutas teed Balti riikide iseseisvusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid