Loovmäng (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Rakvere Kolledž
Haridusteaduste instituut
AP I
Loovmäng
Juhendaja : Katrin Saluvee
Rakvere 2016
Loovmäng
Mängul on väga oluline tähtsus lapse elus, selle kaudu antakse edasi oma tundeid ja emotsioone ning saadakse teadmisi ümbritsevast maailmast.Mäng annab lapsele elulisi kogemusi, kutsub esile vajaduse väljendada end tegevustes. Üks esimesi mänge lapse elus on Kuku -mäng. Ema paneb käed oma näo ette ja hüüab lapsele “kuku”, imikule meeldib see väga ja ta naeratab. Kuni kolmanda eluaastani mängivad lapsed enamasti üksinda või vanematega. Koos teiste kaaslastega mängides , on lastel sageli vaja leida üksmeel, olla mõistev ja lahendada tekkinud probleeme.
Mäng nõuab lapselt aktiivset mõttetööd. Mängus elab laps üle mitmesuguseid emotsioone ja tundeid. Kõik see omakorda rikastab last, aitab kaasa tema kui isiksuse igakülgsele harmoonilisele arengule. Mängides areneb laps nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Mänguoskus, kui selline on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.
Loovmäng ehk vaba mäng on mäng, kus laps matkib/jäljendab ümbritsevat, eelkõige sotsiaalset tegelikkust. Loovmängu iseloomustab sisu ja ülesehitus. Lapsed saavad oma soovi järgi valida mängu teema, rolli, vajaminevad mänguasjad ja vahendid ning arendavad mängu sisu oma soovi kohaselt. Loovmäng arendab lapse kognitiivseid oskusi ja kõne arengut, rikastab sõnavara ja aitab leida seoseid mängus kasutavate vahendite ja tegevuste vahel. Laps oskab oskuslikult kasutada teadmisi, mis antud mänguks sobivad. Lisaks olemasolevatele teadmistele tekib vajadus uute teadmiste järele. Neid teadmisi saavad lapsed õpetajatelt, mängusõpradelt ja lähedastelt. Loovmängud , mida kollektiivselt mängitakse õpetavad lastele sõbralikkust, käitumise- ja suhtlemisoskust.
Loovmängu struktuur jaguneb järgnevalt: Süžee, sisu, roll, mänguline tegevus. Mängu süžee on igapäevane tegelikkus. Kõike mida laps näeb, kuuleb, tajub ja tunneb, seda ta kasutab ka oma mängudes. Mängusisu sõltub lapse nägemusest ümbritseva maailma suhtes ja selle täpsemast iseloomustamisest. Loovmängus manipuleerib laps mänguasjadega mängimist, erinevaid tegutsemisviise ja matkimist. Oma tegevuses määrab laps ise oma rolli. Mängus võib olla rohkem kui üks tegelaskuju. Selles mängus on oluline arvestada teistega , oma emotsioonidega ja kokkulepitud reeglitega. Kuid kui mängu käigus muutub mängusituatsioon, siis enne paika pandud reeglid muutuvad paindlikult, et mäng saaks rahulikult jätkuda. Laps mõtleb ise välja mängu ja otsib sinna juurde vajalikud mänguvahendid. Mida rohkem laps huvitub mängust, seda enam pakub see talle rõõmu ning huvi.
Kuna loovmängul on teatud iseärasused, siis mängude organiseerimisel tuleb arvestada nendega
1. Kuna laps peegeldab ümbritsevat elu, siis mängu juhendamisel on oluline kujundada lapse suhtumist kujutatavasse.
2. Vastavalt mängu sisule areneb lapse sõnavara ja loovus .
Loovmängudel on ühiskondlik iseloom. Kõik suuremad sündmused ühiskondlikus elus leiavad kohese kajastamise ka laste mängudes. Mäng on tegelikkuse tunnetamise vormiks. Mängus läbimängitu saab lapse jaoks hoopis selgemaks ja mõistetavamaks. Et lapsel üldse saaks sündida oma mõte või idee vajab laps vaikust ja igavust. See võimalus aga võetakse tihti lapselt ära pideva kiirustamise ja tulemustele orienteeritusega.
Lapsel on loovmängu mängimiseks vaja ruumi, aega ja mänguasju. Antud juhul on rühmaõpetaja see, kes hoolitseb, et vastav mängukeskkond oleks loodud. Samuti peab õpetaja arvestama, et mäng on lapse iseseisev vaba tegevus ja juhendamine peab olema suunatud sellel, et säiliks lapse omaalgatus ja iseseisvus . Õpetaja peab juhendama taktitundeliselt, läbimõeldult ja mängusituatsiooni tundes. Loovmängud on eriti tundlikud täiskasvanu sekkumise suhtes. Olulisem on lapse ja täiskasvanu vaheline usaldus. Õpetaja sekkub mängu vaid juhul kui tekib konflikt või probleem. Liikumismängude jaoks on vaja vaba ruumi, lauamängude mängimiseks istumise võimalust ja lauda ning teiste loovmängude mängimiseks on vaja erinevaid nurgakesi. Samuti on vaja erinevate mänguasjade ja vahendite olemasolu, sest see muudab lapse mängu mitmekesisemaks. Lastele tuleks jätta aega mängu loomiseks ja lõpetamiseks.
Loovmäng jaguneb rollimänguks, lavastusmänguks ja ehitusmänguks.
Rollimängus võtab mängija kellegi teise rolli ja vastavalt sellele ka käitub. Sellises mängus on ka pea- ja kõrval rollid. Rolliosad kujunevad mängu käigus. Rollimäng on meelepärane enamus lastele, neile aga kes kahtlevad oma võimetes, võib see mäng ebameeldivust tekitada. Mängu käigus kujunenud rollid ei pruugi alati pakkuda emotsionaalset rahuldust, samas positiivsete kogemuste korral on lapsed avatud uuele. Rollimängudes mängimine õpetab lapsele enesekehtestamist ja oskust mängida koos teiste lastega. Eriti armastavad lapsed mängida ema ja isa ning jäljendada nende tegevusi. Neist rnängudest tuleb välja kuidas lapsed reaalset maailma näevad ja millised on tihti lugu peresuhted.
Lavastusmäng- kasvab välja rollimängust, milles kujutatakse konkreetseid isikuid ja sündmusi. Aluseks võib olla muinasjutt või multifilmikangelane. Kõige enam juhendamist vajavaks loovmänguks on lavastusmäng ja seda mängitakse aiarühmades. Oluline on, et õpetaja suudaks kaasata sellesse mängu kõik lapsed. Lavastusmängude käigus areneb lapse
kuulamis-, jutustamisoskus ja täieneb sõnavara. Rolli- ja lavastusmängud arendavad lapsel loovvõimet, eneseväljendamis oskust ja esinemisjulgust. Areneb mõtlemine, laienevad teadmised ja lisandub koosmängimise oskus.
Ehitusmängus kasutab mängija mitmesuguseid materjale ja esemeid ning ehitab nende abil midagi (laev, maja).
Loovmängu peamine ülesanne on lastevaheliste suhete arendamine, ideede laiendamine ja süvendamine. Seega, peab meeles pidama, et laps kannab saadud teadmised, muljed ja kogemused vaid siis oma mängu, kui need pakuvad lapsele huvi, on emotsionaalselt köitvad ja loovad soovi mängida. Oluline on anda lapsele tegutsemisvabadus, vajaminevad vahendid ja julgustada last olema loov. Igavus paneb lapsed tegutsema ja välja mõtlema väga huvitavaid mänge ja tegevusi.
LOOVMÄNG
Lähme laevareisile
Tegevuse eesmärgid:
Laps mõtleb välja loovalt jutukese.
Lapsel areneb eneseväljendusoskus.
Vahendid:
Õhuke sinine riie, paat (volditud), mänguasjad (konn, lind, kala...)
Ettevalmistus:
Eelnevalt on iga laps voltinud endale paadi õpetaja juhendamisel. Õhuke riie on laotatud lauale “veekoguks”. Teisele lauale on pandud mänguasjad, mille hulgast saab laps valida endale meelepärased.
Nüüd läheb iga lapse paat reisima. Õpetaja käib lapse juurest lapse juurde ja kuulab tema lugu.
Kasutatud materjal:
https://www.tlu.ee/opmat/rk/2009/Lehte%20Tuuling%20-%20RKA6022%20M%E4ng%20ja%20lapse%20areng/5.%20teema/MANGULIIGID.pdf
http://www.eetika.ee/sites/default/files/eetikakeskus/kulvi_teder._loovus.pdf
Meheks, isaks ja härrasmeheks. Atlex (57 – 66); Niiberg, Moodle õppematerjal 5,pt “Mäng on mehe tõsine töö”.
Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses. Pt. Laste mäng ( lk. 28-34).
Laps ja Lasteaed . Lasteaiaõpetaja käsiraamat. (lk 154-171), (2005). Koost . Kivi, L., Sarapuu, E. Tartu: Kirjastus Atlex
Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Eve Kikas (lk 120-137)
Mäng kuueaastaste laste klassis H. Sarapuu (1988)
http://www.lasteaed.net/2011/12/11/loovmang/