ei vastuta usaldusühingu kohustuste eest; muul juhul vastutab ta oma tasumata sissemakse ulatuses (ÄS, 1995, § 132). vt. täisühingut. Tegutsemise Ühinguleping, mida võib muuta vt. täisühingut. Asutamislepinguga kinnitatud Asutamislepinguga kinnitatud Asutamislepinguga alus kõigi osanike nõusoleku korral põhikiri, mis peab olema põhikiri, notariaalselt kinnitatud põhikiri, (ÄS, 1995, § 82). notariaalselt tõestatud, millele tõestatud, kõigi asutajate poolt mis on notariaalselt
Ettevõtlusvormid 1. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) - Isik, kes teenib ise endale sissetulekut ja ei tööta mõnele teisele ettevõttele või ei ole selle juht. FIE vastutab kohustuste eest täielikult oma varaga. Algkapital puudub. 2. Osaühing (OÜ) - Äriühing, mille osakapital on määratud asutamislepinguga. Kõige sobilikum mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtte loomiseks. Osakapitali miinimum nõudeks on 2500 eurot. 3. Aktsiaselts (AS) - Äriühing, kus ettevõtte kapital on eraldi osanike kapitalist. AS tuleb registreerida juriidiliselt notari kaudu. Algkapital AS-i asutamisel on 25 000 eurot. Osanik ei vastuta isiklikult kohustuste eest. 4. Täisühing (TÜ) - Äriühing, mille osanikuks on füüsiline või juriidiline isik, aga mitte riik või kohalik omavalitsus
ametkonnad kohustatud jätma kõrvale siseriikliku õiguse ja kohaldama Euroopa Liidu õigust ( EL- i õiguse ülimuslikkuse põhimõte). 3. kui isiku tegevus on kooskõlas vahetult kohaldavate sätetega, ei saa tema puhul kohaldada haldus- või kriminaalvastutust, kuigi see võib nii olla sätestatud siseriiklikus õiguses. 4. liikmesriigid peavad kõraldama siseriiklikust õigusest need sätted, mis on vastuolus vahetult kohaldatava õigusega. EÜ asutamislepinguga loodi uus õiguskord Liikmesriigid delegeerisid ühendustele osa oma suveräänsusest. Hilisemate siseriikliku õiguse normide kohta ei kehti põhimõte lex pesterior derogat priori. Liikmesriikide kohustused ei sõltu hilisema õiguse suvast. EÜ asutamislepingu artikkel 249, mille kohaselt on määrused liikmesriikidele tervikuna siduvad ning vahetult kohaldatavad. Euroopa Liidu õiguse ülimlikkuse tingimusteks on;
kavandatava meetme eesmärke ning seetõttu võib neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada õhenduse tasandil. Teisisõnu on vajalik teatud lisaväärtuse olemasolu. Proportsionaalsuse printsiip tähendab seda, et ükski ühenduse meede ei tohi minna kaugemale sellest, mis on vajalik õhenduse eesmärkide saavutamiseks. Institutsionaalne tasakaal See põhimõte täendab, et iga institutsioon peab toimima talle EÜ asutamislepinguga antud volituste piires. Euroopa Liidu seadusandlus Otsekohalduvad määrused Euroopa Liidu määrused muutuvad vastuvõtmisel liikmesriikidele siduvaks ning kehtivad võrdselt kõikides liikmesriikides. EL määruseid siseriiklikesse õigusaktidesse ümber ei kirjutata. Euroopa Liidu direktiivid Euroopa Liidu direktiivid suunavad liikmesriikide seadusandlust välja töötavate organite tööd, kes peavad määratud ajaks vastavad muudatused olemasolevatesse seadustesse sisse viima
ühindusse astumist. Osanikul, kes kustutas ühingu võla(ga) oma isiklikust varast, on esitada regressnõue teiste osanike vastu, kes kannavad tema eest vastutust vastavalt nendele kuuluvatele osadele ühingu varas.)* Kui võlausaldajate nõue on suurem, kui vara on (ka. kodune vara), siis on äriettevõte pankrotis! VASTUTUSED: Osaline vastutus vastutakse ainult selle varaga, mis on paigutatud majandustegevusse (mitte juurdesoetatud) Täisvastutus Solidaarne vastutus 8.10.12 4. Juhtimine. Asutamislepinguga võidakse ette näha, et juhtimiseks volitatud isikud võivad tegutseda kas üksinda eraldi või kollegiaalselt. Otsused võetakse vastu kõigi osanike poolt konsensuse alusel, igal osanikul on üks hääl (panust ei arvestata). Ühingu tegevjuht on oskanike poolt sellesks volitatud üks või mitu osanikku või palgatud tegevjuht. 5. Kasumi jaotamine määratakse asutamislepinguga. Üldjuhul on igal osanikul ühingu
Euroopa kodakondsus- mis see on? Iga isik, kelle on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus on liidu kodanik ning seega omab ka Euroopa kodakondsust. EL kodakondsus täiendab liikmesriikide kodakondsust, aga ei asenda seda. Liidu kodanikel on neile asutamislepinguga antud õigused ja neile kehtivad selles pandud kohustused. Liidu kodakondsuse olulisus seisneb asjaolus, et liidu kodanikel on ühenduse õiguse kohased tegelikud õigused: õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada; õigus valida ja olla valitud Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohalikel valimistel; õigus diplomaatilisele ja konsulaarkaitsele; õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole ja õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole.
2.Omanikud Tü varade omanikud on kõik osanikud. 3.Vastutus Täisühing vastutab oma kuhustuste kogu oma varaga.Osanikud kannavad täis ja solidaarset(ühiselt) vastutust.Kui ühingu likvideerimisel selgub,et tema varast ei piisa, kõikide pretensioonide rahuldamiseks kannavad ülejäänud võlgade eest solidaarset vastutust kõik osanikud kogu oma isikliku varaga.Osanik vastutab samas korras ka nende tehingute eest, mis olid tekkinud enne tema ühingusse astumist. 4.Juhtimine- Asutamislepinguga võidakse ette näha,et juhtimiseks volitatud isikud,võivad tegutseda kollegiaalselt.Kõik osanike poolt võetakse vastu otsus, konsensuse alusel(panust ei arvestata).Tegevjuhid on osanike poolt, selleks volitatud isikud -Firma tegevdirektor.Osanike kokkuleppel võib üks neist või keegi mitte osanikest tegutseda ühingu tegevdirektorina. 5.Kasumi jaotamine määratakse asutamislepinguga, üldjuhul on igal osanikul ühingu
osanike ostueesõigus ei kehti. Põhikirjaga võib ka lubada osa vaba võõrandamist kolmandale isikule (välistada teiste osanike ostueesõigus). Osa võib ka pantida ja jagada (võõrandada osa oma osast). Osa võõrandamise, pantimise ja jagamise lepingud peavad olema notariaalselt tõestatud. Osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Kui osaühingu asutajaks on füüsiline isik ning kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Sellisel juhul kehtivad alljärgnevad piirangud: nii kaua kui osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta isikliku varaga osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel; kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei ole lubatud suurendada ega vähendada osakapitali ega teha osanikele ühtegi väljamakset
kuuluvatele osadele ühingu varas. 4. Juhtimine. Asutamiselepinguga võidakse ette näha, et juhtimiseks volitatud isikud võivad tegutseda kas üksinda eraldi või kollegiaalselt. Kõigi osanike poolt võetakse otsused vastu konsensuse alusel, igal osanikul on üks hääl (panust ei arvestata). Ühingu tegevjuht on osanike poolt selleks volitatud üks või mitu osanikku või plagatud tegevdirektor. 5. Kasumi jaotamine määratakse asutamislepinguga. Üldjuhul on igal osanikul ühingu kaasosanikuna õigus saada tema osamaksule proportsionaalne osa ühingu jaotatavast kasumist. 6. Lahkumine ühingust osanik saab kätte temale kuuluva osa, mille võrra vähenevad ühingu varad. Tagastatakse osanikule kuuluv osa ühingu varast vastavalt lahkumise päeva seisuga koostatud bilansile. 7. Ühingu likvideerimisest järele jäänud vara jaotatakse osanike vahel proportsionaalselt panuse suurusele.
Põhikirjaga võib ka lubada osa vaba võõrandamist kolmandale isikule (välistada teiste osanike ostueesõigus). Osa võib ka pantida ja jagada (võõrandada osa oma osast). Osa võõrandamise, pantimise ja jagamise lepingud peavad olema notariaalselt tõestatud. Osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Kui osaühingu asutajaks on füüsiline isik ning kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Sellisel juhul kehtivad alljärgnevad piirangud: - nii kaua kui osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta isikliku varaga osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel; - kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei ole lubatud suurendada ega vähendada osakapitali ega teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse
kodulehe aadress jms) ning teave kavandatud põhitegevusala kohta. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud osaühingu asutajaks saab olla üksnes füüsiline isik. Vt § 168. Osanike pädevus Osaühingul peab olema nõukogu, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige
AÜ-te suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seadust. AÜ õigusvõime tekib tema asukohajärgsesse a/ü-te registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega. AÜ võivad asutada vähemalt 5 töötajat. AÜ-te liidu võivad asutada vähemalt 5 ametiühingut. AÜ-te keskliidu võivad asutada vähemalt 5 üleriigiliselt tegutsevat tegevus- või kutseala ametiühingute või ametiühingute liitu. AÜ asutamine vormistatakse asutamislepinguga. Asutamislepinguga kinnitatakse AÜ põhikiri. Asutamislepingu lahutamatuks osaks on asutamiskoosolekul osalenute nimekiri koos igaühe allkirjaga. A/ü kõrgemaks organiks on üldkoosolek, konverents või kongress. Ametiühingu eesmärk on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine. Ametiühingusse kuulumine või mittekuulumine on vabatahtlik ning selle eest ei tohi inimese õigusi piirata. Näiteks ei
piirang ning teatavates piirkondades kehtiv müügikohtade litsentsimise süsteem nende kaupade müügiks 18-aastastele ja vanematele klientidele. 2. EMÜ asutamislepingu artiklit 234 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriikidevahelise kaubanduse piirangute õigustamiseks ei saa tugineda enne EMÜ asutamislepingu jõustumist sõlmitud lepingutele. 72/83 Campus Oil Antud kaasuses tegemist oli küsimusega, kas asutamislepinguga on kooskõlas Iirimaa sätted, millega nõutakse, et naftasaaduste importijad ostaksid teatava osa oma vajaminevatest kogustest Iirimaal naftatöötlemistehast omavalt riigiettevõttelt pädeva ministri poolt kindlaksmääratud hinnaga. Iiri valitsus põhjendas Irish Refining Company Ltd omandamist vajadusega tagada naftasaaduste tarned Iirimaale läbi Iirimaal rafineerimisvõimsuse säilitamise, pidades silmas
Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Põhikirja muutmine pärast äriregistrisse kandmist toimub Äriseadustiku §-s 175 sätestatud korras ega nõua asutamislepingu muutmist. Asutamislepinguga kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Äriregistrisse kandmise järel muudetud põhikirjale kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt ühingut esindama õigustatud juhatuse liikmed. 1.2.4 Aktsiaseltsi asutamine Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu
Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot (ÄS § 135). Asutamine AS asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidline isik. AS võib asutada ka üks asutaja. AS asutamisel tuleb teha kolm asutajapoolset õigustoimingut: 1) sõlmida asutamiselping; 2) tasuda aktsiate eest ja 3) esitada kandeavaldus. Asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Asutamise korral kinnitatakse asutamislepinguga ka põhikiri ning määratakse juhatuse ja nõukogu liikmed, samuti audiitor . Kui AS'l on ainult üks asutaja, koostab ta asutamisotsuse, mis peab sisaldama samu andmeid kui asutamisleping ja sarnaselt asutamislepinguga peab olema notariaalselt tõestatud. Asutamine (2) OÜ asutamine toimub analoogiliselt AS'i asutamisega. OÜ asutajaks saab olla üksnes füüsiline isik. Ainus suurem erinevus on vaid audiitori kasutamises. OÜ asutamisel ei
märkimiseta. Aktsiaseltsi võib asutada ka üks asutaja. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb teha 3 asutajapoolest õigustoimingut: 1) sõlmida asutamislemipng; 2) tasuda aktsiate eest ja 3) esitada kandeavaldus. Aktsiaseltsi asutamisleping peab olema nptariaalselt tõestatud. Notariaalne tõestamine on vajalik, kuna asutajad tegutsevad enne aktsiaseltsi registrisse kandmist asutamislepingu alusel ja see leping on näiteks pagaarve avamise aluseks. Asutamise korral kinnitatakse asutamislepinguga ka põhikiri ning määratakse juhatuse ja nõukogu iikmed, samuti audiitor. Kui aktsiaseltsi on ainult üks asutaja, koostab ta asutamisotsuse, mis peab sisaldama samu andmeid kui asutamisleping ja sarnaselt asutamislepinguga peab olema notariaalselt tõestatud. Aktsiate eest võib tasuda kas rahaga või mitterahalise sessemaksega. Mitterahalise sissemaksega võib tasuda, kui see on põhikirjas ette nähtud. (Kiris, 2012, 220-221) Juhtimine
Euroopa Komisjonil neljaks põhiülesandeks on õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule, Euroopa Liidu poliitika elluviimine ja eelarve täitmine, Euroopa Liidu õigusaktide täitmise järele valvamine ja Euroopa Liidu esindamine rahvusvahelistes suhetes, näiteks pidades läbirääkimisi Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle Euroopa Kohus Euroopa Ühenduste Kohus, mida sageli nimetatakse lihtsalt kohtuks või Euroopa Kohtuks, loodi ESTÜ asutamislepinguga 1952. aastal. Euroopa Kohtu ülesanne on tagada, et Euroopa Liidu õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust. Samuti peab kohus tagama, et Euroopa Liidu liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi liikmesriikide, Euroopa Liidu institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute vahel.
Iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik. Euroopa kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondsust, kuid ei asenda seda see tähendab, et Euroopa Liidu kodakondsus ei ole omaette kodakondsus, vaid käib kaasas üksnes liikmesriigi kodakondsusega. Ainult Euroopa Liidu kodanik ei ole võimalik olla. ,,Euroopa kodakondsuse" mõiste sündis 1992. aastal vastu võetud Maastrichti lepinguga. Liidu kodanikel on neile asutamislepinguga antud õigused ja neile kehtivad selles pandud kohustused. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige, siis on ka Eesti kodanikel õigus osaleda liidu poliitilises ja ühsikondlikus elus. Euroopa Liidu kodakondsus tagab õiguse/vabaduse liikuda (reisida), elada, töötada ja õppida kõikides ELi liikmesriikides ning võrdse kohtlemise kogu EL tööturul. Erandiks on mõned piiratud valdkonnad (politsei, relvajõud, välisteenistus). Lisaks
mõjutada Euroopa Keskpanga või riikide keskpankade otsuseid tegevate organite liikmeid nende ülesannete täitmisel. Seega ei tohi ükski kolmas isik või organ, sealhulgas liikmesriigi valitsus, mõjutada riigi keskpanka tema ülesannete täitmisel tehtavates raha-, krediidi- ja panganduspoliitilistes otsustustes, samuti välisvaluutareservide haldamist riigi keskpanga poolt, keskpanga välisvaluutatehinguid ning maksesüsteemide tõrgeteta toimimist, sest see võib piirata asutamislepinguga ette nähtud riigi keskpanga sõltumatuse põhimõtet. Võrreldes Eesti Panka Euroopa Keskpankaga siis ilmneb mitmeid ühiseid jooni, ehk siis rahade haldamine nende investeerimine kinnisvarasse või muuse finantseeringusse. Miness üle kroonidelt eurole on Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi vaheline seos suurenenud ja ühtinud. Võime maksta sama rahaühikuga igas Euroopa Liidu riigis, mis muudab maksmise hõlbsamaks, valuuta ühtivuse ka mugavamaks reisimisel ja ärimaailmas.
5) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse hindamise kord; 6) reservkapitali suurus; juhatuse ning nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete arv, mis võib olla väljendatud kindla suurusena või ülem- ja alammäärana; 7) muud seaduses sätestatud kohustuslikud tingimused. Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Asutamislepinguga kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Äriregistrisse kandmise järel muudetud põhikirjale kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt ühingut esindama õigustatud juhatuse liikmed. Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Osa eest tasutakse rahas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist. Asutajad peavad tasuma osa eest
Eestis kehtima vaid juhul, kui vastavalt on muudetud Eesti põhiseadust. Seda saab antud küsimustes teha aga üksnes rahvahääletusel. Sellise kaitseklausli lisamine referendumil heaks kiidetud põhiseaduse täiendamise seadusse pidi kaitsma Eesti riigi ja rahva suveräänsust. Nagu teada, pole aga enamik riigikogu liikmeid soovinud riigi suveräänsuse kaitseks rahvahääletust korraldada, kuigi selleks andsid põhjust nii Lissaboni lepinguga kui ka ESM asutamislepinguga ühinemine. Paljude juhtivate juristide (Allar Jõks, Indrek Teder ja 9 riigikohtu liiget, kes hääletasid ESMi asutamislepingu põhiseaduspärasuse vastu) arvates pole ESMiga ühinemine kooskõlas Eesti põhiseaduse sätetega. Eesti riigikohtu 12. juuli 2012. aasta otsuses ESMi asutamislepinguga ühinemise kohta on kirjas, et „Üldkogu hinnangul ei ole PSTS volituseks legitimeerida ELi lõimumisprotsessi ega piiramatult delegeerida Eesti pädevust ELile.
Põhikirjaga võib ka lubada osa vaba võõrandamist kolmandale isikule (välistada teiste osanike ostueesõigus). Osa võib ka pantida ja jagada (võõrandada osa oma osast). Osa võõrandamise, pantimise ja jagamise lepingud peavad olema notariaalselt tõestatud. Osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Kui osaühingu asutajaks on füüsiline isik ning kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Sellisel juhul kehtivad alljärgnevad piirangud: nii kaua kui osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta isikliku varaga osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel; kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei ole lubatud suurendada ega vähendada osakapitali ega teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse
seega tavapärase äritegevuse käigus tehtavaid väljamakseid (töötasu, juhatuse liikme tasu jne) keelamist ei hõlma, Eesti õigusaktid ei luba äriühingut tegevuseta hoida, võimalik on kas tegutseda või ettevõte likvideerida. Osaühingu loomine on kerge. 3 Seadused Kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 2500 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Osaühingu asutajaks saab olla üksnes füüsiline isik. Alates 01.01.2011 saab osaühingut asutada ilma osakapitali sissemakseta, juhul kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua. Niimoodi asutatud osaühingu osakapitali moodustavad nõuded osanike vastu, kes vastutavad tegemata sissemaksete ees kuni selle summa ulatuses, mida nad sissemaksena teha on lubanud. Osaühingu registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv
Aktsiaseltsi asutamisel tuleb teha kolm asutajapoolset õigustoimingut: 1) sõlmida asutamisleping; 2) tasuda aktsiate eest ja 3) esitada kandeavaldus. 13 Aktsiaseltsi asutamisleping peab olema notariaalset tõestatud, sest asutajad tegutsevad enne aktsiaseltsi registrisse kandmist asutamislepingu alusel ja see leping on näiteks pangaarve avamise aluseks. Asutamise korral kinnitatakse asutamislepinguga ka põhikiri ning määratakse juhatuse ja nõukogu liikmed, samuti audiitor (ÄS § 243 lg 2 ja 3). Kui aktsiaseltsil on ainult üks asutaja, koostab ta asutamisotsuse, mis peab sisaldama samu andmeid kui asutamisleping ja sarnaselt asutamislepinguga peab olema notariaalselt tõestatud. Aktsiate eest peab olema täielikult tasutud enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat päeva. Aksiate eest võib
Stardikonto avamine pangas, aktsiate eest tasumine, riigilõivu tasumine Asutajad esitavad pangale stardikonto avamiseks (maksumus - vastavalt panga hinnakirjale) notari poolt kinnitatud asutamiselepingu (või asutamisotsuse ühe asutaja puhul) ning asutajate isikut tõendavad dokumendid. Asutajad tasuvad rahalised sissemaksed vastavalt aktsiate nominaalväärtusele stardikontole. Asutajad peavad aktsiate eest tasuma täielikult enne äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat tähtpäeva. Juhatus on kohustatud esitama avalduse äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul, alates asutamislepingu sõlmimisest. Stardikontole kantud raha saab ettevõte kasutama hakata pärast registreerimisotsuse saamist äriregistrist ( pangas stardikonto muutmine tavakontoks). Äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõiv. Toimingud Eesti väärtpaberite keskregistris
Õigusakti vastuvõtmiseks on vajalik liikesriikide otsus Euroopa Liidu Nõukogu. Euroopa Komisjoni kolmas ülesanne on eelarve haldamine. Komisjon vastutab suure osa ELi eelarve korraldamise ja täitmise eest (Bahovski, 2008: 31). 9 2.4 Euroopa Kohus Euroopa Ühenduste Kohus (mida sageli nimetatakse lihtsalt Euroopa Kohtuks) loodi ESTÜ asutamislepinguga 1952. aastal. Euroopa Kohus asub Luxembourgis, mis koosneb ühest kohtunikust ja igast liikesriigist, keda abistab kaheksa kohtujuristi. Kohtujuristi ülesanne on esitada põhjendatud arvamusi Euroopa Kohtus algatatud kohtuasjades. Nad peavad tegema seda avalikult ja erapooletult. Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste vastastikusel nõusolekul. Iga kohtunik või kohtujurist nimetatakse ametisse kuueks aastaks
põhitegevusala, mis määratakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori järgi. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. b) Pangakonto avamine ja kapitali sissemakse Osakapitali väljendatakse eurodes ja see peab olema vähemalt 2500 eurot (Äriseadustik, §136). Kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Sellisel juhul kehtivad antud piirangud: nii kaua kui osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta isikliku varaga osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei ole lubatud suurendada
suhtes (EL õigus järelikult ülimuslik). Ühenduse õigus ei tohi liikmesriigiti varieeruda. (ühtsed kokkulepped muutuks mõtetuks kui liikemsriigid neid hiljem kohe tagasi saaks muuta). Kui riigid on võtnud aluslepinguga kohustusi, ja looksid neid siseriiklikus õiguses vastupdiselt või mittevastavaid õigusakte, oleks mõtetu. Riigid on piiranud oma suveräänsust nendes valdkondades kus EL õigus toimib riigiülesel tasemel (EMÜ asutamislepinguga), riigid andnud pädevuse ära, ei saa tagasi kiskuda, oleks vaja uusi kokkuleppeid või EL välja astuda. Internationale Handelsgesellschaft kaasus- EMÜ määrus kaupade eksportimisel deponeeritud summast ilmajäämine. Saksamaa põhiseaduses oli tegutsemisvabadus, majandusvaba, proportsinaalsusega vastuolus. Kas ühe liikmesriigi põhiseaduslik norm alluma EL õigusele (kas näiteks üks EL määrus või direktiiv võiks olla liikmesriikide põhiseaduse suhtes ülimuslik)
(ühtsed kokkulepped muutuks mõtetuks kui liikemsriigid neid hiljem kohe tagasi saaks muuta). Kui riigid on võtnud aluslepinguga kohustusi, ja looksid neid siseriiklikus õiguses vastupdiselt või mittevastavaid õigusakte, oleks mõtetu. Riigid on piiranud oma suveräänsust nendes valdkondades kus EL õigus toimib riigiülesel tasemel (EMÜ asutamislepinguga), riigid andnud pädevuse ära, ei saa tagasi kiskuda, oleks vaja uusi kokkuleppeid või EL välja astuda. Internationale Handelsgesellschaft kaasus- EMÜ määrus kaupade eksportimisel deponeeritud summast ilmajäämine. Saksamaa põhiseaduses oli tegutsemisvabadus, majandusvaba, proportsinaalsusega vastuolus. Kas ühe liikmesriigi põhiseaduslik norm
Kui osa nimiväärtus on suurem kui 1 euro, peab see olema 1 euro täiskordne. Osakapitali osad võivad olla erinevad nimiväärtusega. Osa kohta ei või välja anda väärtpaberit. Osaühingu omakapitalis toimunud muudatuste kajastamine toimub samalaadselt aktsiaseltsi omakapitali muudatuste kajastamisega. Osaühingu osakapitali tehtavate sissemaksete erand (1) 2011. aastal jõustunud muudatus: Kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Sel juhul osaühingu asutaja saab olla vaid füüsiline isik. Kui sissemakse ei ole täielikult tasutud, vastutab osanik osaühingu ees osaühingu kohustiste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustist ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei või osaühing suurendada ega
• Komisjoni kuulub üks kodanik igast liikmesriigist, kaasa arvatud komisjoni president ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes on üks komisjoni asepresidentidest. • Iga liikmesriik võib otsustada vastavalt oma põhiseadusest tulenevatele nõuetele liidust välja astuda. 3) MÕISTAB EUROOPA LIIDU ERINEVATE POLIITIKATE OLEMUST NING RAHANDUSE TOIMIMISE PÕHIMÕTTEID. RAHANDUSE TOIMIMISE PÕHIMÕTTED • Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga (jõust. 1958) nähti ette ühenduse rahandussätete osas järgmised üldpõhimõtted: 1. Iga eelarveaasta prognoosid koostatakse kõikide ühenduse tulude ja kulude kohta, ülejäänud tulud ja kulud kantakse kas halduseelarvesse või teadusuuringute ja investeeringute eelarvesse. 2. Kõikide eelarvete tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Agency tulud ja kulud, mis toimivad ärilisel põhimõttel, peavad olema eelarvestatud eraldi arvel. 3
Kapitali suurendamisel on tegemist aktsiate märkimisega. Aktsiaseltsi asutamise reeglid on püütud luua sellistena, et asutamismenetlus oleks võimalikult lihtne ja formaalsustevaba. Selleks on ette nähtud menetluskord, kuna asutamisel tekivad võimalikud probleemid asutajate ja kolmandate isikutega, mille vältimiseks on seaduses mitmed reeglid. Aktsiaseltsi asutamine algab asutamislepingu sõlmimisega. Ühe asutaja korral tuleb koostada asutamisotsus, mis on asutamislepinguga sama tähendusega. Asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud (§ 243 lg 4). Asutamislepinguga avaldavad asutajad tahet asutada aktsiaselts ja sõlmivad kokkulepped, mis on vajalikud aktsiaseltsi kui juriidilise isiku loomiseks - kinnitatakse aktsiaseltsi põhikiri ning määratakse juhtorganite liikmed, samuti audiitor. Asutamisleping on asutamisel oleva aktsiaseltsi tegevuse aluseks ja selle kohustuslikud tingimused on sätestatud ÄS §-s 243 lg 2
ülejäänud võlgade eest solidaarset vastutust kohustiste eest samas korras kui teised kõik osanikud kogu oma isikliku varaga. usaldusosanikud. Uus osanik vastutab samas korras ka nende tehingute eest, mis olid tekkinud enne tema ühingusse astumist. Osanikul, kes kustutas ühingu võla oma isiklikust varast, on õigus esitada regressnõue teiste osanike vastu, kes kannavad tema eest vastutust vastavalt nendele kuuluvatele osadele ühingu varas. 4. Juhtimine. Asutamislepinguga võidakse Juhtimine toimub kõigi täisosanike poolt Kõrgeim juhtimisorgan on osanike ette näha, et juhtimiseks volitatud isikud konsensuse alusel vastuvõetud otsuste üldkoosolek, hääled proportsionaalselt võivad tegutseda kas üksinda eraldi või kaudu, igal täisosanikul on üks hääl osamaksule. (Koordineeriv organ on kollegiaalselt. Kõigi osanike poolt võetakse (panust ei arvestata). Usaldusosanikul ei nõukogu)
Kui vaadelda osaühingu paiknemist Eesti äriühingute süsteemis, ilmneb, et tegemist on suletud kapitaliühinguga. § 140. Osa eest tasumine: (1) Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Osa eest tasutakse rahas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist. (2) Asutajad peavad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti.(3) Osa eest tasutavat summat ei või tasaarvestada töötasu, honorari ega teiste sarnaste väljamaksetega asutatavast osaühingust ega muude nõuetega asutatava osaühingu vastu. Osaühingu suletud iseloomu kinnitavad alljärgnevad tunnused: Osaühingu osakapitali miinimumsuurus on 2500 eurot, mis on palju väiksem kui aktsiaseltsil (ÄS § 136). Osaühingu osade võõrandamisel kolmandale isikule kehtib teiste
kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. Prokuura võib anda äriühing, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja seadusjärgne esindaja. Ettevõtja äriregistrisse kandmisel annab prokuura füüsilisest isikust ettevõtja, täis- või usaldusühingu asutamisel ühiselt kõik ühingut juhtima õigustatud osanikud ning osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamisel asutajad ühingu asutamislepinguga. (2) Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule. Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi. (3) Prokuura võib anda mitmele isikule selliselt, et prokuristid või mõned neist on õigustatud ettevõtjat esindama üksnes koos (ühisprokuura). Prokuura võib anda selliselt, et prokurist võib ettevõtjat esindada ainult koos juhatuse liikme või äriühingut esindama õigustatud osanikuga. (4) Välismaa äriühing võib anda prokuura filiaali esindamiseks.
Praktika aruanne on jaotatud viieks peatükiks. Esimeses peatükis kirjeldan lühidalt Webshop Interior OÜ-d. Teises peatükis kirjeldan lühidalt ettevõtte raamatupidamist ning kolmandas peatükis raamatupidamis programmi, mida ettevõte kasutab. Neljandas peatükis kirjeldan praktikal läbitud ülesandeid ja viiendas osas on eneseanalüüs. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS Webshop Interior OÜ Osaühing alustas tegevust 2005. aastal (asutati asutamislepinguga 15. veebruaril 2005.a). Ettevõtte põhitegevusalaks on jaekaubandus internetipoes. Ettevõte alustas oma tegevust ärinimega Sisalik OÜ. Aastal 2009. muudeti ettevõtte nimi Webshop Interior-ks. Webshopi poed asuvad Tallinnas, Tartus, Jõgeval, Viljandis ja Võrus, endiselt olemas ka e-pood (http://www.webshop.ee). Ettevõttes töötab 14 inimest. Ettevõtte ainuomanik on Taimar Jaaska, kes kuulub ka ainsana ettevõtte juhatusse ja
... NB! Stardikonto on blokeeritud kuni OÜ registrisse kandmiseni Mitterahaline sissemakse · Rahaliselt hinnatav ja OÜ-le üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet, kuid selleks ei või olla OÜ-le osutatav teenus ega ka asutajate tegevus OÜ asutamisel (ÄS § 142 lg 1-2). Vt. RK 3-2-1-117-01 Sissemaksed nõuetega. · Hindamise kord nähakse ette põhikirjaga või asutamislepinguga (ÄS § 138 lg 2 p 6). · Mitterahalise sissemakse väärtust hindab juhatus (ÄS § 143 lg 1) ... Mitterahalise sissemakse ebaõige hindamise tagajärjel tekkinud kahju eest vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt sissemakse tegemiseks kohustatud isikuga. · Kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja mitterahalise sissemakse väärtus ületab 1/10
üksnes liikmesriigid, vaid ka nende kodanikud. See on iseseisev õigussüsteem, mis moodustab osa liikmesriikide õigussüsteemist ja mida peavad tunnustama nende kohtud. Ühenduse õigus on kohustuslik ja absoluutne, s.t, et pädevatel siseriiklikel asutustel on automaatselt keelatud kohaldada 7 siseriiklikku sätet, mis on tunnustatud kokkusobimatuks asutamislepinguga, ja nad peavad vajaduse korral astuma samme, mis aitavad tagada ühenduse õigusele täie mõju ja jõu. PKS, olles läbinud ,,seaduse sünni formaalse tee" ning vastu võetud pärast Eesti Vabariigi liitumist Euroopa Liiduga, peab vastama kõigile õigusaktide hierarhias kõrgemal asuvatele normidele, sealhulgas Euroopa Liidu õigusaktides sisalduvatele. See on vastava seaduse formaalne suhestatus.
Sellega püütakse kaotada liikmesriikide töötajate kodakondsusel põhinevat diskrimineerimist nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul. ei tohi teise liikmesriigi kodanikest töötajaid nende kodakondsuse tõttu kohelda erinevalt oma riigi kodanikest töötajatest. gal liikmesriigi kodanikul on õigus otsida tööd teises liikmesriigis kooskõlas asjaomase liikmesriigi töötajatele kohaldatavate vastavate õigusnormidega. Asutamislepinguga antakse liikmesriikidele õigus keelduda ELi kodanikule riiki sisenemise ja seal elamise õiguse andmisest seoses avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervisega. Direktiiv 2004/38 Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigus liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil · Iga isikut kes tegeleb tööga, mis on efektiivne ja tõeline, tuleb käsitleda kui töötajat.
· komisjoni ettepaneku vastuvõtmise poolt on vähemalt 255 häält VÕI · kõigi teiste õigusaktide puhul on poolt vähemalt 255 häält ning on olemas kahe-kolmandikuline häälteenamus. Lisaks võib liikmesriik taotleda kinnitust, et poolthääled esindavad vähemalt 62% liidu kogurahvastikust.Kui see nii ei ole, siis otsust vastu ei võeta. Euroopa Kohus Euroopa Ühenduste Kohus (mida sageli nimetatakse lihtsalt kohtuks või Euroopa Kohtuks) loodi ESTÜ asutamislepinguga 1952. aastal. Euroopa Kohtu asukoht on Luksemburg. Selle ülesanne on tagada, et ELi õigusakte tõlgendatakse ja rakendatakse kõikides liikmesriikides samamoodi. See tähendab, et riiklikud kohtud ei saa sama teo eest määrata erinevat karistust. Samuti peab kohus tagama, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusakte. Kohtul on õigus lahendada õigusvaidlusi liikmesriikide, ELi institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute vahel.
Kohtupraktikaga kehtestatud aluspõhimõtted Euroopa Kohus esitas kohtupraktikas (mis algas 1963. aastal kohtuotsusega Van Gend & Loos) põhimõtte, mille kohaselt on liidu õigusel vahetu õigusmõju liikmesriikides; see võimaldab Euroopa Liidu kodanikel tugineda liikmesriikide kohtutes vahetult liidu õigusnormidele. Saksamaalt Madalmaadesse kaupu importiv veoettevõtja Van Gend & Loos pidi maksma tollimakse, mis tema arvates oli vastuolus EMÜ asutamislepinguga, milles keelatakse liikmesriikidel kehtestada tollimakse nendevahelistes kaubandussuhetes. Hagis esitati küsimus liikmesriigi õiguse ja EMÜ asutamislepingu sätete vahelise vastuolu kohta. Madalmaade kohtu esitatud küsimusele vastas Euroopa Kohus, kinnitades vahetu õigusmõju doktriini ja andes seega veoettevõtjale liidu õiguse kohaselt tema õiguste kaitse otsese garantii liikmesriigi kohtus. 1964. aasta kohtuotsuses Costa kehtestati põhimõte, mille kohaselt on liidu
äriregistrisse (registrikaardi 5 veerg) ning tema volituste aluseks on just see kanne. Prokuura võib anda äriühing, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja seadusjärgne esindaja. Ettevõtja äriregistrisse kandmisel annab prokuura füüsilisest isikust ettevõtja, täis- või usaldusühingu asutamisel ühiselt kõik ühingut juhtima õigustatud osanikud ning osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamisel asutajad ühingu asutamislepinguga. Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule ÄS § 17 lg 2 - nii ühele kui mitmele isikule (kas nii, et esindusõigus on neil kõigil ühiselt või eraldi või kombineeritult). Prokuura puhul on tegemist esindusõigusega, mitte ametikohaga, s.t prokuristi staatuse võib anda ükskõik millise ametiseisundiga isikule. Kuna prokuura on ainult esindusõigus, ei lõpe see automaatselt, kui näiteks
eesmärgiks on tulu teenimine. Investeerimisfondid paigutavad osakute väljalaskmisest saadud rahalised vahendid erinevatesse finantsinstrumentidesse ja varadesse nagu näiteks äriettevõtete, valitsuste, kohalike omavalitsuste väärtpaberid jne. 11. Eesti Pank kui keskpank Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. Eesti Panga esmane eesmärk on hindade stabiilsuse säilitamine. Kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga toetab Eesti Pank ka muude majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamist. Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru Riigikogule, ei 4 allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele.Eesti Pank annab Vabariigi Valitsusele nõu majanduspoliitilistes küsimustes. Vabariigi
käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. § 17. Prokuura andmine Prokuura võib anda äriühing, äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja seadusjärgne esindaja. Ettevõtja äriregistrisse kandmisel annab prokuura füüsilisest isikust ettevõtja, täis- või usaldusühingu asutamisel ühiselt kõik ühingut juhtima õigustatud osanikud ning osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamisel asutajad ühingu asutamislepinguga. Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule. Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi. Prokuura võib anda mitmele isikule selliselt, et prokuristid või mõned neist on õigustatud ettevõtjat esindama üksnes koos (ühisprokuura). Prokuura võib anda selliselt, et prokurist võib ettevõtjat esindada ainult koos juhatuse liikme või äriühingut esindama õigustatud osanikuga. Välismaa äriühing võib anda prokuura filiaali esindamiseks.
Nõude aegumistähtaeg on viis aastat, alates osaühingu/AS või osakapitali/aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisest. (p. 142 lg 4, p. 248 lg 4) OSA:Rahaliselt hinnatav ja OÜ-le üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet, kuid selleks ei või olla OÜ-le osutatav teenus ega ka asutajate tegevus OÜ asutamisel (ÄS § 142 lg 1-2) *Vt. RK 3-2-1-117-01 Sissemaksed nõuetega. *Hindamise kord nähakse ette põhikirjaga või asutamislepinguga (ÄS § 138 lg 2 p 6). *Mitterahalise sissemakse väärtust hindab juhatus (ÄS § 143 lg 1) *Mitterahalise sissemakse ebaõige hindamise tagajärjel tekkinud kahju eest vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt sissemakse tegemiseks kohustatud isikuga. *Kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja mitterahalise sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui sellise osaühingu kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku
lepinguosaliste poolt ettenähtud essmärgid saavutada õnnestuks; b) Implied powers teooria kohaselt laiendatakse organisatsiooni õigusi ja kohustusi tuletatud pädevuste kaudu, st organisatsioonile omistatakse õigused, mida tal on vaja ülesannete täitmiseks, isegi kui asutamislepingust selline õigus laia tõlgendamise kaudu välja loetav ei ole. Et rahvusvahelised organisatsioonid oma ülesandeid riikidest sõltumatult täita saaksid, on neile tavaliselt juba asutamislepinguga või selle lisaga omistatud rida privileege ja immuniteete. Lisaks sellele sõlmitakse asukohariigi ja organisatsiooni vahel sageli spetsiaalne leping, mis käsitleb nende omavahelist suhet, sh privileege ja immuniteete. Privileegid ja immuniteedid tagavad organisatsioonide arhiivide ja ruumide puutumatuse, maksuvabastused, vabastuse riiklikust kohtupidamisest jmt. Rahvusvaheliste organisatsioonide privileegid ja immuniteedid kehtivad vaid liikmesriikide suhtes.
Elektrooniliselt kiirmenetlusena riigilõiv 190.-. Notari juures riigilõiv 145.- + notaritasu § 136. Osakapital Osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. § 140. Osa eest tasumine (1) Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. § 1401. Asutamine sissemakseid tegemata (1) Kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad (füüsiline isik) ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma (vastutab OÜ kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses) Raamatupidamiskohustuslaseks on /…/ iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja /…/ (RPS par 2) • dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid. (RPS § 6 ja 7) • kirjendama majandustehinguid raamatupidamisregistrites kahekordse
Euroopa Liidu kodakondsus Iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik. Euroopa kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondsust, kuid ei asenda seda - see tähendab, et Euroopa Liidu kodakondsus ei ole omaette kodakondsus, vaid käib kaasas üksnes liikmesriigi kodakondsusega. Ainult Euroopa Liidu kodanik ei ole võimalik olla. ,,Euroopa kodakondsuse" mõiste sündis 1992. aastal vastu võetud Maastrichti lepinguga. Liidu kodanikel on neile asutamislepinguga antud õigused ja neile kehtivad selles pandud kohustused. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige, siis on ka Eesti kodanikel õigus osaleda liidu poliitilises ja ühiskondlikus elus. Euroopa Liidu kodakondsus tagab õiguse/vabaduse liikuda (reisida), elada, töötada ja õppida kõikides EL-i liikmesriikides ning võrdse kohtlemise kogu EL tööturul. Erandiks on mõned piiratud valdkonnad (politsei, relvajõud, välisteenistus). Lisaks võib EL kodanik mistahes
II Mõiste erakond – RKPJKo 3-4-1-3-05 p31 - erakond on demokraatiat tagavaks sillaks ühiskonna ja riigi vahel, mille funktsiooniks on poliitilisi seisukohti koondada ja hoomatavaks tervikuks kujundada ning neid valimistel edu saavutamise korral avalikku võimu teostades ellu viia EKS § 1 lg 2 III Erakonna asutamine ja lõpetamine Asutamine EKS § 6 lg 1 (erakond asutatakse lihtkirjalikus vormis asutamislepinguga. Erakonna asutamislepingule kohaldatakse mittetulundusühingute seaduses sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.) + MTÜS § 6 (MTÜ asutamise leping) + 500 mõttekaaslast Lõpetamine (vabatahtlik) MTÜS; sundlõpetamine PSJKS §32 lg 1 (pole kordangi rakendunud) III Erakondliku tegevuse vahendid EKS § 2 § 2. Erakonna eesmärkide saavutamise vahendid (1) Erakonna eesmärkide saavutamise vahendid on:
laeva ostmise vormistamine raamatukogust kogumik ”rahvusvaheline mereõigus” lähme üle kaubandusliku meresõiduõiguse peale Eesti kaubandusliku meresõidu koodeks (võeti vastu ühe esimese õigusaktina peale Eesti taasiseseisvumist 20.08.1991.a). [Selle 372-st §-st on alles vaid 28] Selle alusel võeti vastu ka laevaregistrite põhimäärus (on tänaseks tühistatud). Jaanuaris 1992 ühines Eesti Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO) ja selle asutamislepinguga (IMO konventsiooniga) jm konventsioonidega, mis andsid võimaluse laevadele väljastada dokumente ja nõuda, et neid dokumente tunnustavad ka teised riigid. Konventsioonide puuduseks oli see, et nad said vastu võetud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse alusel, mitte Riigikogu seaduse alusel ja puuduseks – mitmed neist on seni avaldamata! (ei ole täitmiseks kohustuslikud ei füüsilistele/juriidilistele isikutele kui kohtutele)
annaabi.ee 
