Eesti taasiseseisvumine (10)

 

LIIVALAIA GÜMNAASIUM

Eesti Taasiseseisvumine

Referaat

Nimi: Andero Mardo

Tallinn 2006
Rahvarinnete koostöö formaliseerimine
1989. a. mai keskel korraldati Tallinnas ERR Rahvavolikogu, Lätimaa Rahvarinde Duuma ja Leedu Sajudise volikogu täiskogude ühisistungid ehk Balti Assamblee. Selle suurfoorumi eesmärgiks oli Baltimaade suurimate ja mõjukamate rahvaliikumiste ühise poliitika koordineerimine ja rahvaliikumiste demokraatlike taotluste teadvustamine NSV Liidu ja maailma avalikkusele. Assambleel võeti vastu kümmekond dokumenti. Balti rahvaste õiguste deklaratsioonis kinnitati rahvaste "õigust enesemääramisele ja oma poliitilise staatuse vabale määramisele". Oma pöördumises Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisest osavõtvate riikide juhtide, ÜRO peasekretäri ja NSV Liidu Ülemnõukogu presiidiumi esimehe poole rõhutati, et 1939-1940. a. sündmused on Stalini ja Hitleri vaheline salasobing ning avaldati veendumust, et "NSV Liidu valitsus mõistab juba käesoleval aastal hukka NSV Liidu Baltimaade vastase poliitika 1939-1940.aastal" ning tühistab allakirjutamise hetkest nimetatud salasobingud. Lisaks sõlmiti kolme rahvaliikumise vahel kokkulepe kolmepoolse komitee loomiseks, et jätkuvalt arendada edasist koostööd, vahetada kogemusi ja informatsiooni. Iga Rahvarinne nimetas viis esindajat nimetatud kolmepoolsesse komiteesse, mis hiljem võttis nimeks Balti Nõukogu.
Kohe pärast Balti Assambleed hakati nii Eestis kui ka meie lõunanaabrite juures arutama, kuidas tähistada ühiselt läheneva kurikuulsa pakti 50. aastapäeva 23. augustil. Idee korraldada sellel päeval inimkett Tallinna ja Vilniuse vahel pärineb ERR juhtkonnast, kus erinevaid kavasid üldistanud ERR eestseisuse liige Edgar Savisaar käiski ühel nõupidamisel välja just selle mõtte. Seda toetati, ehkki esimesel hetkel ei hoomatud kuivõrd raske ja ulatusliku ettevõtmisega on üleüldse tegemist.
MRP teema püsis Baltikumi avalikkuse huviorbiidis jätkuvalt. 1989.a. suvel alustas Moskvas tegevust uus kõrgeim NSV Liidu juhtorgan- NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress . Valimised võitnud Rahvarinnete esindajad saavutasid Moskvas oma esimese suure parlamentaarse võidu - neil õnnestus 2. juunil 1989.a. läbi suruda otsus komisjoni moodustamiseks "Poliitilise ja õigusliku hinnangu andmiseks Nõukogude-Saksa 1939.a. mittekallaletungilepingule". Sellega tõusis kogu MRP temaatika hoopis jõudsamalt kogu maailma huviorbiiti. Komisjon koos juurdekutsutud ekspertidega alustas koheselt oma tööd ning jõudis sisuliselt juba mõne nädalaga lõpule, sest ajalooliste tõsiasjade vastu ei leidunud kellegil tõsiseltvõetavaid argumente. Nii tugevnesid ühiskonnas lootused, et seoses 23. augustiga avaldatakse ka komisjoni järeldused, mis selgelt näitasid NSV Liidu jõupoliitikat Baltimaade suhtes 1939.a. ning sellest tulenevaid järeldusi.
Balti keti korraldamisest
15. juulil 1989.a. toimus Pärnus Eestimaa Rahvarinde, Läti rahvarinde Tautas Fronte ja Leedu rahvaliikumise Sajudis kolmepoolse komisjoni ehk siis Balti Nõukogu esimene istung. Sellel osalesid ERR poolt Küllo Arjakas, Arvo Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak ja Rein Veidemann ; Läti Tautas Fronte poolt Ivars Godmanis, Dainis Ivans, Valentina Zeile, Arnolds Klotins ja Janis Lucans ning Leedu Sajudise poolt Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja Virgilius Cepaitis. Arutati Balti Nõukogu töö põhimõtteid, Balti Assamblee otsuste täitmist ning ühiseid üritusi seoses NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud MRP 50. aastapäevaga. Balti nõukogu istungi lõpul allkirjastatud kommünikees otsustati "moodustada 23. augustil s.a. Eesti, Läti ja Leedu territooriumil inimestest ahel deviisi all "Balti tee".
See Balti Nõukogu otsus saigi aluseks 23. augustil 1989.a. asetleidnud suurüritusele. Ühele ülevamaist ja suurimaist, mis on meil aset leidnud. Kindlasti suurimale, kus kolme Baltimaa rahvad on üheskoos osalenud. Esialgne inimketi marsruut pidi kulgema maanteedel Tallinn- Pärnu- Ikla - Riia- Bauska- Panevezis- Vilnius .
Edasised tööd
18. juulil toimus Tallinnas ERR eestseisuse laiendatud koosolek, kus muu hulgas moodustati algne töötoimkond 23. augusti inimketi "Tallinn-Vilnius" meiepoolseks korraldamiseks. Siiski algasid ettevalmistused üsna loiult, sest tegemist oli südasuvise ajaga ning üldise puhkuste - perioodiga. Paljud arvasid, et rahvas on ka tüdinemas juba enam kui terve aasta väldanud suurtest rahvaüritustest ning võimalik, et tuldagi enam välja.
12. augustil 1989.a. toimus järjekordne Balti rahvarinnete esindajate istung. Seekord Lätis, Cesises. Vahetati informatsiooni poliitilise olukorra üle Eestis, Lätis ja Leedus ning lepiti kokku rahvarinnete strateegia eelseisvatel vabariikide ülemnõukogude valimistel. Põhjalikumalt arutati konkreetseid ettevalmistusi "Balti teega " seotud küsimuste osas. Samas võeti vastu Balti Nõukogu läkitus seoses läheneva Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäevaga. Selles läkituses väljendati otsest rahutust seoses töö aeglustumisega ja otsustavuse puudumisega NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil moodustatud saadikute komisjoni poolt õigusliku ja poliitilise hinnangu andmisega Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile 1939.aastast.
13. augustil toimus Tallinnas ERR Rahvavolikogu järjekordne koosolek. Seekord oli valimiste kõrval juba täiesti keskseks teemaks ettevalmistused 23. augusti suurürituseks. Ülevaate senitehtust ja lahendamata probleemidest andis ERR turvateenistuse ülem Andrus Öövel. Just tema õlgadele langeski suure osa järgnevate korraldustööde koordineerimine.
ERR Rahvavolikogul võeti vastu Balti tee aktsiooni kontseptsioon : kätest kinni hoides avaldab Balti rahvas tahet vabaks enesemääramiseks ja see massiaktsioon toimub 23. augustil kell 19.00 - 19.30. Eestis saab inimkett alguse Tallinnas Pika Hermanni jalamilt ning läheb mööda maanteid läbi Kohila, Rapla , Türi, Võhma, Viljandi ja Nuia kuni Läti piirini, kokku 211, 5 km. Lilli piiripunktis ühineb meie inimkett lätlastega ja läheb edasi. Peale Tallinna, Harju-, Rapla- ja Viljandi rajoonide on inimketi organiseerimisse haaratud ka kõikide teiste rajoonide rahvarinded. Kogu "Balti tee" juhtimine toimub läbi raadio otsesaate.
Rahvavolikogu lõpul võeti vastu üleskutse ERR tugirühmadele ja piirkondlikele keskustele, konsultatiivnõukogusse ühinenud seltsidele, liikumistele ja organisatsioonidele, kõikidele edumeelsetele inimestele. Selles dokumendis seati 23. augusti suurürituse ülesandeks demonstreerida kõigile edumeelsete jõududu ühtsust, juhtida NSV Liidu demokraatlikult mõtlevate inimeste tähelepanu Balti vabariikide ajaloolisele saatusele ja neid tabanud vägivallale ning kutsud maailma avalikkust üles toetama .
Ühtlasi võeti vastu ka täpne instruktsioon inimeste paigutamisest inimketti, lõikude konkreetsed vastutajad, autotranspordi liikumise korraldamisest jm. Kett pidi olema oma kohtadel kell 18.30 ja selle juhtimine algab raadio - Eesti, Läti ja Leedu raadio ühisaate - kaudu kell 19.00.
Vastuvõetud otsus avaldati ajakirjanduses ja see hõlbustas nendegi tulekut, kes otseselt ei olnud seotud ühegi Rahvarinde tugirühmaga.
Muu hulgas rõhutas ERR volikogu: "Inimkett Tallinnast Vilniusse peab olema 23. augustil kell 19 sama katkematu nagu on olnud Balti rahvaste soov vabaneda kolonialismi orjusest. Maailma pilgud on sel päeval meile suunatud võibolla rohkem kui kunagi varem. Kas sina oled juba valinud oma koha ketis? Kui ei, siis tee seda. Ja ole 23. augustil aegsasti kohal, ära jäta tulekut viimasele minutile!"
Nüüd kaldus ettevalmistuste põhirõhk juba konkreetsete piirkondlike Rahvarinnete juhtkondadele ja aktiivile. Kaasa lõid ERR tugirühmade ja piirkondliku aktiivi kõrval ka Eesti Muinsuskaitse Seltsi rühmad, Eesti Roheliste liikumine ning paljud teised ühiskondlikud või poliitilised rühmitused, kes kõik nõustusid väljapakutud kavaga inimketi korraldamisest.
Balti tee
Eesti, Läti ja Leedu raadio ühisaade algas 23. augustil juba kell 17.00 , seega ajal, mil veel kümned ja kümned tuhanded tõttasid oma kohtadele. Kolmekeelne raadiosaade andis minejatele vajaliku ja päevakohaselt üleva meeleolu. Sajad ja sajad rahvarinnete turvateenistuste liikmed ja autoinspektorid korraldasid arvukate autode ja busside liikumist. Ketti koonduva rahva seas lehvisid arvukad rahvuslipud, kodudes valmistatud plakatid ja loosungid. Sagimine ja koondumine maanteedel hakkas lõppema enne kella seitset.
Kell 19.00 kõlas raadiotest signatuur ja ERR eestseisuse liige Heinz Valk ütles meiepoolsed saatesõnad: "Edasi mööda Balti teed, edasi mööda Euroopa ühtsuse teed. Meiega on õiglus, meiega on jumal!". Seejärel astus raadiomikrofoni juurde ERR eesseisuse liige Marju Lauristin, kes kutsus üles: "Ühendagem oma käed, oma mõtted ja tahe katkematuks ahelaks, mis annab meile jõudu vastu seista valele ja vägivallale, mida ka täna on ähvardavalt palju meie ümber. Meie siht on vabadus./---/. Täna me nõuame tõtt, kogu ajaloolist tõtt kui raske ka seda on taluda neil, kes on harjunud end lohutama pooltõdedega ja poolvaledega. Me tahame olla vaba rahvas oma vabal maal iseseisival kodumaal". Siis kõlas raadiost "Mu isamaa on minu arm". Järgnevalt hakkas Eesti ja Läti piiril liikuma nii Tallinna kui Vilniuse poole Balti tee märgusõna "VABADUS".
Kõlas kolmekeelne, spetsiaalselt selleks ürituseks komponeeritud laul, mis mõjus kui kolme Balti rahva ühishümn: "Ärgake Baltimaad! Leedumaa, Lätimaa, Eestimaa…" Veel kõnelesid Ülemnõukogu presiidiumi esimees Arnold Rüütel ja ajaloodoktor Vassili Kulits, kes andsid hinnangu MRP tagajärgedele.
Nii liikuski see Balti tee märgusõna VABADUS üha edasi, jätkuvalt piki sadu tuhandeid inimesi, kes olid koondunud ühisesse ja lõputult pikka inimketti, Balti teele, kes sellel hetkel mõtlesid ja tajusid ühiselt. Sama ühiselt kuulati kaasaskantavaid raadioid, mis andsid kogu üritusele nii vajaliku ühtekuuluvust rõhutava fooni.
Balti tee peaüritus
"Balti tee" üheks põhiürituseks kujunes "Kurjuse hävitamine", mis algas mälestusväärse päeva õhtul kell 21.15 Eesti ja läti piiril, Lilli piiripunkti lähedal. Sinna koondusid tuhanded inimketist osavõtjad, nii Lõuna-Eestist kui Põhja-Lätist. Meelevaldust juhtisid Eesti poolelt Rein Järlik, Hagi Sein ja Heinz Valk. Miitingul kõnelesid pikemalt Edgar Savisaar ja Ameerika Ühendriikidest prof . Rein Taagepera . Sellele meelevaldusele oli kaasa võetud sadu omavalmistatud plakateid. Seejärel süüdati kohtutuli ning lõkke kohal võllapuu küljes rippusid MRP sisuga plakatid. Järjest visati tulle veel kommunistliku sisuga plakateid.
Lisaks Balti tee suurüritusele toimusid 23. augustil 1939.a. protestiüritused veel Raplas, Võhmas, Viljandis ja Türil, kus esinesid ERR eesteisuse ja Rahvavolikogu liikmed. Mitmel pool korraldati miitinguid ka ennem ühist väljasõitu kindlaksmääratud marsruudile. Miitingutel loeti ette Balti Nõukogu läkitus, kus deklareeriti:" Teise maailmasõja tuhast on tõusnud kõik külad, linnad ja riigid - peale kolme Balti vabariigi, Rahvaste Liidu kunagise liikmesriigi. Kas te pole märganud meie puudumist? /---/. Liitkem oma hääled ja nõudkem, et Hitleri-Stalini paktid koos salaprotokollidega tunnistataks allakirjutamise hetkest õigustühiseks, tunnistagem seadus-ja õigusvastaseks Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine! Me oleme valmis, me tuleme".
Lisaks Balti teele toimus Tallinnas Hirvepargis traditsiooniline tunniajaline miiting , veel oli huvilistel võimalus minna kohtuma ajaloodoktor Vassili Kulitsiga ning rahvast ääreni täis Linnahalli saalis leidis aset dokumentaalfilmi " Hitler & Stalin 1939" esilinastus .
 
Esimesed reageeringud
Balti tee aktsioon 23. augustil 1989.a. hämmastas oma suuruse, ulatuse ja ülevusega kogu maailma. Ühelt poolt oli tegemist täiesti originaalse ettevõtmisega, teisalt saadi kohapealt unikaalseid fotosid ja videolõikusid, mida võis välja pakkuda igasse uudistesaatesse või ajalehte. Nii oligi teave Balti tee aktsioonist pea esimene-teine uudis paljude telekompaniide selle õhtu teleuudistes, samuti järgmise päeva esilehtedel. Sadade tuhandete inimeste koondumine ühise eesmärgi nimel näitas, et Baltikumis ei ole sugugi tegemist üksikute ekstremistlike gruppide taotlustega - aga just nii oli pidevalt püüdnud kinnitada NSV Liidu ametlik propaganda . Lõputu inimkett näitas selgelt, et taotlus vabadusele ja iseotsustamisele on balti rahvaste tahe ja selle demonstreerimiseks ollakse võimelised korraldama seninägematu ulatusega rahvaüritust, millele analoogi pole leida. Balti keti ulatus näitas, et rahvaste vabaduspüüdeid ei saada keegi murda.
25. augustil avaldas ERR eestseisus oma lühiläkituses sügava kummarduse "Eestimaa poegade ja tütarde ees, kes andsid endast parima usu ja lootuse leegi uueks puhanguks oma rahva südameis. Seistes ühisel joonel Eestimaal tundsime taas ühist vereringet, mis ei lase meie taotlustel hääbuda".
26. augustil võttis Moskvas NLKP KK vastu teravatoonilise otsuse olukorrast Balti riikides, kus Balti kett tunnistati natsionalistlikuks hüsteeriaks. Ekstremistlikud rahvajuhid aga võivat seda ohtu kogu rahvuse eksistentsi. Ähvardati, et vabaduspüüdeid ollakse valmis ka jõuga maha suruma.
NLKP KK avaldusele olukorra kohta Baltikumis reageeriti erinevalt: kes hämmeldunult, kes murelikult, kes rahulikult . 28. augusti "Die Presse" kirjutas: "Pisut enam mõõdukust rahvarinnete vastutavate tegelaste poolt aitaks konflikti pehmenemisele kaasas. Ent samuti tuleks soovitada mõõdukust NLKP KK-le kui ta oma ähvardusi välja haub". Sama päeva "Franfurter Allgemaine Zeitung " pidas NLKP KK avaldust ebatavaliselt teravaks. 30. augusti "Washington Times " maalis üsna sünge pilgu artiklis "Kas karu poolt vaherahu lõpp?": "Nõukogude valitsejad on tõsised mehed ning pilk maailmakaardile näitab, miks on Moskval tõsi taga. Baltimaade väljaastumine N. Liidust jätaks Moskva ilma 7 miljonist kõige töökamast kodanikust, jätaks merejõududele vaid kitsa ja kaitsetu kanali Balti meres, süütaks sõltumatuseleegi, mis kiirelt jõuaks Ukrainasse, selle kaotamine lõikaks Moskva ära Balkanist, Ungarist ja Tsehhoslovakkiast, tehes sellega lõpu N. Liidu pretensioonile olla USA põhirivaal.
Eestile, aga ka meie lõunanaabritele näitas see avaldus, et Moskva ei taha tunnistada ei ajaloolist tõde ega ka mitte Balti rahvaste vabadusepüüdeid.
NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress jõudis MRP salaprotokollide tühistamiseni 1989.a. detsembris. Kolme Balti riigi iseseisvus taastus 1991.a. augustis. Balti tee jääb selles protsessis üheks kõige suuremaks ja ülevamaks ettevõtmiseks.
Kasutatud kirjandus:
Eneke
google.com
EE
neti .ee