Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Balti kett (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis asub läänes?
  • Kuidas seda siis korraldada?
  • Kuidas hüüti kus on siin see helikopterimees?
Laagri Kool
Uurimustöö
Balti kett
Koostaja: Kati Jürisoo
Juhendaja : Külli Hansson
2006
Balti ketti algplaan
Rahvarinnete Balti Assamblee oli oma deklaratsioonide, resolutsioonide ja pöördumisega andnud küll tugeva signaali, kuid Moskvast, Rahvasaadikute Kongressilt said nad MRP asjus siiski veel poolikuid vastuseid. MRP 50. aastapäev, aga lähenes. Kui Edgar Savisaar ja Marju Lauristin Moskvast tagasi tulid ja taas eestseisuse tegevusse lülitusid, hakkasid nad üha sagedamini arutama, kuidas leedulaste ja lätlastega aastapäeva tähistada. Balti ketti idee pakkus välja Edgar Savisaar. Algul laitsid osad selle idee maha, kuna mõeldi kuidas selline rahvas kokku saaks tulla. Kuid pärastpoole hakkas idee
aina rohkem ja rohkem meeldima ning otsustati ühendust võtta Riia ja Vilniusega. Naabrid jäeti mõtlema ja ideed lubati arutada 15. juulil Pärnus toimuval kolme rahvarinde esinduse, s.o Balti Nõukogu esimesel kokkutulekul. Eesti poolt olid seal järgmised inimesed: Edgar Savisaar, Rein Veidemann, Küllo Arjakas, Arvo Junti ja Mart Tarmak . Läti poolt: Dainis Ivans, Ivars Godmanis, Valentina Zeile, Arnolds Klotinš ja Janis Lucas. Leedu poolt: Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja Virgilijus Cepaitis. Nad arutasid Savisaare plaani läbi ja otsustasid korraldada kuritegeliku pakti aastapäeval asjakohased istungid ning moodustada läbi Eesti, Läti ja Leedu territooriumi Tallinnast Vilniuseni ulatuv inimestest ahel „Balti tee”. Suur väljakutse oli esitatud.
-3-
Organisatsioon pannakse paika
Kolm päeva pärast Pärnus vastu võetud otsust korraldasid eestseisuse laiendatud koosoleku. Seal oli palju inimesi. Keti õnnestumisel oli ikka veel palju kahtlejaid, arutati veel mitmeid ettepanekuid seoses ketiga. Töötoimkonna juhiks nimetati üksmeelselt Andrus Öövel. Pärnus oli keti marsuut pandud nii: Tallinna-Pärnu-Ikla-Riia-Bauska-Panevežis- Vilnius . Selles hakati peagi kahtlema. Kas on see ikka parim lahendus, et kolmveerand Eestit ja veel rohkem Lätit tuleb suurele maanteele, mis asub läänes? Parem oleks Tallinnast minna edasi keskelt, mis tooks ka Läti rahva koondumise territooriumi keskele . Nad arutasid seda ka Riiaga. Ka neil olid samad kahtlused. Nii võetigi ühiselt vastu otsus keti teid korrigeerida . Selle kõige korraldamiseks oli aega ainult üks kuu. Andrus Öövel hakkas moodustama meeskonda. Tööd oli teha veel palju. Mida selgemaks sai, et Moskvas ei võeta MRP suhtes lõplikult kindlalt seisukohta , seda kindlamalt oli rahvas ketti tulemas. Aina rohkem laekus inimesi osavõtjate nimekirja. Kindlat rahvaarvu sai alles öelda mõni päev enne keti minekut. Kutset keti osavõtuks edastati ajalehes , raadios ja televisioonis. Andrus Ööveli meeskond koostas kogu trassist Läti piirini üksikasjaliku legendi. Suur mure oli muidugi vanemate inimeste pärast, kui näiteks kodunt kaugele tulnud inimesel on vaja arstiabi , kuidas seda siis korraldada? (Siis ei olnud mobiiltelefone, helistamisvõimalust asulaväliselt peaaegu ei olnudki.)
Radiofitseeritud sõidukit olid ainult autoinspektsioonil, politseil ja kiiraabil. Ühendust tuli võtta siseminister Marko Tibariga. Ta lubas radiofitseerituid autosi panna teeristidele. Balti tee organisatsooniline tegevus läheb tõusvas joones.
-4-
Inimkett saab teoks
Koostöös Andrus Ööveliga ketistaabiga sai eestseisus valmis. Inimestest koosnev kett pidi algama Toompea Pika Hermanni torni jalamilt ja lõpeb Vilniuses Gediminase torni juures. Otsustati, et teede ja tänavate ristumiskohtades tehakse ketis katkestus . 23 augustil 1989.a oli antud peaaegu kogu Eestile vabapäev, et rahval oleks võimalik ketti tulla. Keti igale kilomeetrile oli seatud üks Rahvarinde turvateenistuse tunnusega mees. Kiiraabi seisis iga 20 km kaugusel, ühendust võis võtta autoinspektsiooni või millitsa liikuvatest patrullautodest. Kõige rohkem rahvast tõotas olla Tallinnas. Tänu paljudele inimestele sujus inimketi korraldamine hästi. Keti marsuudil oli kehtestatud piiratud kiirusega sõitmine. Kõiki autojuhte, kes mööda sõitsid oli palutud auto peatada ja inimketis osaleda. Kett pidi kogu trassil valmis olema 18.30. Üritust juhiti radioteel (kõikidel osalistel paluti kaasa võtta raadioaparaadid). Läti, Leedu ja Eesti raadio ühissaade algas kell 17.00. Selles saates luges Marju Lauristin ette Rein Veidemanni kirjutatud, vandena mõeldud teksti ja hüüdis eetrisse mööda ketti suust suhu kuni Vilniuseni edasiantava, protestipäeva tähistava märgusõna-„Vabadus!” See läks nii hinge, et hakati laulma eest-läti ja leedukeelset laulu. Enne ja pärast ketti toimus rahvarohkeid protestiüritusi. Üritusel esines kõnedega palju tähtsaid inimesi nende juures ka praegune Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel. Veel tuli Rahvarinde sõna viia Viljandi lauluväljaku suurkogunemisele. Enne Viljandit algas tugev vihmasadu , kuid õnneks lakkas üsna pea. Lauluväljak oli inimesi täis. Ka kett oli valmis saamas ja hüüti: „Vabadus!” Meeleavaldus algas kell 21.00. Korraldamine oli jäetud siiski eestlastele, kuid kõik kõned tõlgiti Läti keelde. Järsku lahvatas tuli. Võllapuu küljes rippunud MRP plakatid süttisid, võimas tulevärk oli alganud. Tunnistagem seadus- ja õigusvastaseks Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine. Elevus ja emotsioonid olid haripunktis. Nõnda sündiski Balti kett.
-5-
Mõned pildid Balti ketist
Foto: Jaanus Ilp
Foto: Jaanus Ilp
-6-
Foto: Jaanus Ilp
-7-
Artikkel
Sl Õhtuleht
Müüdi tuhandeid videokassette
«Balti tee» on dokumentaalfilm , mida Osolini sõnul on Eestis videokassetina müüdud kõige rohkem. Kanada filmifestivalil valiti see aasta saja tõsielufilmi hulka. «Müügiedu mujal maailmas oli aga pisike, kuna film oli liiga emotsionaalne, liiga väikese rahva ja liiga kohalik lugu,» nendib Osolin.
Belti ketti olid kajastama tulnud paljud välismaa telekanalid – CNN, ABC, BBC, ORT jt. Õhust sai aga filmida ainult Eesti firma. «Siis müüsin neile seda ERFi videomaterjali, mida helikopterilt filmiti. Mäletan, kuidas hüüti: kus on siin see helikopterimees? Samad kaadrid jõudsidki õhtul kogu maailmas telepilti,» räägib Osolin.
Film monteeriti Soomes ja selle tegijad vaatasid läbi tundide kaupa materjali. «Nende käest küsiti juba siis, kas ketis seisis ikka 600 kilomeetrit inimesi, käest kinni, või oli ka tühje kohti. Leppisime tookord Simmiga kokku, et seda teemat me ei kommenteeri kunagi,» lausub Osolin.
-8-
Kasutatud allikad
  • „Balti kett” (Raamat nimega Balti kett, autor Lembit Koik)
    2. http://www.sloleht.ee/2004/08/23/uudised/161542/
    3. http://www.louna.ee/yritus.php?tyyp=1&ID=479
    4. Ema jutustus
    -11-
    Ema kirjeldus Balti ketist
    Minu ema osales Balti ketis 23 augustil 1989.a. Ta sõitis Balti ketti osalema koos oma sõpradega. Teatud kella ajal võeti kätest kinni. Inimesed olid kõik väga emotsioonaalsed ja positiivsed. Kõik soovisid Balti ketist osavõtta ja oma panus anda. Inimesed olid kõik väga sõbralikud ja lahked. Õhtul koguneti kokku ja tähistati Balti keti õnnestumist. Hiljem läksid kõik lajali.
    -9-
    Kokkuvõte
    Ma kirjutasin Balti ketist. Balti keti idee käis välja Edgar Savisaar. Algul olid paljud inimesed selle idee vastu kuna kartsid, kas inimesi tuleb nii palju kokku, aga hiljem olid nõus ka teised. Nii algaski Balti keti ettevalmistused. Balti keti töötoimkonna juhiks valiti Andrus Öövel. Kett pidi algama Tallinast ja lõppema Vilniuses.
    Tööd oli palju teha, kuid lõpuks oli töö valmis. Oli ainult ära oodata viimane õhtu. Üritus jälgis koguaeg raadio saade. Marju lauristin hüüdis: „Vabadus!” Sellepeale hakati laulma Läti, Eesti ja leedukeelset laulu. Veel tuli sõna viia Viljandi lauluväljaku suurkogunemisele. Hiljem tähistati keti õnnestumist. Kõik oli rõõmsad ja õnnelikud. Balti ketis osales umbes 2 miljonit inimest.
    Mulle meeldis selle töö juures see, et ma küll teadsin Balti ketti, aga nüüd sain ma selle kohta rohkem teavet. Veel meeldis, et see töö oli huvitav ja igav ei hakanud. Samas oli kohas, kus ma selle jutu sain palju segaseid kohti, millest ma aru ei saanud. Selle tõttu võivad tekstis olla segaseid kohti. Ma proovisin nii selgelt kirjutada, kui sain.
    -10-
    Sisukord
  • Tiitelleht lk 1
  • Sisukord lk 2
  • Balti keti algplaan lk 3
  • Organisatsioon pannakse paika lk 4
  • Inimkett saab teoks lk 5
  • Mõned pildid Balti ketist lk 6-7
  • Artikkel lk 8
  • Ema kirjeldus Balti ketist lk9
  • Kokkuvõte lk 10
    10. Kasutatud allikad lk 11
    -2-
  • Vasakule Paremale
    Balti kett #1 Balti kett #2 Balti kett #3 Balti kett #4 Balti kett #5 Balti kett #6 Balti kett #7 Balti kett #8 Balti kett #9 Balti kett #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-09-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor JKarmen Õppematerjali autor
    Üldinfo Balti keti kohta
    Uurimustöö

    Sarnased õppematerjalid

    Balti kett referaat
    16
    doc

    Balti kett referaat

    kool nimi Balti kett Referaat Valga 2014 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 MIS OLI BALTI KETT?.................................................................................................................3 MIKS TEHTI BALTI KETT?......................................................................................................... 3 MILLIST MARSRUUTI MÖÖDA LIIKUS BALTI KETT?......................................................... 4 Balti keti marsruut:...................................................................................................................... 4 BALTI KETIST KIRJUTATUD RAAMATUD.............................................................................4 ARTIKLID..........................

    Ajalugu
    Balti kett-uurimustöö
    17
    doc

    Balti kett, uurimustöö

    Hugo Treffneri Gümnaasium Riinu Pae BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Tartu 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1. Taust.....................................................................................................

    Ajalugu
    Uurimustöö - BALTI KETT
    16
    pdf

    Uurimustöö - BALTI KETT

    Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Kairi Roosipuu BALTI KETT Uurimuslik töö Juhendaja: Kadri Markus Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 1. Taust .................................................................................................................................................... 4 1.1. Molotovi-Ribbentropi pakt......................

    Ühiskond
    Balti kett
    6
    doc

    Balti kett

    Tallinna Nõmme Põhikool Balti kett Kodutöö Tallinn 2006 Balti riikide pealinnu Tallinnat, Riiat ja Vilniust ühendav katkematu 600 kilomeetri pikkune inimkett, milles ühendas käed kaks miljonit Eesti, Läti ja Leedu inimest, nõudes vabadust ja iseseisvust, oli tähelepanuväärseks sündmuseks kõigi kolme rahva elus. See toimus Balti riikide okupeerimisele aluseks saanud Molotov-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval 23.augustil 1989.aastal juhtimaks maailma tähelepanu okupatsiooni jätkumisele Nõukogude Liidu poolt. 23.augustil 1939.aastal sõlmisid välisministrid Vjatsheslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop oma ülemuste, Stalini ja Hitleri käsul lepingu, mis mõjutas Euroopa saatust pool sajandit. See leping koos juurde kuulunud salaleppega paiskas põrmu Eesti, Läti ja Leedu ning tõi suuri kannatusi Poolale.

    Eesti keel
    Eesti taasiseseisvumine
    7
    doc

    Eesti taasiseseisvumine

    LIIVALAIA GÜMNAASIUM Eesti Taasiseseisvumine Referaat Nimi: Andero Mardo Tallinn 2006 Rahvarinnete koostöö formaliseerimine 1989. a. mai keskel korraldati Tallinnas ERR Rahvavolikogu, Lätimaa Rahvarinde Duuma ja Leedu Sajudise volikogu täiskogude ühisistungid ehk Balti Assamblee. Selle suurfoorumi eesmärgiks oli Baltimaade suurimate ja mõjukamate rahvaliikumiste ühise poliitika koordineerimine ja rahvaliikumiste demokraatlike taotluste teadvustamine NSV Liidu ja maailma avalikkusele. Assambleel võeti vastu kümmekond dokumenti. Balti rahvaste õiguste deklaratsioonis kinnitati rahvaste "õigust enesemääramisele ja oma poliitilise staatuse vabale määramisele". Oma pöördumises Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisest osavõtvate

    Ajalugu
    Nõukogude liidu lagunemine
    17
    doc

    Nõukogude liidu lagunemine

    Sissejuhatus See töö põhineb Nõukogude Liidu lagunemisele ja Eesti taasiseseisvumisele aastatel 1986- 1992. Oli ka mõningaid kohti, mis mind väga huvitas ja mille kohta ma tahaksin veidike rohkem teada, nendest rääkisid ka minu intervjueeritavad isikud. Oma uurimustöös panin suuremat rõhku ikka Eesti taasiseseisvumisele kuna see on huvitavam kui Nõukogude Liidu lagunemine. Eesti taasiseseisvumise teemast ma huvitvusin rohkem Balti ketist ja toidu- ja tarbekaupade puudusest ning nende järjekordadest, kuid ka huvitav osa oli ka Laulev Revolutsioon, kus kõik eestlased läksid Tallinna lauluväljakule ja hakkasid laulma. Intervjuud otsustasin teha noorema täiskasvanuga ja ka vanuriga, kes on rohkem näinud ja teab ka rohkem. Tundus, et nii on huvitavam, kui üks on vanem ja teine on noorem. Need inimesed olid mu ema Kare ja mu vanaema Karmen.

    Ajalugu
    Esiajalugu
    37
    odt

    Esiajalugu

    Tallinna linna ja Eestimaa rüütelkonna kapitulatsioon Venemaa ees. september Vene aeg (1710–1918) 1718 Hakati ehitama Kadrioru lossi. 1721, 30. Uusikaupunki rahu; Venemaa sai Rootsilt Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning Kagu- august Karjala. 1730. Eestis (esialgu Saaremaal) hakkasid tegutsema hernhuutlased (vennastekogudused), aastad kes hoolitsesid rahva kirjaoskuse eest. 1775, 25. Tartu suurpõleng. juuni 1782 Kaotati Venemaa ja Balti kubermangude vaheline tollipiir. 1783 Paldiski sai linna õigused. 1784, 16. Võru linna asutamine. oktoober 1788–90 Rootsi-Vene sõda. 1792 Rõika-Meleski peeglivabriku asutamine. 21. aprillil avati taas Tartu ülikool; ilmus Johann Christoph Petri „Eestimaa ja 1802 eestlased”. 1812 Maakaitseväe moodustamine seoses Napoleoni sõjakäiguga Venemaale. 1816 Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus.

    Ajalugu
    Eesti ajalugu
    83
    doc

    Eesti ajalugu

    Pronksiaeg Vanem u 1800 ­ 1100 eKr Noorem u 1100 ­ 500 eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr ­ 50 pKr Rooma rauaaeg u 50 ­ 450 Keskmine u 450 ­ 800 Noorem Viikingiaeg u 800 ­ 1050 Hilisrauaaeg u 1050 ­ 1200 Allikad: kivistised, esemed, rahvaluule Eesti alade loodusolud U 130 000 a tagasi lõppes viimane jääaeg Balti jääpaisjärv Tundra, põhjapõdrad U 9500 eKr Billingeri katastroof Rootsis, mäekurust murdsid läbi jäälangud, veetase langes ja Eesti tuli välja(8213 eKr algas Maausk) Joldia mere periood Hilary Karu 4 D 11 EESTI AJALUGU tarvas, ulukhobune pidev soojenemine Antsülusjärv Ühendus merega katkes, tekkis järv

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (2)

    kirsipunane profiilipilt
    kirsipunane: hea, põhikooli kohta põhjalik, kuid gümnaasiumi jaoks vaja veidi rohkemat
    16:14 11-12-2010
    juulimaali profiilipilt
    juulimaali: 5 klassi töö tehtud. Tänud:)
    17:16 03-10-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun