Nahk (1)

SISSEJUHATUS
Mis on inimese suurim organ? Selle küsimusele vastus on nahk. Nahk koosneb tuhandetest osadetest. Siia kuuluvad higinäärmed, rasunäärmed, närvilõpmed, karvanääpsud, kollageenkiud, veresooned , rasvarakud ja poorid .
Tõsiselt nahk on inimese suurim organ ning tema põhiülesanne on organismi kaitstmine. Teine tähtisülesanne on kehatemperatuuri reguleerimine. Kolmandaks nahk reageerib valule, puudutustele ja survele.
Nahata inimene ei saa elada. Isegi tähtsusetu nahakahju võiks olla haiguste põhjuseks.
1. NAHA EHITUS
Nahk jaotatakse neljaks funktsionaalseks piirkonnaks (joonis 1)

Epidermis e. Marrasknahk ,

Derma e. Pärisnahk,

Nahaderivaadid (karvanääpsud, rasunäärmed, aro- ja ekriinsed higinäärmed),

Nahaaalune rasvkude .
http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/nahatyyp.ht m
Epidermis koosneb järgmistest kihtidest (joonis 2):

Sarvkiht (stratum corneum)

Sõmerkiht (stratum granulosum),

Ogakiht (stratum spinosum)

Basaalkiht (stratum basale)
http://www.ratbehavior.org/images/Epidermis.jpg
Peamiseks rakutüübiks epidermises on keratinotsüüdid, mis moodustavad ligikaudu 85% marrasnaha rakkudest. Melanotsüüte on epidermises veidi alla 1% ja Langerhansi rakke 5% piires. Peale selle on dermas rohkelt Merkeli rakke. Epidermise põhiliseks struktuuriproteiiniks on keratiin . Ainus paljunemisvõimeline epidermise kiht on basaalkiht. Basaal- ja ogakiht moodustavad nn. Malpighi kihi.
Normaalses epidermises jaguneb basaalne keratinotsüüt umbes 1 kord iga 13 päeva järel. Oma teekonnal basaalkihist stratum corneumi `i suunas muutuvad epidermaalsed keratinotsüüdid mitoosivõimelistest tuumadega rakkudest tuumata sarvkihirakkudeks. Sügavamates epidermise kihtides on keratinotsüüdid piklikud, ülespoole nihkudes aga lamenevad ja päris ülemistes sarvkihi osades on õhukeste helveste sarnased.
Aeg, mille jooksul rakk lahkub basaalkihist, jõuab naha pinnani ja deskvameerub – nn. rakkude transiitaeg – on 26-28 päeva. Terve naha korral on täielikult keratiniseerunud rakkude deskvamatsioon ja uute rakkude produktsioon basaalkihis omavahel tasakaalus. (Roosalu 2006: 241)
1.1 DERMA
Derma põhiosa moodustab kollageen , peamiselt kollageen-III. Vastavalt kollageenkiudude mõõtmetele ja paigutusele jaotakse pärisnahk:

Papillarderma,

Retikulaarderma.
Peenemaid kollageenkiude sisaldav papillaederma on õhuke, moodustades ligikaudu 1/10 pärisnaha paksusest. Retukulaarderma peamisteks komponentideks on nii kollageen- kui ka elasted kiud. Retukulaarderma läheb märkamatult üle nahaaluseks rasvkoeks.
Kolmaks peamiseks rakutüübiks pärisnahas on kollageeni produtseerivad fibroblastid , makrofaagid ja nuumrakud . Dermas on tihe vere- ja lümfisoonte ning perifeersete närvilõpmete võrgustik. ( Kaur 1999: 4)
2. MELANOTSÜÜDID JA MELANIIN
Näha värvus sõltub hemoglobiini , korotenoidide ja melaniini hulgast. Peamiseks värvuse määrajaks on melaniin.
Inimesel eristatakse kahte pigmentatsiooni tüüpi:

Konstitutsionaalne, on määratud geneetiliselt, ja

Fakultatiivne e. indutseeritud e. päevitus
Melaniin sünteesitakse melanotsüütides. Melanotsüüte on praktiliselt kõikides kududes, rohkem leidub neid aga epidernises, karvanääpsudes, pärisnahas, silmas, veresoonte ja närvide ümbruses.
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/dd/Illu_skin02.jpg/180px-Illu_skin02.jpg
Inimese epidermises on umbes 2 x 10/9 melanotsüüti. Kõige tihedamalt on melanotsüüte näol ( 2900 +/- 249 mm2) ja genitaalpiirkonnas, märksa vähem aga õlavarte nahas (1100 +/- 215 mm2). Päikesele eksponeeritud nahas on melanotsüüde arv ligikaudu kaks korda suurem kui mitteeksponeeritud nahas. Erinevate rasside ja sugude esindajatel on melanotsüütide arv enam-vähem ühesugune. Mustanahalistel on aga ühe basaalraku kohta 400 melanosoomi, mis on neli korda rohkem kui valgetel. Vananedes melanotsüütide arv väheneb, ligikaudu 6-8% iga 10 aasta kohta.
Melanotsüüdid on dendriitidega rakud epidermise basaalkihis. Eristatakse sekretoorseid ja mittesekretoorseid melanotsüüte. Naha melanotsüüdid on sekretoorsed melanotsüüdid ning funktsioneerivad naga üherakulised näärmed. Melanotsüüdid produtseerivad melanosoome, mis lähevad ümbritsevatesse keratinotsüütidesse. Üks melanotsüüt varustab melanosoomidega umbes 36 keratinotsüüti.
Mittesekretoorsed melanotsüüdid ei anna oma melanosoome ära, vaid paigutavad neid perinukleaartsoonist dendriitidesse ja tagasi. (Kaur 1999: 6)
3. PÄEVITUS
Päevitus mõjutab oluliselt UVK ( ultraviolettkiirgus ) bioloogilisi efekte . Epidermaalsel melaniinil on kaitsetoime: mida suurem on naha melaniinisisaldus, seda vähem kahjustab DNA
Päevitus on melaniini produksiooni suurenemise tulemuseks. UVB-kiired (UVB - kiired 290-320 nm) toimel tekib melanotsüütide proliferatsioon nii riietega kaetud kui ka katmata kehaosadel.
Pigmenteerumisprotsessis eristatakse 2 faasi:

Vahetu naha tumenemine (kiire päevitusfaas)

Hiline päevitusreaktsioon
Vahetu naha tumenemine tekib mõne sekundi jooksul UVA (UVA-kiired 320-400 nm) ja nähtava valguse toimel ning kestab mõnest minutist mõne tunnini. On enam märgatav rohkem pigmenteerinud nahaga inimestel.
Hiline päevitusreaktsioon algab 2-3 päeva pärast UVB ja UVA toimel, on kõige intensiivsem 4-10 päeva möödudes ja kestab keskeltläbi 30 päeva, s.o. epidermise uuenemiseks vajalik aeg, v.a. väike osa, mis jääb eluks ajaks. (Kaur 1999: 8)
LASTELE
Nahk on meie kõige suurem elund . Nahk ka­tab ja kaitseb meie keha, aitab hoida kehasooja.
Naha osadeks on ka karvad ja küüned. Kõi­ge õhem on meie nahk laugudel ja kõige pak­sem jalataldadel.
Nahk on kahekihiline: pindmine on marrasknahk ja selle all pärisnahk.
Naha all on polstrina rasvakiht, mis kaitseb meid teataval määral külma eest ja annab keha­le ümarad vormid.
Tervest ja puhtast marrasknahast haigusi tekitavad mikroobid ja paljud ained läbi ei tungi.
Marrasknahk kui kõige pindmisem kehate kulub ruttu. Seepärast marrasknaha rakud aina uuenevad ja vanad rakud irduvad, moodustades üle keha nähtamatu mustuse kihi. 10-12 aastanelaps peseb nädalas umbes 100 grammi niisugust «vana nahka» maha.
Marrasknahaga on seotud inimese keha vär­vus. Neegritel on nahk peaaegu must, hiinlastel kollakas , meil valkjasroosa.
Nahale annab värvuse marrasknahas asuv värvaine ehk pigment melaniin. Päikesekiirguse toimel tekib melaniini juurde, inimene päevitub. Päevitus kaitseb meie keha liigse päikesekiirguse eest. Heledanahalistel ei teki melaniini kuigi palju.
Seetõttu ei talu me hästi päikest ja võime saada päikesepõletusi. (Vaasna 1993: 10)
Heleda nahaga inimeste kehal leidub sageli väikseid tumedamaid laigukesi - need on tedretähed. Suvel on tedretähed päikese­kiirguse mõjul tumedamad. Vastsündinu nahal olevad tumedad sünnimärgid ei kao. Lapse nahavärv sõltub teme vanemate nahavärvust. Heledat värvi nahk on õrnem kui tumedat värvi nahk.
Et ennast päikesekiirte eest kaitsta, toodab nahk suurel hulgal melaniini. Nahk muutub tumedamaks, päevitub. Kui liiga kauaks päikese kätte jääda, siis tekib nahapõletus. Nahk sureb ja kestendab ning koorub maha. Mõne päevaga kasvab asemele uus nahk. Kui ilm on kuum, keha soojus tõuseb ja me hakkame higistama. Higi voolab pooridest välja ja jahutab keha. Kui meil on külm, siis hakkab nahk punetama, ihukarvad tõusevad püsti ja me väriseme – tekib « kananahk ». Püsti tõusnud karvad sulevad poorid ja soojus jääb keha sisse. Külmavärinaid tekitavad lihased, mis hakkavad sooja saamiseks liikuma. Mõnikord tekib «kananahk» hirmust. Kui hirm möödub, siis poorid avanevad ja me higistame.
Peopesade ja jalataldade nahk on tavalisest paksem . Kui me jääme kauaks vette, muutub see nahk üleni kortsuliseks. Vanniskäigu ajal imeb nahk ennast vett täis nagu käsn. Nahk on muutunud hästi pehmeks ja kortsuliseks. Ka küüned on hästi pehmed . Kui on vaja küüsi lõigata, siis tuleb seda nüüd teha, sest lõikamine on palju kergem. ( Saul 2007: 16)
KOKKUVÕTE
Nahk on inimese keha kattev mitmekihiline elund, millel on kaitse- ja eritusülesnne ning mis talitleb meeleelundina.
Nahk jaotatakse neljaks funktsionaalseks piirkonnaks: marrask-, päris- ja nahaderivaadid ja nahaaalune rasvkude.
Terve nahk on haigustekitajatele läbimatu ning mikroobidele ebasoobiv elukeskkond.
Nahk kaitseb nii UVK ohtlikkust kui ka erinevate kahjustavatest toimetest.
KIRJANDUS
1.Vaasna, Tiiu 1993. Sinu keha. Tallinn: Valgus
2.Saul, Anne 2007. Pildiraamat inimese kehast. Tallinn: Sinisukk
3.Roosalu, Meele 2006. Inimese anatoomia. Tallinn: Kalibri
4.Kaur, Sirje 1999. Naha päikesekahjustused. Tartu: Atlex
5. e-dokument: http://www.ratbehavior.org/images/Epidermis.jpg
http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/nahatyyp.ht m
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/dd/Illu_skin02.jpg/180px-Illu_skin02.jpg
11