Tallinna Nõmme Põhikool
Balti kett
Kodutöö
Tallinn 2006
Balti
riikide pealinnu Tallinnat, Riiat ja Vilniust ühendav
katkematu 600
kilomeetri
pikkune inimkett , milles ühendas käed kaks miljonit
Eesti, Läti ja Leedu inimest, nõudes vabadust ja iseseisvust, oli
tähelepanuväärseks sündmuseks kõigi kolme rahva elus. See toimus
Balti riikide okupeerimisele aluseks saanud
Molotov -Ribbentropi pakti
50. aastapäeval 23.augustil 1989.aastal juhtimaks maailma tähelepanu
okupatsiooni jätkumisele Nõukogude Liidu poolt.
23.augustil 1939.aastal
sõlmisid välisministrid Vjatsheslav Molotov ja Joachim von
Ribbentrop oma ülemuste, Stalini ja Hitleri käsul lepingu, mis
mõjutas Euroopa saatust pool sajandit. See leping koos juurde
kuulunud salaleppega paiskas põrmu Eesti, Läti ja Leedu ning tõi
suuri kannatusi Poolale.
50 aastat hiljem tõusid kolm
Läänemere-äärset rahvast vähehaaval jalule ja võtsid kogu
maailma hämmastuseks üksteisel käest kinni. 600 kilomeetri pikkune
inimkett ulatus
Toompea jalamilt üle
Daugava jõe Gediminase torni
jalamile.
Kolme rahvarinde koostöö
kujunemisestAlgtõuge
kolme Balti rahvarinde koordineeritud tegevuseks anti 1988.aasta
novembris nn konstitutsioonikriisi ajal, mille käigus
astusid kolm
rahvaliikumist ühiselt vastu NSV Liidu põhiseaduse kavandatavale
muudatustele, et põlistada nõukogulikku unitaarriiki. Igas
liiduvabariigis koguti sadu tuhandeid allkirju
Moskva kavatsuste
vastu. 1988.aasta novembris toimus Riias esimene Balti
rahvaliikumiste konsultatiivkohtumine, et koordineerida oma taktikat
tekkinud
kriisis . Juba Riia kohtumisel sai selgeks, et sedatüüpi
koostööd on hädatarvilik jätkata.
Molotov-Ribbentropipaktist
ja salaprotokollidest1988.aasta lõpul ja
1989.aasta algul jätkus kolme Baltimaa rahvarinnete koostöö. Samas
tõusid ühiskonnas üha esile 1939.aasta augustis
allkirjastatud kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi Pakti (MRP)
temaatika . Nimetatud
pakti salaprotokollid määrasid Eesti, Läti ja Leedu
saatuse 1939.aastal,
andes kahe suurriigi välisministrite salakokkuleppel
need maad NSV Liidu huvisfääri. Juba 1939.aasta sügisel suruti
Eestile, Lätile ja seejärel ka Leedule peale NSV Liidu
sõjaväebaasid ning 1940.aasta
kesksuvel , ajal, mil kogu maailma
tähelepanu oli suunatud kokkuvarisevale Saksa sõjamasina surve all
Prantsusmaale, okupeeris NSV Liit kolm Balti vabariiki.
Ajaloolise
õigluse taastamine oli üks põhilisemaid nõudeid, mis esile tõusis
1989.aasta poliitilises tegevuses. Ühiskonnas tekkisid lootused, et
kui Saksamaa ja NSV Liit tühistavad selle salasobingu, siis võivad
tekkida uued arenguvõimalused ja lootus taastada omal ajal
kaotsiläinud
omariiklus . MRP- ga seotud problemaatika haaras
erinevate riikide ajaloolasi ning selle teema järjest põhjalikum
valgustamine näitas, et kolm Balti riiki on vägivaldselt oma
ajalooliselt arenguteelt
eemaldatud , sõjalise jõuga okupeeritud ja
seejärel annekteeritud NSV Liidu koosseisu. Kogu protsess oli
rahvusvahelise õiguse kohalt täiesti õigustühine. NSV Liidu
juhtkond oli aastakümneid üldse eitanud Molotovi-Ribbentropi pakti
juurde kuuluvate salaprotokollide olemasolu. Samas ei suudetud vastu
seista antud teema aktualiseerumisele.
Balti keti korraldamisest15.juulil 1989.aastal toimus
Pärnus Eestimaa Rahvarinde, Läti rahvarinde Tautas Fronte ja Leedu
rahvaliikumise Sajudis kolmepoolse komisjoni ehk siis Balti Nõukogu
esimene istung. Sellel osalesid ERR poolt Küllo Arjakas,
Arvo Junti,
Edgar
Savisaar , Mart
Tarmak ja Rein
Veidemann ; Läti Tautas Fronte
poolt Ivars Godmanis, Dainis Ivans,
Valentina Zeile, Arnolds Klotins
ja Janis Lucans ning Leedu Sajudise poolt Bronius Kuzmickas,
Romualdas Ozolas ja
Virgilius Cepaitis. Arutati Balti Nõukogu töö
põhimõtteid, Balti Assamblee otsuste täitmist ning ühiseid
üritusi seoses NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud MRP
50.aastapäevaga. Balti nõukogu istungi lõpul allkirjastatud
kommünikees otsustati "moodustada 23.augustil s.a. Eesti, Läti
ja Leedu territooriumil inimestest ahel deviisi all "Balti tee".
See Balti Nõukogu otsus saigi
aluseks 23.augustil 1989.aastal asetleidnud suurüritusele. Ühele
ülevamaist ja suurimaist, mis on meil aset leidnud. Kindlasti
suurimale, kus kolme Baltimaa
rahvad on üheskoos osalenud. Esialgne
inimketi
marsruut pidi kulgema maanteedel Tallinn- Pärnu-
Ikla -
Riia- Bauska- Panevezis-
Vilnius .
ERR Rahvavolikogul võeti
vastu Balti tee aktsiooni kontseptsioon: kätest kinni
hoides avaldab
Balti rahvas tahet vabaks enesemääramiseks ja see massiaktsioon
toimub 23.augustil kell 19.00 - 19.30. Eestis saab inimkett alguse
Tallinnas Pika
Hermanni jalamilt ning läheb mööda maanteid läbi
Kohila,
Rapla , Türi, Võhma, Viljandi ja
Nuia kuni Läti piirini,
kokku 211, 5 km. Lilli piiripunktis ühineb meie inimkett lätlastega
ja läheb edasi. Peale Tallinna, Harju-, Rapla- ja Viljandi rajoonide
on inimketi organiseerimisse haaratud ka kõikide teiste rajoonide
rahvarinded. Kogu "Balti tee" juhtimine toimub läbi raadio
otsesaate.
Mitmeid probleemeEttevalmistuste käigus tuli
korraldajatel lahendada mitmeid keerukaid probleeme. Kõigepealt -
juba augustikuu algul muutus kogu kavandatud Balti tee marsruut.
Nimelt teatasid lätlased, et neile ei sobi esialgselt kokkulepitud
marsruut Ainazi- Riia, sest antud piirkonnas on nende Rahvarinne üsna
nõrk ega ilmselt ei suuda seal inimketti korraldada. Nii muudeti
teed Riia -Cesis - Nuia, mis aga omakorda nõudis ka siinse marsruudi
ümberkorraldamist. Tagantjärele tundub see küll ka Eestile parema
ja sobivaima lahendusena, sest see andis ka meile uue marsruudi, mis
kulges läbi Kesk-Eesti, võimaldades nö lähemalt tulla mõlemalt
poolt ning seega haarata hoopis
suuremaid inimhulki. Seejärel sõitis
Andrus Öövel läbi kogu marsruudi ning fikseerinus kohapeal hulga
küsimusi ja probleeme. Mitmel pool jäid ettevalmistused
busside tellimiseks jm venima või hakati neid küsimusi
lahendama lausa
viimasel minutil. Samas tekkis üha uusi ja uusi abimehi ja aitajaid,
kes kõik heatahtlikult tahtsid selles suurürituses kaasa lüüa.
Mitmel pool anti töötajatele koguni vaba päev või lühendati
tuntavalt tööpäeva, et kõik saaksid ikka
rahulikult Balti teele
sõita. Samas tõusis üha suurem rahulolematus olukorraga Moskvas,
kus NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil hakati venitama MRP komisjoni
töö kokkuvõtete avaldamisega. Komisjoni liikmed olid veendunud, et
tulemused tuleb publitseerida ennem 23.augustit. NLKP peasekretär
Mihhail
Gorbatsov aga pani komisjoni otsuse avaldamise seisma. Nii
tugevnes Baltimaades arusaam, et igaühel tuleb osaleda Balti ketis,
avaldada survet
Moskvale , teadvustamaks meie taotlusi maailmale.
Balti teeEesti, Läti ja Leedu raadio
ühisaade algas 23.augustil juba kell 17.00, seega ajal, mil veel
kümned ja kümned tuhanded tõttasid oma kohtadele. Kolmekeelne
raadiosaade andis minejatele vajaliku ja päevakohaselt üleva
meeleolu.
Sajad ja sajad rahvarinnete turvateenistuste liikmed ja
autoinspektorid korraldasid
arvukate autode ja busside liikumist.
Ketti koonduva rahva seas lehvisid arvukad rahvuslipud, kodudes
valmistatud plakatid ja loosungid. Sagimine ja
koondumine maanteedel
hakkas lõppema enne kella seitset.
Kell
19.00 kõlas raadiotest signatuur ja ERR eestseisuse liige
Heinz Valk
ütles meiepoolsed saatesõnad: "Edasi mööda Balti teed, edasi
mööda Euroopa ühtsuse teed. Meiega on õiglus, meiega on jumal!"
Seejärel astus raadiomikrofoni juurde ERR eesseisuse liige Marju
Lauristin, kes kutsus üles: "Ühendagem oma käed, oma mõtted
ja
tahe katkematuks ahelaks, mis annab meile jõudu vastu seista
valele ja vägivallale, mida ka täna on ähvardavalt palju meie
ümber. Meie siht on vabadus./---/. Täna me nõuame tõtt, kogu
ajaloolist tõtt, kui raske ka seda on taluda neil, kes on
harjunud end lohutama pooltõdedega ja poolvaledega. Me tahame olla vaba
rahvas oma vabal maal, iseseisival kodumaal!" Siis kõlas
raadiost "Mu isamaa on minu arm". Järgnevalt hakkas Eesti
ja Läti piiril liikuma nii Tallinna kui
Vilniuse poole Balti tee
märgusõna "VABADUS".
Kõlas kolmekeelne,
spetsiaalselt selleks ürituseks komponeeritud laul, mis mõjus kui
kolme Balti rahva ühishümn: "Ärgake Baltimaad! Leedumaa,
Lätimaa, Eestimaa…" Veel kõnelesid Ülemnõukogu presiidiumi
esimees Arnold Rüütel ja ajaloodoktor Vassili Kulits, kes andsid
hinnangu MRP tagajärgedele.
Nii liikuski see Balti tee
märgusõna VABADUS üha edasi, jätkuvalt piki sadu tuhandeid
inimesi, kes olid koondunud ühisesse ja lõputult pikka inimketti,
Balti teele, kes sellel hetkel mõtlesid ja tajusid ühiselt. Sama
ühiselt kuulati kaasaskantavaid raadioid, mis andsid kogu üritusele
nii vajaliku ühtekuuluvust rõhutava fooni.
Balti tee peaüritus"Balti tee" üheks
põhiürituseks kujunes "Kurjuse hävitamine", mis algas
mälestusväärse päeva õhtul kell 21.15 Eesti ja Läti piiril,
Lilli piiripunkti lähedal. Sinna koondusid tuhanded inimketist
osavõtjad, nii Lõuna-Eestist kui Põhja-Lätist. Meelevaldust
juhtisid Eesti poolelt Rein Järlik, Hagi Sein ja Heinz Valk.
Miitingul kõnelesid pikemalt Edgar Savisaar ja Ameerika
Ühendriikidest
professor Rein
Taagepera . Sellele meelevaldusele oli
kaasa võetud sadu omavalmistatud plakateid. Seejärel süüdati
kohtutuli ning lõkke kohal võllapuu küljes rippusid MRP sisuga
plakatid. Järjest visati tulle veel kommunistliku sisuga plakateid.
Lisaks Balti tee suurüritusele
toimusid 23.augustil 1939.aastal protestiüritused veel Raplas,
Võhmas, Viljandis ja Türil, kus esinesid ERR eestseisuse ja
Rahvavolikogu liikmed. Mitmel pool korraldati miitinguid ka enne
ühist väljasõitu kindlaksmääratud marsruudile. Miitingutel loeti
ette Balti Nõukogu läkitus, kus deklareeriti:” Teise maailmasõja
tuhast on tõusnud kõik külad, linnad ja riigid - peale kolme Balti
vabariigi, Rahvaste Liidu kunagise liikmesriigi. Kas te pole märganud
meie puudumist? /---/. Liitkem oma hääled ja nõudkem, et
Hitleri-Stalini paktid koos salaprotokollidega tunnistataks
allakirjutamise hetkest õigustühiseks, tunnistagem seadus- ja
õigusvastaseks Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine! Me oleme
valmis, me tuleme!"
Lisaks Balti teele toimus
Tallinnas Hirvepargis traditsiooniline tunniajaline
miiting , veel oli
huvilistel võimalus minna kohtuma ajaloodoktor Vassili Kulitsiga
ning rahvast ääreni täis Linnahalli saalis leidis aset
dokumentaalfilmi "Hitler &
Stalin 1939"
esilinastus .
Kui pikk oli Balti teeSeda
on püütud mitmel moel kokku arvata ja on saadud ka väga erinevaid
tulemusi. Kõige enam kohtab kirjanduses arvu umbes 2 miljonit
inimest, kes ühendasid oma käed. Võimalik, et see arv on ka
mõnevõrra ülepakutud. Eestist võttis aktsioonist osa 300 000-400
000 inimest. Samas, mõnes kohas oli teedel koguni kolm-neli rida
inimesi, valdavalt kujunes sadade kilomeetrite pikkusele maanteele
katkematu inimkett. Tõsi, esines ka üksikuid katkestusi, kuhu
liiklusummikute tõttu inimesed ei jõudnudki. Aga nemadki
leidsid oma koha selles suures inimketis, tehes vajaduse korral ka teise
keti. Mitmel pool oldi üksteisest kuulde- või nägemiskaugusel.
Inimketi kogupikkuseks kujunes
620 kilomeetrit ja see on võrdlusena ligikaudu samapalju kui
vahemaa näiteks Moskvast Peterburi, Kopenhaagenist Varssavisse, Berliinist
Antverpeni, Pariisist Liverpooli, vahemaa Los
Angeles ja San
Fransoisco vahel jne.
6
Kõik kommentaarid