Mängu arenguetapid (0)

Tallinna Pedagoogiline Seminar
Alusharidus päevane õppeosakond
Triin Miil
LÕ-22
MÄNGU ARENGUETAPID
Mängu ja lapse arengu referaat
Juhendaja : Pärje Ülavere
Tallinn 2006

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
SÜMBOLMÄNG VÄIKELAPSE EAS 5
ROLLIMÄNG 6
KOKKUVÕTE 7
KASUTATUD KIRJANDUS 8

SISSEJUHATUS

Lapsepõlv ja mäng on lahutamatud mõisted - mäng kuulub lapse olulisimate tegevuste hulka. Palju on vaieldud selle üle, miks lapsed üldse tahavad mängida. On leitud, et mäng on eelkõige laste meelelahutus ja vaba aja veetmise viis. Samuti on leitud, et laps mängib oma tegevustes läbi mitmeid ebakindlaid seiku ja hirme . Kultuurilise-ajaloolise teooria kohaselt mängib laps seepärast, et tahab olla ja käituda nagu täiskasvanu. Mängu teooriates on viimastel aastatel esitatud mõte, et lapse mäng ei ole vaid lõbu, meelelahutus ja ajaviitmine, vaid ääretult oluline tegevus, mis omab lapse arengus erakordset tähendust. Seepärast ongi rõhutatud, et mäng on lapseea põhitegevus ja lapse edasise käekäigu oluline mõjutaja. Minu töö räägib väikelapse mängust, sümbolmängust ja rollimängust.
MÄNG VARAJASES EAS
Mitmed olulised mängu eeldused tekivad lapse varsemate tegevuste—ema-lapse suhtlemise ja esemelise tegevuse—käigus täiskasvanu juhendamisel ja temaga koos tegutsedes. Väikelapse tutvumismängu sisuks esimesel eluaastal on käte- jalgadega vehklemine ja siputamine, käte näo juurde tõstmine, nende vaatlemine ja sõrmede suhupistmine. 1
Mäng oma hälega on imiku jaoks armastatuim mänguviis, mis on alati käepärast ja vanematest sõltumatu. Vanemad võivad pakkuda head eeskuju sellisteks mängudeks. Vanuse kasvades muutub mäng üha tähtsamaks vahendiks lapse ja vanema interaktsioonis. Vanematel on mängudes kanda tähtis vahendusfunktsioon: mängu kaudu nad vahendavad lapsele ümbritsevat maailma, toovad lapseni esemeid ja mänguasju, tutvustavad mitmesuguseid tegevusi ning on lapse jaoks oma käitumisega matkimise objektiks . 2
Ema ja lapse interaktsiooni on täpsemalt vaadeldud ka kõne omandamise seisukohalt lähtudes. Selgus, et esmalt õpib laps eset tundma, seejärel juhub täiskasvanu tähelepanu objektile ja tema nimetusele. Seda mida ema teeb saadab kõne, et laps omandaks asja paremini. Mäng muutub järjest mitmekesisemaks ja keerulisemaks.
Teisel eluaastal tuleks last järk-järgult suunata mängima korraga mitme mänguasjaga ja erinevalt, näiteks topse üksteise sisse ladudes, karpe avades. Oluline on niisuguste mängude mängimine, milles leitakse võimalus last lõbustada ja teda naeratama panna.
Esemese eluaasta lõpul on laps võimleine ümbritsevas maailmas orienteeruma ja mitmeid esemeid käsitsema. Lapsed on selgeks saanud esemete funktsioonid- näiteks tass on selleks, et teda suu juurde viia ja sealt juua. Lapse toimingud mitmesuguste esemetega täiustuvad üha ja tema toimingutesse ilmuvad kujutlused. Laps hakkab imiteerima mitmesuguseid tegevusi, näiteks joomist tühjast tassist, kammimist jne. seega ilmuvad lapse mängu esimesed kujutlused kas žestide või kõne näol.3

SÜMBOLMÄNG VÄIKELAPSE EAS

Sümbolmäng saab tekkida ainult täna keele ja mõtlemise arengule. Laste sümbolmängu uurijad eristavad mängus nelja komponenti:4

Detsentreerimist ehk suhte loomist teiste mängijatega.

Seksventeerimist ehk kombinatsioonide järjestamist.

Esemete asendamist.

Dekontekstualiseerimist ehk fantaasiaolukordade loomist.
Detsenteerimine mängus tähendab enesele suunatud tegevuse üleviimist teistele. Mängija hakkab üha enam oma mängu võtma teisi, eelkõige ema, nukku, loommänguasju. Testele suunatud tegevus võib olla kas aktiivne või passiivne. Passiivse vormi puhul laps esineb tegevuse läbiviijana ja nukk , mängukoer või ema on tegevuse passiivsed vastuvõtjad. Aktiivse vormi puhul omistatakse teutsemisvõime teisele isikule või esemele, näiteks laps paneb kammi nuku kätte või hoiab peeglit, et nukk või ema saaks ennast peeglist vaadata. 5
Sekventeerimises muutuvad mängu kujutlused üha loogilisemaks ja omavahel seostatumaks. Järk-järgult lisanduvad mängu toimingute kombinatsioonid, st kahe või enama toimingu sooritamine , mis on suunatud ühele ja samale vastuvõtjale. Siin võib omakorda teha vahet järjestamata ja järjestatud kombinatsioonidel. Järjestamata kombinatsioon ei eelda toimingute vahel loogilist järjestust. Näiteks paneb nuku voodisse ja alles siis riietab ta lahti. Järjestatud kombinatsioon peegeldab loogilist seost kahe või enama toimingu vahel. Näiteks kallatakse tassi ja siis alles juuakse tassist. 6
Dekontekstualiseerimiseks nimetatakse käitumist, mis sõltumata kontekstist on võimeline looma fantaasiaolukordi ja ette kujutama nii objekte kui ka tegevusi. Mängukogemused eelmistest kuudest aitabad kaasa sellele, et laps hakkab oma mängudes võtma endale rolle. Rolli võtmisest annab kõigepealt märku see, et laps nimetab ennast oma nimega. Näiteks Triin läheb nukuga kinno. Laps otsib sarnasust enda toimingute ja täiskasvanu toimingute vahel ning püüab käituda nagu täiskasvanu. 7

ROLLIMÄNG

Rollimängu eelduse on järgmised:

• Mängus hakatakse kasutama esemeid, mis asendavad reaalseid esemeid jamida nimetatakse vastavalt nende mängulisele tähendusele;
  
• Mängulised toimingud hakkavad üha enam vastama tegeliku elu loogikale;
  
• Laps hakkab oma toiminguid võrdlema täiskasvanute toimingutega ja vastavalt sellele ka ennast täiskasvanuna nimetama;
  
• Laps soovib mängida iseseisvalt, täiskasvanust edaldi, kuid eelkõige siiski nii, nagu tegutseb täiskasvanu.8
  

Rollimängu iseloomustab laste suur väljenduslikkus ja emotsionaalsus ning asendud. Ja kujuteldate esemete ja tegevuste kasutamine. Rollimängus on kõige olulisemad roll ja mänguline olukord.9
Rollimängus võtab laps endale mingi osa ja on seega keegi teine sellele teisele iseloomulike olukordadega. Laps matkib mõnda inimest või olendit nii toimingutes kui kõnes, kasutades reaalseid ja kujutletavaid esemeid.
Krista Kivisalu on oma artiklis „Miljon mängu eest“ öelnud: „Kes unustab lapsel kunu kooliminekuni rollimänge mängida lasta, riskib sellega, et tema järglasest kasvab vastutusvõimetu äpu ja egoist“. 10Nii see tegelikult ka on, laps peab lapsepõlves läbi mängima võimalikult palju rolle, et tulevikus hakkama saada.
Näiteks saab väga edukalt lapsega mängida seda kuidas poes käia. Esialgu tuleks teha nimekiri, mida üldse poest vaja oleks. Seejärel tuleb poodi minna. Riiulitelt valitaks eelnevalt kirja pandud kaup ja siis minnakse kassasse. Peale poes käikku saab laps ise kodus poe üles seada. Ja kogu selle olukorra uuesti läbi mängida. 11
Hea on rollimänge läbi mängida ka läbi näitemängu. Siis saab laps läbiproovida ka neid rolle, mida võib olla oma fantaasias ei oska ette kujutada, kuid õpetaja abiga saab kõigist raskustest üle.

KOKKUVÕTE

Esimesed mängud on mängud oma kehaga , käte-jalgadega ja häälega, seejärel mängukannidega. Mängides mänguasjadega ja mitmesuguste teiste esemetega, õpib laps tundma nende omadusi ja seda milleks miski vajalik on.
Sümbolmäng on lastele iseloomulik ja omane tegevus, mis saab alguse teise eluaasta teisel poolel. Sellel perioodil hakkab laps ümber nimetama esemeid. Ning samuti loob asjadest oma fantaasiapildi. Esialgu mängib laps üksi, kuid ajapikku liituvad tema tegevustega ka ema ning mänguasjad.
Rollimäng on draamamäng ja selles mängus saab laps läbi mängida kõik teda huvitavad rollid. Muidugi tuleb mängus ka matkida inimesi ja olendeid isegi esemeid, kuid edaspidises elus on sellest ainult kasu. Täna rollimängudele hakkab laps paremini mõistma ümbritsevat maailma ja üldse täiskasvanute elu.

KASUTATUD KIRJANDUS

„Miljon mängu eest“ Krista Kivisalu „Pere ja Kodu“ September 2006

„Laps ja lasteaed “ AS Atlex 2005 Tartu

„Laps ja mäng“ Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997

„Päev-päevalt targemaks“ Kadi Lukanenok, Ene Mägi AS ajakirjade kirjastus 2005

„Näitemängutark“ Lehte Hainsalu , Piret Tagel Atlex Tartu 2006
1 „Laps ja lasteaed“ AS Atlex 2005 Tartu lk 158
2 „Laps ja mäng“ Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 lk 115
3 „Laps ja mäng“ Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 lk 118
4 „Laps ja mäng“ Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 lk 122
5 „Laps ja mäng“ Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 lk 122
6 „Laps ja mäng“ Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 lk 127
7 „Laps ja mäng“ Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 lk 129-130
8 „Laps ja mäng“ Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 lk 132
9„Laps ja lasteaed“ AS Atlex 2005 Tartu lk 161
10„Miljon mängu eest „Pere ja Kodu“ September 2006
11 „Päev-päevalt targemaks“ Kadi Lukanenok, Ene Mägi AS ajakirjade kirjastus 2005