Suhtlemine täiskasvanu tasandil ja muudetava käitumise hinnanguvaba kirjeldus (0)

Ülesanne 1. Suhtlemine täiskasvanu tasandil
Ülesande läbiviimise kohaks valisin kooli raamatukogu. Asukoha valikul sai otsustavaks see, et külastades kooli raamatukogu on mul sageli tunne, et olen sattunud tagasi paarikümneaasta tagusesse aega. Tollest ajaperioodist on minu mälestustes säilinud mälupildid pahuratest teenindajatest, kes tegid oma tööd just nagu vastu tahmist. Vahepeal on aga olukord teenindussfääris oluliselt muutunud ja tõsiselt imestama paneb see, kui kauplusesse või asutusse sisenedes rõõmsalt ei tervitata ja meeldivalt ei suhelda.
Kooli raamatukogu külastasin sel põhjusel, et õpikute I osad said läbi ja oli vaja välja võtta II osa eksemplarid. Eelnevalt teadsin , et raamatukoguhoidja meeleolu on heitlik ja oleneb kuuseisust ja jumal teab millest veel.
Töötan väikeklassi õpetajana, kus õpib kaks õpilast. Sügisel laenutasin neli komplekti õpikuid, mis ma tol päeval otsustasingi tagasi viia. Õpikuid tagastades raamatukoguhoidja ärritus, pilkkontakti me ei saavutanud. Ta asus raevukalt lappama paberkataloogi, internetikataloogi ja siis veel suurt märkmikku. Ütlesin teenindajale rahulikut, et kõik õpikud vormistas ta sügisel minu lugejakaardile. See ärritas raamatukoguhoidjat veelgi rohkem. Ta viskas minu lugejakaardi mulle ette ja käratas: „Mhh! Vaata ja kontrolli!“ Säilitasin rahu ja naeratasin. Vastasin: „Tänan! Sügisel õpikuid laenutades Te ütlesite, et kirjutate kõik raamatud minu lugejakaardile!“ Seepeale pobises raamatukoguhoidja pahuralt: „Üks klass jagatakse pooleks, siis veel pooleks ja siis veel pooleks! Mina pean siin järge pidama !“ Mina vastasin rahulikult : „Mina sain sügisel neli komplekti õpikuid ja nüüd ma need tagastan.“ Raamatukoguhoidja sahmis pahuralt edasi. Lappas kataloogi ja vaatas arvutit. Küsisin: „Kas ma võin lahkuda?“ Vastuseks oli ebamäärane mõmin ja näol ebasõbralik grimass . Tänasin ja lahkusin raamatukogust.
Mõtlemisainet ebameeldivast teenindusest jagus mitmeks päevaks. Sain kinnitust sellele, et negatiivselt häälestatud suhtluspartneriga on väga raske kontakti saavutada ja suhelda. Jõudsin järeldusele, et järgmine kord, kui raamatukokku asja on, siis lähen ettevalmistununa. Ettevalmistumise all pean silmas seda, et püüan ennast eelnevalt positiivselt häälestada. Loodan, et negatiivsed ja sapised märkused edaspidi minu enesetunnet ei halvenda. Püüan raamatukoguhoidja pahameelt võtta mitte isikliku solvanguna, vaid kui kogemust. Kõik suhtlemiskogemused ei saagi olla positiivsed.
Ülesanne 2. Muudetava käitumise hinnanguvaba kirjeldus ja kokkuvõtlik soov
Olen autoomanik. Autoomanikul tuleb ikka ette olukordi , kui sõidutada tuleb sõbrannasid, kes ei tea liiklusest ja autode hingeelust midagi. Autode hingeelu all pean silmas seda, et udust ja rõskes autoakent ei pühita palja käega, et uksi ei prõmmita tugevate löökidega kinni ja enne autost väljumist tuleb veenduda, ega möödasõitu ei soorita mõni sõiduk, kes avatud autouksest väljuvale kodanikule otsa võib sõita. Sellised on minu, kui autoomaniku reeglid kaasreisijatele. Talvisel ajal on loomulikult soovitav enne autosse sisenemist puhastada ka jalanõud liigsest lumest.
Järjekordset sõitu alustades tõmbaski sõbranna X autoukse kinni minu arvates liiga kõvasti ja suure mürtsuga. Tavapärase näägutamise asemel ütlesin: „Sa tõmbasid autoukse liiga kõvasti kinni!“ Kokkuvõtliku soovina lisasin: „Tõmba palun ust vaiksemalt!“
Jäin oma sõnumit edastades rahulikuks, neutraalseks ja asjalikuks. Sõbranna ei pahandanud ega solvunud. Ta konstateeris fakti, et juba isa tema lapsepõlves ja abikaasa on juhtinud tähelepanu sellele, et autouksed ei vaja tugevat tõmmet ega inertsi selleks, et sulguda. Meenutasime ühiselt stseeni telesaatest „ Igihaljas vaatemäng“, kus taksojuhiks kehastunud Ita Ever oli samuti hädas reisijaga, kes taksoukse suure pauguga kinni tõmbas. Taksojuht Ever ütles reisijale: „Ära prõmmi, ega see traktor ei ole!“
Enda arvates sain muudetava käitumise hinnanguvaba kirjelduse ja kokkuvõtliku soovi edastamisega edukalt hakkama. Huvitav on jälgida suhtluspartnerite reaktsioone vastavalt kasutatavatele suhtlemistehnikatele. Kokkuvõtteks võib öelda, et nagu küla koerale, nii koer külale.
Kasutatud kirjandus:
1. Krips , H. (2011). Klassijuhtimine. Kuidas saavutada õppivat, sõbralikku ja kokkuhoidvat klassi. Tartu: Atlex .
2. Krips, H. (2011). Konfliktidest ja suhtlemisoskustest õpetamisel ja juhtimisel. Tart: Atlex.
3. Krips, H., Siivelt, P., Rajasalu, A. (2012). Suhtlemine probleemsete õpilastega. Tartu: Atlex.