likvideerida kirjaoskamatus, mis oli Itaalias sel ajal tõsine probleem, ning parandada itaallaste riigitruudust. Et vähendada väljalangemist, muutis valitsus koolist lahkumise miinimumvanust 12. aastalt 14. aastani ja nõudis rangelt kohalkäimist. Fasistliku valitsuse esimene haridusminister aastatel 1922 kuni 1924, Giovanni Gentile soovitas, et hariduspoliitika peab keskenduma õpilaste fasismile suunamisele, ning harima noorust autoriteete austama ja neile kuuletuma. Haridus vikkibetia ja guugel Allikad
väärtushinnangute ning eetiliste normide kujundamine toimub perekonnas nii teadliku kasvatuse kui vanemate otsese eeskuju kaudu. Seega võime perekonda pidada teatud mõttes sillaks, ühiskonna mikro- ja makrotasandi vahel. Perekonnaliikmete rollid, kohustused ja õigused Perekonnaliikmete rollid, kohustused ja õigused on muutunud. Traditsioonilist perekonda iseloomustas selge sugupõlvede hierarhia: vanemad kujutasid endast vaieldamatuid autoriteete, lastelt nõuti sõna-kuulelikkust ja allumist. Laste õigus ise oma elu korraldada on aasta-aastalt kasvanud, tänapäeval peetakse lapsi subjektideks, kel on õigus nõuda vanematega võrdseid õigusi ammu enne seda, kui vanemad neid anda tahaksid. Vabaabielu Eluaegse abielu vastukaaluks on üldiseks muutunud vabaabielu ehk (vaba) kooselu, mis näib pakkuvat paarile/kaaslastele võimalust ühendada isiklik vabadus ja enesemääramine
Descartes'i filosoofia eesmärgiks oli leida tõsikindel teadmine, mis ühtlasi tähendab kahtluste puudumist. Ta püüdis välja selgitada, kas on olemas tõsikindel tunnetus, ning kui see peaks olemas olema, siis mille kohta see käib. Teda ei rahuldanud traditsioonilised akadeemilised teadmised ega raamatutarkused, kuna need ei andnud vastust küsimusele, kas saab midagi tõsikindlalt teada. Descartes'i meelest ei saa usaldada autoriteete, sest ka autoriteet peab millelegi tuginema. Jumalal on Descartes'i filosoofias väga tähtis koht. Teda ei huvita Jumala olemasolu teoloogilistel põhjustel, vaid pigem on Jumalal süstemaatiline roll tema filosoofias. Descartes'i filosoofia järgi on iseenese olemasolu ainus, milles kahelda ei saa. Tema arvates ei olnud loomad intelligentsed ega mõistuslikud olevused, kuid nad said oma meeltega vastu võtta tajukogemusi.
On jäänud siiani Inglismaa põhiseaduse alusdokumendiks. 10. Kes oli Oranje Willem? Oranje Willem oli Madalmaade asevalitseja, kellest sai Inglismaa kuningas. Allkirjastas õiguste deklaratsiooni. 11. Valgustusaja põhijooned. · Tekkis usk mõistusesse · Rõhuti vaimsele vabadusele ja usulisele tolerantsile · Jumalale tekkis uus (deistlik) lähenemine · Tähtsustati haridust · Humanism · Kritiseeriti kirikut ja autoriteete 12. Montesquieu, Voltaire, Rousseau Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, oluline oli nende sobitumine konkreetse ühiskonnaga, määravaks said looduslikud olud ja kliima. Toetas Võimude lahususe põhimõtet (seadusandlik, täidesaatev võim, sõltumatu kohtuvõim). Voltaire pidas parimaks valitsemisviisiks monarhiat. Uskus valgustatud monarhiasse.
hakkavad. Sama liin on ka selle filmi teemas- vastuhakkaja tuleb kõrvaldada, sest see segadus, mida ta suudab tekitada, on talumatu ning kõigutab võimulolijate autoriteeti. Kui asutuses koheldi kõiki patsiente kui alamat inimrämpsu, kelle ainus väärtus oli selles, et nad pidid tegema, mida võim arvas, et neile hea on, ja läbi selle suurendasid võimulolijate positsioone, siis nüüd tekkis asutuses kaos. Tehti asju, mis olid lubamatud, kõigutati autoriteete ning inimestel tekkis oma arvamus ja lootus. Seda ei tohtinud lasta juhtuda, sest oma arvamus on võimule alati ohtlik. Need hetked, mida McMurphy hullumaja patsientidele võimaldas andsid neile tagasi tunde, et nad on inimesed, mitte lihtsalt mingid objektid, kellel polegi oma arvamust ega tahet. Järsku muutusid nad isiksusteks, kellel oli väärikus, tunded, mõtted ja kes hakkasid esitama ebamugavaid küsimusi. Kõik totalitaarsüsteemid on saanud oma võimu vaimu murdmisest
inimestevaheline võrdsus on tagatud. Algselt võeti see kasutusele Suure Prantsuse revolutsiooni ajal; 1848. aasta konstitutsioonis lisati fraasi vendlus ) VASTUHAKK AUTORITEETIDELE Mitmed prantsuse valgustusfilosoofid käisid Inglismaal, mis oli paljuski nende kodumaast vabameelsem. Neid vaimustas inglise loodusteadus, eriti Newton ja tema universaalne füüsika. Samuti mõjustas neid briti filosoofia, iseäranis Locke. Kodus Prantsusmaal hakkasid nad peagi ründama vanu autoriteete,oli oluline suhtuda skeptiliselt kõikidesse päritud tõdedesse. Nende idee seisnes selles, et üksikisik peab ise kõikidele küsimustele vastused leidma. Selles mõjutas neid ka Descartes'i filosoofia. Vastuhakk vanadele autoriteetidele pöördus ka kiriku, kuninga ja aadli võimu vastu; 18. saj olid need institutsioonid Prantsusmaal palju mõjukamad kui Inglismaal. See kõik viis 1789.a revolutsioonini. RATSIONALISM
kogumas, ega ka põhjalikult polüfooniline meisterlikkus. uurimas.Rahvamuusikale omased Kapp ei ole käinud samuti intonatsioonid jõudsid tema rahvaviise kogumas , ega ka teostesse algul ehk vaistlkult, põhjalikult uurimas.Eesti alateadvusse talletanud Vabariigi ajal kujunes Arturist üks lapsepõlvemuljete toel. eesti muusikaelu suurimaid autoriteete. Teoste üld meeleolu aluseks on olnud Teoste üld meeleolu on täis isiklikud kogemused.Näiteks looduses dramaatilist pinget , üldilmelt range ja viibimine. Tema looduslüürika tõsine isegi pühalik, mõnikord ka assotsieerub tavaliselt avaruse, sünge.Loomingu üldsuunalt ja ruumikuse, erilise vabaduse tehniliste vahendite kasutamiselt tunnetusega.Ülekõige armastas kuulub ta looming klassilis-
Timotheus von Bock · 1812.aastal Isamaasõja järgsete poliitiliste olude tõttu on toimunud tema riigimeelses ja keisrisõbralikus mõtteviisis murrang: ta on võtnud endale ülesande valitsejale selgitada, kuidas kaasaja ühiskonnakorraldust muuta. · 1818.aastal saadab ta Aleksander I-le memorandumi, kus kirjutab uuest Venemaa põhiseaduse projektist, kus süüdistab keisrit, et too ei tunnista mingisugust kohustust oma rahva ees ega autoriteete enesest kõrgemal. · Timotheus saab aru, et kirja kirjutamine polnud niivõrd maailmaparandamise, sotsiaalsete ümberkorralsute plaan kui halastamatult moraalse enesepäästmise katse: soov heastada oma 1 Villu esivanemate röövellik käitumine eesti rahva suhtes, saada andeks, puhtaks. "Ometigi, mu
väga hea mälu, hea arvutaja ja piltmõistatuste kokkupanija, tundlik ja emotsionaalne, arenenud õiglustunne, püüdleb oma tegemistes täiuse poole, huvides järjekindel, eelistab endast vanemate seltskonda, hea huumorimeel, laialdased huvid, õpib varakult lugema, arenenud kujutlusvõime (näiteks palju kujuteldavaid sõpru või võimendab oma hirme), väga loominguline, iseseisev, protestimeelne, kaldub arvustama autoriteete, väga varajane huvi eksistentsiaalsete probleemide (elu ja surma küsimused) vastu, teatav naiivsus, keerukate 2 lahenduste eelistamine, kirglikkus ja ägedus, ebamugavustunne kiituse suhtes, sõltumatus välistest motiveerijatest (Sepp 2010). Andekad lapsed vajavad oskuslikku juhendamist ja ergutamist, sest neil on tavaliselt palju häid mõtteid, kuid nad ei oska ühelegi neist keskenduda
1. Mis iseloomustab filosoofiat? Inglise mõjukas 20. sajandi filosoof Bertrand Russell (1872-1970) nimetas filosoofiat tühermaaks,mis asub teoloogia ja teaduse vahel. Sarnaselt teoloogiale spekuleeritakse filosoofias „asjade“ üle,mille kohta teadusel seni puuduvad vastused. Filosoofilises arutluses võidakse autoriteete pidada ekslikeks. Filosoofia tegeleb nn „teise järgu“ (mitte teisejärguliste!) küsimustega. Teise järgu küsimus küsib aga selle järgi, mida üldse mõistetakse skisofreenia all. 2. Millega tegeleb meditsiinifilosoofia? Milliseid teemasid kajastatakse meditsiinifilosoofias? MF käsitleb kriitiliselt meditsiini ainest ja püüab määratleda meditsiini olemust, MF on sama vana kui meditsiin ja filosoofia. Meditsiin on enam kui teadus.Teemad mida MF käsitleb : tervis, haigus, surm,
Paasiv-agressiivne isiksusetüüp: sageli teiste vastu lahkuseta ja kuri aga peab oluliseks häid suhteid ja kena olemist, siis ta ei ilmuta kunagi rahulolematust. Seetõttu ta hoopis viivitab, unustab oma kohustused, tööta aeglaselt ja kehvasti ülesannetes, mida ta tegelikult teha ei taha. Ta ärritub, kui tal palutakse midagi teha, protesteerib, et temalt liiga palju nõutakse ja usub, et teised ei saa aru, kui palju ja head tööd ta teeb. Sageli kritiseerib alusetult ülemusi või autoriteete. ISIKSUS JA SEADMUSED Poolt ja vastu seisukohad püsivate isiksuseomaduste olemuse kohta. Inimesed on erinevad nii ka nende isiksuseomadused. Mõni on jutukam kui teine, mõni on seltskondlikum kui teine. Üks võimalik vaade on see, et kõik inimeste erinevused tulenevad keskkonnast ja kasvatusest, ehk siis keskkond määrab isiksuse, palju sõltub ka lapsevanema kasvatustest ja eelistusest. Darwini arvates ei ole omadused tekkinud koos ja ühekorraga, vaid
neile elukohta. niisugused organisatsioonid olid tavalised ajal, mil abielukõlbulisi naisi oli rohkem kui abielukõlbulisi mehi. Begiinid olid vagad, kuid ei andnud erilisi tõotusi. Nad olid usutunnistuselt kristlased, kuid sageli hoolitsesid nad ise oma hingeõnnistuse eest, lugedes omi palveid ja korraldades rituaale. Begiinide hulgast kerkis esile naisjutlustajaid, mis ei meeldinud meesautoriteetidele. Suurem osa begiinidest tunnustas siiski kohalikke autoriteete, kes neid sageli kaitsesid, kuigi kiriku keskvõimu arvates ei täitnud nad oma ülesandeid vajaliku hoolega. Alates 1233. aastal peetud Mainzi kirikukogust oli kirik püüdnud saada preestrite valve alla naisi, kes eraviisiliselt sidusid end puhtusega, minemata siiski kloostrisse. Begiiniühistud olid hästi organiseeritud ja neis tehti hoolega tööd. Ühistud asutasid töötube ja moodustasid ühinguid, nad pidasid edukalt nõu linnadega
näiteid, eirates ümberlükkavaid, mis on Baconi arvates hoopis olulisemad. c) Aru lähtub ebaõigetest faktidest ja ettekujutustest, samuti oletustest, sest nii on lihtsam. Aru ei soovi nende teadmiste tõsikindlust kontrollida. d) Inimaru püüab seletada seletamatuid asju ja seda võimatusest peatuda ja puhata. e) Inimaru mõjutavad kired ja emotsioonid. Puudub objektiivne suhtumine oma mõtetesse ja arutluskäikudesse. 8) a) Inimesed lähtuvad mingist ajajärgust(kas imetlevad antiigi autoriteete või toetuvad uudsusele) ega suuda mõõtu hoida, eiramata mõlemat. Tõde otsinguil peab toetuma loodusele endale loodus ei muutu ju sõltuvalt ajajärgust. b) Iga inimene, keda mingi ala huvitab ja kes selle alaga pikalt tegeleb, hakkab mingi aja möödudes pidama ennast selle ala asjatundjaks ning kandma ühe ala teadmisi teistele asjadele(mis ei pruugi selle alaga seotud olla), neid asju moonutades. Nt Aristoteles kandis loogikaseadusi loodusfilosoofiale üle.
maailmasõjas. Klassitsismi ja romantismi üldiseloomustus 1. Mida võib pidada klassitsismi kõige olulisemaks tunnuseks? Klassitsism tähistab kindlate vormitunnustega stiili. 2. Miks on nimetatud 18. sajandit vakgustusajaks? Kirjanikud ja filosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot) väljendasid veendumust, et mõistus peaks olema ülim kohtumõistja kõigis küsimustes ning naeruvääristasid seisusliku ühiskonna eelarvamusi ja autoriteete. Levis mõistuse ja täe valgus. 3. Kes olid elukutselt tähtsaimad valgudtajad Voltaire, Montesquieu ja Diderot? Kirjanikud ja filosoofid 4. Milliseid sesukohti väljendas J-J Russeau? Ta kahtles, kas taduste ja kunstide areng on inimeste õnne suurendanud. Tema esitatud ideed loomuliku, looduslähedase elu paremusest ja tema tsivilisatsioonikriitika oli lähtekohaks paljudele romantikutele. 5. Mis võimaldas nüüd lähemalt tutvuda antiigi pärandiga
2. afektiivne ehk tunnete komponent kuidas ma selle asja suhtes ennast tunnen; 3. konatiivne ehk tegevuse komponent kuidas ma selle asja suhtes käitun. Millises seoses on käitumine ja hoiak? Kommunikatsiooni kaheastmeline voog: sõnumid või ideed voolavad raadiost ja pressist arvamusliidritele ja neilt populatsiooni vähemaktiivsesse ossa. (Katz & Lazarsfeld 1995). Selles käsitluses ei tule arvamusliidreid mõista kui ühiskonna autoriteete, vaid oma arvamusliidrid on kõigis sotsiaalsetes ja majanduslikes kihtides/rühmades. Nt naised hääletavad nagu nende mehed, klubiliige nagu teised klubiliikmed, töölised nagu nende tööandja jne. 1 Selle põhjal on massimeedia mõjud jälgitavad alles järgmisel tasandil: ajaleht ja raadio suudavad mõjutada vaid arvamusliidreid, kes jälgivad meediat palju rohkem kui mitte- arvamusliidrid
eksisteerivad ka universaalid; nominalistid - (nominalis nimeline) objektiivselt universaalid ei eksisteeri (Pierre Abelard nt) BACON · Francis Bacon (1561-1626), inglise filosoof, vastandas end keskaja mõtlejatele, peateos "Uus organon" · Teaduste üldseis on B arvates kurb, soodsaid aegu vähe (2500 aastast soodsaid 600); teadlastel pole olnud meetodit avastuste tegemiseks; liiga palju on autoriteete kummardatud (skolastika) · B arvates lähtuvad teadmised a) ilmutusest või b) meelelisest kogemusest. Hinge võimete alusel jagas ta i · Inimmõistuses segavad tunnetust nn iidolid või viirastused · Sugukonnaiidolid (idola tribus) seoste nägemine, kus neid pole, nähakse ainult enda seisukohta kinnitavaid fakte · Koopaiidolid (idola specis) mida kogeme mõjutab me arusaamu (kolme kala näide)
või kuju järgi= 2)nominalistid- (nominalis- nimeline) objektiivselt universaalid ei eksisteeri (on 4 lauda ja nad on kõik samasugused, neid ei saa millegagi eristada (kuigi on silmnähtavalt erinevad) 5.FRANCIS BACON- inglise (1561-1626) ■ empirism- kõik teadmised tulenevad kogemustest ■ tema arvates teaduste üldseis on kurb, kuna 1)soodsaid aegu on vähe 2)teadlastel pole olnud meetodit avastuste tegemiseks 3)liiga palju on autoriteete kummardatud ■ teadmiste klassifikatsioon allika alusel, teadmised lähtuvad 1)ilmutustest 2)meelelistest kogemustest ■ teadmiste klassifikatsioon hinge võimete alusel- 1)mälu (ajalugu) 2)aru (filosoofia) 3)kujutlusvõime (poeesia) ■ Inimvõimetes segavad tunnetust nn iidolid või viirastused: ■ 1)sugukonnaiidolid (idola tribus)- seoste nägemine seal kus neid ei ole, nähakse ainult
Suurbritannia mudel kordide koda ja alamkoda. 13.Valitsuse kriisi võib nimetada demograatlikuks –1. kõigi kodanike hääli tuleb vaadelda võrdselt., kõigil on õigus väljendada oma arvamusi kollektiivsete otsuste väljatöötamisel.’ 2.olulise tähtsusega teavet ei tohi varjata ja kõigil peab olema võimalus tutvuda. 3.kodanikud peavad saama otsustada sõjanduse ja välispoliitika vallas, milliseid probleeme lahendada demograatlikult, milliseid mitte. 4. mis küsimustes usaldada autoriteete ja mil tuleb hinnata oma kompententi. 5.kodanikeks tuleb lugeda kõiki väljaarvatud alaealised ja kodakonsuseta. Töövõimetud. 14.Mis on polüarhia? 15. Polüharia tunnused on. A)ametnike valimine, kes kontrollivad valitsuse tegevust, B)vabad ja ausad valimised mida viiakse läbi regulaarselt ja ilma sunnita. C) üldine valimisõigus D) õigus kandideerida, kus juures vanuse alamäär võib olla kõrgem vanuseline ja kodakonsus piirang, 1919 aastastEestis valimine.
Kadrioru lossi juurde rajati reeglipärane park hekkide ja skulptuuridega, basseinide ja purskkaevudega. Klassitsism ja romantism 1.18 saj on nimetatud valgustusajaks. Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Valgustajad, näiteks kirjanikud ja filosoofid Voltair, Montesquieu ja Diderot väljendasid veendumust, et mõistus peaks olema ülim kohtumõistja kõigis küsimustes, ning naeruvääristasid seisusliku ühiskonna eelarvamusi ja autoriteete. 2.Romantism on omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis mis võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. 3.Venemaal-Kunstide Akadeemia hoone, Ameerika-Virginia Ülikool, Pariis-Väike Trianoni, Eesti-mõisahooned, Tartu kesklinn. 4.Antiikeeskujudest. 5.Jacques Louis David-"Horatiuste vanne" ja oluline oli seetõttu, et sellel oli suur ühiskondlik tähtsus, kaasaegsed pidasid seda revolutsioonilise vaimulaadi selgeks
Seadused jäid kehtima. Keel jäi samaks. Saksa ametnikud. Mõisnike võim suurenes, neil oli piiramatu võim. Sunnimaised orjad. Talupoegadel oli õigus peret luua ja teha tööd. Elasid nigelalt viletsates majades. Ilmus esimene eesti keelne piibel. Kalendrid tekkisid, palju raamatuid tehti. 5. VALGUSTUS JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM (lk 38-44, 48-49) Maailmapilt avardus ning hakati oma peaga mõtlema, tekkis uus mõtteviis. Tekkis valgustus, kus hakatakse traditsione ja autoriteete hülgama. Valgustsus-filosoofia, vaimne liikumine, hariduse mõtlemine oma peaga, kiriku vastasus. Montesquieu, Voltaire, Rousseau. Valgustatud absolutism-monarhia ainuvalitsuslik võim, kes valitseb rahva huvides, ainu võim valitsejal. Rakendati Austrias, Preisimaal, Venemaal. 18 saj. Katariina II tahtis kehtestada seadusi, teha suuri ümberkorraldusi. Kuigi ta neid ellu ei viinud, sest ta oleks troonist kadunud. Ta ei olnud seaduse kohaselt õige valitseja. 6
teine korrus oli pidude ja vastuvõttude jaoks. Poesaal on kaunistatud meisterliku stukkornamentika ning kujude ja maalidega. Klassitsism ja romantism 35. Miks nimetati 18. sajandit valgustusajaks? Valgustajad, nt. kirjanikud ja filosoofid Voltaire, Montesquieu ja Diderot väljendasid veendumust, et mõistus peaks olema ülim kohtumõistja kõigis küsimustes, ning naeruvääristasid seisusliku ühiskonna eelarvamusi ja autoriteete. Usuti mõistuspärastesse loodasseadustesse ning nendele toetuvasse maailmakorda ja harmooniasse. 36. Kas romantism oli stiil või pigem ellusuhtumine? Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis ühesuguse sisu väljandaiseks võib kasutada erinevaid stiile. 37. Nimeta klassitsistliku arhitektuuri tähtsamaid ehitisi Venemaal, Ameerikas, Pariisis, Eestis. Tähe võidukaar Pariisis Ameerika Ühendriikides, maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi
Roll on kultuuriruumi poolt määratletud korrektse käitumise mudel. 15.Sotsialiseerumine Vastus: 1) primaarne sotsialiseerumine toimub perekonnas, kus õpitakse põhilisi elutõdesid-pole ilus valetada, kuulekus, teisi inimesi tuleb arvesse võtta jne, 2) sekundaarne sotsialiseerumise käigus õpitakse iga ühiskonnaliikme jaoks põhilisi asju. Toimub haridussüsteemi kaudu õpitakse kella järgi käima, töötama kindlal ajavahemikul, õpitakse allumis- ja võimusuhteid, tunnustama autoriteete, distsipliini, grupis käitumist jne 3) tertsiaarse sotsialiseerumise käigus õpitakse üha uusi elus vaja minevaid rolle töötaja, vanem, poliitik, ärimees jne. Tertsiaarne sotsialiseerumine ei lõppegi. 16.Grupp, grupi omadused Vastus: Grupp - inimeste kogum, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik. Omadused: 1. liikmed on vastastikuses sõltuvuses. 2. liikmete vahel valitseb grupile ainuomane sotsiaalsete suhete kogum. 3
ning ühtse grupi asemel on moodustunud väikesed, üksteisega võistlevad grupid, mis põhinevad etnilisel või regionaalsel sarnasusel ning ärihuvidel. Milleks on vaja kriminaalsel subkultuuril oma märgissüsteemi (nt tätoveeringuid) või oma keelt/slängi? Varjavad kõrvaliste kuulajate eest infot. Võimaldavad inforikkalt ja lühidalt mõtteid väljendada. Eristavad subkultuuri liikmeid teistest ning rõhutavad gruppi kuulumist. Väljendavad suhtumist: kõigutavad üldtuntud autoriteete ja norme, rõhustavad üleolevat või halvustavat suhtumist. Mida tähendab Butleri järgi "performatiivne sugu". Suhesta teeoria ühe subkultuuriga ning too näiteid. Butleri (1990) käsitluses on sugu läbinisti sotsiaalsete praktikate kordamise tulem, st. performatiivne. Performatiivsus ei tähenda Butleri järgi siiski soorolli teatrilavalikult teadvustatud etendamist, vaid ajalooliselt kujunenud sotsiaalsete tähenduste ja
suurema valikuvabaduse. 10. Skolastika mõju keskaja meditsiinile Keskaegne skolastika- oli (religiooni)filosoofia, mille puhul eeldati tõeni jõudmist loogilise arutluse abil. Keskaegse meditsiini (nagu kogu teaduse) arengule jättis skolastika oma jälje. Arvati, et kogu vajalik teadmine on võimalik tuletada abstraktselt. Eeldati, et autoriteedid – kirikumehed, aga ka teaduse ja meditsiini klassikud – on kõik tarkused juba kirja pannud. Autoriteete kritiseeriti vaid mõnele teisele autoriteedile toetades. Elust lähtuvad argumendid arvesse ei läinud, nt eitati kaua aega juba teadaolevaid fakte inim-anatoomias. Samas arendas skolastika loogikat, et tõde välja selgitada olemasolevatest tekstidest. 11. Kiriku mõju keskaja meditsiinile Kiriku mõju meditsiinile: Eetilised probleemid inimeste ravimisega Dogma rakendus Mõnede arstide (nt kirurgiate) praktiseerimise keelamine
loobumisega vanemate kasvatuskohustustest. See põhjustab tavaliselt ühe kahest võimalikust negatiivsest arengust. Ühelt poolt võib lastele antud liigne vabadus (st luba teha kõike, mis ja millal meeldib) põhjustada pidurdatuse ja sõltuvuse, kui nende omapead tegevus toob kaasa suure pettumuse. Tagajärjena ei julge lapsed iseseisvalt enam midagi ette võtta. Teiselt poolt võib selline kasvatus võtta ka teise külje. See võib kaasa aidata iseka, ebaküpse ning autoriteete ja reegleid põlastava isiksuse kujunemisele. (Krull 2000: 150) Näide liigsest vabaduseandmisest lapsele: Rein oli keskmise õpiedukusega tagasihoidlik maakooli õpilane. Poisi ema oli iseenda kasvatamisviisis pettunud ning arvas, et talle endale ei antud lapsepõlves piisavalt vabadust. Ta otsustas seda viga mitte korrata oma lapse puhul. Nii kiitis ta Reinu igas ettevõtmises ja ei seadnud talle piiranguid. Keskkooli lõpus otsustas Rein koos sõpradega minna kustekooli
Sellel ajal, kui inimesed veel metsas elasid, võis taoline käitumine ning loomadega suhtlemisse uskumine olla reaalne, kuid tänapäeval tundub see utoopiline. Tegelased on jaotunud peamiselt kahte gruppi, ühed kes elavad metsas ja teised kes on metsaelu kõrvale paisanud ning külla kolinud. Samas võib märkida ära ka kolmanda grupi, mis tegelikult pole eriti tähtis ja ei mängi suurt rolli. Selleks grupiks oleksid mungad, raudmehed ja paavstid, keda külainimesed austavad, kui autoriteete, kuid keda metsarahvas 3 vihkab ja ei salli silmaotsaski, olenemata nende staatusest. Teose peategelased püsivad enamjaolt romaani ulatuses samad, kuid esineb mõningaid muutusi. Kõige keskmes on Leemet. Teose alguses on suur roll ka tema perel, emal ja onu Vootelel. Samuti ka sõpradel Pärtlil, rästik Intsul ning Hiiel. Pidevalt on tähelepanu all ka demagoogiat ajav hiietark Ülgas. Kui Pärtel on külla kolinud ja Ints ning Hiie surnud, siis
ei taha. Paistab meelega aeglaselt või kehvasti töötavat ülesannetes mida ta teha ei taha. Protesteerib alusetult, et teised temalt liiga palju nõuavad. Jätab kohustused täitmata, väites, et unustas. Usub, et ta teeb palju paremat tööd kui teised arvavad. Paneb pahaks teiste ettepanekuid selle kohta, kuidas tulemusrikkamalt töötada. Nurjab teiste jõupingutused, jättes oma osa tegemata. Kritiseerib või põlastab alusetult autoriteete või ülemusi. Sõltuvushäired Kaks gruppi häireid: Psühhoaktiivse aine kasutamisega seotud häired (kuritarvitamine ja sõltuvus) Psühhoaktiivse aine kasutamise tagajärjel tekkinud häired (võõrutussündroom, deliirium, mäluhäired, ärevushäired, psühhoos, unehäired, seksuaalfunktsioonhäired, meeleoluhäired, dementsus) Sõltlase elureegliks vältida valu ja otsida mõnu- toimib, kui ainult lühiajalises
hakkas ka ise palju külmutatud toitu sööma ning suri selle tõttu. Mõned arvavad, et tema kirjutas Shakespeare’i teosed. Baconi arvates on olemas iidolid, mis ei lase inimestel tõeliste teadmisteni jõuda: 1)sugukonna iidol– inimene mõtleb valesti, sest kõik mõtlevad valesti 2) koopa iidol – igal inimesel on oma kiiks, pm istub oma „koopas“ 3) turu iidol – inimesed ei oska kasutada kohast/täpset keelt 4)teatri iidol – usaldatakse liialt teatud autoriteete + näited! Teadmiste saavutamiseks on 3 teed: 1) sipelga tee – inimene kogub palju teadmisi kokku, aga ei loo seoseid 2) ämbliku tee – palju seoseid, aga seos reaalse eluga on nõrk 3) mesilase tee – vaatlused ja katsed ning nende andmete läbitöötlus on tasakaalus Pilet 2 1. Loodusfilosoofia. Demokritos ja aatomiõpetus Mileetose koolkond -> Parmenides-> Empedokles | | vastanduvad Thales Herakleitos | vastanduvad
loobumisega vanemate kasvatuskohustustest. See põhjustab tavaliselt ühe kahest võimalikust negatiivsest arengust. Ühelt poolt võib lastele antud liigne vabadus (st luba teha kõike, mis ja millal meeldib) põhjustada pidurdatuse ja sõltuvuse, kui nende omapead tegevus toob kaasa suure pettumuse. Tagajärjena ei julge lapsed iseseisvalt enam midagi ette võtta. Teiselt poolt võib selline kasvatus võtta ka teise külje. See võib kaasa aidata iseka, ebaküpse ning autoriteete ja reegleid põlastava isiksuse kujunemisele. (Krull 2000: 150) Näide liigsest vabaduseandmisest lapsele: Rein oli keskmise õpiedukusega tagasihoidlik maakooli õpilane. Poisi ema oli iseenda kasvatamisviisis pettunud ning arvas, et talle endale ei antud lapsepõlves piisavalt vabadust. Ta otsustas seda viga mitte korrata oma lapse puhul. Nii kiitis ta Reinu igas ettevõtmises ja ei seadnud talle piiranguid. Keskkooli lõpus otsustas Rein koos sõpradega minna kustekooli
Põhja-Itaalia oli äärmiselt killustatud. Kroonilised olid sisevõitlused linnades. Linnriikides tulid sageli võimule türannid (Medicid), kes lõhkusid vabariikliku korra. Sisevõitluse tagajärjel mood suuremad riigid. Itaalias sai alguse renessansskultuur. Renessanss oli eelkõige alguse saanud metseenide kunstisponsorlusest. Metseenlusega kaasnes humanistlik maailmavaade. Hakati väärtustama inimest kui indiviidi ning ka loodust. Epohhi eeskuju leiti antiikajast. Antiikaja autoriteete kasut humanistliku vaatekoha kinnitamiseks. Kunstis prooviti kujutada tõetruult. Tekkis kriitilisem suhtumine autoriteetidesse. Samuti kriitilisem suhtumine antiikaja teadusse. Lorenzo Valla paljastas Constantinuse kinkeüriku kui võltsingu ning kritiseeris Aristotelest. Niccolo Macchiavelli tähtsaim teos “Vürst” oli pessimistlik inimloomuse suhtes. Macchiavelli leidis et poliitikas pühitseb eesmärk abinõu
Neil on alati õigus ja nad võivad teha, mida tahavad, ka seadusi omamoodi tõlgendada. Kui nad teistega seepärast vastuollu satuvad, siis arvavad nad, et teised on nende peale kadedad, sõlmivad nende seljataga intriige. Minakesksus avaldub enesearmastusena ning jätab tugeva, eneseväärikustunde mulje, tegelikult puudub eneseväärikustunne aga hoopis ning kogu enesekindluse demonstratsioon peab seda varjama. Nõrga eneseväärikustundega kaasneb võimetus austada autoriteete ja püüd nende väärtust vähendada, sest iga autoriteet ohustab arusaama tema enda kõikvõimsusest ja vähendab tema eneseväärikust. Seepärast tuleb autoriteedid kummutada. Vajadus imetluse ja tähelepanu äratamise järele Nõrk eneseväärikustunne põhjustab pideva vajaduse tähelepanu järele, soovi olla kogu aeg imetletav. Haiglane eneseimetleja ei ole võimeline teiste hulka sulama, teistega ühesugune olema, vaid ta peab kogu aeg silma torkama.
2) intellektuaal/mõtleja 3) võimu hindav 4) esteet (kaunile ja harmoonilisele mõtleja) – armastab luuletusi 5) suhete tähtsustaja - peaasi et sõber on 6) religioosne - kuidas saab taevasse? Vajaduste konfliktid Tuleb osata mõista teise poole vajadusi. Saab teiselt küsida tema vajaduste kohta ning ise oma vajadustest rääkida. Esmased vajadused (füsiloofilised) a) Saavutusvajadus – vajadus edu saavutada, anda endast parim. b) Aupaklikkuse vajadus – vajadus austada autoriteete, anda teistele järele. Saada teistelt positiivset tagasisiset. c) Korravajadus – vajadus korra ja plaanipärasuse järele, kord asjades ja tegemistes (sunnivad koristama). d) Väljapaistmise vajadus - vajadus silma paista; rääkida teravmeelselt, rääkida endast, olla tähelepanu keskpunktis. e) Sõltumatuse vajadus – vajadus iseseisvuse järele, vajadus olla otsustamises sõltumatu.
teadmised, tarkus ja võim. Mida ütlevad teaduslikud uurimused meie võime kohta märgata autoriteedi mõju meie käitumisele? Viidake tulemustele, mis teie seisukohta toetavad Inimesed, kes allusid v kuuletusid autoriteedile, alahindasid selle mõju oma käitumisele. Millised on vastavalt selles peatükis kirjeldatud uurimustele kolm kõige mõjusamat autoriteetsuse sümbolit? Tiitlid-kõige raskemini ja kõige kergemini(kui petta tahad) omandatavad autoriteetsuse sümbolid(autoriteete tajutakse pikemana;mida tähtsam, seda suurem(raha);suurem loom võidab;med.õdede käitumine telefonis) Rõivad-kergesti võltsitav. Raskem vastu panna vormis(ülikonnas inimeste palvele, heas stiilis kallid riided-kõrgem staatus. Autod-prestiizsete autode omanikele tehakse lliikluses mööndusi Usaldust suurendav taktika- esmalt teatatakse mingi kergelt negatiivne aspekt enda v toote kohta. Selle abil luuakse mulje endast kui ausast
teised neilt ootavad või mida nad arvavad, et teised neilt ootavad. Sotsialiseerumine jaotataks kolmeks: 1) primaarne sotsialiseerumine toimub perekonnas, kus õpitakse põhilisi elutõdesid-pole ilus valetada, kuulekus, teisi inimesi tuleb arvesse võtta jne, 2) sekundaarne sotsialiseerumise käigus õpitakse iga ühiskonnaliikme jaoks põhilisi asju. Toimub harddussüsteemi kaudu õpitakse kella järgi käima, töötama kindlal ajavahemikul, õptakse allumis- ja võimusuhteid, tunnustama autoriteete, distsipliini, grupis käitumist jne 3) tertsiaarse sotsialiseerumise käigus õpitakse üha uusi elus vaja minevaid rolle töötaja, vanem, poliitik, ärimees jne. Tertsiaarne sotsialiseerumine ei lõppegi. 16. Grupp, grupi omadused Grupiks nimetatakse igasugust inimeste kogumit, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik. Sotsioloogias on sõnal ,,grupp" spetsiifiline tähendus ning grupil peavad olema järgmised omadused:
arenenud õiglustunne, püüdleb oma tegemistes täiuse poole, huvides järjekindel, eelistab endast vanemate seltskonda, hea huumorimeel, laialdased huvid, õpib varakult lugema, arenenud kujutlusvõime (nt palju kujuteldavaid sõpru, või võimendab oma hirme), 10 väga loominguline, iseseisev, protestimeelne, kaldub arvustama autoriteete. (Sepp, 2010, 60-61). Väikelaste kohta sõnab Sepp (samas) järgmist: ,,Andekate väikelaste jälgimisel on täheldatud elavaloomulisust, väga varakult ilmnevat võimet keskenduda mingile ühele objektile, tugevaid reaktsioone valule ja mürale, aktiivsust, kiiremat motoorset arengut, head mälu, erilist tundlikkust ja emotsionaalsust, aga näiteks ka vähest unevajadust." Tähelepanu tasub pöörata ka kõne arengule, kuivõrd lapse abstraktne mõtlemine omandatakse just keele kaudu.
vastuse korral tapnud. Elektrilöögi andjad ei teadnud, et küsimustele vastajad tegelikult näitlesid ega saanud mingit elektrilööki. Sellele vaatamata oli kaks kolmandikku neist valmis andma ka surmavat 450-voldist elektriimpulssi, sest valgetes kitlites inimesed olid neil seda vale vastuse korral käskinud teha. Seda eksperimenti kasutatakse siiani laialdaselt, et näidata, et suurem osa inimesi on valmis autoriteete pimesi kuulama ning mõtlemata teisi inimesi piinama ja tapma. Sellega on raske nõustuda, kuid teadus väidab üsna kindlalt, et mittenõustujad eksivad. 25. Postpositivistlik uurimus. Järgib uurimuse ülesehitusel ja disainil kvantitatiivse uurimuse loogikat Praktikas kasutatakse palju andmetöötlusprogramme, keskmes on küsimused usaldusest ja kehtivusest Uurimisraport klassikaline - probleem, andmed ja meetodid, tulemused
ühendamb inimesi omavahel, loob võimalusi edasiseks arendamiseks ning püüdmiseks. Eriline ta on selle poolest, et ei vaja erilisit kehalist võimekust. Sellel alal võib edukas olla nii väike laps, kui ka "suuremõõtmeline" mees. Oluline on omada silmatäpsust ja käte-jalgade- keha kindlat fikseerimist lasu sooritamise ajaks. Seda võiks nimetada ka konstentratsiooniks. Organiseeritud laskesport on eestis olnud juba või siis alles kestnud 86 aastat. Selle ajaga on tekkinud hulganisti autoriteete, kes on tänapäeva noortele laskjatele eeskujuks või õpetajateks. Laskespordis on väga palju erinevaid harjutusi-normatiive. Ka mina olen läbinud erinevaid laskmise tüüpharjutusi Eesti Kaitseväes. Nimelt oli seal A1-A7 laskeharjutused ning relvaks oli AK4 automaat. Mäletan kuidas pöörati suurt tähelepanu ohutusnõuetele. Õhutu läskmine on väga oluline ning kui keegi eksib selle suhtes, siis võib see maksta inimelu. Eksida ei tohi.
Tema seisukohti iseloomustab loosung ,,Teadmine on jõud!". Iidolite õpetus: iidolid (koopa-, soo-, turu- ja teatri-iidolid) segavad maailma tunnetamist: · Sooiidolid -- tulenevad kogu inimkonna eksimustest. · Koopaiidolid -- tulenevad üksikute inimeste eksimustest. · Turuiidolid -- põhinevad keele võimul inimeste üle. Usutakse määratlemata, mitmetähenduslikke sõnu. · Teatri-iidolid -- sõltuvad ajastu vaimust, sh filosoofide teooriatest. Usutakse autoriteete. Uskus, et teaduslik mõtlemine, ja üldse mõistus, peab igasugustest iidolitest vabanema. See olevat tõe tunnetamise eeldus. Tunnistas üksnes induktsiooni. Induktsioon -- uurimismeetod, mille käigus üksikutelt faktidelt minnakse üldistele alustele. Deduktsioon -- uurimismeetod, mille käigus üldistelt alustelt liigutakse üksikfaktidele. Tänapäevane, s.o. matemaatiline loogika tunnistab ainult deduktsiooni. 7
ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena. · Vertikaalne on ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel (näiteks kauba tootmine, jae- või hulgiturustus). Konkurentsiteooria suurimaid autoriteete M. Porter väidab, et konkurentsieelise kujundamisel on järgmised võimalused: · Vajadusest lähtuv väärtuse loomine, mil teenindamiseks valitakse nt üks kindel kliendisegment. Tegevuse keskendamine võimaldab kokku hoida kulusid ja luua oma klientidele parimat väärtust. · Kättesaadavusel põhinev konkurentsieelis ettevõttel peab olema väga hea võimalus klientideni jõuda (nt kas hea asukoht või kliendi suurus).
Kohanenud laps: Kuidas vanematega suhted on, võib olla passiivne, abitu, arg, sõnakuulelik. Kui saame haiget või solvume, siis seda teeb laps meis. Eluterve laps. Laps on alati seotud loovusega 2)Vanem: Laps hakkab proovima vanema rolli, harjutab: Sisaldab käske ja keelde, iseloomustab vanemlik pöördumisviis- manitsev, tõrelev või õrnutsev. Seotud autoritaarsusega, kalduvus asuda õigusmõistja rolli. Neg: seotud vähese enesekriitikaga ja jäiga mõtlemisega. Tähtsustatakse üle autoriteete, tohib ei tohi. Pos: aitab energiat kokkuhoida, kui seda on harjutatud. Toetav vanem vs kriitiline vanem. Karistab, hirmutab, hindab, loeb moraali, keelab. 3)Täiskasvanu tasand: seotud muudatustega mõtlemises. Täiskasvanu tasand põhineb loogilisel info töötlemisel. Mõtlemises toimub murrang. Õpetab teaduslikku mõtlemist, hakkab arenema koolieas. Emotsioonivaba olek, kõrge enesekontroll, kaine ja kalkuleeriv suhtumine, mõtleb loogiliselt, toetub faktidele
Kohanenud laps: Kuidas vanematega suhted on, võib olla passiivne, abitu, arg, sõnakuulelik. Kui saame haiget või solvume, siis seda teeb laps meis. Eluterve laps. Laps on alati seotud loovusega 2)Vanem: Laps hakkab proovima vanema rolli, harjutab: Sisaldab käske ja keelde, iseloomustab vanemlik pöördumisviis- manitsev, tõrelev või õrnutsev. Seotud autoritaarsusega, kalduvus asuda õigusmõistja rolli. Neg: seotud vähese enesekriitikaga ja jäiga mõtlemisega. Tähtsustatakse üle autoriteete, tohib ei tohi. Pos: aitab energiat kokkuhoida, kui seda on harjutatud. Toetav vanem vs kriitiline vanem. Karistab, hirmutab, hindab, loeb moraali, keelab. 3)Täiskasvanu tasand: seotud muudatustega mõtlemises. Täiskasvanu tasand põhineb loogilisel info töötlemisel. Mõtlemises toimub murrang. Õpetab teaduslikku mõtlemist, hakkab arenema koolieas. Emotsioonivaba olek, kõrge enesekontroll, kaine ja kalkuleeriv suhtumine, mõtleb loogiliselt, toetub faktidele
pikemaajalist koolist või kodust eemalolemist; püksirihmapandla, elektrijuhtme ja rusikanukkide kujulised vigastused; aastaajale mittekohane riietus, mis võib peita vigastusi käsivartel ja jalgadel; raskusi käimise või istumisega; raskusi söömisega. (SA Eesti lastefond. Vägivald ja laps.) 2. LAPS JA PEREKOND 2.1 Suhted vanematega Perekonnaliikmete rollid, kohustused ja õigused on tänapäeva üha kiirenevas elu tempos muutunud. Varem kujutasid vanemad endast vaieldamatuid autoriteete. Lastelt nõuti sõnakuulelikkust ja allumist. Laste õigus ise oma elu korraldada on aga aasta-aastalt kasvanud. Perekond peaks siiski olema hoolitsuse, turvalisuse ja elu jätkuvuse kohaks. Perekonna loodud inimsuhted kujutavad endast tänapäevalgi kõige pikaajalisemaid suhteid, kuna kiiresti muutuvas ühiskonnas kõik muud suhted lühenevad. Kestvad inimsuhted aga pakuvad inimesele lühiagsetest rohkem kaitstust ning turvatunnet, võimaldades kindlamalt arvestada edaspidisegi toetuse,
· Laialdane sõnavara · Hea arvutaja ja piltmõistatuste kokkupanija · Väga hea mälu · Tundlik ja emotsionaalne · Arenenud õiglustunne · Püüdleb oma tegevustes täiuse poole · Huvides järjekindel · Eelistab endast vanemate seltskonda · Hea huumorimeel · Laialdased huvid · Õpib varakult lugema · Arenenud kujutlusvõime · Väga loominguline · Iseseisev · Protestimeelne, kaldub arvustama autoriteete (Sepp 2010: 60). 9 Sageli on kirjanduses rõhutatud mitmesuguseid isiksuseomadusi, mis andekuse arengut soodustavad, näiteks töökus, visadus, motivatsioon. Oluline on aga silmas pidada, et mingi isiksuseomaduse olemasoluga ei tarvitse kaasneda andekust. Nii näiteks pole andekus seotud ekstravertsuse ega introvertsusega, andekaid kohtame mõlema tüübi seas (Unt 2005: 32).
minevikus. Antud hetkel, eksisteerib teie sees puhta inglienergia kiht, puhta Valguse kiht. Aga seal on ka segaduse ja hirmu kiht. Iga hetk võite te valida olla Valgus ise ingel, kes te tegelikult oletegi. See ei ole midagi, mida on tarvis endas aretada, see on teie orgaaniline osa. Tähtis on teadvustada, et ei ole tarvis otsida vaimseid õpetajaid, teejuhte või ingleid. Ei ole olemas teist kõrgemaid autoriteete. Teie olete ,,esmasündinud", kes istuvad Jumala trooni jalamil. Teie olete Jumal ja ingel. Kõige lihtsam moodus, Valgusega kontakteeruda, on ühineda teie sees asuva puhta teadvuse, puhta Vaimu, kihiga. See kontakt toimub sisemise ja välimise vaikuse ajal. Vaikus oli alati teie sees, te peate seda lihtsalt teadvustama. Ühinedes vaikusega, teie sees asuva igaviku mõõtmega, võite te tunda Vaimu soovi tajuda. Sellest soovist sündis teie Valguse Mina
Usuelus valitsejate eesmärgiks oli usulise ühtsuse saavutamine oma riigis et igas riigis oleks vaid üks ,,riiklik" konfessioon. 17.saj teaduses uus maailmapilt loodusteaduste revolutsioon: matemaatika, füüsika, astronoomia. Oluliseks teerajajaks oli inglane Francis Bacon (1561-1621), tema pani aluse empirismile (kogemus). Tekkis uus teadustöö metodoloogia: vaatlused, faktide kogumine, süstematiseerimine ja võrdlemine. Vanad religioosseid autoriteete usaldava ellusuhtumise vastand. ,,Teadmistes peitub jõud". 17.saj Euroopa riikidesse hakati asutama teaduste akadeemiaid, alguse sai see Prantsusmaal, kui 1635 rajati Prantsuse Akadeemia (Richelieu ajal). Loodusteadlased tõestasid, et maa koos inimkonnaga pole universumi keskus: 26 planeetide süsteem jne (eelkäijaks Kopernikus). Inglane Isaac Newton (1643-1727) lõi
Puberteedi ealise sõnad mis on ebatsensuure kõlaga, teab tähendusi. Siin on vaja kohe sekkuda.See on selles eas tõsine probleem. 2.Kõne sisu=mida? *kriitilised märkused (küpsus, eakaaslaste grupp)Täiskasvanu ju nii teeb, suhtleb nii. Näitan nii et olen küpsem. Teen kriitlisi märkusi eakaaslaste suhtes kui tahan oma staatust tõsta, kiusan jne. Haigla ka tal pole enam seda staatus, ütleb arstidele ja medõdedele halvasti. *nimedega kelkimine (sots.klass)Kasutavad autoriteete oma mitte formaalse suhtumise käigus, ja sotsaal ökonoomiline klass. Esimest korda teeb teadlikult kui tahab oma klassi tõsta *kiitlemine ja hooplemine(autonoomia)Oma väikeses kambas oma staatust paika panna. Sõnades sellega mis puudutavad materiaalseid väärtusi. Et saavutada oma autonoomia, *autoriteetne kõnemaneer(küpsus) autoriteetne kõnemaneer. Täiskasvanu räägib nii, saab nooruk aru. Ja ta on omandanud erinevaid stiile, kui ta tahab oma küpsust näidata siis ta kasutab seda.
• väga hea mälu • tundlik ja emotsionaalne • arenenud õiglustunne • püüdleb oma tegemistes täiuse poole • huvides järjekindel • eelistab endast vanemate seltskonda • hea huumorimeel • laialdased huvid • õpib varakult lugema • arenenud kujutlusvõime (näiteks palju kujuteldavaid sõpru, või või- mendab oma hirme) • väga loominguline • iseseisev • protestimeelne, kaldub arvustama autoriteete Seda nimekirja võib paljude eri allikate põhjal muidugi jätkata. Nii võib siia lisada selliseid omadusi nagu väga varajane huvi eksistentsiaalsete probleemide (elu ja surma küsimused) vastu, soov jõuda asjade olemu- seni, teatav naiivsus, keerukate lahenduste eelistamine, kirglikkus ja äge- dus, originaalsus ja mittekonventsionaalsus, ebamugavustunne kiituse suhtes, sõltumatus välistest motiveerijatest jne. Sellised lihtsad markerid
Psühhoanalüütikud, sotsioloogid ja filosoofid leiavad, et kirjandus allub teistele teadusvaldkondadele. Kirjanduse autonoomsuse rõhutamiseks tõstetakse esile kirjanduse kriitilisus. N. Frye 1 järgi valitsevad igas ühiskonnas vabaduse ja pühendumuse tendentsid ning nendevahelises pingeväljas tekivadki kunst ja kirjandus, mis ühtlasi peavad seda pinget leevendama. Pühendumuslik alge on säilitav, konservatiivne, tsiviliseeriv, ebakriitiline, autoriteete tunnustav, lojaalsust tähtsustav. Inimene peab aktsepteerima oma kohta ühiskond. Seda alget sümboliseerivad kirik, riik ja ühiskond. Vabadusealge on uuenduslik, utoopiline, agressiivne, tulevikku suunatud, idealiseeriv, autoriteeti võib vabalt valida. Vabaduse mänguväljaks on ülikool. Kirjandus ja kunst leevendavad binaarset pinget ning annavad meile lõpliku kogemuse maailmast. Aga kirjanduskriitika, mis on tänapäeval
subjektsus. Vt. alternatiivi: kurt või keelelise vähemuse esindaja? # meditsiinieetika teemaks on olnud tervishoiutöötajate valikud, vähem teiste omad. PM meditsiinieetika tunnistab ka sõltuvas positsioonis inimeste moraalse subjektsuse # PM vähendab üldistamist ja vastab küsimustele inimese ja tema taotluste ja olukorra spetsiifikast lähtudes - PM probleemidest esimene on, et raskem on esitada nõudmisi, kui ei saa neid põhjendada moraaliga. "Irooniline, et autoriteete vastustatakse just siis, kui naised hakkavad ka autoriteetide hulka jõudma." - parandada dialoogi - lähtekohaks: mitte normaalsuse definitsioon, vaid see, kuidas patsient tahab elada ja kuidas ta seda teha saaks. 84 Lisa 4
piirangud ja seadused, mille on välja töötanud eelnevad põlvkonnad, eriti kriitiliselt suhtutakse realsimi. Autorid on skeptilised: ei usuta kommunikatsioonivõimalusse; ,,maailm on kaos", milles puuduvad põhjuse-tagajärje suhted. Suur huvi püsib jutustusstruktuuride vastu, loomise juures näevad mängulisust. Ollakse seisukohal, et tegelikkuse adekvaatset tunnetamist ei saavutata loodus- ega täpisteaduste, vaid poeetilise mõtlemise teel. Postmod esineb ennekõike seal, kus eiratakse autoriteete, norme ning kasutatakse eksperimentaalseid tehnikaid (absurditeater, maagiline realsim, antiromaan jms). 12. PILET J. W. VON GOETHE ELU JA LOOMING , ,,FAUST" I OSA KIRJANDUSELU EESTIS 1922-1940. ÜLEVAADE ,,ARBUJATE" TEGEVUSEST Goethe (1749-1832) sündis Frankfurdis jõuka kodanlase perekonnas ja sai mitmekülgse hariduse. Varasest noorusest peale ilmutas suurt teadmishimu. Õppis Leipzigi ülikoolis
annaabi.ee 
