Astronoomia gümnaasiumi konspekt (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Planeet Maa. Maa Ehitus. Maa liikumine.
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Umbes 71% maapinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest .
Inimkonna esimene suurem kosmoloogiline avastus- Maa on kerakujuline (240. a. eKr) Keskeajal uuriti ja mõõdeti maad põhjalikult.
Maa on pisut lapik – pooluste vaheline kaugus on 43km väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal.
Siseehitus: Kõige üldisem on jaotus maakooreks , vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke ja koosneb kivimitest. Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Siseehituse kohta annavad teavet maavärina kolded , mis levivad maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikilaine aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välje. Et ristlained ei levi vedelikus , peab aine Maa sisemuses olema vedelas olekus.
Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn täheööpäev).
Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s).
2. Taevas. Sodiaagi tähtkujud. Planeetide silmusekujulise liikumise tekkimine.
Taeva jägiline iidsetel aegadel : tuleviku ennustamiseks. Taeva jälgimiselt on välja kasvanud nii ilmaennustus kui ajaarvamine . Tänapäeva täheteadusele oli alusepanijaks eelkõige kalendriarvutus – töö, mille pidid ära tegema kõik põllumajandusega tegelevad kultuurit.
Kuukalendri tegijad observatooriume ei vajanud – neile piisas kohast, kus läänetaevas avatud ja silmapiir päikese loojumisel hästi nähtav. Seda selleks, et näha kuu loomist – kitsa kuusirbi ilmumist taevasse vahetult pärast päikese loojumist. Nimel siis algaski uus kuu, mis aga paraku ei öelnud midagi aasta ja aastaaegade kohta. Viimase määras tähtkuju, kus sirp nähtavale ilmus. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagatigi Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks – 12 sodiaagi tähtkujuks.
Selles, et tänapäevastel tähekaartidel on just selliste nimede ja piiridega tähtkujud, võlgneme tänu astroloogidele. 1922. a. kinnitati Rahvusvahelise Astronoomiauniooni poolt praegu kehtivad tähtkujude nimetused ja piirid.
Inimkonnal kulus tuhandeid aastaid, et jõuda arusaamisele: taevas, st. tähtede omavaheline asend (tähtkujud) on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel on kujutlematult suured. Tähtede kiirus võib olatuda sadadesse kilomeetritesse sekundis. Isegi kui kaks tähte tormaksid täpselt üksteisele vastu, muutuks nende vaheline kaugus 100 aasta jooksul vaid ühe tuhandiku võrra.
Planeetide liikumine on erinev: Veenus ja Merkuur püsivad alati Päikese lähedal, olles vaadeldavad kas enne päikesetõusu (koidutäht) või pärast loojangut (ehatäht). Ülejäänud kolm rändavad Päikesest sõltumatult, muutes perioodiliselt oma liikumissuunda. Kui kanda planeedi tee taevakaardile, näeme, et see meenutab silmust.
3. Astronoomiainstrumendid. Teleskoop. Hubble'i kosmoseteleskoop . Raadioteleskoop .
15. saj. leiutati nurgamõõtjad ja 1610. a. võttis Galilei kasutusele teleskoobi , mis andis astronoomidele kahekordse võidu: suurendas vaatenurka (e toob kauged esemed lähemale) ja teiseks võimaldas objektiiv kui lääts valgust koguda.
Teleskoobi näol on tegemist mõõteriistaga ja suurt teleskoopi ei saa käes hoida. See on monteeritud liikumatule alusele.
Pannes teleskoobi taha ükskõik millise optikast tuntud mõõteriista, saame määrata tähelt tuleva valguse omadusi ning võrrelda neid maapealsete allikate kiirgusega. See annab võimaluse kindlaks määrata tähtede temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust. Kõik see aitab mõista Universumi ehitust ja teha oletusi tema arengu kohta.
Hubble'i kosmoseteleskoop on endale astronoomi Edwin Hubble'i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maakera.
Selle asupaik väljaspool Maa atmosfääri annab suure eelise maapealsete teleskoopide ees: fotosid ei ähmasta atmosfäär, ei ole valgusreostust. Alates kosmosesse saatmisest 1990. aastal on see olnud üks tähtsaimaid instrumente astronoomia ajaloos.
Raadioteleskoop on märgatavalt võimsam kui Hubble’i kosmoseteleskoop. See koosneb 27-st 25 meetrise läbimõõduga antennist, mis paigutatakse vastavalt vastuvõetava kiirguse lainepikkusele kindlatesse punktidesse 27-kilomeetrise läbimõõduga maa-alal. Lõpliku pildi teeb arvuti.
4. Varjutused. Saaros . Sõlmede joon.
Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.
Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus).
Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida. See võib põhjustada nägemiskahjustusi ja isegi pimedaks jäämist.
Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem.
Päikesevarjutused moodustavad tsükli, mida nimetatakse saaroseks. Selle abil on võimalik päikesevarjutusi ennustada. Saaros avastati Vana-Egiptuses, kus see ka nime sai. Vanaegiptuse keeles tähendab saaros kordumist .
Varjutuse tingimuseks olev kolme taevakeha sattumine ühele joonele on iseenesest haruldane sündmust. Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu ja seetõttu saavad Maa, Kuu ja Päike sattuda ühele joonele vaid siis, kui nad kõik asuvad nende tasandite lõikejoonel. Seda tasandite lõikejoont nimetatakse astronoomias sõlmede jooneks .
Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule .
5. Päikesesüsteem ja selle neli jaotust.
Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks:

Maa-sarnased ehk kiviplaneedid , mis koosnevad põhiliselt mineraalidest . (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) Nende pinnal on võimalik olla
Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid , mis koosnevad põhiliselt gaasidest , kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum. ( Jupiter , Saturn , Uraan , Neptuun )
Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi ( asteroidid , komeedid ja meteoorkehad ) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks. (Vesta, Eros , Mathilde)
Neptuuni tagused objektid (Kuiperi vöö, Pluuto )

6. Maa tüüpi planeedid. Vähemalt kaks peamist erinevust teistest planeetidest.
Merkuur – Päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeetidest väiksem. Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe automaatjaama poolt. Merkuuri pind on väga sarnane Kuu pinnaga, sealgi on „ merede sarnaseid tumedaid tasandikke ja plaju kraatermägesid.
Veenus – Maale lähim. Päikesest lugedes teine planeet ja mõõtmetelt Maale väga sarnane. On kaetud kogu ulatuses läbipaistmate pilvekihiga. Kosmosest on Veenust uuritud põhjalikult nii hõljukite kui maanduritega. Veenuse tahke, ülikuum (480 kraadi) pind asub pilvekihist 60km allpool. Pinnavormidelt samuti sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondadega. Planeedil on tuhandeid vulkaane , millest osa võivad olla aktiivsed.
Marss – Kõige rohkem uuritud planeet ja mõõtmetelt üsna väike. Marss pöörleb samal kombel kui Maa. Teleskoobis on seda näha palju paremini kui Veenust või Merkuuri. Marss on kõige paremini vaadeldav planeet Maa pealt (kuna päike paistab pmts tagant). 1997. aastal jõudsid Marsile USA automaatjaamad . Marsil on kaks kaaslast . Puudub hapnik.
Maa tüüpi planeedid erinevad teistest planeetidest selle tõttu, et nad on tahked . Nad sarnanevad kõik Maale. Neil kõigil on keskmes rauast tuum ja mida ümbritseb „mantel“, vähem kaaslasi kui hiidplaneetidel.
7. Jupiter ja tema kuud. Suur Punane Laik. Kosmosejaamad Voyager ja Galileo
Jupiter on kõige suurim hiidplaneetidest. Tema läbimõõt ületab Maa oma 11-kordselt ja tema mass on 318 korda suurem Maa massist. Tema tiirlemisperiood on 12 aastat ja asub Päikesest 5x kaugemal kui Maa. Jupiter pöörleb kiiresti. Ekvaatoril kestab üks ööpäev 9 tundi ja 50 minutit, poolusel aga viis minutit kauem. Jupiteril on 4 kaaslast. Kõigile kaaslastele mõjuvad samad tegurid: kosmiline külm, kosmiline vaakum ja hiidplaneedi lähedus.
Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega. Kuulsaim detail Jupiterilt on Suur Punane Laik, mille avastas 1666. aastal Cassini ja mis püsib – erinevalt teistest muutlikest detailidest – oma kohal juba 330 aastat. Tegelikult pole see muud kui üks keeristorm , mille läbimõõt on Maa omast paar korda suurem. See keeristorm on 40 000 km pikk, 14 000 km lai ja 8 km kõrge.Tuule kiirus seal sees on 500 km/h.
Voyager 1 – NASA poolt kosmosesse saadetud jaam. Voyager 1 esialgseks missiooniks oli uurida Päikesesüsteemi välisplaneete (Jupiteri ja Saturni) ning planeetidevahelist ruumi. Kummagi planeedi puhul oli kavas uurida selle mõõtmeid, atmosfääri, magnetvälja ja kaaslasi. Voyageri abil loodeti saada täpsemaid ja parandatud andmeid planeetide kuju, massi, suuruse ja võimalike rõngaste olemasolu osas. 2011. aasta 8. novembril oli selle kaugus Maast 119,5 astronoomilist ühikut
Galileo eesmärk oli uurida Jupiteri. See startis 1989. aasta oktoobris ja jõudis Jupiteri juurde 1995. aasta detsembris. 86% Jupiteri atmosfäärist moodustab gaasiline vesinik . Jupiter kiirgab intensiivset infrapunast kiirgust, tema sisemuses toimub aktiivne energiatoodang.
8. Saturn. Uraan. Neptuun.
Saturn - Jupiteriga üsna sarnane, kuid pisut väiksem. Teleskoobis vaadelduna on Saturni eripäraks heleda, kolmest osas koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja selle kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Suuri kaaslasi on Saturnil kümme suurt ja 8 väiksemat keha. Saturn on kõige lapikum planeet päikesesüsteemis.
Uraan – Avastati 1781 . On Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga. On põhimõtteliselt palja silmaga nähtav. Ka Uraanil on üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Arvatakse, et rõngad koosnevad väga peenest tolmust. Suuri kaaslasi on viis.
Neptuun – Kaheksas ja viimane suurtest planeetidest. On kuulus oma avastusloo poolest. Tema asukoha arvutas 1846. aastal välja prantsuse matemaatik Le Verrier , püüdes seletada häireid Uraani liikumises temas kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Mõõtmetelt on lähedane Uraanile. Neptuuni kaugus päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil. Neptuunil on 2 kaaslast: Triton ja Nereis. Neptuunil on ka 3 nõrka rõngast.
9. Päikesesüsteemi väikekehad. Komeedid. Asteroidid. Meteoorid . Meteoriidid.
Asteroidid – Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad . Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis , aga esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite . Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Et asteroide on palju ja et nad võivad üksteisele läheneda, on võimalikud ka orbiitide muutused. See tähendab aga reaalset ohtu, et mõni neist väikeplaneetidest Maaga kokku põrkab. Maad ohustada võivad objektid on kõik arvel ja nende orbiite kontrollitakse pidevalt.
Komeedid – Pärit päikesesüsteemi äärealadelt. Suurte kauguste ja väikeste mõõtmete tõttu jääb enamik kosmilisi kehi astronoomidel nägemata, neid märgatakse vaid siis, kui nad oma teekonnal satuvad Maa või Päikese lähedale. Nad ilmuvad enamasti ootamatult (korduvalt nähtud perioodilisi komeete on teada vaid mõnikümmend) paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab nn sabatäheks – heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet , vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas .
Meteoriidid – Maapinnale langenud kosmilise päritoluga kehad. Keha peab olema piisavalt suur, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan , vähemal määral sisaldavad nad niklit , väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi. Kui maale langeva meteoriidi mass on üle 100t, tekib tema põrkel maapinnaga plahvatuskraater. Euroopa tuntuim meteoriidikraater on Kaali järv Saaremaal.
Metoorid – „Langevad tähed“, mida võib näha igal öösel, kui on selge ilm. Tavaliselt on nende sagedus 3-5 ühe tunni jooksul. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kuid mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes ära põleb või aurustub . Meteoriidi massi võib hinnata liikumiskiiruse ja heleduse järgi.
10. Päikesesüsteemi kujunemine
Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. Päikesesüsteem tekkis umbes 5 miljardit aastat tagasi Galaktikas iseenda raskuse mõjul kokku tõmbuma hakanud kosmilisest hajusainest, mis moodustas gaasipilve. Pilve läbimõõt oli 4 valgusaastat. Umbes 70% sellest oli vesinik, 30% heelium, 1% moodustasid raskemad elemendid (peamiselt hapnik, süsinik, räni ja metallid). Suurem osa gaasist koondus pilve keskele , kus hakkas tekkima Päike.
Et kokkutõmbuva pilve pöörlemiskiirus suurenes ei koondunud kogu gaas Päikesesse, vaid seda ümbritsevas kettas tekkisid väikesed tihendid, millest hakkasid moodustuma planeedid ja nende kaaslased. Planeetides koondusid raskemad aatomid keskele ning väikest tihedat tuuma jäi ümbritsema paks vesinikust ja heeliumist atmosfäär. Planeedid peavad liikuma ühes tasandis asuvatel ringorbiitidel, orbiitidevahelised kaugused ja planeetide massid peavad suurenema Päikesest eemaldudes.
Neli väiksemat siseplaneeti on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks , koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Päikesesüsteemi suurim „ rike “ on Maa ja Jupiteri vahel, kus korrlikku planeeti polegi tekkinud – on vaid suhteliselt väike Marss ning palju asteroide.
11. Päike. Fotosfäär. Pinnatemperatuur.
Päike on täht, mis asub Maast 150 miljoni km ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese mass on 330 000 korda suurem kui Maa mass. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Pimestavalt heleda päikese vaatlemine teleskoobiga ei tule kõne alla, seepärast kasutatakse Päikese uurimisel erivahendeid ja isegi spetsiaalseid päikeseteleskoope. Amatöötastronoomias projekteeritakse Päike suurendatud kujul ekraanile , kus ta paistab heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi( Päikese laike); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit ehk ranulatsiooni. Päikese pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem.
Päikese laigud - tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000 K madalam. Laikude piirkonnas on Päikese magnetväli sadu kordi tugevam kui ülejäänud osas. Laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid
Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses ) kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks (valgust tekitav sfäär).
Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest ehk vesinikuaatomi tuumade ühinemisest heeliumi tuumadeks. See ühinemisreaktsioon kõrget temperatuuri (> 107 K) ning suurt rõhku ja saab seetõttu toimuda vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses.
Tema pinnatemperatuur on 5800K.
12. Ühe tähe elulugu
Alguses oli gaas. Hõredat, külma, vesinikurikast gaasi leidub kosmoses nii galaktikate sees kui neist väljaspool, kuid tähti on vähemalt seni leitud ainult galaktikates või teistes tähesüsteemides.v Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et isegi väga madala temperatuuri korral tasakaalustab siserõhk gravitatsiooni. Et külm gaas jahtub väga aeglaselt, võtab selline täheteke kohutavalt palju aega. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Me ei näe tekkivat tähte -ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi.
Seda tähe sünnimomenti nimetatakse avastaja C. Hayashi järgi Hayashi piiriks .
Lähim tähtede sündimispaik - Orioni udukogu. Sealsetes tumedate kiududena paistvates tolmupilvedes tekivad praegugi uued tähed.
13. Linnnutee galaktika
Nõrgalt helenduvat, ebaühtlase heledusega riba on vast igaüks mõnel pimedamal sügisööl tähele pannud . Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks. Riba moodustab tähistaevas 10-20-kraadise laiusega "tee".
Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. Mõiste „Linnutee“ on määratletud taevas nähtava valge nõrgalt helenduva ebaühtlase vööna. Selle heleduse põhjuseks on tohutu arv palja silmaga eristamatuid tähti ja muud materjali, mis asub galaktilisel tasandil.
Pöörlemisperiood on 15 kuni 50 miljonit aastat, lisaks liigub ta kiirusega 552 kuni 630 km sekundis. Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum .
Linnutee diameeter on ligikaudu 100 000 ning paksus on umbes 1000 valgusaastat, sisaldades umbes 200 kuni 400 miljardit tähte. Tähtede suurusjärk on äärmiselt ebamäärane, kuna paljud väikese massiga tähed, näiteks kääbustähed, on raskesti avastatavad. Linnuteel puudub terav galaktika serv - raadius, millest alates enam ei leidu tähti - kuna tähed hajuvad sujuvalt raadiuse suurenedes. Üksikute tähtede vanus Linnutees on ligikaudselt mõõdetud pikaealiste radioaktiivsete elementide abil.
14. Universum. Lõpmatus. Kosmoloogiline printsiip.
Universumi all mõeldakse kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Tänapäeva dateeringute järgi toimus Suur Pauk umbes 13,7 miljardit aastat tagasi.
Kosmoloogia tegeleb universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püüab ennustada Universumi tulevikku. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist .
Tänapäeval lähtutakse universumi suuremastaabilise struktuuri kirjeldamisel Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast.
Lõpmatus – Kujundatud eituse baasil „ See, millel ei ole lõppu“. Universum on lõpmatu.
Kosmoloogiline printsiip - Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme ( galaktikad ) on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Meil pole mingit põhjust oletada, et veel kaugemal see olukord muutuks. Järelikult võime oma mõttekäikudes lähtuda eeldusest, et maailm on kõikjal ühesugune. Tuleb oletada, et ta on seda alati olnud. See ongi kosmoloogia aluspostulaat ehk kosmoloogiline printsiip.
Täielik kosmoloogiline printsiip:
Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga.
Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 27 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tinnu17 Õppematerjali autor

1. Planeet Maa. Maa Ehitus. Maa liikumine.
2. Taevas. Sodiaagi tähtkujud. Planeetide silmusekujulise liikumise tekkimine.
3. Astronoomiainstrumendid. Teleskoop. Hubble'i kosmoseteleskoop. Raadioteleskoop.
4. Varjutused. Saaros. Sõlmede joon.
5. Päikesesüsteem ja selle neli jaotust.
6. Maa tüüpi planeedid. Vähemalt kaks peamist erinevust teistest planeetidest.
7. Jupiter ja tema kuud. Suur Punane Laik. Kosmosejaamad Voyager ja Galileo
8. Saturn. Uraan. Neptuun.
9. Päikesesüsteemi väikekehad. Komeedid. Asteroidid. Meteoorid. Meteoriidid.
10. Päikesesüsteemi kujunemine
11. Päike. Fotosfäär. Pinnatemperatuur.
12. Ühe tähe elulugu
13. Linnnutee galaktika
14. Universum. Lõpmatus. Kosmoloogiline printsiip.

päikesesüsteem universum planeedid päikesesüsteemi väikekehad tähed kuu taevas varjutused astronoomiainstrumendid

Sarnased õppematerjalid

docx

Astronoomia

ühed kaugemed objektid. Punanihe väga suur. Seyferti galaktikad- normaalse värviga spiraalgalaktigad, tugevad emisioonijooned tuumas. Marjakarjani galaktigad-tuum ja mõhn sinaka tooniga, ketas näha väga õrnalt. Aktiivsete tuumade kiirguse pidev spekter erineb oluliselt tähekiirguse omast. Galaktikate ruumjaotus Galaktigad, galaktikaparved ja nende vahelised tühikud moodustavad kärje. Galaktikad kogunevad kihtidesse ja kettidesse, mitte parvedesse. Universum Tänapäeva astronoomia eeldab aja ja ruumi lõpmatust. Galaktikaid on tegelikult väga palju ja meie galaktika on üks vähestest. Kosmoloogoline printsiip Universum peab olema kõikjal ja alati ühesugune. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtav Universumi omaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. Olbersi paradoks: lõpmatu ulatusega, valgust kiirgavate tähtede ühtlaselt

Astronoomia

pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

Gravitatsioon - http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/gravitatsioon/gravitatsioonist_ldiselt.htmlKepleri seadused – Kepleri seadused taevakehade liikumise kohta on järgmised: 1. Planeedi raadiusvektori poolt võrdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. 2. Iga planeet liigub ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Astronoomia põhivara lk 20. Õp. Lk.26-27 Tähesuurus – Tähtede näivat heledust mõõdetakse tähesuurustes – mida suurem arv, seda väiksem heledus. Astronoomia põhivara lk 7. Doppleri efekt – Taevakehade vaatekiiresihilist kiirust saab määrata Doppleri efekti kaudu. Kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb, valgusallika ja vaatleja vastastikusel eemaldumisel lainepikkus aga suureneb. Astronoomia põhivara lk 15. Õ.lk.60 Suur Pauk –

Astronoomia ja astroloogia

docx

Astronoomia

PLANEEDID MAA TÜÜPI PLANEEDID PEAB TEADMA PÄIKESE TEMP 5500 kraadi Celsius, VANUS (5miljardit), VÄRVUS valge 25-30, 3-6, 77-79, 95-99 Merkuur, Veenus, Maa ümbermõõt ja mass, Marss (ei pea täpsemalt teadma) Hiidplaneedid ehk gaasihiiud: Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut). UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU - Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide

Astronoomia ja astroloogia

doc

Kosmoloogia

Kosmoloogia 16.märts 2006 I TAEVAS 1. Mis on tähtkujud? Kujundid, mis on tekitatud heledamaid tähti rühmitades ja mille nimetus on tuletatud igapäeva elust või uskumustest. 2. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Jah, tähtede omavaheline asend (tähtkujud) on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel kujutlematult suured. Selleks, et tähtede pilt märgatavalt muutuks, kulub sadu tuhandeid aastaid. II MAA LIIKUMINE 1. Kirjeldage Maa liikumist. Maa liikumine koosneb 3`st komponendist: 1) tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s. ehk 1, 0000388 aastat 2) pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66º33` nurga all oleva telje perioodiga 86164 s. ehk 0,99727 ööpäeva 3) telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat. 2. Miks ja kui palju erinevad tähe- ja päikeseööpäev? Üks öö

Füüsika

docx

FÜÜSIKA: astronoomia

Sellisel moel sobis ka kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär tähistaeva kandjaks. 2. Kuidas mõista "lõpmatut maailma". Arvatavasti võime öelda siin seda, et nii lähemal kui kaugemal asuvad tähed võiksid olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid, millel pulbitseb elu. Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei vaataks. 3. Millised on astronoomia osad? Astronoomia kui teadus, jaguneb praegusel ajal erinevateks teadusharudeks: -Meetodite järgi liigendub astronoomia kolmeks: astromeetria, taevamehaanika ja astrofüüsika. -Objekti järgi (õigemini astrofüüsika jagunemine): planetoloogia, tähtede füüsika, galaktikate füüsika ja kosmoloogia. 4. Loetlege põhjendusi Maa kerakujulisuse kohta antiikajast tänapäevani. -Vana- Kreeklased hindasid väga geomeetriat, mille tõttu kera oli nende jaoks

Füüsika

docx

Gosmoloogia kt

ASTRONOOMIA TÖÖ 1. Mis on universum ja millest ta koosneb? Universum on ruum, mis on lõpmatu, milleni on inimesed oma maailmatunnetusega jõudnud. Selles eristatakse ,,nähtavat universumit" ja ,,mittenähtavat universumit", millest me midagi ei tea. See on umbes 5000 Mpc (1pc = 1,6 valgusaastat), selleni ulatuvad tänapäeva teleskoobid. 2. Mis on tähtkujud? Too näiteid. Tähtkujude all mõistetakse kogu kindlalt piiritletud taevaala. Nime on tähtkuju saanud heledamate tähtede järgi, millest on püütud kujundeid moodustada. Osa nimesid pärineb Kreeka mütoloogiast. Orion, Suur Vanker 3. Mis on sodiaak ja millised on sodiaagi tähtkujud? Sodiaak on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese teekonnast taevavõlvil e. ekliptikat (joon, mida mööda Päike aasta jooksul tähtede suhtes liigub). Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Maokandja, Ambur

Füüsika

doc

Päikesesüsteem, Maa rühma planeedid ja hiidplaneedid

Uurimustöö Päikesesüsteem Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 PÄIKESESÜSTEEM...........................................................................................................4 PÄIKE..............................................................................................................................4 MAA RÜHMA PLANEEDID.............................................................................................5 MERKUUR .....................................................................................................................5 VEENUS .......................................................................................................................

Füüsika

doc

Kosmoloogia

FÜÜSIKA MAKROMAAILM MAA JA TAEVAS 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat kogu maailma. 3. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna üht

Füüsika

Rohkem sarnaseid