Astronoomia gümnaasiumi konspekt (0)

Sarnased õppematerjalid

15

docx

Astronoomia

ühed kaugemed objektid. Punanihe väga suur. Seyferti galaktikad- normaalse värviga spiraalgalaktigad, tugevad emisioonijooned tuumas. Marjakarjani galaktigad-tuum ja mõhn sinaka tooniga, ketas näha väga õrnalt. Aktiivsete tuumade kiirguse pidev spekter erineb oluliselt tähekiirguse omast. Galaktikate ruumjaotus Galaktigad, galaktikaparved ja nende vahelised tühikud moodustavad kärje. Galaktikad kogunevad kihtidesse ja kettidesse, mitte parvedesse. Universum Tänapäeva astronoomia eeldab aja ja ruumi lõpmatust. Galaktikaid on tegelikult väga palju ja meie galaktika on üks vähestest. Kosmoloogoline printsiip ­ Universum peab olema kõikjal ja alati ühesugune. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtav Universumi omaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. Olbersi paradoks: lõpmatu ulatusega, valgust kiirgavate tähtede ühtlaselt

Astronoomia

29

pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

Gravitatsioon - http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/gravitatsioon/gravitatsioonist_ldiselt.htmlKepleri seadused – Kepleri seadused taevakehade liikumise kohta on järgmised: 1. Planeedi raadiusvektori poolt võrdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. 2. Iga planeet liigub ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Astronoomia põhivara lk 20. Õp. Lk.26-27 Tähesuurus – Tähtede näivat heledust mõõdetakse tähesuurustes – mida suurem arv, seda väiksem heledus. Astronoomia põhivara lk 7. Doppleri efekt – Taevakehade vaatekiiresihilist kiirust saab määrata Doppleri efekti kaudu. Kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb, valgusallika ja vaatleja vastastikusel eemaldumisel lainepikkus aga suureneb. Astronoomia põhivara lk 15. Õ.lk.60 Suur Pauk –

Astronoomia ja astroloogia

15

docx

Astronoomia

PLANEEDID MAA TÜÜPI PLANEEDID PEAB TEADMA PÄIKESE TEMP 5500 kraadi Celsius, VANUS (5miljardit), VÄRVUS valge 25-30, 3-6, 77-79, 95-99 Merkuur, Veenus, Maa ümbermõõt ja mass, Marss (ei pea täpsemalt teadma) Hiidplaneedid ehk gaasihiiud: Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut). UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU - Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide

Astronoomia ja astroloogia

8

doc

Kosmoloogia

Kosmoloogia 16.märts 2006 I TAEVAS 1. Mis on tähtkujud? Kujundid, mis on tekitatud heledamaid tähti rühmitades ja mille nimetus on tuletatud igapäeva elust või uskumustest. 2. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Jah, tähtede omavaheline asend (tähtkujud) on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel kujutlematult suured. Selleks, et tähtede pilt märgatavalt muutuks, kulub sadu tuhandeid aastaid. II MAA LIIKUMINE 1. Kirjeldage Maa liikumist. Maa liikumine koosneb 3`st komponendist: 1) tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s. ehk 1, 0000388 aastat 2) pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66º33` nurga all oleva telje perioodiga 86164 s. ehk 0,99727 ööpäeva 3) telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat. 2. Miks ja kui palju erinevad tähe- ja päikeseööpäev? Üks öö

Füüsika

15

docx

FÜÜSIKA: astronoomia

Sellisel moel sobis ka kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär tähistaeva kandjaks. 2. Kuidas mõista "lõpmatut maailma". Arvatavasti võime öelda siin seda, et nii lähemal kui kaugemal asuvad tähed võiksid olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid, millel pulbitseb elu. Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei vaataks. 3. Millised on astronoomia osad? Astronoomia kui teadus, jaguneb praegusel ajal erinevateks teadusharudeks: -Meetodite järgi liigendub astronoomia kolmeks: astromeetria, taevamehaanika ja astrofüüsika. -Objekti järgi (õigemini astrofüüsika jagunemine): planetoloogia, tähtede füüsika, galaktikate füüsika ja kosmoloogia. 4. Loetlege põhjendusi Maa kerakujulisuse kohta antiikajast tänapäevani. -Vana- Kreeklased hindasid väga geomeetriat, mille tõttu kera oli nende jaoks

Füüsika

4

docx

Gosmoloogia kt

ASTRONOOMIA TÖÖ 1. Mis on universum ja millest ta koosneb? Universum on ruum, mis on lõpmatu, milleni on inimesed oma maailmatunnetusega jõudnud. Selles eristatakse ,,nähtavat universumit" ja ,,mittenähtavat universumit", millest me midagi ei tea. See on umbes 5000 Mpc (1pc = 1,6 valgusaastat), selleni ulatuvad tänapäeva teleskoobid. 2. Mis on tähtkujud? Too näiteid. Tähtkujude all mõistetakse kogu kindlalt piiritletud taevaala. Nime on tähtkuju saanud heledamate tähtede järgi, millest on püütud kujundeid moodustada. Osa nimesid pärineb Kreeka mütoloogiast. Orion, Suur Vanker 3. Mis on sodiaak ja millised on sodiaagi tähtkujud? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil e. ekliptikat (joon, mida mööda Päike aasta jooksul tähtede suhtes liigub). Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Maokandja, Ambur

Füüsika

14

doc

Päikesesüsteem, Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid

Uurimustöö Päikesesüsteem  Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 PÄIKESESÜSTEEM...........................................................................................................4 PÄIKE..............................................................................................................................4 MAA RÜHMA PLANEEDID.............................................................................................5 MERKUUR .....................................................................................................................5 VEENUS .......................................................................................................................

Füüsika

11

doc

Kosmoloogia

FÜÜSIKA MAKROMAAILM MAA JA TAEVAS 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat ­ kogu maailma. 3. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna üht

Füüsika

Kommentaarid (0)