Astronoomia kordamine (2)

3 KEHV

PÄIKESESÜSTEEM

Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem?

Päike
Kaheksa suurt planeeti
Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi
Planeetide kaaslased
Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte")
teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe.”

Loetlege kaheksa suurt planeeti.
Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter , Saturn , Uraan , Neptuu.

Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused?
Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss.
Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena.

Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused?
Välisplaneedid( hiidplaneedid ) Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun .
Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus.

Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustati Pluuto ümber kääbusplaneediks.
Esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale.
Teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast).
Kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte.

Millised on planeetide orbiidid ? Kuidas nad paiknevad?
Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised.
Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi.

Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri ja Veenust?
Neid näeb taevas ainult hommikul või õhtul. 40-kordse suurendusega pikksilmaga.

Iseloomustage Merkuuri liikumist.
Merkuur pöörleb tiirlemisega samas suunas, kuid pöörlemisperiood on 2/3 tiirlemisperioodist; seetõttu on seal päikeseööpäev pikem kui päikeseaasta.

Iseloomustage Veenuse liikumist.
Veenuse pöörlemisperiood(234 Maa päeva) on ligikaudu võrdne tiirelmisperioodiga (225 päeva); et aga planeet pöörleb tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev neist mõlemast lühem (117 päeva).

Kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri.
Veenus on ümbritsetud tiheda pilvise atmosfääriga, mis varjab meie eest planeedi pinna. See on ligi 100 korda tihedam Maa omast.
Veenuse atmosfääris domineerib süsihappegaas (96. 5%) ülejäänud osa moodustab lämmastik. Vähesel määral leidub ka vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Vedel vesi puudub, pilvede põhikiht koosneb väävelhappest.

Mida teatakse Veenuse pinnaehituses?
Pinnaseproovid näitavad maise koostisega tardkivimite, nagu näiteks graniidi ja basaldi olemasolu.
Veenuse tahke ja ülikuum pind asub 60 km pilvekihist allpool. Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad kõrgemate mägiste piirkondade ehk mandritega. Mandrilaamade liikumise tüüpilised elemendid Veenusel siiski puuduvad, selle põhjuseks peetakse Veenuse koore väiksemat paksust ja suuremat painduvust.
Veenusel on suhteliselt vähe meteoriidikraatreid ja tuhandeid vulkaane, mis võivad olla aktiivsed.

Miks on kuul näha ainult ühte külge?
Kuna Kuu tiirleb ümber Maa, peab ta vaatesuuna säilitamiseks pöörlema sama nurkkiirusega ja samas suunas kui tiirleb.

Millal on kõige parem vaadelda Marssi ?
Marssi ongi kõige parem vaadelda vastasseisus (Maa asub täpselt Päikese ja Marsi vahel), siis on ka tema kaugus kõige väiksem. Paraku tuleb seda harva ette -- vastasseisud korduvad iga kahe aasta tagant.

Maa ja Marsi võrdlus.

Mida on teada elust Marsil?

Tingimused on Maa-laadseks eluks ebasobivad

Kosmosesondide bioloogilised testid on seni andnud negatiivse tulemuse

Kuidas liiguvad Marsi kaaslased?
Phobos tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb Marsi-ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi.
Deimos on 2000 km kõrgusel, tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi-ööpäevast.

Mille poolest erineb Jupiter Maa rühma planeetidest?
Pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind.
Tihedus on tunduvalt väiksem - see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu , mida kinnitab ka spektraalanalüüs.Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum.

Kuidas Jupiter pöörleb ?
Pöörleb märksa kiiremini kui Maa-tüüpi planeedid; pöörlemiskiirus ekvaatoril on suurem kui keskmistel laiustel ning pooluste lähedal.

Iseloomustage Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Kust on andmed pärit?
Kosmosejaama Voyageri pildistatud fotod.
Mõõtmetelt on kaaslased võrreldavad Kuuga – detailirohke tahke pind, pinnastruktuurilt on väga erinevad.
Lähima kaaslase (Io) pind on aktiivne, sealsete vulkaani pursked seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise kaaslase-Europa pind on seevastu sila ja detailivaene( oletatakse et kujutab külmunud ookeani). Sama arvatakse ka Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende „jääkoor“ on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikaatreid.

Milles koosneb Jupiteri atmosfäär?
Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) ( protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru.

Kirjeldage Saturni välisilmet.
Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet.
Saturni eripäraks kolmest osast koosneva heleda rõnga olemasolu.

Kirjeldage Saturni rõngast.
Saturn'i rõngad on erakordselt õhukesed: kuigi nende diameeter on 250,000 km või rohkem, ei ole nad rohkem kui 1.5 kilomeetrit paksud.
Kahte tuntumat rõngast (A ja B) ja ühte ähmast rõngast (C) on võimalik Maalt näha. A ja B rõnga vahelist tühimikku tuntakse Cassini joonena ; palju ähmasemat tühimikku A rõngas tuntakse kui Encke joont.

Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest?
Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis -- on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga.

Kirjeldage Uraani pöörlemist.
Uraani pöörlemisperioodi määramine on püsivate detailide puudumise tõttu raske ülesanne, selle väärtuseks on eri aegadel pakutud 10 kuni 16 tundi.
Pöörlemistelg asub peaaegu orbiidi tasandis .

Kuidas avastati Neptuun?
Neptuun avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi.

Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Tritoni teisest suurtest kaaslasest?
Titanili on tihe lämmastikust koosnev atmosfäär, mida on raske seletada praeguste planeediteooriate abil.

Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon.
Pluuto süsteemi (Pluuto ja Charon) mass on 1/5 Kuu massist.
Charon on Pluutost ainult ~2korda väikesm ja seega võiks selliseid süsteeme nimetada kaksikplaneetideks.

Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti?
Kuipleri vöö, taevakehad, mis on pluutost kümmekond väiksemad.

Mis on asteroid ?
Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel.

Kirjeldage Asteroidide liikumist.
Enamik tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitite vahel. Paljud lõikavad ka Maa orbiiti.

Mis on komeet ?
Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad.

Kirjeldage komeetide liikumist.
Ilmuvad enamikus ootamatult (korduvalt nähtud nn. perioodilisi komeete on teada vaid mõnikümmend) paistes teleskoobis ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikesele lähenedes kasvab "sabatäheks" -- heleda uduse pea ning nõrgeneva sabaga moodustiseks

Mida nimetatakse meteooriks , meteoriidiks?
Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest.
Maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha nimetatakse meteoriidiks.

Millised jõud kujundavad planeetide liikumist?
Tugevuse järjekorras : Päikese külgetõmme, teiste planeetide gravitatsioon , loodelised häiritused, pidurdumine kosmilises aines.

Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)?
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme.
Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike.
Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel.
Tõus ja mõõn ehk looded tekivad kuu ja vähem ka päikese tõmbejõu mõjul.

Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist?
Maa pöörlemiskiirus väheneb, Kuu kaugus Maast kasvab.

Mis on pretsessioon ? Kuidas see käib?
Pretsessioon on pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumine.

Millest tekkisid planeedid?
Praegu arvavad teadlased, et Maa on tekkinud u. 4,6 miljardit aastat tagasi kosmilise tolmu ("tähetolmu") osakeste tõmbumisel üksteise külge.

Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket?
Maa rühma planeedid tekivad Päikesest ümbritseva gaasitolmketta seesmisest, raskeid elemente sisaldavast osast. Hiidplaneedid kujunevad ketta keskosas põhiliselt vesinikust ja heeliumist.

Mis on Oorti pilv?
Oorti pilv on komeediparv, mis tiirleb Päikesesüsteemi äärealadel, Neptuuni taga.
Jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest.
Selle siseosa (kauguseni umbes 1000 a.ü.) moodustavad komeeditaolised jääst ja gaasist kehad, kaugema (kuni 0,1 pc e. 20 000 a.ü.) aga hõre gaas .
TÄHED

Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes?
Asub Maast 150 miljoni km ehk üle ühe astronoomilise ühiku kaugusel.
Läbimõõt 1,4 milj. km. Mass 1,99*1030kg. (MAA: ümbermõõt-40 075004 km, läbimõõt-12 756,270 km)

Seletage lauset „Päike on tüüpiline täht“.
Päike on tüüpiline täht, sest tema kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta.

Miks näib Päikese serv teravana?
Päikese serv näib teravana, kuna nähtav valgus tekib suht õhukeses kihis- fotosfääris (u 400km).

Mis on granulatsioon ?
Granulatsioon on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming- granuuli keskosas tõuseb kuum aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Teraline muster.

Milline on Päikese atmosfäär?
Päikese atmosfäär- kromosfäär (u paar tuhat km) ja kroon (ebakorrapärane nõrk helendus , 2x P d).

Kuidas Päike pöörleb?
Pöörlemisperiood on ekvaatori lähedal 25 päeva, poolustel +10. Üks täistiir Galaktika keskme ümber 200 mln aastaga. Pöörlemist märkame tänu laikude liikumisele.

Kust saab Päike energiat?
Päike saab energiat termotuumareaktsioonidest - vesinikuaatomi tuumade ühinemisel heeliumi tuumadeks väga sügaval tähe sügavuses.

Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni ?
Päikese energia jõuab meieni nii:
1. Energia läbib ¾ teest tsentrist pinnani footonite vahetuse teel (kiirguslik energiaülekanne)
2. Domineerivaks muutub konvektsioon, laikude kohal väljumine pidurdatud. Laikudega kaasnevad loited ehk proturbulentsid- aine paiskub 100 000 km'te kõrgusele.
3. Enamik langeb tagasi pinnale, osa kiirgub maailmaruumi.
4. Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile magnetvälja häired, atmosfääri heledust (virmalisi), annab sooja, UV-, raadiokiirgust.

Mida nimetatakse päikeselaiguks?
Päikeselaiguks nim tumedama keskosa ja seda ümbritseva heledama varjuga, keskm t° 1000K madalama t° ala, kus magentväli on 100x tugevam. Ala ümbritseb võrkjas muster- granulatsioon.

Mis on tähesuurus?
Tähesuurus- kõige heledamad I suurusjärgu tähed, iga järgmine teisest 100,4 e 2,51 x tuhmim.

Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega?
Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht.

Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest?
Fotograafilised suurused erinevad visuaalsetest, sest viimase määrab inimene oma nägemismeelega, fotograafilise tähesuuruse määramisel kasutatakse fotoplaati.

Mis on värvusindeks? Millest see sõltub?
Värvusindeks- mõõdetakse tähe heledust eri spektripiirkondades ja määratakse tähesuuruste erinevused. Mõõdetakse fotomeetri abil. Sõltub pinnatemperatuurist.

Kuidas leida tähe ruumikiirus?
Tähe ruumkiirus - omaliikumine (kiirus)+ kaugus + spektrijoonte nihkumine (Doppleri efekt).

Millised on täähtede temperatuurid?
Tähtede t° on väga erinev, alates 3000K kuni 30 000K. Sisemuse 10neid miljoneid kraade.

Kuidas saab määrata tähe läbimõõtu? Massi?
Tähe läbimõõt- t° + kiirgusvõime ( Stefan -Boltzmanni seadust) või näiva nurk d abil. Tähe massi on kõige raskem määratleda- ainult võimalik kaksitähtede puhul Newtoni gravitatsiooniseadusega.

Milliseid järeldusi saab teha tähespektris?
Tähespektri põhjal saab järeldada:
1. Pidev spekter= kiirgav pind täielikult ioniseeritud plasma ;
2. Neeldumisjooned = tähe atmosfäär;
3. Joonte lainepikkuste ja intensiivsuse järgi keem. koostist;
4. Kui need erinevad süstemaatiliselt laboratoorsetest= tähe vaatesuunaline liikumine;
5. Joonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist;
6. Emissioon- ja neeldumisjooned koos= täheaine pidev väljavool;
7. Joonte lõhestumine= magnetvälja tugevus;
8. Heledad emissioonjooned= paks atmosfäär ümbritsemas väga kuuma pinda.

Mis on Hertzsprungi-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada?
Hertzsprungi-Russelli diagramm- 1913 H. Russeli koostatud diagramm, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. Kuidas koostada?
1. Võrrand, mille liikmeteks tähe mass, kiirgusvõime, d, t° ja keem koostis.
2. Täheks, mida modelleerida, võtame Päikese.
3. Leiame vajalikud andmed.

Mis on peajada ?
Peajada on HR- diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90% tähtedest). Vastab erineva massiga tähtede tasakaaluseisunditele perioodil, kui tuumas toimub H2 süntees He'ks.

Millest tekivad tähed?
Tähed tekivad hõredast, külmast H2 rikkast gaasist ja tolmupilvedest, mis surutakse gravitatsioonijõu toimel kokku. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, kuid tekkiv täht on varjatud külma gaasi pilvega. Mida suuremaks keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus- seda suurem pilv. Tsentrist leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb, tähe kiirgus pääseb maailmaruumi.

Millest sõltub tähe tasakaaluseisund?Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus?
Tähe tasakaaluseisund sõltub eelkõige massist, aga ka keem koostisest. Tasakaalus peavad olema tähe sisemuses siserõhk ja raskusjõud.

Kuidas tekib tähe kiirgus?
Tähe kiirgus tekib termotuumasünteesides (avastati 1930ndatel, enne seda arvati, et tähe kokkutõmbumisel vabaneva potentsiaalse energia arvel) (Ernst Öpik!).

Millal muutub täht punaseks hiiuks ? Kirjelda seda tähte.
Täht muutub punaseks hiiuks, kui H2 hulk tähes langeb ¼ ni ning tähe heledus hakkab kiiresti kasvama saavutades H2 lõppemise hetkeks varasemast 100x suurema väärtuse (kiirgab veel u mld a).

Kuidas lõppeb tähe areng?
Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni , et tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid). Suuremad tähed aga võivad plahvatada- noovad /supernoovad. Võib hävida terve planeet või pealispind . Järele jääb pruun kääbus- samuti võib elada veel mld aastaid.

Millisesse masside vahemikku kuuluvad „normaalsed“ peajada tähed?
„Normaalsed peajada“ tähed kuuluvad 0,1 kuni 50 Päikese massi vahemikku.

Millised füüsikaliste protsessidega on see vahemik piiratud?
See vahemik on piiratud järgnevate füüsiliste protsessidega.

Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks?
Päike on 2. põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi.

Tähe aastaparallaks on 0,07 kaaresekundit. Kui kaua tuleb valgus sealt meieni?
GALAKTIKAD

Mis on linnutee ?
Linnutee- tähesüsteem, millesse kuulub Päike oma planeetidega. Nõrk helenduv riba tähistaevas.

Kirjeldage meie galaktikat?
Meie galaktika moodustab tähistaevas 10-20º laiusega "tee", mille telgjoon kulgeb piki suurringi ja möödub tavapoolustest u 30º kaugusel. Tavaline spiraalgalaktika, õhuke, gaasist ja tolmust ketas, mida ümbritseb pea kerakujuline vanadest tähtedest-parvedest koosnev pilv- halo .

Kuidas klassifitserrida galaktikaid ? Kirjeldage galaktikatüüpe.
Galaktikaid klassifitseeritakse kuju ja struktuuri järgi. Galaktikatüübid: elliptilised (Ümar/piklik kuju; heledus väheneb serva suunas. Saab klassifitseerida lapikuse järgi), spiraalsed (Väga erinevad. Kahest allsüs'st koosnev liitsüs- mõhn(sarnane E) ja ketas (vrd Linnutee); spiraalharud (tähed-täheparved-tolm), varbspiraalsed (sarnased eelmisega , kuid tuuma ja spiraali ühendab sirge varras , sis tolmuribasid (harudest tuhmim), spiraali otsad ühenduspunktis vardaga risti + korrapäratud.

Mis on Hubble’i seadus ja Hubble’i konstant?
Hubble'i seadus: kõigi galaktikate spektrijooned on nihkunud spektri pikalainelise, punase otsa poole. Nihke suurus "õige", laboratooriumis määratud lainepikkusega võrreldes on võrdeline galaktika kaugusega. Hubble'i konstant H0 on 75 km/(s*Mpc).

Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust.
Spiraalgalaktikate ehitus: hajusainet suurel hulgal; keskosas gaas puudub, algab gaasirõngas mõhna servalt ulatudes 1,5x galaktika nähtavast osast kaugemale. Gaas, tolm, noortähed asuvad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat keskosa mõhna.

Selgitage mõistet „noored ja vanad tähed“.
"Noored" on suure heledusega peajada tähed, õigem oleks nim noori täheparvi parvedeks, kus noori tähti leidub. Kuna viimaste eluiga on lühike, ei saa ka parv vana olla.

Mis on kvasarid ?
Kvasarid on galaktikad, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi . Varem peeti neid "ülitähtedeks". Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldavad galaktikate omadega.

Kirjeldage galaktikate ruumijaotus .
Galaktikate ruumijaotus - galaktikad ei paikne maailmaruumis ühtlaselt, vaid koonduvad parvedesse, kihtidesse ja ahelatesse, mille vahele jäävad tühjad alad.

Selgitage mõistet „universumi kärgstruktuur“.
Universumi kärgstruktuuriks nimetatakse ruumilist jaotust, kus tihedalt täidetud ainega (ka galaktikatega) täidetud kihid ümbritsevad tühje alasid (vrd mesilaskärjega).
UNIVERSUM

Mis on Universum?
Universum on maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat.

Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust?
Matemaatiliselt: igast esemest (galaktikast) kaugemal on näha (samasuguseid) galaktikaid; igast sündumusest varem on toimunud (samasugusedid) sündmusi.

Sõnastage kosmoloogiline printsiip. Mis on selle prinsiibi mõte (eesmärk)?
Printsiibi mõte: kirjeldada lõpmatut selle lõpliku osa kaudu. See on võimalik vaid siis, kui eeldada, et meile kättesaamatu (Universum) osa on kättesaadavaga sarnane.

Milline on Universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus?

Kirjeldage aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus.
15.Miks saab galaktikate teke võimalikuks alles pärast vesiniku rekombineerumist?

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 96 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

96 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jusssike Õppematerjali autor

Põhjalik küsimustuk vastustega.

planeetide liikumised vaatlemised hubble konstant tähtede temperatuur

Sarnased õppematerjalid

pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

Gravitatsioon - http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/gravitatsioon/gravitatsioonist_ldiselt.htmlKepleri seadused – Kepleri seadused taevakehade liikumise kohta on järgmised: 1. Planeedi raadiusvektori poolt võrdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. 2. Iga planeet liigub ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Astronoomia põhivara lk 20. Õp. Lk.26-27 Tähesuurus – Tähtede näivat heledust mõõdetakse tähesuurustes – mida suurem arv, seda väiksem heledus. Astronoomia põhivara lk 7. Doppleri efekt – Taevakehade vaatekiiresihilist kiirust saab määrata Doppleri efekti kaudu. Kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb, valgusallika ja vaatleja vastastikusel eemaldumisel lainepikkus aga suureneb. Astronoomia põhivara lk 15. Õ.lk.60 Suur Pauk –

Astronoomia ja astroloogia

doc

Kosmoloogia

FÜÜSIKA MAKROMAAILM MAA JA TAEVAS 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat kogu maailma. 3. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna üht

Füüsika

docx

Astronoomia

PLANEEDID MAA TÜÜPI PLANEEDID PEAB TEADMA PÄIKESE TEMP 5500 kraadi Celsius, VANUS (5miljardit), VÄRVUS valge 25-30, 3-6, 77-79, 95-99 Merkuur, Veenus, Maa ümbermõõt ja mass, Marss (ei pea täpsemalt teadma) Hiidplaneedid ehk gaasihiiud: Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut). UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU - Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide

Astronoomia ja astroloogia

docx

Astronoomia

ühed kaugemed objektid. Punanihe väga suur. Seyferti galaktikad- normaalse värviga spiraalgalaktigad, tugevad emisioonijooned tuumas. Marjakarjani galaktigad-tuum ja mõhn sinaka tooniga, ketas näha väga õrnalt. Aktiivsete tuumade kiirguse pidev spekter erineb oluliselt tähekiirguse omast. Galaktikate ruumjaotus Galaktigad, galaktikaparved ja nende vahelised tühikud moodustavad kärje. Galaktikad kogunevad kihtidesse ja kettidesse, mitte parvedesse. Universum Tänapäeva astronoomia eeldab aja ja ruumi lõpmatust. Galaktikaid on tegelikult väga palju ja meie galaktika on üks vähestest. Kosmoloogoline printsiip Universum peab olema kõikjal ja alati ühesugune. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtav Universumi omaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. Olbersi paradoks: lõpmatu ulatusega, valgust kiirgavate tähtede ühtlaselt

Astronoomia

docx

FÜÜSIKA: astronoomia

Sellisel moel sobis ka kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär tähistaeva kandjaks. 2. Kuidas mõista "lõpmatut maailma". Arvatavasti võime öelda siin seda, et nii lähemal kui kaugemal asuvad tähed võiksid olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid, millel pulbitseb elu. Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei vaataks. 3. Millised on astronoomia osad? Astronoomia kui teadus, jaguneb praegusel ajal erinevateks teadusharudeks: -Meetodite järgi liigendub astronoomia kolmeks: astromeetria, taevamehaanika ja astrofüüsika. -Objekti järgi (õigemini astrofüüsika jagunemine): planetoloogia, tähtede füüsika, galaktikate füüsika ja kosmoloogia. 4. Loetlege põhjendusi Maa kerakujulisuse kohta antiikajast tänapäevani. -Vana- Kreeklased hindasid väga geomeetriat, mille tõttu kera oli nende jaoks

Füüsika

odt

Kordamine Kosmoloogiaks

Kosmoloogia Päikesesüsteem koosneb Maa tüüpi planeetidest, Hiidplaneetidest, asteroididest, komeetidest, meteooridest, meteoriitidest ja kääbusplaneetidest. Päikesesüsteemi planeetideks on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Maa tüüpi planeetideks kutsutakse Merkuuri, Veenust ja Marssi. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. On olemas maapind. Hiidplaneetide rühma kuuluvad: Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad kui eelmised ja palju väiksema tihedusega, samuti neil ei ole kõvat maapinda. Pluuto sarnaneb oma suuruse ning orbiidi poolest asteroidide või komeetidega. Samuti on tema orbiit palju piklikum. 21. sajandil avastati veel Pluuto taolisi taevakehi ning otsustati neid nimetada kääbusplaneetideks. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Merkuuri ja Veenust s

Astronoomia

doc

Päike, tähed ja galaktikad

Füüsika viimane kt:D Lk76 1.Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Läbimõõt 1,4mln kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu), mass 1,99*10astmes 30kg (330000 korda suurem kui Maa mass), asub 150mln km kaugusel Maast, kiirgusvõimsus 3,9*10astmes 26 W, temp 5800K. 2.Seletage lauset "Päike on tüüpiline täht". Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta: stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse a

Planeetide geoloogia