ioonkoostisest. Dissotsiatsiooniastme kasvades kasvavad ka samanimeliselt laetud rühmade vahelised tukejud makromolekulis, mistttu oluliselt muutuvad molekulide konformatsioonid lahuses. Algselt kerakskeerdunud ahelad sirgenevad. Koos sellega kasvavad molekulide efektiivsed mtmed ja muutuvad lahuste füsikokeemilised omadused. Näiteks kasvab viskoossus ja muutub valguse hajutamise intensiivsus. Dissotsiatsiooniastme vähenemisel, vastupidi, makromolekulid keerduvad tihedamaks keraks. Zelatiin on looduses leiduva valgu kollageeni ümbertöötamisel saadud produkt. Zelatiini molekulis leiduvad nii happelised (karboksüül-) kui ka aluselised (amiino-) rühmad. Seetttu vesilahustes on zelatiinil amfoteersete polüelektrolüütide (amfolüütide) omadused, st. toimub happeliste ja aluseliste rühmade dissotsiatsioon: -COOH = - COO- + H+ -NH2 + H+ = -NH+3 Ionogeensed rühmad ei asu ainult ahela lõpus, vaid lühikeste külgahelatena, mis on jaoutnud kogu ahela pikkuses.
Iga rühma dissotsiatsioon sltub keskkonna pH-st ja lahuse ioontugevusest. Polüamfolüütidele on iseloomulik olek, mille juures ioniseerunud happeliste rühmade arv vrdub ioniseerunud aluseliste rühmade arvuga. Selles olekus makromolekuli summaarne laeng on null. Elektriline neutraalsus ilmneb kindlale vesinikioonide kontsentratsioonile vastavas isoelektrilises olekus.Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kige tihedamaks keraks ja lahusel on minimaalne viskoossus, maksimaalne valguse hajutamine, maksimaalne osmootne rhk ja minimaalne pundumine.Isoelektrilisele punktile on ka iseloomulik, et molekul välises elektriväljas ei liigu. Järeldus: Arvutustulemuste ja pH vastavuse põhjal koostasin graafiku, mille maksimum väärtus kajastab zelatiinilahuse isoelektrilist täppi, milleks allolevalt graafikult lugedes on pH 5,9 ehk selles punktis on zelatiini lahuse summaarne elektrilaeng null.
P = na nar Sp = 2 Sk = P h S t = S k + 2S p V = Sp h Sp = r2 P = 2 r Püramiid ja koonus P = na nar Sp = 2 Pm Sk = 2 St = S k + S p 1 V = Sp h 3 Sp = r 2 P = 2 r Kera Keraks nimetatakse keha, mis tekib poolringi pöörlemisel ümber oma diameetri Kera piiravat pinda nimetatakse sfääriks R Pindala Ruumala 4 S = 4 R 2 V = R 3h 3 Kera lõiked Kera iga tasapinnaline lõige on ring suurring- jagab kera kaheks poolkeraks
Iga rühma dissotsiatsioon sōltub keskkonna pH-st ja lahuse ioontugevusest. Polüamfolüütidele on iseloomulik olek, mille juures ioniseerunud happeliste rühmade arv vōrdub ioniseerunud aluseliste rühmade arvuga. Selles olekus makromolekuli summaarne laeng on null. Elektriline neutraalsus ilmneb kindlale vesinikioonide kontsentratsioonile vastavas isoelektrilises olekus.Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kōige tihedamaks keraks ja lahusel on minimaalne viskoossus, maksimaalne valguse hajutamine, maksimaalne osmootne rōhk ja minimaalne pundumine.Isoelektrilisele punktile on ka iseloomulik, et molekul välises elektriväljas ei liigu. Järeldus: Arvutustulemuste ja pH vastavuse põhjal koostasin graafiku, mille maksimum väärtus kajastab želatiinilahuse isoelektrilist täppi, milleks allolevalt graafikult lugedes on pH 5,73 ehk selles punktis on želatiini lahuse summaarne elektrilaeng null.
Kera, selle pindalad ja ruumala. Keraks nimetatakse pöördkeha,m is tekib ringi (või poolringi) pöörlemisel ümber diameetri.' Kera pinda nimetatakse SFÄÄRIKS. Kera lõiget keskpunkti läbiva tasandiga nimetatakse SUURRINGIKS. Sfääri mistahes punkti kaugust kera keskpunktist nimetatakse kera RAADIUSEKS. 2. Mõningad mõisted, mis on seotud kera, ringi ja ringjoonega: Ringjoone puutuja sirge, mis puutub ringjoont (kera pinda) ainult ühes kohas ja on risti ringi (kera) raadiusega Kaare pikkus ringjoone või sfääri kahe punkti vaheline kaugus, mis arvutatakse järgmise valemiga L=x·R kus x on kesknurk radiaanides ja R on ringi või ringjoone raadius. Kui kesknurk on antud kraadides (kraadides nurk), siis teisendatakse see radiaanidesse valemiga (Vaata ka kursusel 7 tööjuhendis 3 antud valemeid kaare pikkuse ja sektori pindala kohta!) NB!!!! pöördkehade AR...
Aminohappejäägid on seotud peptiitsideme abil. Peptiitside tekib aminorühma ja karboksüülrühma abil. Valgud võivad hüdrolüüsuda. Võib toimuda denaturatsioon (kõrgemat järku struktuuride katkemine valgus) Liigitus: asendamatud, osaliselt asendatavad, asendatavad Struktuur: esmane e. primaarstruktuur aminohappe jääkide järjestus ja hulk valguahelas teisane e. sekundaarstruktuur kolmandane e. tertsiaalstruktuur tekib polüpeptiitahelas kokkukägardumisel keraks kvarternaatstruktuur Biofunktsioonid: 1. katalüütiline funktsioon (kõik ensüümid on valgud) 2. struktuurne funktsioon (nahas, kõõlustes, küüntes) 3. transpordifunktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku) 4. kaitsefunktsioon (kattevalgud, antikehad) 5. mürgid (mao- ja putukamürgid on valgulise koostisega) 4. DNA desoksüribonukleiinhape Nukleotiit koosneb pentoosist+lämmastikhappest+forforhappejäägist. Lämmastikaluseid
Millest koosnevad valgud? Aminohapetest. Miks nimetatakse valke biopolümeerideks? Kuna valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Millest tulenevad valkude omadused? Aminohapete järjestusest primaarstruktuuris + ka teistest struktuuridest. Mida nimetatakse valgu primaarstruktuuriks? Valkude aminohappelist järjestust. Kuidas tekib valgu teist järku struktuur? Polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks. Mis on gloobul? Molekuli edasine kokkukeerdumine keraks. Mis on denaturatsioon? Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävitamine. Mis on renaturatsioon? Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. Mis on ensüümid? Biokeemilised reaktsioonikiirust reguleerivad valgud. Nimeta valkude funktsioonid! Ensümaatilised, Ehituslikud, Transport, Retseptor, Regulatoorsed, Kaitse, Liikumis, Energeetilised –funktsioonid. Milles seisneb antikehade toime?
NÄITED Kui viskad palli Maa pinnalt õhku, võid kindel olla, et, kui pall jõuab teatud kõrguseni, kukub ta tagasi maapinnale. Mida kõrgemale palli visata, seda kõrgemale ta lendab, sest pall saab visates suurema kiiruse. Kui pall saaks kiiruse 40 000 km/h, siis ületaks jõud, millega me palli üles tõukame, Maa külgetõmbejõu ja pall lendaks kosmosesse. Kui aga Maa suruda kokku pisikeseks 1 sentimeetrise läbimõõduga keraks, ilma, et Maa ainest midagi kaotsi läheks, siis suureneb Maa külgetõmbejõud nii suureks, et Maa muutub musta augu sarnaseks. Ta hakkab ülisuure jõuga kõiki asju enda külge tõmbama. Isegi valgus ei pääseks niisugusest mustast august läbi. SCHWARZSCHILD VS EINSTEIN- ROSEN Sellest, mis toimub musta augu sees, on oma esimesed arvamused kirja pannud Karl Schwarzschild ja Albert Einstein koos Nathan Roseniga
nende kultuuri omandamisele. Hoolimata asjaolust, et erinevate kultuuride tundmisega on vähenenud riikide omavaheline vaenulikkus, on ühe rahva kultuuri ülevõtmine teise poolt siiski suureks probleemiks. Kuna see toimub nii kiiresti ja spontaanselt, ei pruugi tulevikus inimene aru saada, kust on tekkinud tema komme süüa kartulit pulkadega. Tänu globaliseerumisele kaob teatud riigi omapära ja Maa muutub üheks suureks ,,halliks keraks", kus käitumised ja kombed on ühesugused ja üksluised. Mõni riigile oluline tava võib koguni kaduda, koos sellega ka terve riik. Sandra Roosna 12.A
Inimese valkudes on 20nn. aminohapet. 20-st aminohappest 8 on asendamatud ehk need, mida peab saama toiduga. Valke on kahte tüüpi lihtvalgud (koosnevad ainult aminohapetest) ja liitvalgud (sisaldavad aminohappeid, suhkruid, rasva ja metalliioone. Valgul on neli struktuuri *primaarne struktuur näitab aminohapete järjestust *sekundaarne struktuur näitab aminohappe spiraaliks keerdumist või molekulide liikumist *tertsiaalne struktuur - näitab kuidas spiraal keerdub keraks ehk globaaliks ehk päsmaks *kvartaarne struktuur gloobulite või päsmaste omavaheline liitumine. Füüsikalised omadused: *kahesugused kiulised (juuksed, küüned *vees ei lahustu *ei sula vaid lagunevad *happed ja alused hüdrolüüsivad neid)või päsmased (*lahustuvad vees *kuumutamisel kalgenduvad ehk muutuvad tahkeks *moodustavad kolloidlahuse) keemilised omadused: *hüdrolüüsivad ensüümide, hapete või aluste toimel ja tekivad aminohapped.
Kuivatatud putukaid oli kasutatud voodi ja voodikohal oleval valgustil. Arvan, et ühtegi putukat polnud kompositsioonis korratud. Putukaid oli väga palju ning kõik tundusid erinevad. See on väga huvitav idee putukaid niimoodi kasutada, kuid natukene tõi see minus esile vastikust. Ei tulnud soov minna magama sellisesse voodisse. Ja päris õudne oleks magada, kui voodi kohal ripuvad surnud putukad. Valgusti valmistamises oli kasutatud kuivatatud putukaid ning traati, mis oli keeratud keraks. Kõige rohkem meeldiski mulle Urmas Viiralti looming. See oli täiesti teistsugune ja huvitav. Kunstikool Pallase lõpetajate teosed ja looming oli rohkem ühetaolisem ning paljudes teostes oli näha sarnasusjooni, kuid Urmas Viigi loomingus oli minu jaoks midagi uut.
tahtest üksteisele läheneda, siis on tulemus alati üks ja sama: nad kogunevad tihedaks "kobaraks", mis sarnaneb mesilasperega. Igaüks püüab tungida "kobara" sisemusse, mistõttu "kobara" pind väheneb ja läheneb kerapinnale. See on pindpinevuse tekkimise mudel. Väikest kõrvalekaldumist piiskade kerakujulisusest põhjustab õhutakistus. Kosmoselaeva kabiinis koonduks anumast välja valatud vesi korrapäraseks heljuvaks keraks. Nähtuse selgitus Gaasidega võrreldes paiknevad vedelikes molekulid üksteisele palju lähemal ning seetõttu on ka molekulidevahelised jõud märgatavad. Vedelikud säilitavad oma ruumala ning neid on peaaegu võimatu kokku suruda. Osutub, et vedeliku pinnal asuvad molekulid on vedelikusiseste molekulidega võrreldes erilises seisundis. Nimelt vedeliku sees ümbritsevad ja mõjutavad igat molekuli tema naabrid kõikides suundades ühtmoodi
Põletuskatse järgi eeldan, et tegemist võib olla keemilise kiuga, kas triatsetaadi, nailoni või polüakrüüliga. Viskoosi kangas ei ole, kuna viskoosi põlemisel eraldus hall tuhk, antud kanga puhul aga jääb järgi must kõva tomp. Kuna põletamisel eemaldub tossu, siis eeldan, et tegemist võib olla polüakrüüliga. III kangas 9 Põlemisel muutub mustaks keraks. Kustub leegist eemaldades ja levitab tahmast suitsu. Esineb natuke magus ja suitsunud lõhn. Kanga ja kiu käitumine põlemisel on omane polüestrile. [1] 1.4. Märguvuskatse esialgsete järelduste kontrollimiseks I kangas Lambavill on üks hügroskoopsemaid tekstiilikiudusid. See võib imada 33% niiskust ilma märjana tundumata. Villakiul on pinnakiht kutiikula, mis toimib kaitsekihina. Seega on villane toode osaliselt mittemärguv, kui kiupinna kaitsekiht on piisav ja toode on tihe.
fotodel võib näha miljardeid tähti. Linnutee galaktikas arvatakse olevat 100 miljardit tähte ja taolisi täheparvigi nähakse praegu juba miljardeid. Tähed erinevad üksteisest selle poolest, et ühed on tuhmimad, teised eredamad. Teada on aga ka see tõsiasi, et tähed ei sära igavesti. Mõne miljardi aasta pärast täht kustub. Tähed sünnivad hiiglasliku gaasi- ja tolmupilve mõjul, udukogu kokkutõmbumisel iseenda raskusjõu mõjul Kokku tõmbudes muutub pilv keraks ja kuumeneb. Tähti on sinakas valgeid, valgeid, kollaseid, oranze ja punaseid. Sinakas-valged tähed on üle viie korra Päikesest kuumemad, punased seevastu päikesest jahedamad. Praegu viie miljardi aasta vanune Päike on oma tähe-elust läbinud poole.(2) TÄHTEDE HELEDUS Kõigil tähtedel paistab olevat erinev heledus. Tähe või mõne teise taevakeha heledust nimetatakse tema tähesuuruseks. Mida väiksem number, seda heledam on täht. Kõige
teleskoopidega tehtud fotodel võib näha miljardeid tähti. Linnutee galaktikas arvatakse olevat 100 miljardit tähte ja taolisi täheparvigi nähakse praegu juba miljardeid. Tähed erinevad üksteisest selle poolest, et ühed on tuhmimad, teised eredamad. Teada on aga ka see tõsiasi, et tähed ei sära igavesti. Mõne miljardi aasta pärast täht kustub. Tähed sünnivad hiiglasliku gaasi-ja tolmupilve mõjul, udukogu kokkutõmbumisel iseenda raskusjõu mõjul Kokku tõmbudes muutub pilv keraks ja kuumeneb. Tähti on sinakas valgeid, valgeid, kollaseid, oranze ja punaseid. Sinakas valged tähed on üle viie korra Päikesest kuumemad, punased seevastu päikesest jahedamad. Praegu viie miljardi aasta vanune Päike on oma tähe-elust läbinud poole. 4. Tähtede värv ja helendus Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse
Fermi ja L. Szilardi projekti järgi üldjoontes kerakujulisena kavandatud seade koosnes vaheldumisi laotud ja puitdetailidega kinnitatud neutronite aeglustina toimivatest ülipuhta grafiidiplokkidest ja uraanoksiidist tuumkütuse tellistest. E. Fermi ise kirjeldas aparatuuri kui ,,mustade telliste ja puitprusside lohakat virna". Töö käigus ja suure hulga alakriitiliste virnade katsetustest selgus, et uraani kriitiline mass saavutatakse kera lõpuni välja ehitamata ja nii jäigi osaliseks keraks. Seade oli varustatud neutroneid ahnelt neelava kaadmiumiga kaetud kontrollvarrastega, kuid jahutussüsteemi ei peetud vajalikuks. Põhjalikult oli mõeldud tuumaohutuse peale. Ametis oli kirvemees, et köie läbiraiumisega kukutada seadmesse selle kohal rippuv kaadmiumist avariivarras, kui automaatvardad ei toimi. Kohal oli ka kolmeliikmeline nn ,,vedelikukontrolli"- meeskond kaadmiumsoola lahuse pangedega seadme ülevalamiseks juhtvarraste tõsise rikke korral.
miljon tähte, kuid suurte teleskoopidega tehtud fotodel võib näha miljardeid tähti. Linnutee galaktikas arvatakse olevat 100 miljardit tähte ja taolisi täheparvigi nähakse praegu juba miljardeid. Tähed erinevad üksteisest selle poolest, et ühed on tuhmimad, teised eredamad. Tähed ei sära igavesti. Mõne miljardi aasta pärast täht kustub. Tähed sünnivad hiiglasliku gaasi-ja tolmupilve mõjul, udukogu kokkutõmbumisel iseenda raskusjõu mõjul. Kokku tõmbudes muutub pilv keraks ja kuumeneb. Praegu viie miljardi aasta vanune Päike on oma tähe-elust läbinud poole. 2.4 TÄHTEDE HELEDUS NING VÄRVUS Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Absoluutne helendus, mida kasutavad astronoomid, on tähe näiv helendus, kui täht asuks meist 10 parkesi kaugusel. Nagu eelpool mainitud, on olemas erinevat värvi tähti
külgetõmbejõudu suurendada. Kui viskad palli Maa pinnalt õhku, võid kindel olla, et, kui pall jõuab teatud kõrguseni, kukub ta tagasi maapinnale. Mida kõrgemale palli visata, seda kõrgemale ta lendab, sest pall saab visates suurema kiiruse. Kui pall saaks kiiruse 40 000 km/h, siis ületaks jõud, millega me palli üles tõukame, Maa külgetõmbejõu ja pall lendaks kosmosesse. Kui aga Maa suruda kokku pisikeseks 1 sentimeetrise läbimõõduga keraks, ilma, et Maa ainest midagi kaotsi läheks, siis suureneb Maa külgetõmbejõud nii suureks, et Maa muutub musta augu sarnaseks. Ta hakkab ülisuure jõuga kõiki asju enda külge tõmbama. Isegi valgus ei pääseks niisugusest mustast august läbi. Musti auke on kosmosest teleskoobiga väga raske leida. Neid avastatakse mõju järgi mida nad teistele taevakehadele avaldavad. Kuid rühm ameerika teadlasi on uurinud
suurenevad, nad ise muutuvad laiemateks, pikitriibud aga kohati katkevad ja heledatele selgmistele väljadele ilmuvad täiendavad laigud. (Bannikov et al, 1985.) Kuningpüüton peab jahti väikestele imetajatele ja lindudele , keda ta varitseb, olles peitunud 5 kusagile puuoksale ja lastes oma kere eesosa alla rippuda. Ohu korral rullub ta tihedaks keraks, peites pea selle sisse, ning üks inimene ei ei suuda teda sellisest seisundist lahti rullida. Just seepärast kutsutakse teda mõnedes maades ,,kerapüütoniks"(ball python). Hieroglüüfpüüton(python sebea) on levinud kogu aafrikas lõuna pool Saharat savannides ja metsaaladel. See suur, 3-5 m pikkune madu on suhteliselt sihvaka kehaga, püütonitele iseloomuliku mustriga peas ja keerulise mustriga kerel, kus on kitsad siksakilised selg- külgmised triibud
suurem. Selline täht kiirgab väga vähe ning võib omaenda sisemise energia varal elada veel miljardeid aastaid. 27)Millisesse masside vahemikku kuuluvad "normaalsed" peajada tähed? 0,1-50 päikese massi 28)Milliste füüsikaliste protsessidega on see vahemik piiratud? Kui gaasipilvest eralduva gaaskera mass on väga suur, üle 100 Päikese massi, näitavad võrrandid, et stabiilset seisundit ei saabu ja tähte ei teki. Ta jaguneb juba enne vesiniku süttimist mitmeks eraldi keraks. Kui aga tekkinud tähe mass on alla kümnendiku Päikese massist, siis on kiirguse lahkumine nii lihtne, et tähe sisetemp ei tõusegi 10 miljoni kraadini. 29)Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Kuna ainult noovade ja supernoovade abil on võimalik sünteesid rauast raskemaid elemente, siis võib järeldada, et juba ammu enne Päikese ja planeetide teket pidi siin eksisteerima varasemate tähtede põlvkond, mille sisemuses valmistati eluks vajalikke keemilisi elemente
· Cauchy-Schwartzi võrratus |u * v| | u || v | · Teljeks mitmemõõtmelises ruumis Rm nim. antud ruumis oleva vektori e =(0, ..., 0, 1, 0, ..., 0) suunalist nullpunkti läbivat sirget 3) Lahtised ja kinnised kerad. Hulga sise- ja rajapunktid. Lahtised ja kinnised hulgad. Sidusa hulga mõiste. Tõkestatud hulga mõiste. · Lahtiseks m-mõõtmelsieks keraks keskpunktiga A=(a1,a2,...,am) ja raadiusega r > 0 nim. hulka U ( A,r ) = {B|| B Rm , |BA| < r } · Kinniseks m-mõõtmelsieks keraks keskpunktiga A = (a1,a2,...,am) ja raadiusega r 0 nim. hulka U ( A,r ) = {B|| B Rm , |BA| r } · Hulga G sisekpunktiks nim. punkti A, kui hulk G kuulub ruumi Rm. · Hulga G rajapunktiks nim. punkti A, kui tema suvalises ümbruses leidub punkte, mis kuuluvad
· Cauchy-Schwartzi võrratus |u * v| | u || v | · Teljeks mitmemõõtmelises ruumis Rm nim. antud ruumis oleva vektori e =(0, ..., 0, 1, 0, ..., 0) suunalist nullpunkti läbivat sirget 3) Lahtised ja kinnised kerad. Hulga sise- ja rajapunktid. Lahtised ja kinnised hulgad. Sidusa hulga mõiste. Tõkestatud hulga mõiste. · Lahtiseks m-mõõtmelsieks keraks keskpunktiga A=(a1,a2,...,am) ja raadiusega r > 0 nim. hulka U ( A,r ) = {B|| B Rm , |BA| < r } · Kinniseks m-mõõtmelsieks keraks keskpunktiga A = (a1,a2,...,am) ja raadiusega r 0 nim. hulka U ( A,r ) = {B|| B Rm , |BA| r } · Hulga G sisekpunktiks nim. punkti A, kui hulk G kuulub ruumi Rm. · Hulga G rajapunktiks nim. punkti A, kui tema suvalises ümbruses leidub punkte, mis kuuluvad
. . , 0) suunalist nullpunkti l¨abivat sirget nimetatakse k-1 × xk - teljeks ruumis Rm ja vektorit ek xk - telje suunaliseks u ¨hikvektoriks. 3) Lahtised ja kinnised kerad. Hulga sise- ja rajapunktid. Lahtised ja kinnised hulgad. Sidusa hulga mõiste. Tõkestatud hulga mõiste. Mitmem~ o~otmelised kerad. Lahtiseks m-m~ o~ otmeliseks keraks keskpunktiga A = (a1 , a2 , . . . , am ) ja raadiusega r > 0 nimetatakse hulka U (A, r) = {B || B Rm , |BA| < r} . Kinniseks m-m~o~ otmeliseks keraks keskpunktiga A = (a1 , a2 , . . . , am ) ja raa- diusega r 0 nimetatakse hulka U (A, r) = {B || B Rm , |BA| r} . ¨ Uhem~ o~otmeline lahtine kera keskpunktiga a ja raadiusega r on vahemik (a - r, a + r). Vastav kinnine kera on l~oik [a - r, a + r]
diagrammil ei kajastu. 3.6. Matemaatika 9.klassile Uurimistööks uurisin 9.klassi matemaatika õpikut. Õpikust kirjutasin välja mõisted, info ja valemid kera kohta. 9. klassi matemaatikaõpikus ei räägita enam ringjoone ümbermõõdust ja ringi pindala valemitest. Antud õpikus on peatükk `'Pöördkehad`' ning üks alapeatükkidest `'Kera`'. Selles teemas on ära märgitud kera definitsioon, info selle kohta, uued mõisted ning valemid kera pindala ja ruumala leidmiseks: Keraks nimetatakse keha, mis tekib poolringi pöörlemisel ümber oma diameetri. Joonis 5 Kera piiravat pinda nimetatakse sfääriks. Sfääri saab defineerida ka ilma kera mõistet kasutamata, nimelt: sfäär on kõigi ühest kindlast punktist antud kaugusel asetsevate punktide hulk ruumis. Seda kindlat punkti nimetatakse sfääri ja kera keskpunktiks ja lõiku, mis ühendab keskpunkti sfääri mingi punktida sfääri raadiuseks
Päikese pinnale, kust see valguse, soojuse ja teiste kiirgustena kosmosesse hajub.Vahel paiskuvad Päikesest välja suured gaasiilved või kaared.Viimaseid nimetatakse protuberantsideks. 14.Tähtede liigitus ja temperatuurid. Tähed ei sära igavesti.Mõne miljardi aasta pärast täht kustub.Tähed sünnivad hiiglasliku gaasi ja tolmupilve, udukogu, kokkutõmbumisel iseenda raskusjõu mõjul.Kokku tõmbudes muutub pilv keraks ja kuumeneb.Tähti on sinakasvalgeid, valgeid, kollaseid, oranze ja punaseid.Sinakasvalged tähed on üle viie korra Päikesest kuumemad, punased seevastu on Päikesest jahedamad.Tähed erinevad üksteisest heleduselt ja värvilt.Tähtede heledust võrreldakse tähesuuruste abil.Suurem tähesuurus vastab nõrgemale tähele.Liigitatakse järgmiselt: 1.Heledad tähed on Päikesest suuremad; mõne miljardi aasta pärast nad paisuvad ülihiidtäheks ja seejärel plahvatavad supernoovana
i i =1 m-mõõtmeliseks eukleidiliseks ruumiks ja tähistatakse R m . Süsteemi P = ( x1 ,..., x m ) nimetatakse ruumi R m punktiks ning reaalarve xi (1 i m ) punkti P koordinaatideks. Fikseerime punkti A = ( x1 ,..., x m ) R m ja reaalarvu r > 0 . { } Def. Hulka B( A, r ) = P R m : d (P, A) < r nimetatakse lahtiseks keraks ruumis R m . Def. Hulka B ( A, r ) = {P R m : d (P, A) r} nimetatakse kinniseks keraks ruumis R m . Punkti A nimetatakse kera keskpunktiks ning reaalarvu r kera raadiuseks. R 1 = R - arvsirge d (P, Q ) = x - y B( A, r ) = (a - r , a + r ) - vahemik
Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Kui Padua füüsika ja sõjatehnika professor Galileo Galilei (1564-1642) kuulis teleskoobi leiutamisest, valmistas ta otsekohe endale samasuguse riista. Galileo oli Koperniku tuline pooldaja. Tundis huvi pendli liikumise vastu. Sellega seondus teinegi keha vaba langemise probleem. Uba esimestel vaatlusöödel tuli tal veenduda Aqristotelese ettekujutuse ekslikkuses maailma ehituse kohta. Kuu ei osutunud sugugi täiuslikuks keraks, Veenusel olid faasid, Saturn näis olevat kolmeks jagunenud. Kõige põrutavam aga: Jupiteri ümber tiirles kolm tähte või kuud. Auahne ja ainelisi hüvesid hindava mehena püüdis Galilei Jupiteri tähtedele nime andmise õigust maha müüa järgemööda Firenze hertsogile Medicile, Prantsuse kuningale ja paavstile. Need pidasid küsitud hinda liiga kõrgeks
Linnutee galaktikas arvatakse olevat 100 miljardit tähte ja taolisi täheparvigi nähakse praegu juba miljardeid. Tähed erinevad üksteisest selle poolest, et ühed on tuhmimad, teised eredamad. Teada on aga ka see tõsiasi, et tähed ei sära igavesti. Mõne miljardi aasta pärast täht kustub. Tähed sünnivad hiiglasliku gaasi-ja tolmupilve mõjul, udukogu kokkutõmbumisel iseenda raskusjõu mõjul Kokku tõmbudes muutub pilv keraks ja kuumeneb. Tähti on sinakas valgeid, valgeid, kollaseid, orane ja punaseid. Sinakas valged tähed on üle viie korra Päikesest kuumemad, punased seevastu päikesest jahedamad. Praegu viie miljardi aasta vanune Päike on oma tähe-elust läbinud poole. 9.1. PÄIKE Päike on kõige lähem täht, seepärast paistab ta meile ainukese tähena ketta, mitte punktina. Päikese olulisemad karakteristikud: keskmine kaugus Maast – ca 150 milj. km
A: Aga milline on meievaheline erinevus? D: Meil siin, Maal, on seitse chakrat, ja meid ümbritseb seitse erinevate värvidega välja. Need värvid vastavad chakrate värvidele. Need näevad välja kui kontsentrilised kerad, paigutatud üksteise sisse. A: Neid nimetatakse bioväljadeks. D: Hästi. Need bioväljad on omased ainult inimestele. Inuakkidel neid enam pole. Kunagi ammu olid. Kuid kui planeet tegi muundumise, muutusid need täiuslikuks kuldse tooniga energeetiliseks keraks. A: Ja milline on selle roll? D: See aitab korraldada ja hoida tasakaalu organismis. Selle abil on võimalik suhelda. Kui tahad kellegagi rääkida, suureneb see ja jõuab inuakini, kellele sa tahad midagi öelda. Selle abil aktiveeritakse Merkabat. Tegelikult tehakse selle kera abil kõike. A: Kas ka meil tuleb peale üleminekut nii? D: Jah, ainult et siin toimub praegu ebatavaline eksperiment. A: See on? D: Püütakse läbi viia hüpe ja säilitada olemasolev keha.
Vabanev energia 108 kiiratakse ilmaruumi. Selle protsessi käigus tekivad üha raskemad elemendid, Kui tekib isotoop 56Fe, siis see on nii stabiilne, et enam ei ühine teiste isotoopidega ja termotuuma reaktsioon lõpeb. Temperatuur ja rõhk hakkavad tähes langema, kuid gravitatsioon jääb. Selle tulemusena tekib tähe kiire kokkutõmbumine, nn kollaps. Täht tõmbub kokku nii väikeseks keraks, mille gravitatsiooniväli tõmbab tagasi ka sealt kiirguvad valguskvandid. Päikesetaolise tähe jaoks on musta augu raadiuseks arvutatud 3 km. Vaata ka http:// opik.obs.ee 109
annaabi.ee 
