Pedofiilia (0)

SISUKORD
SISSEJUHATUS ................................................................................................ 3
AJALUGU (MINEVIKUST TÄNAPÄEVANI) ................................................ 4
PEDOFIILIA PÕHJUSED .................................................................................. 6
RAVI .................................................................................................................. 7
STATISTIKA ..................................................................................................... 8
KOKKUVÕTE ................................................................................................... 9
KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................... 10
SISSEJUHATUS
Pedofiilia on täiskasvanute psühholoogiline häire, mis väljendub seksuaalses kiindumuses lastesse. Selle alla kuulub ka efebofiilia (sksuaalne kiindumus puberteedi - ealistesse) ja mõnikord ka kronofiilia (seksuaalne kiindumus endast tunduvalt noorematesse isikutesse). Pedofiilne käitumine algab üldjuhul murdeeas või kahe-kümnendate eluaastate alguses ja jäljendab sageli kurameerimist. Pedofiilid lähenevad pigem sellistele lastele, kes näivad olevat üksikud, depressiivsed või oma vanematega tülis, kuid samas võivad nad ka püüda lapsevanemate usaldust võita. Vaatamata sellele, et on mitu bioloogilist ja psühholoogilist teooriat, ei ole pedofiilia põhjused täpselt teada. Kalduvus pedofiiliale võib areneda väga varases eas, isegi enne sündi. Samas võib tegemist olla ka geneetilise eelsoodumusega . Kindlasti on häire seotud meessuguhormoonidega (androgeenidega), kuigi pedofiilidel ei ole leitud püsivat hormonaalse tasakaalu häiret.
AJALUGU (MINEVIKUST TÄNAPÄEVANI)
Läbi ajaloo on teada palju juhtumeid, kus täsikasvanu võtab omale seksuaalpartnerik alaealisi.
Alustades kasvõi Vana- Kreekast , kus oli kombeks meesõpetlastel võtta omale partneriks noori poisse. Õpipoisid viibisid oma „õpetaja“ juures kuni täisealiseks saamiseni . Selle õpiperioodi jooksul jagas õpetaja oma voodit õpipoisiga. Teadaolevalt noorim õpipoiss oli 5-aastane.
Koraanis mainitakse, et porhvet Muhammed võttis omale naiseks 6-aastase tüdruku, olles ise juba sel ajal küpses eas.
Orjapidamise ajast oli levinud noorte tütarlaste ostmine toateenijateks ning on teada, et noorukite seksuaalne kasutamine nende „peremehe“ poolt oli suhteliselt tavaline.
Aasia riikides on tänapäevani kombeks oma laps pärast sündimist ära anda abikaasaks. Paljudel juhtudel on tegemist enamvähem samaealise lapsega ning põhjuseks eelkõige majanduslikud kaalutlused. Kuid on teada ka juhtumeid, kus lapseeas tüdrukud pannakse mehele täisealistele ning sunnitakse tema juurde elama minema.
Pedofiilia mõiste võeti kasutusele alles 1886 . aastal saksa psühhiaatri Richard von Krafft- Ebing’i pool. Ta pani kirja pedofiiliadefinitsiooni: tegemist on 1)eksklusiivselt 2) eel- või varapuberteedis lastele suunatud 3) ajas püsiva seksuaalse tegevusega . See definitsoon on põhijoontes kehtiv ka tänapäeval.
Mõiste „pedofiilia“ võeti laialdaselt kasutusele 20. sajandi alguses ning seda kasutati paljudes populaarsetes meditsiinilistes sõnaraamatutes. 1952. Aastal lisati see mõiste raamatusse „Vaimsete häirete diagnostika ja statistika käsiraamat“. Peaaegu 30 aastat hiljem ilmus selle raamtu kolmas osa, kus olid märgitud juba ka pedofiilia kitsamad ja täpsemad alaliigid : efebofiilia ja kronofiilia.
Kaasaegse pedofiilia mõiste tõi esile 1950ndatel aastatel USAs tegutsenud uurija Kinsey koos abikaasaga, kelle palju kõmu tekitanud uurimistöö inimese seksuaalsusest sisaldas märkmeid ka lapseealiste seksuaalsusese kohta ning seksuaalaktide mõjust neile. Pärast uurimustöö avalikustamist hakkasid paljud riigid karistuseadustikesse siise viima muudatusi, mis määrasid isikute vanuselised piirid seksuaalse tegevuse osas. Praeguseks enamlevinud vanus on 14 aasta, kuid paljud riigid on lisanud ka klausli, mis määrab, et 14-18 aastase isikuga seksuaalakt tohib toimuda temast vanema isiku puhul vaid siis, kui vanusevahe ei üleat 3-5 aastat. On ka riike, kus piiramatu vabaduse piiranguks on 21 eluaastat, enamlevinud on 18 aastat sünnist.
Pedeofiilidele pole selline seadusemuudatus meeltmööda ning nad üritavad igal võimalikul moel end õigustada. Maalima suurim pedofiilide ühendus NAMBLA ( North - America Man/Boy Love Association), milles on üle 12 000 liikme, on aastakümneid proovinud alandada legaalset seksuaalvanust tegutsedes väga aktiivselt poliitilises lobbys. Momendil on aktiivse rünnaku all vanuse alandamine 12-eluaastani, kuid eesmärk on vanuse alandamini 8 või isegi 6 aastani.
PEDOFIILIA PÕHJUSED
Vaatamata sellele, et on mitu bioloogilist ja psühholoogilist teooriat, ei ole pedofiilia põhjused täpselt teada. Kalduvus pedofiiliale võib areneda väga varases eas, isegi enne sündi. Ka ajutegevuse häired võivad vallandada niisuguse käitumise.
Seksuaalsete väärtegude riskifaktorid sisaldavad emotsionaalset väärkohtlemist lapseeas, konflikte perekonnas, lapseea käitumis-häireid (juhtimishäire), narkootiliste ainete kuritarvitamist ja isiksusehäireid (eeskätt asotsiaalne isiksus). Ühe teooria kohaselt kompenseerivad pedofiilid oma võimetust astuda seksuaalsesse vahekorda. Nad otsivad seksuaalseid suhteid lastega, sest sellised suhted on rohkem nende kontrolli all kui suhted täiskasvanutega.
RAVI
Praeguseks korraldadakse pedofiilide ravi USA osariikides seadustega vastavuses, kuid programmid ei ole kuigi populaarsed ega hästi rahastatud. Avalikkus on pigem huvitatud laste kaitsmisest ahistajate eest kui ahistajate aitamisest.
Terapeudid on proovinud mitmesuguseid lähenemisviise: 1) pedofiilia käsitlemine posttraumaatilisee stressi vomina, mis on tekkinud laste väärkohtlemisest; 2) pedofiilia on sõltuvus ning pedofiilid jagatakse 12-astmelisse tugigruppi. Kumbki meetod pole korralikult kontrollitud ja need pole ka laialdaselt kasutusel.
Valdav osa ravist on psühholoogilised mõjutamised. Näiteks: käitumisteraapia – aidatakse saavutada enesekontrolli, muutes uskumusi, hoiakuid ja käitumist; ettekujutav desensibilisatsioon – õpetatakse pingelises olukorras säilitama rahu, lihaseid lõhvestama ning selle kaudu oma seksuaalset tungi alla suruda; kognitiivne restrukturiseerimine – pedofiile sunnitakse tegema otsekohseid otsuseid, et neid oleks võimalik vaidlustada (grupiteraapia); ohvritele kaasa tundma harjutamine – vastavasisuliste filmide vaatamine ja kirjanduse lugemine, et pedofiil teaks , mis tunne on ohvril.
Ravimitest on ainuke usaldusväärne ravimirühm antiandrogeenid, mis suruvad maha pedofiilseid tunge. Ravimeid kasutatakse väärkäitumise ravimiseks, seksuaalse iha, fantaasiate, võimekuse, käitumise ja meessuguhormoonie aktiivsuse vähendamiseks. Kontrollimine, nõustamine ja psühhosotsiaalne ravi peaksid olema kasutusel paralleelselt ravimitega.
Ravi tulemust on raske tõlgendada: uuringud pigem hõlmavad laste tülitajaid või seksuaalkurjategijaid laiemalt kui pedofiile. Vahistamised ja ülestunnistused ei pruugi näidata korduvate kuritegude tegelikku arvu. Samas näib ravi siiski tulemusi andvat. 43 uuringu metaanalüüsi tulemused näitavad, et umbes nelja- aastaste perioodide järel vähendas kognitiivne käitumisteraapia seksuaalkuritegude retsidiive 17%-lt 12%-ni. Teised uuringud on näidanud nii paremaid kui ka halvemaid tulemusi.
STATISTIKA
70 % pedofiilidest on heteroseksuaalsed , 9% tunnistab, et on biseksuaalse kalduvusega ja 8% on väitund, et nad on täielikult homoseksuaalsed. Uuringu tulemusena tunnistas enamik pedofiile, et nad on abielus, lahutatud, lesestunud või elavad koos oma vanematega.
47% pedofiilidest tunnistas, et on lapsepõlves langenud seksuaalse väärkohtlemise ohvriks.
1991.a tehtud uuringu kohaselt tundis 96% naistest, kes langesid seksuaalkuriteo ohvriks alla 12 eluaasta , enda ründajat. 20% nendest olid oma isa või kasuisa ohvrid.
2009.a tehtud uuringu kohaselt kinnitasid seksuaalset kuritarvitamist kuni 18’dna eluaastani 7,9% meestest ja 19,7% naistest.
Eesti viidi läbi uurimus pedofiilide ja nende ohvrite kohta. Tüüpilised ohvrid 2007.a olid: 81% ohvritest olid tüdrukud, 53% olid kurjategija tuttavad või sugulased. Tüüpilised pedofiilid 2007.a olid: 100% kahtlustatavatest olid mehed, 56% olid 30-35 aastased, 95% olid Eesti kodakondusega ja 95% panid teo toime üksi.
KOKKUVÕTE
Enamik pedofiile on ennekõike räiged, hoolimatud ja asotsiaalsed kurjategijad – nad on inimesed, kes alluvad oma ihadele ning jäävad lõpuks vahele. Samas on ka selliseid, kes ihadele järele ei anna. Väga oluline on selliseid inimesi mõista ja ära tunda, sest pedofiilse sisuga fantaasiad ja tungid avalduvad kaua enne pedofiilset käitumist.
KASUTATUD KIRJANDUS
Pedofiilia – laste “armastamine” väljakannatamatul moel http://www.epl.ee/artikkel/386862 (välja otsitud 26.09.2010)
Vikipeedia vene keeles http://ru.wikipedia.org/wiki/Педофилия#.D0.9B.D0.B5.D1.87.D0.B5.D0.BD.D0.B8.D0.B5 (välja otsitud 27.09.2010)
Vikipeedia eesti keeles http://et.wikipedia.org/wiki/Pedofiilia (välja otsitud 27.09.2010)
Vikipeedia inglise keeles http://en.wikipedia.org/wiki/Pedophilia#Other_uses (välja otsitud 28.09.2010)
Fighting Online Pedophilia http://www.cpiu.us/pedophiles/ (välja otsitud 27.09.2010)
Lapse Kaitseks http://lapsekaitseks.wordpress.com/category/statistika/ (välja otsitud 26.09.2010)
Age Tiko 2003 Pedofiilia: olemus ja probleemid. Lõputöö
Tiik Kersti 1999 Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis. Tartu Ülikooli kirjastus
Soonet Rut 2007 Недостойное обращение с детьми. II. Atlex, 2007
9