Inglise keel (0)

Lihtlause (The simple sentence)
Lauseliikmed on alus (t/ie subject),iildis (the predicale), sihitis lthe objecr) ja mddrus (.the adver-
blal1. Lau.eliikmek. rdih olla iiLl.,siksona r0i terve:dnade riihm ehl Alus Oeldis Sihitis MAarus
Tbm played sot:f yesteral0!-.
My elder brother will play tahle tennis next week
Lausete liigid (Klrds ol sentence.s)
Viiitlaused (Statements'l teatavad kuulajale nidagi. We vork etery duy. This htts is never late.
Kiisklaused llmperative sent(n(e.\) viiljendarad kiisku. palvel rdi nduet. Kiisklause in[Lnitiiv on
kas jaataras tdi eitauas vormi>. Open thc door.' Dun I wuir for nte.'
Htiiidlaused t Exclontotory .\enrences\ r iiljendevad kdnclc ja emot.ioone: \ limustusl. Lillatu:t jrn.
Haw y,ell she sings! Whtt o cleter boy!
Kiisilaused (l nt eto ga t iv e s e n t enc e s)
a. Ultlkiisim use d
(Ye.s- no questi ons) Valllrknilrng *g:,:lay4tn;a1it 4,',,4@:1,&i|" :;,,,,,,:,,,1
;,,t
lb: i
Uldl n6uavad vastust "jah" v6i "ei". Lihtoleviku ja liht- iildkii>imustega. Lause esimene pool hiiiil-
mineviku puhul on abiverbiks do vastavas vormis. :(arak!ej9ggvg,1l*q1 gF.lg9t$arrtlei.w lpgolt i] ],ri
;
i,,,
Intonatsioon on t6usev. (pzimst clr) langevaga.
Do you tike I ice-creatn? Did he miss his I bus? +
Do yau like rea or - co.lee?
Must I gol there?
c. Erikiisimused 1wh-quest ions\ d. Liigendatud kiisimused
Eri kilsim used a lgavad kiiri va qdnaga (w he n. w he re. w hy I Td g-q u e \ I io n\ )
jl). rnillele j:irgneb abi- vdi modaalrerb. siis alu". pdhi- Liigendctud kiisimtr: on li.ihikilsimu'. rnis
vertr ia iilejtiiinud lauseliikmed. Intonatsioon on langev.' jiirgneb viiitele. Viiitlauses esinevat abi- vdi
Kiisiv sdna Abi- v6i .a1ql Plhlvtib '
. rrodaalverbi be, have, canjt koratakseja< rlvohourswhenyoucame.
TULEVIKU AJAVORMID
Lihtrulevik lThe timple lururel - will slntt 1 lt) l. pdhir orm lsial/ r dib esineda l . ptidrdesl.
Uhekorclne vdi harjumuspiirane tcge\ us tuler ikus. ka kavarsus r di otru:.
I will shall t I ll huy a car next sprine lkindel otsusl. Yrd I nr guing tu buy u tqr next sprlrg lkar atsusl.
Kestev tulevik l.Thc futurc progrcssivt) - wil! shall , be irg-i orm.
Tulwil He ll be sleeping ar l0 o tlocA trhen yuu conc'.
Ennetulevik lThe.luture pcr./ecr) will havt - 3. pdhivorm.
Tegevul mis l6peb enne kindlat momenti v6i teist teger.ust tulbvikus. I , .,
He ll h*c arrited hy noon rhen you come.
Kstev nnetulevik. (The future peffecl proglessive) * will hare been t ing'vonn;' '. ' l
Tegews. rnis algab enne tealud nlomenti tulevikus ja jiitkub sel momendil. Kestrat ennetulerikku
kasuratakse harr a selle r ormi kohmakus e tdtlu. Whd you cone. ! ll hqve ben waiting.[or an hour.
OLEVIKU AJAVORMID
,Ptc}inl tcnr;.form' ul rhe pos:iv vui(()
:.i.',.. Simple present; am/is/are + 3. pdhivorrn
A hotrsc is buill eyen, rnonth (ehitatakse).
Present progressive: am/is/are + being + 3. p6hivorm.
A hotrse is being built (chitatakse pracgu).
o Present perJect; have/has + been i 3. pdhivorrn
;1 house has been buih (on ehitalud).
ij,r'+i!"ir i;,iirl
#iiitfiii+iir;iiffi
.
Aktiivlausete muutmine passiivlauseiks
(Changing active sentences into passive) j;iii.::,,f+
Kui aktiivlause verb on sihiline, s.t n6uab sihitist, l:ll:,ff
saab seda lauset muuta passiivlauseks. fjir',..j,)1fi
Active: Jane (alus) bd*ed (deldis lihrminevikus) a ca,(e
i.ijiii
(sihiris). r+i:.i.li
Psssive: A cake (alus) was baked (oeldis passiivi ili
itu:;,,!,:,,
lihtminevikus) by Jane (eesslnaline sihitis).
;i.ii:i
i Uld-ja kestva vormiga viiljendatud tegevus on samaaegne deldisverbi tegevusega.
I heard her pkry the piano. She s glad to be pructicing.
Perfeki ja perfekli kestva vormiga miirgitud tegevus eelneb cieldisverbi tegevusele.
We're happy to hqve met him- I know him to hqve been living therefor 5 years.
Infinitiiv v6ib olla lauses aluseks, sihitiseks, tdiendiks jt.
Tb unclerstdncl is to Jbrgive (a\us). She likes ro dance (sihitis). Z/rls is a rule to be rememberetl (tdiend)
:i:r*;::i:1!;ti
Aktiiv Passiiv
o Lihtvorm (The simpleform) keepins being kept
o Perfektivorm (The per.fectform) hating kept having been kept
Lihn'orm miirgib tegevust, mis on samaaegne cleldisverbi tegevusega. Perlektivormiga viiJjendatud
tege'useelneboeldiseverbitegevusele. Hetikespkryughockey.lregrethavingmissetlthebus.
Gerundium, nagu nimis6na, v6ib olla lauses aluseks, sihitiseks jt.
Bo-rlag (alus) is his Jitvottrite sport. I like sttinming (sihttls).
mitmus (Plural of nouns)
\loodustamine Ainsus Mitrnus
r -.r Iisatakse enamikule nimisOnadele a boy hoys
o table tables
. -es lisatakse siis, kui nimisdnacl l6pevad -.t d clqss clas,ges
-r a box boxes
-ch q walch ||atche,t
-.sh a bush bushes
erandina ka m6ned o-l6pulised nimisdnad a potato potqtoes
at tontclto tomatoes
. raashiiZllik +l mitrnuses
muutub -ies a countt))
o r ./?-ldpulised nruutuvad -ves u lea;f Ieqyes
tt v'tJb u,iyes
r rLrr etriishizilik muutub mitmuses
ct vomQtl
a foot lbet jt
. nltmuses lisatakse -en q child children
e rruurumatud
o sheep sheep
a deer deer
Omastav kddne lfhe genitiv( co5()
Omasta\.atkzidnetmiirgitalreiilakomaea+'s,.(b).'Ihecctttrai-kass rh,a-
T!1..boyL,.b9gta.-pqi ;iiii.ii.dlli
[. asutam i ne
r elu:olcndile kuuluvme niiitamiseks: . maja. kaupluse. eflevdtre t?ihisramiseks:
:it r riifides ajasl ja r ahemaasl: o linnale, riigile kuuluruse niiiumiseks: Lonj,tn\
'-
hotels.
:,..eel ,I....rrr.r'i,rr.iiil.:ll.rr'rliir.:r.rrr:r:r.r:i.,:..t,:..a.:.a.:aalaa.:):r.::tt:|.::a:a.r:'tl,:.t:..:...:.4.::.
U mbmfl iirase artikli kasutamine Artikli puudumine
. Asja vdi olendit esmakordselt mainide>. o Aastaaegade, kuude, niidalapiievade puhul.
4 boy came in. I liAe aurumn. Today it Vonday.
o Nditamaks eija vdi olendi kuulumist mingisse kJassi. o Soiigiaegade nimetustega.
Give ma a pen t iiks. mingit. Do you always eat breaffitst?
. Uldistamiseks (riihenduses "iga"). o Keelte nimetustega.
A hore is a rceJul animal. He speaks French.
r Arlu "iiks" tiihenduses. o lsikunimedega.
I hne a si.rrer. His name is Peter White.
lia
ie.l:rt:
',:).4
',:atW*
i
,,.)
Iqikulistel aqes6nadel oiir',kiks kAdnet :. r r.'.
al usekiiiine (Th e su bj ecr ive case) ja si hi t i se-
kiidne (l he objecrive case): I me. he him.
: het,.'ii - ii we - us, vou',. tali,,'lhay:,-, thein:
!;fu.hiu.'He say'.me
Enesekohaste ases6nade l6pp ainsuses on
-sefi mitmuses -selves. Nad "peegeldavad"
nimi- vdi asesdna, mis esines lauses eespool
Tom washed himself. They washed themselves.
Niiitavad asesdnad viiljendavad kontrasti ainsuse ja mitmuse ning liihedal- ja eemalasuvate asjade
vahel: this/the,re, that/tho,se. Take fu!;one here. not fug1one over there.
stdir,irtd' r3esonad seoiad'teiendladsetr 3e1lele. I
I . l Umbmiiiirased asesdnad on some, any. no, every
eelneva nimi5Jnaga: ning nende iihendvormid l6ppudega -body, -one ja
.i' wltui: y;. heri -thing, nuch, maryt, @) littte, (a).few, each, both, either,
-,plu.solgn{1itelpuhrtj.\...,:'..' .:::,':::.:a:.:.)''.:.:,'..
c wht,.st. tlnt - niieturolendite kui ka a.jade pulrul all, other, another, one. Nende kasutamine s6ltub
c whtu h pdhilisett asjade puhul
- lau'e liigist. nimisdna liigi"t.lm.
7he nan yfipspoke is mvJdthLr They live in a hotre He bought sone hread. Can you see anythingl
trfug1 wo, built lasr year Nobody was absent.
oryrddrlqqql1u,i&Allnrnkenilniiqna.ee{itle9d.1q4r{gillierb'.i,6e:ia'relrdeldj'qlitilpnal
(t yotltry mqn. th
Omaduss6nade v0rdlemine Ohe comparison cl acljectircs)
Vdrdlusastmeid on kolm: algr'6r're (the positive'), keskr.drrc (the compurcrtiva) ja iilir'brre (r/re
superltttive).
Algvorre Keskvdrre Ulivdrre
o iihesilbilistele ja kahesilbil istele tall taller the ttillest
!-, er-. ow- ja /e-ldpulistele omaduss6nadele cleyer cleverer the clevercst
lisatakse keskvdrdes -er. iiliv6rdes -e,r/
. 0lejiiilnud omadussdnad moodustavad heuutiful uore beoutiful the no.st heautiful
keskv6rdo iriorc.ja iilir'6rde nost abil
. erittivelised vordlusastmed good hetter the best
bad vorse the wor,tl
much, ntan.t iltore lhe fiost iI
NIA inn (rue adverb)
Enamik rniiiindnu on tLrletatud -/.1 abil omadussdnadest. kuid ka nimisdnaddst:
quick 1kiie1 + quickly ikiiresri;. day pdevl > daily (iga piier )
Maais6'nauen6'd'!min,e..tzhe;.::|9,no.wtyian.!:.4duerb2
'iii{;qrii
. Uhesilbili:ed mZiiirsdnadja hardrldvasti: hqrJcr ,.,,:: hat.deii.,,
kahe5ilbiline early moodustavad early qvual eorlier '.1,.
,eqrlie.it .1:
l
,n6siu5t6r ad keskr drde norc ja l,olitJv ntore politcll notr polhely
Lllirorde norl xbil
;;'i;,;;il',";.,",;;;;- i,,' ou'u.-"ni.*,
ntrh rpaljtl flol? reMnr) arusr (Ldige enm)jt
Mfiiirs6nade oSEIId rTht'pusition u.f adrerbs). \4aidrsdna on lause kOigc "lilkuvam" eiement.
$4ti.u.' .{.9,'1. iggqp,1iie14i.]1iiti""1, ioi'tl*1e!i',*j11,;'gt1,.u.
o Kincllat aega tdhi\tavad mddrsdnad r ldt'crl,, . Umbmddrased ajamiiiirsdnad l.Aclvcrb., of
'q,,:r,,:,,,,1.r,.,,,,,:,,'..1,..,r..
.)l linitc tinttt- nd,it. vc.\tcrJdy. tumorr()u. tH.yt indeJinitc timr'1. ndit. alwayr. never. ,oon. alrcaly
tJ,
.vtrtt. ttn l/,,n./,rr seisrrad huse lirpus roi lluse scisarad harilikult
alguses aluse ees. o r erbi lihtaja ees H( tpver Jorpcrt nt; birrhdal
Hev,illgethisdegreenextyetu'.Nextlearhevillgelhiso liitaegadepuhulesimeseabiverbijiirel-
deEftle. I haw already seen this film. Already v6ib seista
Lause l6pus oleva rnitnre ajanr.l.irsdna puhul eel- ka ]ause ldpus. l v, ,e, n ir alreudv.
nel. tSfsem aeg lildi5emale.
r Miiii ra miiii rsd nad I I n r e n s t 0 e rt\. niit. u I n u t t.
ll,, ,n r,,1,,'. utll h, ,tu I tilrtt -lrril ',\tlt )ool'
'-----;'-]] - uuire. yery aselsevad laiendarar a :dna ees.
h.!lil li]Lrss topus eSlneo liltIlileSLrguSeto mlatso|u.
sona. Henry workecl v,ell here ),eslerday hlipp.Jt:'tl{ed-l'i:ie:thit:'qi,luii:iii.lv j;:.'.::..'a .".'..)'.., ')::,'
o ViirimSfirsdna cl 14dverh, r,f munntrl'eisar rd tavaliselt laiendatar a verbi .iiirel. Kui iauses on
silritis. siis sclle .lLirel. Jane sang u,'ll Jotte ;atry rhar song beuutifullv.
lSBN 9985-9669,6,r
AS Atlex
Kivi 23, 51009 Tartu
llillltxl|ililtilrL
Tel 134 9099, faks 734 8915 e-post: [email protected],www.atlex.ee