Astronoomia (0)

Mis on universum ?
Universum – kõiksus, kõik mis üldse olemas on – galaktikad , tähed, päikesesüsteem meie ise.Ta on sedavõrd suur, et tema mõõtmeid on raske ette kujutada.Ta koosneb miljarditest galaktikaosadest ning igas galaktikas on miljardeid tähti.
2.Mis on tähtkujud?
Tähtkuju on heledatest tähtedest moodustuv kujund tähistaevas, mis näilvalt moodustab mingi kujundi.Astronoomias on tähtkujul kindlad piirjooned ja sellesse kuuluvad, kõik antud suunas ükskõik kui kaugel asuvad tähed.
3.Mis on sodiaak ?
Sodiaak ehk loomaring on kujutletav vöö täevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese näilisest teekonnast.Kreeka astronoom Hipparchos nägi sodiaagi korrapäratust ja otsustas jagada sodiaagi 12.võrdseks osaks, mis said endale loomaringi sümboli – neid osasid nimetatakse tänapäevani sodiaagimärkideks seega igal tähtkujul on oma sodiaagimärk.
4.Kirjelda kuu-ja päikesevarjutust.
Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse varju.
Kuuvarjutus saab tekkida vaid ajal, mil maa on kuu ja päikese vahel ning kuu liigub maa varju sisse. Varjutuse ajal muutub kuu tuhmiks.Vahel on tal tumepunane või – pruun varjund.Kui kuu satub maa varju pimedasse ossa , toimub täielik kuuvarjutus ja kuu paistab väga nõrgalt.
Päikesevarjutus saab toimuda vaid ajal, mil muu on maa ja päikese vahel.Väikesel maa-alal võib kuu siis varjutada päikese kas osaliselt või täielikult. Osalise varjutuse puhul katab kuu osa päikesest ja täisvarjutuse ajal tuleb nähtavale päikesekroon, taevasse ilmuvad tähed.
5.Milliseid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine?
Astronoomide peamine tööriist on teleskoop .Selle peegel tehakse võimalikult suur, et näha nõrku seega kaugeid tähti ja galaktikaid .Optilised teleskoobid koguvad valgust, raadioteleskoobid raadiolaineid .Selgema pildi näiteks tähe röntgenfoto saamiseks saadetakse teleskoop atmosfäärist välja maa tehiskaaslaseks.
a)Optilisi teleskoope kasutatakse selleks, et näha võimalikult nõrku, seega kaugeid tähti, planeete ja galaktikaid.
b)Raadioteleskoopidega näeme, et raadiolaineid kiirgavad iseäralikud tähed, gaasipilved ja galaktikate tuumad , see vabaneb mitmesugustes plahvatustes.
c)Teleskoopidega kosmoses maa tehiskaaslase orbiidil näeme kaugemale kui maapealsete läbi õhu vaatavate teleskoopidega.Veelgi olulisem on see, et kosmoseteleskoobiga saab mõõta tähtede röntgeni – ja ultraviolettkiirgust, mis maa atmosfäärist üldse läbi ei tule.
d)Kosmosejaamad ehk ümber maa tiirlevad uurimisjaamad ja laborid on selleks, et teadlased ja astronaudid saaksid seal viia läbi katseid, vaatlusi ja uurida kaaluta oleku mõju inimesele.
e)kosmosesondid on kas täisautomaatsed või osaliselt maalt juhitavad kosmoseraketid, mille aparaadid teevad vaatlusi planeetidevahelises ruumis või teise planeedi pinnal.
6.Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem?
Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu.Päikesesüsteemi kuulub 9 planeeti.
7.Millised on Maa rühma planeedid?Millised on selle rühma tunnused?
Päikesele lähimad ehk maaplaneedid on 4 planeeti, mis on siseplaneedid: Merkuur,
Veenus , Maa ja Marss.Need on suhteliselt väikesed kivised taevakehad.Peamine tunnus on see, et koosnevad kivist.
8.Millised on hiidplaneedid ja selle rühma tunnused?
Marsist kaugemaid planeete nimetatatakse välisplaneetideks.Need on Jupiter, Saturn , Uraan , Neptuun ja Pluuto .Neid kutsutakse ka hiidplaneetideks, sest peale Pluuto on nad kõik siseplaneetidest suuremad.Tunnuseks: koosnevad peamiselt gaasist , sisemus ka külmunud ja vedeldunud gaasidest.
9.Kirjelda igat planeeti 3-4 lausega.
Merkuur – on Päikesele lähim planeet tiirleb vaid 60 miljoni kilomeetri kaugusel Päikesest.Võrreldes teiste planeetidega on Merkuur väike.Tema läbimõõt on 4878km – ligi kolm korda väiksem maa läbimõõdust.Merkuur on Päikesele nii lähedal 58 milj.km, et päeval Planeet on nähtav eha – või koidutaevas, paistab valgena ja ei vilgu. Tiirlemisperiood 88 päeva.Merkuuri näiv heledus ja kuju muutuvad ja neid muutusi nimetatakse faasideks.Merkuuri elutu kaljune pind on tihedalt täis teravaäärelisi meteoriidikraatreid.
Veenus – meile lähim planeet on umbes sama suur kui Maa.Päikesest on 110 milj. Kilomeetri kaugusel.Mõned piirkonnad kõrgemad ja meenutavad manderid meie koduplaneedil.Veenust nimetatakse koidu – või ehatäheks.Helenduselt on kolmandal kohal peale Päikest ja Kuud.Atmosfäär tihe ja mõjub planeedi pinnale suure raskusena.Atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist, pilved sisaldavad palju väävelhapet.Pöörleb ümber oma telje tagurpidi ja pöörlemisperiood on 225 päeva, kuid päikeseööpäev kestab siiski vaid117 päeva, s.t. aastas on peaaegu 2 päeva.Veenuse pind on teravate kividega kaetud sünge oranzikas – pruunikas kõrb, on meteoriidikraatrid, kuid mitte sügavad.Põhjus selles, et Veenuse tihedas atmosfääris meteoorkeha pidurdub ja kukub planeedi pinnale väiksema kiirusega.Samuti on selgunud , et peaaegu terve pind on kaetud hangunud laavaga, mis ammu voolanud välja Veenuse paljudest vulkaanidest.On ka avastatud veidraid lõhesid ja peeneid pragusid, mis moodustavad midagi ämblikuvõrgu taolist.Sellised moodustised esinevad vaid Veenusel.Arvatakse, et Veenuse pinna all paisuvad sulanud kivimid kergitaisd pindmisi kihte ja need pragunesid.
Maa – tiirleb ümber päikese kiirusega 110 000km/h.Kaugus Päikeseni on 150 milj, km.Ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese kulub 365 päeva.Siin ei ole liiga kuum ega liiga külm, ja Maad ümbritseb kaitsev atmosfäär.Maal on kivine koorik ja keskel tahke metalline tuum.Nende vahele jäävad veel mõned kihid (maakoor,vahevöö, välistuum, sisetuum ).Maakoor koosneb paljudest suurest kiviplaatidest, mille nihkumisel tekivad maavärinad.On väga tähtis hoolitseda Maa eest.Selleks vaja vähendada saasteaineid , töödelda prügi ja muid kasutatud materjale uuteks vajalikeks esemeteks, kaitsta loodust.
Kuu - tiirleb ümber Maa keskmiselt 384 000 km kaugusel.Kuu on suhteliselt suur – tema läbimõõt on veerand maa läbimõõdust.Kuu teeb ühe pöörde ümber oma telje sama ajaga , mis kulub tiiruks ümber Maa ja maa poole pööratud alati üks ja seesama Kuu poolkera .Kuul olevad kraatrid on tekkinud meteoriitide plahvatustest ja löökidest ning sealt väljuvad heledad joned kiired.Kuul on tumedaid piirkondi, mis on tasased alad, tekkinud jahtudes tahkeks muutunud laavast.Kuu on võrdlemisi mägine.Kuul ei ole atmosfääri , mis teda kaitseks.Päikesepaistel võib temperatuur tõusta 123 kraadini ja ööpoolkeral langeb kuni 123 kraadi alla nulli.Peegeldab päikesevalgust.Kuul on erinevad faasid: Noorkuu , kasvav kuu, täiskuu jne.
Marss – läbimõõt 6794km, kaugus päikesest 228 miljonit km, tiirlemisperiood 687 päeva.Marsil on kaks kuud Phobus ja Deimos, mis on tumedad , tolmuga kaetud ja korrapäratu kujuga kaljurahnud.Marss on äärmiselt tolmune.Liiva ja tolm sisaldavad palju rauda ja seepärast on Marss roostekarva.Sageli möllavad amrsil liivatormid, mähkides kogu planeedi tolmupilvesse.Arvatakse, et Marsil on kauges minevikus olnud vett, on olnud jõed ja ookeanid .
Jupiter – läbimõõt 142 800km, kaugus päikesest 778 milj. Km, tiirlemisperiood 11aastat ja 10 kuud.Koosneb peaaegu tervenisti gaasist.Ta on nii võimas, et tema gravitatsioonijõud tõmbab enda poole kõik, mis tema lähedusse satub.Jupter paistab mittevilkuva tähena ja on palja silmaga nähtav. Teleskoobis on näha Jupitei pilvevööte ja kuulsat Punast Laiku, mis on tohutu pööristorm.Tuule kiirus pöörises on 500km/h.Pööristorm on püsv ja arvatakse, et olemas olnud juba 300 aastat.Jupiteri tuum on Maast pisut suurem ning koosneb kivist ja rauast nagu Maagi.Jupiteril on avastatud 16 kuud ja neli suurimat on : Europa, Callisto , Lo ja Ganymedes.
Saturn – läbimõõt 120 000 km, kaugus Päikesest 1,4 miljardit km, tiirlemisperiood 29 aastat ja 6 kuud.Saturn on hiiglaslik gaasikera ja atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, kuid sisaldab ka teist kerget gaasi – heeliumi, seetõttu on Saturn oma suuruse kohta kerge, s.t. väikese tihedusega, hõre.Saturn on lapik , sest pooluselt, kus kesktõrjejõud puudub, surutakse ta kokku ja planeet muutub lapikuks.Saturnil on 18 kuud: Miamas, Enceladus, Tethys , Titan jne.Saturni rõngaste paksus ei ole kilomeetritki. Rõngaid moodustavate osakeste suurus ulatub tolmukübemest paraja lumepallini.Tiirlemisel ümber päikese Saturni ja Maa vastastikune asend muutub.Koos sellega muutub ka nurk, mille all Saturni rõngad meile paistavad.Põhjus on selles, et sarnaselt Maaga on Saturni pöörlemistelg, kaldu tema orbiidi tasandiga.
Uraan – lläbimõõt 51 800 km, kaugus päikesest 2,9 miljardit km. Tiirlemisperiood 84 aastat..Tähtedest erineb selle poolest, et ei vilgu ning palistab nõrga tähena.Uraan tiirleb ümber Päikese küliliasendis – tema pöörlemistelg justkui lamab orbiidi tasandis .
Uraanil on rõngad, mis koosnevad tolmust.Välimine rõngas on seesmisest tumedam .Atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, vähem heeliumi ja pisut teisi gaase .Suur heeliumisisaldus annab sinakas – rohelise värvuse.Uraanil on avastatud 17 kuud ja suuremad neist on: Arile, Umbriel , Titania, Oberon ja Miranda.
Neptuun – läbimõõt 49 500km, kaugus Päikesest 4,5 miljardit km, tiirlemisperiood 164 aastat 10 kuud.Palja silmaga teda ei näe ja teleskoobis vaadeldes paistab pisikese sinaka ringina.Neptuunil avastatud mitu tumedat laiku, suurimal nimeks Suur Tume Laik arvatakse, et tegu oli keeristormiga.Hiljem on see laik kadunud,Sinaka värvuse annab talle, tema atmosfääris sisalduv gaas metaan ja peamised koostisosad on vesinik , heelium , vesi.Pema paksude pilvedega kaetud atmosfääri all arvatakse olevat planeedi tuum – sulanud kivimid, vesi, vedel ammoniaak ja metaan.Neptuunil on 8 kuud ja neist suuremad on: Triton ja Nereid.Enamus Neptuuni pinnast on hele ja tasane .Neptuunil väga hõre atmosfäär.
Pluuto – läbimõõt 2284km, kaugus päikeset 5,9 miljardit km, tiirlemisperiood 247 aastat 8 kuud.Pluuto tiirleb ümebr Päikese ligikaudu samas tasandis kus teisedki planeedid, kuid tema orbiit on tavatult piklik.Arvatakse, et Pluutol leidub külmunud metaani ja lämmastikku, planeedil võib olla ka hõre atmosfäär.Pooluste kohalt on Pluuto pisut heledam kui tema pind keskmiselt.Pluutol on ainult üks kuu, Charon .Pluutot ja Charoni võib nimetada kaksikplaneediks sest Charon on suur: ainult kaks korda väiksema läbimõõduga kui Pluuto.
10.Mis on asteroidid ?
Asteroidid ehk väikeplaneedid on suured kaljurahnud, mis koosnevad kivist, metallist või nende segust .Teadlaste arvates on tegemist kehadega , mis jäid üle planeetide tekkimisest 5 miljardit aastat tagasi.Asteroide on tuhandeid, kuid koostiselt jaguneb enamik kolme gruppi: Süsinikasteroidid – kõige levinumad, tumedad kivid , salegi tumedamad kui kivisüsi. Kiviasteroidid – on suhteliselt heledad, mis tihtipeale sisaldavad ka metalle , peamiselt rauda.Raudasteroidid – võivad koosneda peaaegu puhtast rauast ja ilmselt pärit mingi suurema keha sisemusest.Enamik asteroide tiirleb ümber Päikese, Marsi ja Juiteri vahelises alas – asteroidide vöös.On olemas Troojalaste ja Apollo asteroidid, kuid samas on kantud asteroidide kataloogi umbes 4000 asteroidi.Tegelikult on neid palju rohkem ja omavahelised kaugused on väga suured.
11.Mis on komeet ?
Komeedid on Päikesesüsteemi väikekehad.Ilmuvad enamasti ootamatult paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab ``sabatäheks``- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks.See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purkuv ja päikesevalguses helendv gaas .Komeedist eralduvate gaaside spektrite järgi koosnevad nad valdavalt veest, vähemal määral süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid aineid.Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas.
12.Mida nimetatatakse meteooriks, meteoriidiks?
Meteooriks nimetatatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest.Neid voib näha pea igal öösel selge ilma puhul.Me ütleme, et täht langes nähes meteoori langevat.
Meteoriidiks nimetatatakse maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha.Need kehad ei jõua atmosfääris täielikult aurustuda.Enamasti on need tahmased, põlemis – või sulamiskoorikuga kaetud tumedad kivi või rauatükid.Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit , väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi.Kui maale langeva meteoriidi mass on üle 100t, tekib tema põrkel maapinnaga plahvatuskraater, mis oma kujult meenutab Kuu rõngasmägesid.Veel leidub planeetidevahelises ruumis tolmu, gaase ja Päikese poolt välja kiiratud suure energiaga osakesi.Massi poolest moodustab see kokku vähem kui miljardiku Maa massist.
13.Päike. tema aine, temperatuur, energiaallikad, liikumine, protsessid päikese pinnal.
Nagu kõik tähed on Päikegi hõõguv – kuum pulbitsev gaasikera.Päikese sisemuses ühinevad kergeima gaasi, vesiniku aatomid teise gaasi, heeliumi aatomiteks.Ühinemisprotsessi nimetatatakse tuumareaktsiooniks.Selle tulemusel vabaneb tohutu hulk soojust ja valgust – päikesekiirgus, milleta ei oleks elu Maal.
Päike asub maast 150 miljoni km ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel.Tema pinnatemperatuur on 5800K.Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja , liikudes ringorbiidil kiirusega 230km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga.Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutumapidevalt väljaspoole vähenedes.Päike saab energiat termotuumareaktsioonidest , vesiniku muundumisel heeliumiks vabaneb 0,7% massist energiana.Aeg – ajalt ilmuvad Päikese pinnale tumedad plekid ehk laigud.Need on pisut madalama temperatuuriga augud fotosfääris.Laikude ümber hõljuvad fotosfääri kohal kuuma gaasi pilved – faklid.Gaasi kiirus neis kuni 600km/s.Päikesest väljub kõikides suundades pidev, silmaga nähtamatu osakeste voog – päikesetuul.Kokkuvõtteks võib öelda, et Päike toodab energiat aatomituumade ühinemise reaktisoonidest tänu tohutule kuumusele Päikese keskmes ehk tuumas.Päikese tuumast väljaspoole levib energia läbi kiirgustsooni.Järgneb konvektiivne tsoon, kus tõusvad kuumad gaasivoolud toovad energia Päikese pinnale, kust see valguse, soojuse ja teiste kiirgustena kosmosesse hajub.Vahel paiskuvad Päikesest välja suured gaasiilved või – kaared .Viimaseid nimetatakse protuberantsideks.
14.Tähtede liigitus ja temperatuurid.
Tähed ei sära igavesti .Mõne miljardi aasta pärast täht kustub .Tähed sünnivad hiiglasliku gaasi – ja tolmupilve, udukogu , kokkutõmbumisel iseenda raskusjõu mõjul.Kokku tõmbudes muutub pilv keraks ja kuumeneb.Tähti on sinakasvalgeid, valgeid, kollaseid, oranze ja punaseid.Sinakasvalged tähed on üle viie korra Päikesest kuumemad, punased seevastu on Päikesest jahedamad.Tähed erinevad üksteisest heleduselt ja värvilt.Tähtede heledust võrreldakse tähesuuruste abil.Suurem tähesuurus vastab nõrgemale tähele.Liigitatakse järgmiselt: 1.Heledad tähed on Päikesest suuremad; mõne miljardi aasta pärast nad paisuvad ülihiidtäheks ja seejärel plahvatavad supernoovana.Järgi jääb ülitihe, kuid tilluke neutrontäht ehk pulsar .2.Väga heledatest suure massiga tähtedest jääb pärast supernoova plahvatamsit järele must auk.3.Meie Päike on kollane kääbustäht, mis pärast paisumist hiidtäheks paiskab oma gaasümbrise välja-Tekib planetaarudu.Päike muutub kuumaks ja tihedaks valgeks kääbuseks, mis hakkab jahtuma.Tähe asukoht ja liikumine ruumis määratakse koordinaatide, parallaksi, omaliikumise ja radiaalkiiruse abil.
Tähe läbimõõtu saab hinnata temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu.Teades tähe kaugust, on meil lihtne rehkendada tähesuurusest tähe kiirgusvõimsus.Kui veel oletada, et kiirguse spektraalne jaotus vastab ligikaudselt musta keha spektrile, võime leida tähe pinnatemperatuuri ning kasutades Stefan – Boltzmanni seadust, hinnata kiirgusvõimsuse ja temperatuuri järgi tähe läbimõõtu.
15.Kuidas lõpeb tähe areng?
Kui tähe keskosas lõpeb tuumakütuseks olev vesinik, läheneb tähe elu lõpule.Esmalt täht paisub ja päikesesuurused tähed muutuvad punaseks hiiuks .Tähe väliskihid hajuvad kosmosesse ja me näeme tähte ümbritsevat paisuvat gaasipilve.Läbipõlenud tähest järgi jäänud kuum tähetuum hakkab jahtuma.Niisugust tähte nim.valgeks kääbuseks.Suuruselt on valge kääbus võrreldav Kuuga, kuid tema aine on ülitihe.Suure tiheduse tõttu on raskusjõud valge kääbuse läheduses ja tema pinnal tohutu.Täht ise aga jahtub pikkamööda kuni temast saab must kääbus.
16.Kuidas tekib täht?
Täht tekib gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaas – ja tolmupilvest.Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma .Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et isegi väga madala temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni.Et kül gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke kohutavalt palju aega.Kui aga suur gaasipilv on juba kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid.Mida tihedam on gaa, seda kiiremini ta jahtub ja mingil momendil kujunevad kokkutõmbuvas pilves suhteliselt väikesed tihendid.
Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus väli,iste kihtide pealelangemist.Me ei näe tekkivat tähte kuna ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust.Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv.Keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi.
17.Millist informatsiooni saame tähe kohta tema spektri järgi?
Kõige rohkem informatsiooni tähtede ehituse kohta saame spektraalanalüüsist, mille käigus määratakse tähe kiirguse intensiivsuse sõltuvus lainepikkusest.
Tähti kvalifitseeritakse nende spektrite järgi:1.Pideva spektri olemasolu näitab, et tähe kiirgav pind koosneb täielikult ioniseeritud plasmast, mille kiirgusspekter sõltub aiuüksi temperatuurist.2.Neeldumisjoonte tekkekohaks peab olema tähe atmosfäär, et seal on näha nii ioonide kui neutraalsete aatomite spektrijooni, peab temperatuur tähe pinnast eemaldumisel kiiresti alanema.3.Joonte lainepikkuste ja intensiivsuste järgi saab hinnata täheaine keemilist koostist.4.Joonte lainepikkuste süstemaatiline erinevus laboratoorsetest näitab tähe vaatesuunalist liikumist.5.Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist.6.Heledate emissioonjoonte olemasolu viitab paksule atmosfäärile, mis ümbritseb väga kuuma pinda.7.Kui emissioon – ja neeldumisjooned esinevad koos, on tegemist täheaine pideva väljavooluga.8.Joonte lõhestumine võimaldab hinnata magnetvälja tugevust.Spektraaluuringud näitavad tähtede suurt mitmekesisust, kõikvõimalikke pöörlemis -, tiirlemis –ja paisumiskiirusi.
Tähespektrite klassifikatsioon .Põhiklasse on 7 ja neid tähistatakse suurte ladina tähtedega alustades kuumematest tähtedest.Põhiklassid järgmised: O, B, A, F, G,K,M.
Spektriklasse O,B ja A nimetatakse varasteks, G, K, M aga hilisteks klassideks.
18.Milline on galaktikate koostis, liikumine, liigid?
Galaktikas jagunevad tähes kahte keemiliselt koostiselt erinevasse gruppi.Ketta populatsioon on koostiselt Päikesega sarnane ja sisaldab kõikvõimalikke tähti ning täheparvi.Sfääriline populatsioon, kuhu kuuluvad kerasparvede ja mõhna tähed, erineb esimesest suurema vanuse ja raskete elementide(raud, naatrium, magneesium ) väga väikese sisalduse poolestLisaks tähtedele on galaktikates üsna suurtes kogustes gaasi ja tolmu.Enamik gaasist jääks nähtamatuks, kui hajusainest 90% moodustuv vesinik ei kiirgaks Maa atmosfääri hästi läbivaid raadiolaineid lainepikkusega 21cm.See kiirgus lubab suure täpsusega määrata kosmilise vesiniku hulka ning selle liikumist vaatleja suhtes.Galaktikate matemaatiline modelleerimine arvutite abil näitab, et lisaks tähtedele ja gaasile sisaldavad nad nähtamatut ainet, mille kogumass võib olla mitukümmend korda suurem nähtava aine massist.Väliskuju järgi jagunevad galaktikad 4 liiki: a)spiraalne galaktika, mida iseloomustab tuum ja spiraalharud. b)Varbspiraalne galaktika, kus spiraalharud algavad tuuma läbiva samba otstest.c) elliptilised galaktikad on kera või ellipsikujulised.koosneb peamiselt vanadest punastest tähtedest.Gaas ja tolm nendes peaaegu puudub.Kujult võivad olla lamedast kuni kerani välja.d)korrapäratud galaktikad, mis igasuguse korrapära puudumise tõttu on lihtsalt suured tähepilved.Spiraalsed, varbspiraalsed ja korrapäratud galaktikad sisaldavad gaasi ja tolmu, millest tekib uusi tähti.Spiraalgalaktikate tom, gaas ja noored tähed paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat kerajat keskosa – mõhna. Galaktikates on osa tähti tekkinud koos grupis , mida nimetatakse täheparveks.Parvi on kahesuguseid.Hajusparved, mis koosnevad heledatest kuumadest tähtedest ja tekkinud hiljuti ning asuvad ruumis suhteliselt lähestikku.Kerasparved on hajusparvedest palju suuremad.Nad ümbritsevad galaktikat kerasparvedest koosneva kerasparvena.Meie Galaktikas on umbes 150 kerasparve, igaühes kuni miljon tähte.Tähtede ja gaasi liikumist galaktikates uuritakse spektrijoonte kuju ja laiuse kaudu.Kõige selgea pildi saame võttes spektri spiraalgalaktikast läbimõõtude suhtega umbes 1:3 ja pannes pilu piki sellise galaktika pikemat diameetrit.Oletades, et galaktika on õhukese ketta kujuline ja tema läbimõõtude erinevus on tingitud kaldenurgast leiame galaktika osade liikumiskiiruse sõltuvuse tsentri kaugusest nn.pöölemiskõvera.Pöörlemiskõverast järeldub kaks asja: esiteks ei pöörle ketas nagu kõva keha.Teiseks erineb nende tähtede liikumine galaktikas oluliselt planeetide liikumisest Päikese ümber: kui planeetide kiirus kahaneb võrdeliselt kaugusega tsentrist, siis tähtede liikumiskiirus galaktikas, kas ksavab või ei muutu üldse.Elliptilises galaktikas liiguvad tähed kaootiliselt.Spiraalsete ja varbspiraalsete galaktikate kettad pöörlevad.
19.Kirjelda meie Galaktikat
Öötaevas on tähti tihedalt täis.Tegelikult esinevad tähed aga hiiglaslike parvede ehk tähesüsteemide, galaktikatena ja ruum nende vahel on peaaegu tühi.Selgel ööl võib näha üle taeva ulatuvat helendavat vööd.See on linnutee .Teleskoobis selgub , et Linnutee koosneb tähtedest.Tähendab, palja silmaga näeme oma Galaktika miljardeid tähti, mis on sulanud ühtseks helendavaks vööks.Kõik üksikult paistvad tähed on meile lähemad tähed Galaktikas. Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nimetatatkse Galaktikaks.Galaktika pöörleb.Päikese kaugus Galaktika tsentrist on 30 000 valgusaastat.Galaktika keskel peitub tohutu massiga must auk.Meie galaktika koos 30 lähema galaktikaga moodustab nn Kohaliku Grupi.Palju suuremaid gruppe, galaktikaparvi, on universumis lugematu arv miljoneid .Selgel ööl võime näha üle kogu taeva ulatuvat helendavat vööd.Vaadates Linnutee heledat vööd, näeme lameda ketta kujulise Galaktika keskset tasandit , kus tähtede ( ja tolmu ning gaasi) tihedus on suurim.
PILDIL: Galaktikate tekkimine
Kui saaksime vaadata meie galaktikat mõnest teisest galaktikast , kust ta paistab serviti, näeksime Galaktika keskel olevat tuuma.See paistaks nagu kaks kokkupandud praetud muna, härjasilma.
20.Selgita mõistet ``Universumi kärgstruktuur``.
Galaktikate ruumjaotus Universumi suuremastaabiliseks struktuuriks – on korrapäraste tühikute süsteem.See on nagu mesilaskärg.Mõte selles, et joonsitada galaktikad paberile vastavalt polaarkordinaatidele, kus polaarnurgaks on näiteks käändenurk, raadiuseks aga punanihkest arvutatud kaugus.Et teist nurka paberile panna on võimatu – jaotus ruumiline – tuli joonistada seeria pilte erinevate otsetõusude vahemike tarvis.Ruumis vastab igale sellisele pildile kiilukujuline kiht, millest ka meetodi nimetus.
21-Universumi vanus ja tekkimine.
Universumi tekkelugu pole veel lõpuni selge.Enamik teadlasi on veendunud, et universum tekksi hiigelplahvatuse tulemusena.Seda plahvatust nimetatatakse Suureks pauguks.
Suurest paugust tekkis ülituline ülikiiresti paisuv tulekera. Praeguses universumis olev aine (galaktikad, tähed, meie ise) koosneb tervenisti tol ajal tekkinud osaksestest. Meie tulekera jätkas paisumist ja jahtumist.Pime universum - Mõne aja möödudes hakkas paisuv ja jahtuv gaasikera "pragunema" - universum jagunes tohutusuurteks gaasipilvedeks. Gaasi tihedus aga oli ikka veel nii suur, et valgus ei suutnud gaasi läbida. Universumis oli pime.Galaktikad-Möödus ligi miljon aastat. Universum oli jahtunud 3000 kraadini ja muutunud läbipaistvaks. Nüüd hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma. - neis hakkasid tekkima galaktikad. Samal ajal jätkasid tihenevad gaasipilved Suurest Paugust saadud hooga laialilendamist - universum paisub. Viis miljardit aastat pärast paisumise algust tekkis meie Galaktika, Linnutee tähesüsteem.Päikesesüsteem-Kui oli möödunud veel viis miljardit aastat, tekkis Linnutee galaktika ääre lähedal üks järjekordne tavaline täht - Päike ja koos temaga Maa ning teised planeedid. Mitmel pool universumis, ka Linnutees , jätkub tähtede tekkimine tänapäevani.
1.Universum om oma kõigis punkides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga.
2.Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga.
See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist , punkt kaks ajalist osa.
22.Kirjeldage aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus.
Raadioastronoomid avastasid kosmosest nõrgad raadiolained, mis tulevad igast suunast ühtviisi nagu kaja – algse tulekera röntgeni – ja valguskiirgus, mis universumi paisudes ja jahtudes on muutunud raadiokiirguseks.Suure Paugu energia hajub maailmaruumis.Meie ajaks on sellest säilunud nõrk kaja.Astronoomid on välja arvutanud, et kui universum koosneb vaid sellest ainest, mida me galaktikate ja tähtedena näeme pidanuks tulekera paisuma sedavõrd kiiresti, et galaktikad ja tähed ei saanuks tekkida.Galaktikad said tekkida vaid juhul, kui universumis on ainet palju rohkem sellest, mida me seni tunneme .Praegu me veel ei tea, mida see nähtamatu aine ehk varjatud mass endast kujutab, kuid me teame, et ta on olemas.Vaid ühe kümnendiku kohta universumist võime kinnitada, et teame, mis see on.Ülejaanud 9/10 on veel mõistatus.Mis saab universumist edasi?
Aeglustuvalt paisuv universum – Kui maailmas pole ainet(koos nähtamatu ainega) oluliselt rohkem sellest, mida me teame, jab universum igavesti.
Lõpmatult paisuvas universumis hääbub igasugune areng peale paisumise enda.Tähed põlevad läbija kustuvad , galaktikates uusi juurde ei teki.Universum on külm ja elutu.Aeglustuvalt paisuv universum hääbub, kustub.
Kokkuvarisev universum – kui ainet on väga palju ja mass suur, võib raskusjõud osutuda nii tugevaks , et peatab universumi paisumise ja hakkab teda üha kiirenevalt kokku tõmbama.Universum kukub iseenda raskuse mõjul kokku ülitihedaks ja – tuliseks.Suur Kokkuvarisemine on nagu ümberpööratud Suur Pauk.Suures Kokkuvarisemises kukuvad tähed ja galaktikad kokku ühte punkti.
Võnkuv universum – Mõne teadlase arvates universum tuksub kindlas rütmis nagu süda – paisb, tõmbub kokku, paisub jne.Võnkuvas ehk ostsilleeruvas universumis vahelduvad seega suured paugud ja suured kokkuvarisemised(kollapsid)
23.Milles seisneb antroopsusprintsiip?
Antroopsusprintsiip võtab kokku inimese ja Universumi vahekorra.
B. Carter formuleeris 1970.aastal printsiibi, millel on tänaseni kosmollogide seas suur populaarsus:
Universumi ehitus ja areng on täpselt sellised, et seal saaks eksisteerida inimene.See lause kannab antroopsusprintiibi nime.Printsiip lähtub faktist, et maapealse bioloogilise elu füüsikaline tolerants on samade parameetrite võimalike väärtustega võrreldes ääretult väike.Elupiirkonna põhiparameetrid on piiratud kolme tingimusega : vedel vesi, valkude eksisteeimiseks sobiv temperatuur ning ioniseeriva liirguse väga madal tase.Ning kõige lõpuks on vaja nende parameetrite väga täpselt hoidmist miljardite aastate vältel.Antroopsusprintsiibi sisu:Maailm on selline, et seal saaks olla inimene.Antroopsusprintsiip on füüsika kui loodusfilosoofia tipp, küps eneseiroonia nende inimeste poolt, kes läbi tunnetuse raske tee on jõudnud äratundmisele tunnetusvõime piiratusest.Kõigi oma püüdluste kiuste suudab inimene tunnetada vaid iseennast ; olles aga osa loodusest, tunnetab ta enda kaudu ka loodust.Ainus Universum, mida me näeme – kuuleme, on meie oma.Ta on täpselt selline, et me teda näha saaksime.Seda ja ainult seda väidab antroopsusprintiip.
24.Mis tähtsus on supernoovadel Universumis?
Suure massiga tähtede plahvatus , milles vabaneb tohutu hulk valgust nimetatakse noovadeks (uus täht) või supernoovadeks.Neil viimastel arvatakse olevat maailma – ajalooline tähtsus, sest ainult sel teel on võimalik sünteesida rauast raskemaid elemente.Kui plahvatusi ei toimuks, jääksid kõik rasked elemendid tähtede sisse ja meil poleks millestki valmistada ei jääd ega kive, elusorganismidest rääkimata.Seega pole meie Päikesesüsteem mitte esimene tähtede hulgas.Juba ammu enne Päikese ja planeetide teket pidi siin eksisteerima varasemate tähtede põlvkond, mille sisemuses valmistati eluks vajalikke keemilisi elemente.Vähemalt osa massiivsemaid tähti pidi olema selleks ajaks oma evolutsiooni lõpetama.
Kasutatud kirjandus:
Jaak Jaaniste ``Füüsika`` XII klassile
Lisa Miles ja Alastair Smith ``Astronoomia & Kosmos ``
Chris Oxlade ``Tähistaeva saladused ``