Balti kett (1)

Tallinna Nõmme Põhikool
Balti kett
Kodutöö
Tallinn 2006
Balti riikide pealinnu Tallinnat, Riiat ja Vilniust ühendav katkematu 600 kilomeetri pikkune inimkett , milles ühendas käed kaks miljonit Eesti, Läti ja Leedu inimest, nõudes vabadust ja iseseisvust, oli tähelepanuväärseks sündmuseks kõigi kolme rahva elus. See toimus Balti riikide okupeerimisele aluseks saanud Molotov -Ribbentropi pakti 50. aastapäeval 23.augustil 1989.aastal juhtimaks maailma tähelepanu okupatsiooni jätkumisele Nõukogude Liidu poolt.
23.augustil 1939.aastal sõlmisid välisministrid Vjatsheslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop oma ülemuste, Stalini ja Hitleri käsul lepingu, mis mõjutas Euroopa saatust pool sajandit. See leping koos juurde kuulunud salaleppega paiskas põrmu Eesti, Läti ja Leedu ning tõi suuri kannatusi Poolale.
50 aastat hiljem tõusid kolm Läänemere-äärset rahvast vähehaaval jalule ja võtsid kogu maailma hämmastuseks üksteisel käest kinni. 600 kilomeetri pikkune inimkett ulatus Toompea jalamilt üle Daugava jõe Gediminase torni jalamile.
Kolme rahvarinde koostöö kujunemisest
Algtõuge kolme Balti rahvarinde koordineeritud tegevuseks anti 1988.aasta novembris nn konstitutsioonikriisi ajal, mille käigus astusid kolm rahvaliikumist ühiselt vastu NSV Liidu põhiseaduse kavandatavale muudatustele, et põlistada nõukogulikku unitaarriiki. Igas liiduvabariigis koguti sadu tuhandeid allkirju Moskva kavatsuste vastu. 1988.aasta novembris toimus Riias esimene Balti rahvaliikumiste konsultatiivkohtumine, et koordineerida oma taktikat tekkinud kriisis . Juba Riia kohtumisel sai selgeks, et sedatüüpi koostööd on hädatarvilik jätkata.
Molotov-Ribbentropipaktist ja salaprotokollidest
1988.aasta lõpul ja 1989.aasta algul jätkus kolme Baltimaa rahvarinnete koostöö. Samas tõusid ühiskonnas üha esile 1939.aasta augustis allkirjastatud kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi Pakti (MRP) temaatika . Nimetatud pakti salaprotokollid määrasid Eesti, Läti ja Leedu saatuse 1939.aastal, andes kahe suurriigi välisministrite salakokkuleppel need maad NSV Liidu huvisfääri. Juba 1939.aasta sügisel suruti Eestile, Lätile ja seejärel ka Leedule peale NSV Liidu sõjaväebaasid ning 1940.aasta kesksuvel , ajal, mil kogu maailma tähelepanu oli suunatud kokkuvarisevale Saksa sõjamasina surve all Prantsusmaale, okupeeris NSV Liit kolm Balti vabariiki.
Ajaloolise õigluse taastamine oli üks põhilisemaid nõudeid, mis esile tõusis 1989.aasta poliitilises tegevuses. Ühiskonnas tekkisid lootused, et kui Saksamaa ja NSV Liit tühistavad selle salasobingu, siis võivad tekkida uued arenguvõimalused ja lootus taastada omal ajal kaotsiläinud omariiklus . MRP- ga seotud problemaatika haaras erinevate riikide ajaloolasi ning selle teema järjest põhjalikum valgustamine näitas, et kolm Balti riiki on vägivaldselt oma ajalooliselt arenguteelt eemaldatud , sõjalise jõuga okupeeritud ja seejärel annekteeritud NSV Liidu koosseisu. Kogu protsess oli rahvusvahelise õiguse kohalt täiesti õigustühine. NSV Liidu juhtkond oli aastakümneid üldse eitanud Molotovi-Ribbentropi pakti juurde kuuluvate salaprotokollide olemasolu. Samas ei suudetud vastu seista antud teema aktualiseerumisele.
Balti keti korraldamisest
15.juulil 1989.aastal toimus Pärnus Eestimaa Rahvarinde, Läti rahvarinde Tautas Fronte ja Leedu rahvaliikumise Sajudis kolmepoolse komisjoni ehk siis Balti Nõukogu esimene istung. Sellel osalesid ERR poolt Küllo Arjakas, Arvo Junti, Edgar Savisaar , Mart Tarmak ja Rein Veidemann ; Läti Tautas Fronte poolt Ivars Godmanis, Dainis Ivans, Valentina Zeile, Arnolds Klotins ja Janis Lucans ning Leedu Sajudise poolt Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja Virgilius Cepaitis. Arutati Balti Nõukogu töö põhimõtteid, Balti Assamblee otsuste täitmist ning ühiseid üritusi seoses NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud MRP 50.aastapäevaga. Balti nõukogu istungi lõpul allkirjastatud kommünikees otsustati "moodustada 23.augustil s.a. Eesti, Läti ja Leedu territooriumil inimestest ahel deviisi all "Balti tee".
See Balti Nõukogu otsus saigi aluseks 23.augustil 1989.aastal asetleidnud suurüritusele. Ühele ülevamaist ja suurimaist, mis on meil aset leidnud. Kindlasti suurimale, kus kolme Baltimaa rahvad on üheskoos osalenud. Esialgne inimketi marsruut pidi kulgema maanteedel Tallinn- Pärnu- Ikla - Riia- Bauska- Panevezis- Vilnius .
ERR Rahvavolikogul võeti vastu Balti tee aktsiooni kontseptsioon: kätest kinni hoides avaldab Balti rahvas tahet vabaks enesemääramiseks ja see massiaktsioon toimub 23.augustil kell 19.00 - 19.30. Eestis saab inimkett alguse Tallinnas Pika Hermanni jalamilt ning läheb mööda maanteid läbi Kohila, Rapla , Türi, Võhma, Viljandi ja Nuia kuni Läti piirini, kokku 211, 5 km. Lilli piiripunktis ühineb meie inimkett lätlastega ja läheb edasi. Peale Tallinna, Harju-, Rapla- ja Viljandi rajoonide on inimketi organiseerimisse haaratud ka kõikide teiste rajoonide rahvarinded. Kogu "Balti tee" juhtimine toimub läbi raadio otsesaate.
Mitmeid probleeme
Ettevalmistuste käigus tuli korraldajatel lahendada mitmeid keerukaid probleeme. Kõigepealt - juba augustikuu algul muutus kogu kavandatud Balti tee marsruut. Nimelt teatasid lätlased, et neile ei sobi esialgselt kokkulepitud marsruut Ainazi- Riia, sest antud piirkonnas on nende Rahvarinne üsna nõrk ega ilmselt ei suuda seal inimketti korraldada. Nii muudeti teed Riia -Cesis - Nuia, mis aga omakorda nõudis ka siinse marsruudi ümberkorraldamist. Tagantjärele tundub see küll ka Eestile parema ja sobivaima lahendusena, sest see andis ka meile uue marsruudi, mis kulges läbi Kesk-Eesti, võimaldades nö lähemalt tulla mõlemalt poolt ning seega haarata hoopis suuremaid inimhulki. Seejärel sõitis Andrus Öövel läbi kogu marsruudi ning fikseerinus kohapeal hulga küsimusi ja probleeme. Mitmel pool jäid ettevalmistused busside tellimiseks jm venima või hakati neid küsimusi lahendama lausa viimasel minutil. Samas tekkis üha uusi ja uusi abimehi ja aitajaid, kes kõik heatahtlikult tahtsid selles suurürituses kaasa lüüa. Mitmel pool anti töötajatele koguni vaba päev või lühendati tuntavalt tööpäeva, et kõik saaksid ikka rahulikult Balti teele sõita. Samas tõusis üha suurem rahulolematus olukorraga Moskvas, kus NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil hakati venitama MRP komisjoni töö kokkuvõtete avaldamisega. Komisjoni liikmed olid veendunud, et tulemused tuleb publitseerida ennem 23.augustit. NLKP peasekretär Mihhail Gorbatsov aga pani komisjoni otsuse avaldamise seisma. Nii tugevnes Baltimaades arusaam, et igaühel tuleb osaleda Balti ketis, avaldada survet Moskvale , teadvustamaks meie taotlusi maailmale.
Balti tee
Eesti, Läti ja Leedu raadio ühisaade algas 23.augustil juba kell 17.00, seega ajal, mil veel kümned ja kümned tuhanded tõttasid oma kohtadele. Kolmekeelne raadiosaade andis minejatele vajaliku ja päevakohaselt üleva meeleolu. Sajad ja sajad rahvarinnete turvateenistuste liikmed ja autoinspektorid korraldasid arvukate autode ja busside liikumist. Ketti koonduva rahva seas lehvisid arvukad rahvuslipud, kodudes valmistatud plakatid ja loosungid. Sagimine ja koondumine maanteedel hakkas lõppema enne kella seitset.
Kell 19.00 kõlas raadiotest signatuur ja ERR eestseisuse liige Heinz Valk ütles meiepoolsed saatesõnad: "Edasi mööda Balti teed, edasi mööda Euroopa ühtsuse teed. Meiega on õiglus, meiega on jumal!" Seejärel astus raadiomikrofoni juurde ERR eesseisuse liige Marju Lauristin, kes kutsus üles: "Ühendagem oma käed, oma mõtted ja tahe katkematuks ahelaks, mis annab meile jõudu vastu seista valele ja vägivallale, mida ka täna on ähvardavalt palju meie ümber. Meie siht on vabadus./---/. Täna me nõuame tõtt, kogu ajaloolist tõtt, kui raske ka seda on taluda neil, kes on harjunud end lohutama pooltõdedega ja poolvaledega. Me tahame olla vaba rahvas oma vabal maal, iseseisival kodumaal!" Siis kõlas raadiost "Mu isamaa on minu arm". Järgnevalt hakkas Eesti ja Läti piiril liikuma nii Tallinna kui Vilniuse poole Balti tee märgusõna "VABADUS".
Kõlas kolmekeelne, spetsiaalselt selleks ürituseks komponeeritud laul, mis mõjus kui kolme Balti rahva ühishümn: "Ärgake Baltimaad! Leedumaa, Lätimaa, Eestimaa…" Veel kõnelesid Ülemnõukogu presiidiumi esimees Arnold Rüütel ja ajaloodoktor Vassili Kulits, kes andsid hinnangu MRP tagajärgedele.
Nii liikuski see Balti tee märgusõna VABADUS üha edasi, jätkuvalt piki sadu tuhandeid inimesi, kes olid koondunud ühisesse ja lõputult pikka inimketti, Balti teele, kes sellel hetkel mõtlesid ja tajusid ühiselt. Sama ühiselt kuulati kaasaskantavaid raadioid, mis andsid kogu üritusele nii vajaliku ühtekuuluvust rõhutava fooni.
Balti tee peaüritus
"Balti tee" üheks põhiürituseks kujunes "Kurjuse hävitamine", mis algas mälestusväärse päeva õhtul kell 21.15 Eesti ja Läti piiril, Lilli piiripunkti lähedal. Sinna koondusid tuhanded inimketist osavõtjad, nii Lõuna-Eestist kui Põhja-Lätist. Meelevaldust juhtisid Eesti poolelt Rein Järlik, Hagi Sein ja Heinz Valk. Miitingul kõnelesid pikemalt Edgar Savisaar ja Ameerika Ühendriikidest professor Rein Taagepera . Sellele meelevaldusele oli kaasa võetud sadu omavalmistatud plakateid. Seejärel süüdati kohtutuli ning lõkke kohal võllapuu küljes rippusid MRP sisuga plakatid. Järjest visati tulle veel kommunistliku sisuga plakateid.
Lisaks Balti tee suurüritusele toimusid 23.augustil 1939.aastal protestiüritused veel Raplas, Võhmas, Viljandis ja Türil, kus esinesid ERR eestseisuse ja Rahvavolikogu liikmed. Mitmel pool korraldati miitinguid ka enne ühist väljasõitu kindlaksmääratud marsruudile. Miitingutel loeti ette Balti Nõukogu läkitus, kus deklareeriti:” Teise maailmasõja tuhast on tõusnud kõik külad, linnad ja riigid - peale kolme Balti vabariigi, Rahvaste Liidu kunagise liikmesriigi. Kas te pole märganud meie puudumist? /---/. Liitkem oma hääled ja nõudkem, et Hitleri-Stalini paktid koos salaprotokollidega tunnistataks allakirjutamise hetkest õigustühiseks, tunnistagem seadus- ja õigusvastaseks Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine! Me oleme valmis, me tuleme!"
Lisaks Balti teele toimus Tallinnas Hirvepargis traditsiooniline tunniajaline miiting , veel oli huvilistel võimalus minna kohtuma ajaloodoktor Vassili Kulitsiga ning rahvast ääreni täis Linnahalli saalis leidis aset dokumentaalfilmi "Hitler & Stalin 1939" esilinastus .
Kui pikk oli Balti tee
Seda on püütud mitmel moel kokku arvata ja on saadud ka väga erinevaid tulemusi. Kõige enam kohtab kirjanduses arvu umbes 2 miljonit inimest, kes ühendasid oma käed. Võimalik, et see arv on ka mõnevõrra ülepakutud. Eestist võttis aktsioonist osa 300 000-400 000 inimest. Samas, mõnes kohas oli teedel koguni kolm-neli rida inimesi, valdavalt kujunes sadade kilomeetrite pikkusele maanteele katkematu inimkett. Tõsi, esines ka üksikuid katkestusi, kuhu liiklusummikute tõttu inimesed ei jõudnudki. Aga nemadki leidsid oma koha selles suures inimketis, tehes vajaduse korral ka teise keti. Mitmel pool oldi üksteisest kuulde- või nägemiskaugusel.
Inimketi kogupikkuseks kujunes 620 kilomeetrit ja see on võrdlusena ligikaudu samapalju kui vahemaa näiteks Moskvast Peterburi, Kopenhaagenist Varssavisse, Berliinist Antverpeni, Pariisist Liverpooli, vahemaa Los Angeles ja San Fransoisco vahel jne.
 
6