Õpetaja kui koolimeeskonna liige ja arengu suunaja (0)

Õpetaja kui koolimeeskonna liige ja arengu suunaja
Tunnete end alaväärsena, vaevatuna, süüdistatuna kõigis ühiskonna pahedes? Siis olete ilmselt õpetaja. - Times Educational Supplement(‘Times’i hariduslisa)(1997)
Õpetaja on tavaline inimene, kes kuulub kooli nagu iga teinegi inimene oma töökohta. Tavaliselt arvatakse, et õpilaste haridus sõltub eelkõige õpetajatest, nende tegutsemisest ja mõtlemisest, kuid tegelikkuses vastab see ka tõele. Enamasti võetakse koolidesse tööle sellised õpetajad, kellel on paremad oskused ette näidata. Kahjuks aga ei väärtustata õpetaja tööd, sest on selgunud, et õpetamistingimused on aastatega halvenenud. Koolielu mõjub õpetajatele stressitekitavana ning enamasti kogunevad kooliga seotud probleemid just õpetajate õlgadele ning selle tõttu ei saagi nad oma tööst rõõmu tunda. Kuid kuidas parandada õpetajate olukorda koolis ning kuidas nad saaksid ikkagi koolimeeskonna liikmeks? Samas peaks ka sellele probleemile lahenduse leidma, et kuidas nad saaksid koolide arengut muuta?

Õpetajate olukord

Õpetaja amet on rutiinne töö, mille tagajärjeks võivad olla ülekoormus ja piiratud võimalused. Õpilaste õpimotivatsiooni aitab tõsta see, kui õpilased on kaasatud aktiivsemalt kooliellu. Kuna õpetajad on ikkagi tavalised inimesed, siis kahjuks iseloomustab nende hingelist seisundit ja ka nende õpetamist ebakindlus - kas nad on ikkagi midagi korda saatnud või ei. Õpetajad peavad parimaks tasuks õpetamise eest seda, kui nad saavad õpilastega kontakti ning õpilased saavad nende seletatud teemadest aru. Koolidesse on vaja muutusi, kuid enamik õpetajaid ei jaksa seda teha, sest neil on endil liiga palju tööülesandeid, millega tegeleda. Koolide haridustase on langenud, kuid kahjuks ei ole inimesi, kes selle probleemiga tegeleksid. Õpetajad tunnevad , et kui nad ei suuda taset tõsta, siis ei ole nende tööst mingitki kasu, sest õpetajatööks on enamasti kõige hea eest seismine ja õpilaste eest vastutamine . Õpetajatel napib aega isegi tundide ettevalmistamiseks, sisukateks aruteludeks, mõtlemiseks ning lihtsalt puhkamiseks. Tavaliselt saavad probleemid alguse sellest, et õpetajakoolitus ei anna õpetajatele teadmisi tegeliku olukorra kohta klassiruumis ning ka see, et algajad õpetajad on oma muredega üksi ning ei tee vanemate kolleegidega koostööd. Selle tõttu ei teki aga ühistöö traditsiooni. Algajad õpetajad on enamasti iseseisvad ja enesekindlad ega suhtle vanemate kolleegidega. Samas peaksid aga algajad õpetajad suhtlema rohkem oma kolleegidega, sest kõige rohkem saaksid õpetajat toetada kaastöötajad, kelle abile saaks loota , kui seda on kõige rohkem vaja.

Muutuste tulek

Tavaliselt on muutused paratamatud, kuid nad on ka vajalikud, ainuüksi ka sellepärast, et suur osa õpilasi on kodust võõrdunud, õpib halvasti või langeb koolist välja. Nende probleemidega oleks vaja ilmtingimata tegeleda, sest muidu muutuks kool õpilaste jaoks tähtsusetuks ning neid ei olekski enam vaja. Muutusi on vaja ka sellepärast, et paljud õpetajad on pettunud , tüdinud ja lootust kaotanud. See probleem on tingitud sellest, et nad ei puutu kokku uute ideedega ja neil on vähe arenguvõimalusi. Probleemide aluseks on ka see, et paljud algajad õpetajad ei suhtle oma kolleegidega nii tihedalt kui vaja. Neid probleeme aitaks lahendada see, kui õpetajad osaleksid rohkem seminaridel ning arendama meeskondlikku tööd. Õpetajad peaksid muutuma enesekindlamateks ning aktiivsemateks oma toimingutes. Õpetajad peaksid olema pühendunud ning arendama end pidevalt. Samuti peaksid õpetajad tegema tihedamat koostööd lapsevanematega.

Professionaalsuse teelahkmel

Õpetamine on nii vaimne kui ka hooliv tegevus. Õpetaja amet on küllaltki keeruline, sest õpetada tuleb pingelises, sotsiaalses ja poliitilises olukorras ning see elukutse nõuab kõrget emotsionaalset intelligentsi. Õpetajatöö eeldusteks on professionaalsus, mõtlemine, planeerimine, juhtimine ja teistega suhtlemine . Õpetajaks saada tahtev inimene peab enne hoolega mõtlema, kas see amet ikka sobib talle või ei. Õpetajat võib nimetada koolimeeskonna liikmeks ja arengu suunajaks, sest ta on inimene, kes kuulub kooliellu, suhtleb tihedalt oma kolleegidega, aitab õpilasi ning on hea ja hooliv inimene, kellele meeldib teistele enda teadmisi jagada ning ka ise selle kaudu uusi teadmisi saada.
Kasutatud allikas
Fullan, M. 2006.Uudne arusaam haridusmuutustest. II ptk: Haridusmuutus kohalikul tasandil. Tallinn: Atlex .
2