Saksa ordu (0)

Saksa ordu
Ajalugu
Anete  Samelselg
Liisbeth Kallakmaa
11.klass
Ordust
12. sajandi lõpul Palestiinas asutatud Saksa ordu oli üleeuroopaline  organisatsioon .
Saksa ordu ehk  Teutooni  ordu,  ametliku  nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja 
hospidali  vendade  ordu.
Aastani 1525 saksa vallutajate peamine sõjajõud.
Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu.
Ordu loomine ja selle esimesed aastad
Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda  ristisõja  käigus 
Jeruusalemma kuningas  Friedrich  II soosingul.
Selle liikmeteks olid algusest peale eeskätt rüütliseisusest ja 
Saksamaalt pärinevad isikud.
Pärast kolmandat  ristisõda  tegutses Saksa hospidaliordu Akkos, 
pakkudes  linnas ja selle ümbruskonnas tegutsevatele 
palveränduritele ja ristisõdijatele öömaja, kehakinnitust, 
hingehooldust ja ravi. 
Aastal 1198 kinnitas paavst Saksa ordu vaimulikuks rüütliorduks. 
Selle tunnusmärgiks sai must  rist   valgel  mantlil.
Saksa ordu  õitseaeg
Kuni  1291 . aastani asus ordu kõrgmeistri residents Akkos, linna langemise järel viidi see üle 
Veneetsiasse ja 1309. aastal Marienburgi. Malborki  ordulinnus  oli Saksa ordu keskus kuni 
1457. Aastani. Seejärel asus veel 1525. aasta Mergentheimi ja 19. sajandil Viini. Saksa ordu 
õitseaeg oli 14. sajand. Ordu langus saabus pärast 1410 Poola-Leedu ühisväele  kaotatud  
Tannenbergi (Grünwaldi) lahingut ning ordukeskuse Marienburgi piiramist Toruńi rahulepingu 
tulemusel andis ordu tagasi vallutatud Leedu ja Poola maa-alad.
Saksa ordu võimkonda kuulusid 13. Sajandil osa Palestiinast, kus Akkas asus  ordukeskus ; 
Sitsiilia saar (Sitsiilia  kuningriik ); Frankoonia (Saksamaal); Lääne- ja Ida- Preisimaa ; Vana-
Liivimaa  (Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa);  valdused  Austrias, Itaalias, Apuulias; Kreekas; 
Armeenias, Kiliikias; Pürenee poolsaarel.
Marienburgi ordulinnus 
Saksa ordu valdused 14.-15. sajand
Liivimaa haru
1237 ühines Saksa orduga  Mõõgavendade Ordu ja 
muutus selle Liivimaa haruks – Liivimaa Ordu. Ordu 
Liivimaa harule kuulus üle poole Eesti ja Läti alast.
Ordumeistri peamiseks residentsiks oli Riia linnus, 
alates 15. Saj  lõpust  Võnnu.
Territooriumi haldasid käsnikud-komtuurid ja  foogtid , 
kes juhtisid vastavalt  komtuur -ja foogtkondi, mille 
keskuseks olid linnused. 
Olulised sündmused:
1405 -1417 oli Riia peapiiskopkond Liivimaa ordu otsese 
võimu all.
Sõltumatus  Saksa ordust
Vastuolud Riia peapiiskopidega ja Riia linnaga, mis viis 
Liivisõjani ja ordu likvideerimiseni.
Linnuste  meeskond  koosnes ordu reegli järgi koos 
LINNUSED
elavatest rüütelvendadest ja vaimulikest ning 
sõduritest ja teenritest. Rüütleid oli umbes 500, 
kuid nende arv aastatega aina kahanes. 
Ordulinnuses oli korraldatud linnuse majanduse 
juhtimine, ametis olid majandusülemad, 
talliülemad, laekurid,  veski - ja köögimeistrid. 
Posti ja kirjavahetuse eest hoolitses 
kirjamarssal, kelleks oli mõni vanem orduvend. 
Kirjakandjateks olid käskjalad, kelleks olid 
sageli vabatalupojad. Ordu teenistuses olid 
veel mitmesugused käsitöölised, nagu sepad, 
pagarid , kingsepad, rätsepad, keda nimetati 
poolvendadeks,  riietuse  järgi aga 
hallimantlimeesteks. Tähtsal kohale olid 
preestervennad, kes  pidasid  kiriklikke talitusi.’
 Kõige paremini on säilinud, seal juures taastatud 
Narva ordulinnus, üsna palju on alles ka 
Rakvere ordulinnusest. Mõlemad 
rekonstrueeritud muuseumiteks. 
Koosseis
 Ordu eesotsas  seisis  kõrgmeister.
Tema valitses kõiki ordu harusid (Liivimaa, Preisi).
Orduliikmed jagati kolmeks:
Rüütelvennad
Preestervennad
Seersantvennad ehk hallmantlid.
 Lisaks ordu täisliikmetele olid ordus ka ilmikutest poolvennad, kes tegelesid tavaliselt 
käsitöö ja muude madalama taseme majandusülesannetega. Liivimaal on neid 
allikates   mainitud  väga harva.
Sõjajõud
Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu.
Lisaks rüütlitele osalesid sõdades piiskoppide  vasallid  ja kohalik 
rahvas.
Hiljem 15. sajandil asendus sõjajõud suurel määral palgasõduritega.
Hiliskeskaegsed muutused: rüütlite põhitegevuseks olnud 
sõjapidamine asendus vallutatud maade valitsemisega.
Liikmete määramine ordusse
  Nii Preisi- kui ka Liivimaal ei olnud orduvennad kohaliku päritolu. 
Orduvendade järelkasvu eest hoolitsesid Saksamaal asuvad 
komtuurkonnad. 15.-16. Sajandil saavutasid Liivimaa ordurüütlite hulgas 
ülekaalu Vestfaalis sündinud mehed. Paljudest perekondadest ühinesid 
noormehed  orduga mitme põlvkonna vältel. Sotsiaalse pärisolu osas 
domineeris ordu liikmeskonnas alamaadel. Keskaja lõpul kujunes 
aedselt ristirahva sõjalist  teenimist  oma sihiks seadnud 
koroporatsioonist omamoodi hoolekandeasutus, mis pakkus 
seisusekohast äraelamist ja võimete ning õnne korral ka poliitilise 
karjääri võimalust Saksamaa mõisnike noorematele, kodusest 
pärandusest ilma jäänud poegadele. 
Saksa ordu langus kuni tänapäev
14. sajandi algul süüdistati ordut ketserluses, jumalateotamises, vastristituile kirikute 
ehitamise takistamises, koostöös venelaste ja paganatega, kuritegudes vastristitute ja 
vaimulike vastu ja reetmises. Ordu pandi korduvalt  kirikuvande  alla. Ainult suure 
vaevaga suutis ordu oma seisundi säilitada
Saksa ordu languse alguseks loetakse 1410. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud 
Tannenbergi lahingut. 
15. sajandil toimunud Kolmeteistaastase sõja (1454–1467) tagajärjel kaotas Saksa ordu 
Lääne-Preisimaa ja selle Preisimaa haru.
   1562 . aasta järel, kui ka Liivimaa ordu sekulariseeriti, jäigi ordust alles vaid selle Saksa 
haru. 
1809. aastaks sekulariseeriti ordu valdused Napoleon I  käsul  ka Saksamaal, ainult Austrias 
jäid nad püsima. 
Austria Saksamaa koosseisu kuulumise ajal (1938–1945) peatati ordu tegevus, kuid pärast 
Teist maailmasõda see taastus. 
Alates 1929. aastast on Saksa ordu puhtalt vaimulik ordu.
Kasutatud allikad
Kirjandus: 
Klaus  Militzer. Saksa Ordu ajalugu. Tallinn:  Atlex , 2013.
Eric  Christiansen, " Põhjala  ristisõjad", Kirjastus: Tänapäev 2014
Aivar Kriiska, Ain  Mäesalu . Eesti ajalugu I, Avita kirjastus, 2014
Internet :
https://ajaluguorel.wordpress.com/category/uncategorized/
http://www.taskutark.ee/m/saksa-ordu/?auth=dGFza3V0YXJr
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/liivi_soda.ht m
Täname kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Ordust
• Ordu loomine ja selle esimesed aastad
• Saksa ordu õitseaeg
• Saksa ordu valdused 14.-15. sajand
• Liivimaa haru
• LINNUSED
• Koosseis
• Sõjajõud
• Liikmete määramine ordusse
• Saksa ordu langus kuni tänapäev
• Kasutatud allikad
• Täname kuulamast!