KROONILISE HAIGUSEGA PATSIENT. HÜPERTOONIATÕBI (0)

KROONILISE
S  HAIGUSEGA 
A
PA
P T
A SI
T ENT.
T  
HÜPERT
ER O
T O
O NIAT
IA Õ
T BI
SIS
S U
IS KOR
U
D
KOR
• Sissejuhatus,
•  Hüpertoonia  e. Kõrgevererõhktõbi,
• Hüpertoonia diagnoosimine ja ravi ,
• Arutelu,
• Kasutatud kirjandus.
SISSEJUHAT
UHA US
T
• Käesoleva  referaadi  eesmärgiks  on  teada  saada,  mis  on 
hüpertooniatõbi . 
•  Vererõhk   mängib  meie  elus  tähtsat  rolli.  Inimene  peab 
teadma oma vererõhu näidu. (Guido jt 2011:220)
•  Püsivalt  kõrge  vererõhk  soodustab komplikatsioonide teket 
erinevates  organites  nagu  süda,  aju,   neerud   ja   veresooned , 
mille  tagajärjeks  on  südame  isheemiatõve,  müokardi 
infarkti, 
südamepuudulikkuse, 
ajuinsuldi, 
neerupuudulikkuse või ateroskleroosist tingitud  perifeersete  
arterite ahenenemise kujunemine. ( Appel  jt 2006: 299)
KÕRGVERERÕHKTÕBI  EHK 
HÜPERT
R E
T NSIOON?
• Kõrgvererõhktõbi on suurim levinud südame- 
ja veresoonkonnahaigus. 
• Haigus tekib, kui vererõhu 
kontrollmehhanismid on häiritud ja vererõhk 
on kestvalt tõusnud see tähendab, et süstoolne  
vererõhk on rohkem kui 140 mmHg ja 
diastoolne vererõhk kõrgem kui 90 mmHg. 
(Uuetoa jt 2015: 6). 
KÕRGVERERÕHKTÕBI EHK 
HÜPERT
R E
T NSIOON?
• Uuringute (Framingham, ALLHAT) tulemusi 
analüüsides on  selgunud , et hüpertensiooni 
esinemist võivad suurendada vanus üle 45 
aastat, kõrgem vererõhu algväärtus, ülekaal, 
diabeet ja naissugu. (Jasjukevitš  2016 : 45)
MIKS ON OLULINE RAV
RA I
V DA 
DA
KÕRGVERERÕHETÕBE?
• „Mida kõrgem vererõhk, seda kiirem on 
haigusearenemise protsess ja seda 
ulatuslikumad võivad olla organite kahustused. 
Parim viis organkahjuste ennetamiseks on 
vererõhu  normaliseerimine  eluviiside 
muutmisega ning õigeaegne,  regulaarne  ja 
sobiv ravi. “ (Uuetoa jt 2015: 14).
HÜPERT
R O
T ON
O
IA 
A DI
  AGNOOSIMINE JA 
A
RAV
A I
V
• Hüpertoonia diagnoosimine põhineb vererõhu 
korduval mõõtmisel ning vererõhu saab mõõta 
õe/ arsti vastuvõtul, patsient ise ja 
ambulatoorsel ööpäevasel vererõhujälgimisel. 
(Uuetoa jt 2015: 17). 
MILLEST 
T K
  OOSNEB HÜPERT
R O
T ON
O
IA 
A
RAV
RA I
V ?
• Hüpertoonia on krooniline haigus, mille ravi 
hõlmab olulisi  aspekte , näiteks tervislik eluviis 
ning ravimite tarvitamine. Eluviisi muutmine 
ei ole sageli piisav vererõhu langetamiseks, 
seepärast tuleb kasutada ravimeid.
• Ainult arst saab otsustada ravi alustamist, 
ravimite määramist ning ravimite annuste 
muutmist.
MILLEST 
T K
  OOSNEB HÜPERT
R O
T ON
O
IA 
A
RAV
RA I
V ?
• Hüpertoonia raviks on kasutusel mitmeid 
erinevaid ravimeid, milles üks  tablett siasldab 
mitut toimeainet ning stabiilse vererõhu ja 
ravimi tarvitamise huvides eelistakse kasutada 
pikatoimelisi ravimeid, mida peab võtma üks 
kord päevas. (Uuetoa jt 2015: 29-30).
ARUTELU
• Läbitöötatud kirjanduse- ja internetiallikate põhjal võib 
väita, et referaadi teema on asjakohane. Referaadi 
autorite arvates on see teema aktuaalne inimestele, kes 
tahavad teada saada, mis on hüpertooniatõbi ning 
kontrollida oma  terviseseisundit  selleks, et vältida 
probleeme tulevikus. 
• Kõrgevererõhktõve ennetamine ja organismi kahjustava 
mõju ärahoidmine nõuab hoolikat ja üksikasjalikku 
analüüsi ning patsiendi tõsist pühendumust.
KASUTA
KASUT T
A UD KI
T
RJANDUS
D
• Appel, L., Brands , M., Daniels, S., Karanja, N., Elmer, P., Sacks, F. (2006).  
Dietary approaches to  prevent  and  treat  hypertension. A  scientific statement from 
the American  Heart   Association . Hypertension, 47(296-322).
• Guido, G., Renata, C., Stephane, L., Krzysztof, N., Joseph, R., Csaba, F., 
Margus, V., Serap, E., Gianmaria, B., Michele, B., Raffaella, D., Massimo, N., 
Giuseppe, M. (2011).  Blood  pressure control  and cardiovascular risk  profile in 
hypertensive patients from central and  eastern  European countries: results of the 
BP-CARE study. European Heart  Journal , 32(2), 218-225.
• Jasjukevitš, T. (2016). Raviresistentne hüpertensioon .  Perearst , 3(112), 45-53.
•  Kingisepp , P.-H. (2006). Inimese füsioloogia. Tartu: AS Atlex.
• Lätt, K. (2015). Hüpertensioon: ravida tuleb patsiendi, mitte numbreid . Perearst, 
3(101), 21-28.
•  Nilsson , P., Journath, G.,  Palm , K., Viigimaa, M. (2007). Risk  factor control in 
treated hypertensives from Estonia and  Sweden . Why the difference ? Blood Press, 
16(5), 301-304.
• Uuetoa, T., Martinson, K., Rebane , M., Keerd, A., (2015). Täiskasvanute 
kõrgvererõhutõve patsiendijuhend.
TÄNAME T
  Ä
T HELEPA
P N
A U EEST!

Document Outline

• Slide 1
• SISUKORD
• SISSEJUHATUS
• KÕRGVERERÕHKTÕBI EHK HÜPERTENSIOON?
• KÕRGVERERÕHKTÕBI EHK HÜPERTENSIOON?
• MIKS ON OLULINE RAVIDA KÕRGVERERÕHETÕBE?
• HÜPERTOONIA DIAGNOOSIMINE JA RAVI
• MILLEST KOOSNEB HÜPERTOONIA RAVI?
• MILLEST KOOSNEB HÜPERTOONIA RAVI?
• ARUTELU
• KASUTATUD KIRJANDUS
• TÄNAME TÄHELEPANU EEST!