Majandusseadused (0)

Töölepingu seadus
Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile , tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkulepe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused .
Seega töölepingu iseloomulikes tunnusteks on :

• see on kahepoolne kokkulepe, milles poolte õigused ja kohustused on vastastikused;
  
• töölepingu objektiks on tööprotsess, mitte töötulemuse reguleerimine;
  
• töötaja on alluvussuhetes tööandjaga;
  
• tööleping on tasuline .s .o. tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu;
  
• töötingimused määratakse kindlaks poolte kokkuleppega, kuid nad ei tohi olla halvemad kui see on seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus   kindlaks määratud. Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel;
  
• tööleping vormistatakse lihtkirjalikus vormis  ja sellele kirjutab töötaja isiklikult alla/ ka alaealine/.
  

Ainult töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt/ TLS § 28 lg1/
Töötaja kohustused:
 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;
 2) teeb tööd kokkulepitud mahus , kohas ja ajal;
 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;
 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
 5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
 6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;
 7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
 8) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;
 9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;
 10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.
Äriseadustik
 Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing.
Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid.
Äriühing kantakse äriregistrisse.   Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega.
Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
 Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse.
Füüsilisest isikust ettevõtja kantakse äriregistrisse tema avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. Avalduses märgitakse käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud andmed ning sellele lisatakse isiku sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid , e-posti ja Interneti kodulehe aadress jms) ning teave kavandatud põhitegevusala kohta.
Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital .
Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest.
 Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.
 Osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline . Kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud osaühingu asutajaks saab olla üksnes füüsiline isik.

Vt § 168.  Osanike pädevus

Osaühingul peab olema nõukogu, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas.

Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Põhikirjas võib ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks.   Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist.
Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital .
Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest.
Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.
Aktsiakapitali väljendatakse eurodes. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot.
Eelisaktsia : aktsiaselts võib välja lasta hääleõiguseta aktsiaid , mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel (eelisaktsia). Eelisaktsia omanikul on peale hääleõiguse kõik muud aktsionäri õigused.
Võlaõigusseadus sätestab reeglid võlasuhetele. Toob välja levinumad lepingud , lepingutest tulenevad õigused ja kohustused.
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
Võlasuhe võib tekkida:
 1) lepingust;
 2) kahju õigusvastasest tekitamisest;
 3) alusetust rikastumisest;
 4) käsundita asjaajamisest;
 5) tasu avalikust lubamisest;
 6) muust seadusest tulenevast alusest.
Võlasuhe lõpeb:
 1) kohase täitmisega;
 2) tasaarvestusega;
 3) kokkulangemisega;
 4) võlasuhte lõpetamise kokkuleppega;
 5) lepingust taganemisega;
 6) lepingu ülesütlemisega;
 7) füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta;
 8) füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale;
 9) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul.
Tarbijakaitseseadus sätestab peamised tarbija õigused.
Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
Tarbijal on õigus:
 1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud;
 2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta;
 3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet;
 4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud;
 5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist;
 6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel.