"Osaühingut luua on lihtsam kui lõpetada" (0)

1 Hindamata

SISUKORD
Ettevõtte loomise esimeseks etapiks on ettevõtlusvormi valik, mis sõltub ennekõike ettevõtte tegevusalast ja sellega seotud riskidest ning vajadustest, rahalistest ressurssidest ja eesmärkidest. Osaühing on enimlevinud ettevõtlusvorm Eestis. Seda tüüpi äriühing on sobivaim vorm väike- ja keskmise ettevõtluse jaoks, kuna osakapitali nõue on suhteliselt madal (2500 eurot) ja juhtimisstruktuur lihtne. Eelisteks on lihtne ja kiire registreerimine ning see, et puudub osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest. Äriseadustik võimaldab alates 01.01.2011 asutada osaühingu sissemakset tegemata, tingimusel, et asutatava osaühingu osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot ning osaühingu asutajaks on füüsiline isik. Vastukaaluks jääb osanik osaühingu ees vastutama osaühingu maksejõuetuse korral tasumata sissemakse ulatuses. Täiendavalt keelab äriseadustik kuni sissemaksete täieliku tasumiseni osaühingu osakapitali suurendamise ja vähendamise, samuti osaühingust väljamaksete tegemise. Väljamaksete all peetakse silmas eeskätt omakapitalist tehtavaid väljamakseid ( dividend , oma osa tagasiostmine jne), seega tavapärase äritegevuse käigus tehtavaid väljamakseid (töötasu, juhatuse liikme tasu jne) keeld ei hõlma.
Eesti õigusaktid ei luba äriühingut tegevuseta hoida, võimalik on kas tegutseda või ettevõte likvideerida (Raamatupidamis-ja maksuinfoportaal, 2012).

OSAÜHINGU LOOMINE

Osaühing (OÜ) on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital (Äriseadustik, § 135 lg 2) ning igal osanikul võib olla üks osa. Osa väikseim nimiväärtus on üks euro (Äriseadustik, § 148 lg 1) ja need võivad olla ühesuguse või erineva nimiväärtusega. Kui osa nimiväärtus on suurem kui üks euro, peab see olema ühe euro täiskordne (Äriseadustik, § 148 lg 2). Osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel (Loov Eesti, 2012). Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Osaühing on üks äriühingu liike ja seda reguleerib Äriseadustik. Ettevõtjale antakse äriregistrisse kandmisel kordumatu registrikood.
Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut (Äriseadustik, § 180 lg 1) Seda arvesse võttes võib öelda, et see annab nii õigusi juhtimises, kui kohustust osaühingu juhtimisega tegeleda ja vastutust tegevuse eest. Allkirjaõigus ja õigus sõlmida ühingu nimel tehinguid on ainult juhatuse liikmetel. Äriseadustik (§ 180 lg 2) ütleb, et juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget, juhatuse liige ei pea olema osanik ning juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liige on isik, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku ja kantud äriregistris äriühingu B-kaardile (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus , 2012). Kui osaühingul on nõukogu, võib osaühingu põhikirjas ette näha, et juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. OÜ juhatuse liikmeid ei pea valima kindla tähtajani (2011. aastani sai seda teha kuni viieks aastaks), kui põhikirjas ei ole tähtaeg ette nähtud ning juhatuse liiget võib osanike otsusel (Äriseadustik, § 184 lg 3) tagasi kutsuda igal ajal, ka etteteatamata ja põhjendamata.
Osaühingu tunnused:

osaühingul on vähemalt 2500 euro suurune osakapital;
osanik ei vastuta isiklikult ühingu kohustuste eest;
osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.

Osaühingu asutamiseks vajalikud toimingud

Ettevõtet on lihtsam luua, kui endale on enne selgeks tehtud millistest toimingutest ja nende loogilisest järjestusest äriühingu asutamine ning registreerimine peaks koosnema. Vastavalt EAS-i alustava ettevõtja portaali infole on asutamiseks vajalikud toimingud alljärgnevad :

Asutamislepingu ja põhikirja koostamine
Enne asutamisdokumentide vormistamist peab olema kindlalt kokku lepitud äriühingu omanikud ja juhatus. Kui äriühingu asutab ainult üks füüsiline isik, siis tuleb tal koostada asutamisotsus ja põhikiri ning asutamislepingut asendab asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Kui asutajaid on mitu, peavad nad asutamislepingu tingimused ja põhikirja kokku leppima omavahel. Asutamislepingu (asutamisotsuse) üheks osaks on asutatava osaühingu põhikiri. Kuna põhikiri määrab ära osanike edasised õigused ja suhted, on põhikirja regulatsioon väga oluline just mitme osanikuga äriühingu puhul. Ettevõtte elektroonilisel asutamisel on asutajale välja pakutud põhikiri, mida tuleb kohandada oma ettevõttele. Osaühingu põhikirjas märgitakse äriühingule asutajate poolt valitud ärinimi, asukoht, juhatuse ning nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete arv ning määratakse reeglid lisaks seadusele. Asutamislepingus märgitakse ka juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed. Asutamislepingus ja põhikirjas peab olema esitatud ettevõtte põhitegevusala, mis määratakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori järgi. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad .

Pangakonto avamine ja kapitali sissemakse
Osakapitali väljendatakse eurodes ja see peab olema vähemalt 2500 eurot (Äriseadustik, §136). Kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma . Sellisel juhul kehtivad antud piirangud:

nii kaua kui osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta isikliku varaga osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel
kuni sissemaksete täieliku tasumiseni kõigi osanike poolt ei ole lubatud suurendada ega vähendada osakapitali ega teha osanikele ühtegi väljamakset. Väljamakse tegemise keeld ei hõlma osanikele makstavat töötasu ega muid tasusid.

Sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline. Osa eest tasutakse rahas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi (nt arvuti) või varaline õigus (väärtpaberid), millele on võimalik pöörata sissenõuet. Osaühingu juhatus hindab mitterahalise sissemakse väärtust ning esitab äriregistrile vara osaühingule üleandmise lepingu ja vara väärtust tõendavad dokumendid . Mitterahalise sissemakse väärtust peab hindama vandeaudiitor, kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui osaühingu kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist. Pärast asutamislepingu või asutamisotsuse allkirjastamist saavad asutajad avada asutatava äriühingu pangakonto ehk nn stardikonto ning kanda sellele arvele kapitali sissemaksed. Hiljem tuleb stardikonto pangas ümber vormistada ettevõtte pangakontoks.

Äriühingu registreerimine
Äriühingut on võimalik registreerida elektroonselt või notariaalselt. Äriühingu registreerimiseks lihtsam ja kiirem moodus on kasutada elektroonilist registreerimist e-äriregistri ehk ettevõtjaportaali kaudu. Sel juhul piisab , kui asutajad ja juhtorganite liikmed sisenevad ettevõtjaportaali ID-kaardi abil ning täidavad ja digiallkirjastavad kandeavalduse. Kui mingil põhjusel jääb äriühingu registreerimine pooleli , siis alustatud kandeavaldus salvestatakse e-äriregistris ning hiljem on võimalik selle täitmist jätkata. Elektroonilist registreerimist e-äriregistris ei saa kasutada, kui on soov äri alustada mitterahalise sissemaksega või kõigil omanikel puudub digiallkirjastamise võimalus. Sellisel juhul tuleb registreerimine teostada notariaalselt. Ettevõtte notariaalsel registreerimisel tuleb notari abiga koostada ja äriregistrile esitada järgnevad dokumendid:

asutamisleping
põhikiri
avaldus
sidevahendite andmed
panga tõend põhikapitali sissemakse kohta
tõend riigilõivu tasumise kohta.

Notar valmistab ette vajalikud dokumendid. Notaribüroodes on olemas ka kõik äriühingute asutamiseks vajalikud näidised ja dokumendipõhjad. Ettevõtte asutamine ja äriregistrisse kandmine võtab notari kaudu aega üldjuhul 2-3 tööpäeva. Äriühingu registreerimisel tuleb tasuda riigilõiv. Enne riigilõivu tasumist kandeavaldust menetlusse ei võeta.

Ettevõtte registreerimine Maksu- ja Tolliametis ning Eesti Haigekassas
Äriregistrist edastatakse info Maksu – ja Tolliametisse uue registreeritud äriühingu kohta automaatselt. Sellega luuakse võimalus deklareerida tulu- ja sotsiaalmaksu ning teostada vastavaid makseid. Ettevõtjal lasub aga kohustus registreerimiseks Maksu- ja Tolliametis käibemaksekohuslasena. Kui ettevõtte maksustatav käive ületab 16 000 eurot, on registreerimine kohustuslik. Käibemaksukohuslasena registreerimise avalduse saab esitada Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt . Kui asutatud ettevõttel on töötajaid, kelle eest tasutakse sotsiaalmaksu, tuleb ettevõte kanda (Äriregistri andmete alusel) haigekassa andmekogusse. Andmeid saab edastada elektrooniliselt Ettevõtteportaali kaudu või posti teel.

Järeldus

Nimetatud asutamiseks vajalike toimingute põhjal võib kokkuvõtvalt väita, et osaühingu asutamine on tehtud väga mugavaks ja kiireks just tänu elektroonilisele ettevõtjaportaali (e-äriregister) olemasolule. Mugavus seisneb just selles, et olemas on tüüppõhikiri, e-stardikonto loomise võimalus, usaldusväärne automaatkontroll ja kiire menetlusprotsess. Osaühingu võib luua kodust väljumata paarikümne minutiga ning isegi siis kui mingil põhjusel jääb äriühingu registreerimine pooleli, siis alustatud kandeavaldus salvestatakse e-äriregistris ning hiljem on võimalik selle täitmist jätkata. Väita võib ka seda, et just ID-kaardi abil allkirjastamise võimalus pidurdab liigset bürokraatiat. Samuti on osaühingu loomise lihtsusele kaasa aidanud seaduse muudatus , mis ei nõua kohest osakapitali sissemakset.

OSÜHINGU TEGEVUSE LÕPETAMINE

Märgid, mis näitavad, et ettevõte tegevus tuleks lõpetada, on erinevad. Kusjuures alati ei pruugi selleks olla vaid majanduslikud raskused. Põhjused, mis viitavad vajadusele ettevõtte lõpetamiseks (likvideerimiseks), võivad vastavalt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ettevõtja portaali infole olla:

omaniku soovimatus ettevõtte tegevust jätkata
muutunud turusituatsioon
ebaõnnestunud äriplaan
vastuolud omanike vahel
kapitali nappus
probleemid raamatupidamisega
tõsised makseraskused.

Kuna Äriseadustik ei luba äriühingut tegevuseta hoida (äriühingul on kohustus esitada majandusaasta aruandeid ning deklareerida makse) siis peaksid omanikud kaaluma ettevõtte äritegevuse lõpetamisel et kas kasulik on äriühing likvideerida ning äriregistrist kustutada või jätta OÜ alles juriidilise isikuna, millele jäävad kehtima seadustest tulenevad kohustused. Äriühingu lõpetamiseks ja registrist kustutamiseks peavad osanikud võtma vastu likvideerimisotsuse. Osaühing lõpetatakse omanike otsusel (vabatahtlik lõpetamine) või sundlõpetatakse kohtumääruse alusel ( sh omanike enda algatatud pankroti kaudu).
Vastavalt Eesti Äriseadustik §201. saab ettevõtte tegevuse lõpetada:

omanike otsusega (st vabatahtlikult)
kohtulahendiga
osaühingu pankroti väljakuulutamisega
osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist
teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel (nt aktsiaseltsi puhul äriseadustiku paragrahvi 364 alusel).

Äriseadustik teeb vahet kahel erineval mõistel - lõpetamisel ja likvideerimisel.

Osaühingu likvideerimine

Osaühingu vabatahtlikul lõpetamisel toimub üldjuhul likvideerimine. Likvideerimismenetlust ei toimu (või ei toimu täies mahus ) näiteks juhul, kui osanikud otsustavad vastavalt kas ühingu tegevuse jätkamise, ühingu ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise. Niisugune õigus on osanikel juhul, kui tegemist on kas osanike poolt otsustatud lõpetamise või siis põhikirjas ette nähtud lõpetamisega. Osanikud võivad vastava otsuse teha kuni vara jagamise alustamiseni osanike vahel. Likvideerimine on menetlus, mille kaudu toimub ühingu tegevuse lõpetamine. Kui pärast lõpetamise otsustamist likvideerimise käigus ilmneb, et olukord on vastupidine ja võlad ületavad vara, siis peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210). Likvideerimismenetluse eelduseks on asjaolu, et ühingul on vara rohkem kui kohustusi. Selle käigus müüakse äriühingu vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded, jaotatakse allesjäänud vara osanike vahel ning lõpuks kustutatakse äriühing äriregistrist.
Likvideerimismenetluse raames tuleb teostada järgmised toimingud:

majandustegevuse ülevaate koostamine
lõpetamisotsuse vastuvõtmine osanike poolt
võlausaldajate teavitamine (teate avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded)
kanne äriregistrisse (likvideerimise teade ja likvideerijad)
likvideerimise algbilanssi koostamine, selle kinnitamine osanike poolt ja registripidajale esitamine
vara müük, võlgade sissenõudmine, võlausaldajate nõuete rahuldamine, vajadusel pankrotiavalduse esitamine
lõppbilansi ja varajaotusplaani koostamine
vara tegelik jagamine osanike vahel
äriühingu kustutamisavalduse esitamine äriregistrile

Osaühingu likvideerimine on küllaltki aeganõudev protsess, mis kestab vähemalt kuus kuud. Seadus ei näe ette tähtaega, mille jooksul peaks likvideerimismenetlus olema lõpule viidud . See on ka arusaadav, sest juhtumid on erinevad ja ei ole võimalik näha ette üldist tähtaega, mis annaks kindlalt alust eeldada, et see on piisav mistahes osaühingu likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Üldreegel on, et vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijateks kas juhatuse liikmed (kui põhikiri ei näe ette teisiti) või siis määratakse need osanike otsusega. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Kui selgub , et osaühingul on veel jaotamata vara, tuleb läbi viia ka täiendav likvideerimine. Pärast osaühingu nõuetekohast likvideerimist, tuleb ettevõtte juhatusel esitada äriregistrile avaldus ettevõtte äriregistrist kustutamiseks. Seda saab teha minimaalselt kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ning sellest teavitamisest. Äriregistrist kustutamise avaldusele tuleb lisada lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Alles siis, kui äriühing on äriregistrist kustutatud, saab öelda et äriühingut ei ole enam olemas ja selle tegevus on lõppenud (EAS, 2012).

Osaühingu lõpetamine

Lõpetamise mõistega tähistatakse valdkonda, mis hõlmab materiaalõiguslikke küsimusi. Äriseadustik näeb ette lõpetamise alused ja tegevuse jätkamise võimalused, reguleerib vastavate otsuste vastuvõtmise korda jm. Tuleb silmas pidada, et äriühingu lõpetamisotsuse vastuvõtmisega ei lõpeta äriühing tegevust, sest juriidilise isikuna eksisteerib äriühing edasi. Juhatus peab esitama osanikele eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest. Majandustegevuse ülevaates peab näitama, millise tähtaja jooksul saab osaühing rahuldada võlausaldajate nõuded (Äriseadustik, § 202 lg 2-3). Lõpetamise otsuse tagajärjel lõppeb ettevõtte igapäevane majandustegevus ning ettevõtte majandusaasta. Kui ettevõte on muutunud püsivalt maksejõuetuks, tuleb võlgu oleval äriühingul esitada kohtule avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse mitteesitamine või esitamisega viivitamine on kriminaalkuritegu, mille eest karistatakse rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega (EAS, 2012).

Järeldus

Sama lihtne, kui on ettevõtluse alustamine, peaks olema ka ettevõtluse lõpetamine. Praegune äriühingu lõpetamine seda aga pole. Likvideerimine (vabatahtlik lõpetamine) on menetlus, mille kaudu toimub ühingu tegevuse lõpetamine aga hetkel on Eesti õigusaktides likvideerimismenetluse raames teostatavaid toiminguid palju. Osaühingu likvideerimine on küllaltki aeganõudev protsess, mis kestab vähemalt kuus kuud. Kui ettevõte peatab äritegevuse ja lähiajal ei ole plaanis uuesti alustada, tasub äriühing käibemaksukohuslaste registrist maha võtta. Isegi kui ettevõttel puudub käive või tulu- või sotsiaalmaksuga maksustatavad tulud või kulud, tuleb käibemaksukohuslasena registreeritud äriühingul esitada iga kuu null-ridadega deklaratsioone. Juhatus ei pea omast taskust äriühingu pankroti korral selle kohustusi kinni maksma, olenevalt asjaoludest võib ta aga olla sunnitud hüvitama omaenda äriühingule või selle võlausaldajatele tekitatud kahju.

KOKKUVÕTE

2011. aasta alguses jõustusid äriseadustiku muudatused, mis lihtsustavad osaühingute asutamist ja tegevust ning vähendavad bürokraatiat. Peamised muudatused olid osaühingu asutamine sissemakseta (miinimumkapitali nõue säilis), audiitori kaasamise kohustuse vähendamine ja juhatuse liikme ametiaja tähtajalisuse ärakaotamine. Kõige tähtsam muudatus oli muidugi see, et kaotati nõue teha kohe sissemakse omakapitali ja see suurendab oluliselt ettevõtlusaktiivsust. Ettevõtte asutamine ja äriregistrisse kandmine võtab notari kaudu aega üldjuhul 2-3 tööpäeva ja ettevõtlusportaali kaudu saab asutamistoimingud teostada paarikümne minutiga. Samas äriühingu likvideerimismenetlus kestab üle poole aasta, sageli võib ka likvideerimisprotsess pikemaks osutuda. Eestis kehtivad õigusaktid ei paku lihtsustatud aruandluse võimalust ettevõtetele, millel puudub äritegevus. Kõikidel äriregistris registreeritud äriühingutel on kohustus esitada kord aastas majandusaasta aruanne. Likvideeritavatel äriühingutel säilib raamatupidamiskohustus.
Kokkuvõtteks võib öelda, et hetkel puuduvad Eesti õigusaktides sätted, mis võimaldaksid ettevõtte tegevuse peatumisel lihtsustada aruandlusega seotud kohustusi. Igal juhul oleks tühjalt seisvate ettevõtete jaoks lihtsam, kui aruannete koostamise ja muu administratiivtegevusega seoses oleks vähem kohustusi.

KASUTATUD ALLIKMATERJALID

Eesti Maksumaksjate Liit, 2011. Äriseadustiku 01.01.2011 jõustunud muudatustest. [Online] http://www.maksumaksjad.ee/modules/news/article.php?storyid=3948&keywords=osa%FChing [08.05.2012]

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, 2012. Ettevõtlusega alustamine. [Online] http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega-alustamine/aeriuehingu-registreerimistoimingud-ja-kulud/ettevotte-asutamine-ja-registreerimine [04.05.2012]

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, 2012. Ettevõtlusest loobumine. [Online] http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusest-loobumine/vabatahtlik-lopetamine-ja-sundlopetamine/millal-moelda-aeriuehingu-lopetamise-peale [04.05.2012]

Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal, 2012. Ettevõtte lõpetamine. [Online] http://www.rmp.ee/ettevotlus/ettevotte-lopetamine/ [08.05.2012]

Raamatupidamis-ja maksuinfoportaal 11.05.2012 Enam kui pooled osaühingud registreeriti tänavu sissemaksu tegemata. [Online] http://www.rmp.ee/uudised/juhile/13160 [13.05.2012]

Urmas Võimre, Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal, 20.04.2012. Sissemakseta osaühingu osakapitali moodustamine kasumist ning seonduvad maksuaspektid. [Online] http://www.rmp.ee/ettevotlus/kasulik/13093 [12.05.2012]

Äriseadustik, 2012. [Online] https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010019 [13.05.2012]

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 12 allalaadimist

Osaühingut luua on lihtsam kui lõpetada #1

Osaühingut luua on lihtsam kui lõpetada #2

Osaühingut luua on lihtsam kui lõpetada #3

Osaühingut luua on lihtsam kui lõpetada #4

Osaühingut luua on lihtsam kui lõpetada #5

Osaühingut luua on lihtsam kui lõpetada #6

Osaühingut luua on lihtsam kui lõpetada #7

Osaühingut luua on lihtsam kui lõpetada #8

Osaühingut luua on lihtsam kui lõpetada #9

Osaühingut luua on lihtsam kui lõpetada #10

Osaühingut luua on lihtsam kui lõpetada #11

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Mann72 Õppematerjali autor

Referaat teemal "Osaühingut luua on lihtsam kui lõpetada".

Osaühingu loomine osaühing äriühingu osanik sissemakse äriseadustik osakapital asutaja lõpetamine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

odt

Osaühing

OSAÜHING referaat Koostaja: Oma nimi Kursus Juhendaja: Tema nimi Valga 2015 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................2 1. Seadused...................................................................................................................................3 2. Osaühing...................................................................................................................................4 3. Ärinime nimi ja kontroll...........................................................................................................5 4. Osaühingu asutamiseks vajalik informatsioon.........................................................................6 5. Vajalikud toimingud osaühingu asutamisel.................................................................

Analüüsimeetodid äriuuringutes

docx

Mina ja ettevõtlus

Vana-Vigala TTK Ettevõtlus Kaido Raimla 12AM1 15.12.2014 1. Elektrooniline registreerimine e-äriregistri ettevõtjaportaalis Elektrooniline registreerimine on kõige mugavam ja kiirem võimalus ettevõtte asutamiseks. E-äriregistri ettevõtjaportaali sisenemiseks ja registreerimise läbiviimiseks vajate ID-kaarti või mobiil-ID`d ning digitaalallkirjastamise tarkvara. Äriühingu saate registreerida elektrooniliselt ettevõtjaportaalis vaid siis, kui:  põhikapitali sissemakse on rahaline ning te tasute nii osakapitali kui ka riigilõivu elektrooniliselt ettevõtjaportaali kaudu  kõik asutamisega seotud isikud saavad asutamisdokumente digiallkirjastada. Ettevõtjaportaal

Ettevõtlus

docx

Ühinguõiguse loengumaterjal ja kordamisküsimused vastustega

NB! Erand: Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist juriidilisele isikule võib nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel. (TsÜS § 37 lg 2) Juriidilise isiku lõpetamine · Vabatahtlik lõpetamine (TsÜS § 39) ... üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega; ... isiku, organi või asutuse otsusega, kellele seadusega on antud õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik; ... seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel; ... tähtaja möödumisel, kui juriidiline isik on asutatud tähtajaliselt; · Kohtu või selleks õigustatud isiku nõudel (TsÜS § 40 lg 1 ja 3) · Sundlõpetamine (TsÜS § 40) ... juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega; Nt

Ühinguõigus

docx

Juriidilised isikud – milliseid eelistaja ja miks?

FIE on kohustatud maksma tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning teisi vastavaid makse juhul, kui ta on käibemaksukohuslane või tööandja. Soovi korral võib FIE oma tegevuse peatada või tegutseda mingil perioodil (näit hooajalise tegevuse korral). Sellest on vajalik registriosakonda eelnevalt teavitada. Tegevuse lõpetamisel kustutatakse FIE äriregistrist tema avalduse alusel. Võrreldes äriühingutega on FIE-na alustamine lihtsam ja odavam. Puudub põhikapitali nõue. FIE-l on suur otsustamisvabadus ning juhtimine on lihtne. FIE-na tegutsedes kuulub kogutulu omanikule.FIE raamatupidamisega on võimalik toime tulla üksinda, kuid ettevõtte puhul on tihti vaja raamatupidajat, kes asjad korras hoiaks. Puuduseks on suurem maksukoormus ja risk, kuna äri ebaõnnestumise korral vastutab FIE kogu oma isikliku varaga. Samuti ettevõtja eluiga sõltub selle omanikust ja pikaajalisi äritehinguid FIE-ga ei sõlmita.

Õiguse alused

docx

ÄRIÕIGUS. ÄRIÜHINGUD

mille aga objektidega (ettevõtetega). Ettevõte aga omab olulist tähendust võlaõiguse jaoks, kus tuleb selgelt fikseerida lepinguobjektid. Äs reguleerib äriühingute, st juriidiliste isikute tegevust, kes vormist lähtudes peaksid olema asutatud majandustegevusega tegelemiseks ja kellele nende tegelikust tegevusalast sõltimata kohaldatakse ÄS sätteid. Äriühingud on täisühing, usaldusühing ja osaühing, aktsiaselts ning tulundusühistu. Loetelust üksnes tulundusühistu ei ole reguleeritud ÄS-s, vaid eraldi tulundusühistuseaduses (RT I 2002, 3, 6; 2009, 13, 78). Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.Selline organisatsiooniline vorm võimaldab majandada väikesi ettevõtteid, kus osaleb vähemalt kaks omanikku. Selle plussiks on lihtsustatud

Äriõigus

ppt

Ettevõtluse alused äriühingud

ee/akt/13364383 Juriidiline isik on organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Äriseadustikus määratletud eraõiguslikud juriidilised isikud on äriühingud. Eesti seadused näevad ette järgmised eraõiguslikud juriidilised isikud: ·Äriühingud: Täisühing Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu ·Mittetulundusühing ·Sihtasutus ·Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikes huvides seadusega loodud üksus. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, organid ja nende pädevus, põhikirja olemasolu jne nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku kohta käiva seadusega. Äriühingute maksukohustus · Maksukohustus Kui OÜ maksab palka, peab ta esitama järgneva kuu 10

Majanduse alused

docx

Osaühing

Osaühing (OÜ) Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingu tegevust reguleerib Äriseadustik. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. Igal osanikul võib olla üks osa. Kui osanik omandab täiendava osa, suureneb vastavalt esialgse osa nimiväärtus. Senise osa nimiväärtuse suurendamisel laienevad ühendatavate osade õigused ühendamise tulemusel tekkinud osale.

Majandus

ppt

Äriseadustik

Kõik ettevõtte juhtimise küsimused lahendab selle omanik. FIE'na tegevuse alustamine toob kaasa minimaalselt formaalset asjaajamist ning võimaldab ka lihtsustatud raamatupidamist ja aruandlust ning nõrgemat kontrolli finantsmajandusliku tegevuse üle. FIE'le on kehtestatud raamatupidamise korraldamise kohustus, mida ta peab tegema, lähtudes raamatupidamisseadusest (ÄS § 77). FIE vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. FIE positiivsed küljed On lihtsam alustada, piisab vaid vajalike vahendite soetamisest ja teatud juhtudel ka litsentsi hankimisest (nt alkoholi müügiga tegelemiseks); Kogu tulu kuulub omanikule, seda ei pea kellegagi jagama; Omanikul on ettevõtluses täielik käsutamisõigus; Puudub tulu kahekordne maksustamine (ettevõtte ja üksikisiku tulu); Tegevussuundade muutmine sõltub vaid ettevõtja suvast; FIE negatiivsed küljed Kapital piirdub ühe omaniku varaga ja laenuga, mistõttu probleemiks on kapitali suurendamine;

Õigus

Rohkem sarnaseid