Vastus leiad õppematerjalist: Astronoomia

Astronoomia (0)

Keskkool - Füüsika - Astronoomia ja astroloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?
Millised protsessid kujundavad maa pinnaehitust?
Milline on Maa atmosfäär?
Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes?
Millised nähtused viitavad maa kerakujulisusele?
Milleks on tähtkujusid vaja?
Millisteks komponentideks jagatakse maa liikumine?
Mis on pretsessioon?
Kuidas see tekib?
Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus?
Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus?
Miks tekib poolvari?
Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem?
Millised planeedid kuuluvad Maa rühma?
Millised on selle rühma tunnused?
Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma?
Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
Millised on planeetide orbiidid?
Kuidas nad paiknevad?
Mis on asteroid?
Mida nimetatakse meteooriks meteoriidiks?
Miks on Kuul näha vaid üht külge?
Millised jõud kujundavad planeetide liikumist?
Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus?
Millal tekkisid planeedid?
Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket?
Kuidas tekivad looded tõus ja mõõn?
Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist?
Millises kohas Maal ei ole nähtav ükski taeva lõunapoolkera tähtedest?
Millises kohas on vaadeldavad kõik tähed?
Millised on päikese mõõtmed maaga võrreldes?
Miks näib Päikese serv teravana?
Mis on granulatsioon?
Milline on päikese atmosfäär?
Kuidas päike pöörleb?
Kust saab päike energiat?
Kuidas jõuab päikese sisemuses tekkiv energia meieni?
Mida nimetatakse päikeselaiguks?
Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega?
Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest?
Mis on värvusindeks?
Millest see sõltub?
Kuidas leida tähe ruumkiirust?
Millised on tähtede temperatuurid?
Kuidas saab määrata tähe läbimõõtu?
Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist?
Mis on Hertzsprungi-Russelli diagramm?
Kuidas seda koostada?
Millest tekivad tähed?
Millest sõltub tähe tasakaaluseisund?
Kuidas tekib tähe kiirgus?
Millal muutub täht punaseks hiiuks?
Kuidas lõpeb tähe areng?
Millisesse masside vahemikku kuuluvad normaalsed" peajada tähed?
Milliste füüsikaliste protsessidega on see vahemik piiratud?
Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks?
Millist taevakeha nimetatakse täheks?
Mis on linnutee?
Kuidas klassifitseerida galaktikaid?
Mis on Hubblei seadus ja Hubblei konstant?
Mis on kvasarid?
Mis on universum?
Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust?
Mis on selle printsiibi mõte eesmärk?
Milline on universumi praegune temperatuur?
Milline oli ta minevikus?
Miks saab galaktikate teke võimalikuks alles pärast H rekombineerumist?

PLANEEDID

MAA TÜÜPI PLANEEDID
PEAB TEADMA PÄIKESE TEMP 5500 kraadi Celsius, VANUS (5miljardit), VÄRVUS valge
25-30, 3-6, 77-79, 95-99
Merkuur, Veenus , Maa ümbermõõt ja mass, Marss (ei pea täpsemalt teadma)
Hiidplaneedid ehk gaasihiiud:
Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum.
1) Jupiter 2) Saturn 3) Uraan 4) Neptuun

MÕISTED

KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut).
UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat . Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum.
TÄHTKUJU - Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. NÄITED: Suur vanker , väike vanker, Karjus,
SODIAAK - Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed.
TROOPILINE AASTA - ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese.
GRAVITATSIOON - universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune.
KEPLERI SEADUSED-

Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühes fookuses asub Päike

Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala

Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega
TÄHESUURUS- taevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust .
SUUR PAUK - paisuva universumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma . Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. PEAB TEADMA, KUIDAS TOIMUS:
Suur energia eraldus (kõrge temp) ja oli palju osakesi, mis hakkasid omavahel moodustuma suuremaid osakesi (seetõttu tekkisid mõisted aeg ja ruum), seejuures temperatuur pidevalt langeb.
ASTRONOOMILINE ÜHIK - (aü) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Astronoomiline ühik on täpselt 149 597 870 700 meetrit.
PARSEK - kaugus, kust vaadates 1 a ü katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoon, mille üks aü moodustab ühesekundilise nurga raadiuse. Tähis on pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü.
VALGUSAASTA - on vahemaa , mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Tähis ly.
1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga.
PARSEKI JA VALGUSAASTA VAHELINE SEOS - 1pc=3,26168 valgusaastat
TUME AINE - aine, millel on mass, kuid ei ole gravitatsioonilises vastastikmõjus muude taevakehadega. Tumeainet ei saa otseselt vaadelda. Seletus 2: Tumeaine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusmõju tõttu. See tähendab, et ta osaleb gravitatsioonilises vastasmõjus tavaainega, kuid ta ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu optilistele, infrapuna - ja raadioteleskoopidele.
TUME ENERGIA - on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa Universumi koostisest. Tumeenergia interaktiveerub ainult gravitatsiooniliselt, see on Universumis ühtlaselt jaotunud ja põhjustab selle kiirenevat paisumist .
ASTEROID -Asteroidiks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
KOMEET -Päikesesüsteemi äärealadelt pärinevad väikesed taevakehad , mis koosnevad peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
METEOOR -Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli- jm nähtus.
METEORIIDID-planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
GRANULATSIOON - ühtlane teraline muster, mida võib näha tugeval suurendusel.
VÄRVUSINDEKS-Määratud tähesuuruste vahe.
PÄIKESELAIK - ehk päikeseplekk on tumedam, ümbrusest umbes 1000 Kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal.
NOOVA - muutlik täht, mille heledus lühikese aja (nt mõne päeva) jooksul kasvab 10–15 tähesuuruse võrra (10 4–10 6 korda) ja kahaneb siis aeglaselt (nt mõne aasta jooksul) endise väärtuseni. Palja silmaga vaatlejale näib, nagu oleks taevalaotusele ilmunud uus täht.
SUPERNOOVA - on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi .
MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?- Meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht.
TÄHT - Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera .
LINNUTEE - Ehk galaktika on tähesüsteem, meie galaktika, miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus.
HUBBLE’I SEADUS - on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V=Hr
KVASAR - Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga .
UNIVERSIUMI KÄRGSTRUKTUUR - Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktika ruumijaotus , Universumi suurema staabiline struktuur.
KUIPERI VÖÖ - on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.
AASTA PARALLAKS - nurk, mille all tähelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi keskmine raadius.
MUST AUK - füüsikas, astronoomias ülisuure gravitatsioonipotentsiaaliga ülikompaktne taevakeha, mida ümbritsevast pinnast ükski osake välja ei pääse.
9. Millised protsessid kujundavad maa pinnaehitust?

Mandrite triiv
maavärinad
vulkaanipursked

10. Milline on Maa atmosfäär?
Maa atmosfäär erineb teiste planeetide omast; erinevusi saab seletada vee ja elusorganismide
olemasoluga. Maal on vaba hapniku suur hulk ja CO2 on vähem (CO2 keemiline sidumine vee abil)
20. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes?
Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt.

PÄIKESESÜSTEEM

EKVAATORIL OLEV INIMENE NÄEB PÕHJANAELA HORISONDIL !
INIMENE PEAB OLEMA EKVAATORIL, ET NÄHA KÕIKI TÄHTI!
Millised nähtused viitavad maa kerakujulisusele ?
*Tähistaeva katkematus, liikumine
*Päikese, Kuu ja planeetide liikumine ehk siis taevakehade liikumine
Milleks on tähtkujusid vaja?
Tähtkujusid on vaja, et hõlpsalt saaks jälgida Kuu ja Planeetide liikumist.
Millisteks komponentideks jagatakse maa liikumine?
* Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt orbiidil
*Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66*33’ nurga all oleva telje
*Telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber
Mis on pretsessioon? Kuidas see tekib? Vurri liikumise teooriast aga teame, et
ümberkukkumise asemel hakkab selle telg pöörduma vertikaali (planeedi korral orbiidi
tasandi normaali ümber, kusjuures kaldenurk ise ei muutu. Seda liikumist nimetatakse
pretsessiooniks. Maa telg teeb nt ühe täistiiru 25725 aastaga.
Pretsessiooni põhjuseks on gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast eemaldumisel.
Selgita päikese- ja tähetööpäeva erinevust.
Täheööpäev on Päikese ööpäevast lühem, sest Maa peab pöörlema rohkem kui 360*, et Päike vaatleja suhtes jälle kulmineeriks.
Kirjelda kuu- ja päikesevarjutust.
Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu päikese. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, nii et nähtavale tulevad tähed ja horisondil võib märgata koidupuna .
Kuuvarjutuse ajal katab Maa vari Kuu. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks.
Mõlema varjutuse toimumise tingimuseks on, et Päike, Kuu ja Maa sattuks ühele tasandile .
Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus?
Täiskuu ajal, kui Maa on Päikese ja kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule .
Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus?
Noorkuu ajal, kui kuu satub Päikese ja Maa vahele ja Kuu varjab Päikese täielikult.
Miks tekib poolvari? Selgitage poolvarjulist kuuvarjutust.
Poolvari tekib siis, kui Maa või Kuu varjab vaid osa päikesekettast, See osa on palju suurem ja vastavalt on suurem ka osalise varjutuse tõenäosus.
Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju – siis varjutust nagu polekski (varjujoont täiskuu kettal ei ole), varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine.
Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem?
Päikesesüsteem koosneb 8 suurest planeedist, mõnetuhandest väikeplaneedist-asteroidist, sadakond perioodilisest komeedist, planeetide kaaslastes, teadmata koguses meteoorsest ainest-„tolmust“, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendleva tulejuti – langeva tähe.
Loetlege üheksa suurt planeeti
Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun
Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused?
Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss.
Iseloomulikud omadused:
*Suur tihedus
*Suhteliselt väikesed
*Aeglane pööremisperiood
Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Millised on selle rühma tunnused?
Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun
Iseloomulikud omadused
*Väike tihedus->koosnevad peamiselt gaasidest
*Suhteliselt suured
*Kiire pöörlemisperiood
Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?

Pluuto on piklikum võrreldes teiste suurte planeetidega.
Tema orbiit on tugevasti kaldu ning sarnasem komeetide kui planeetide omale;
teiseks on ta väga palju väiksem;
tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte.

Millised on planeetide orbiidid ? Kuidas nad paiknevad?
Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Nende raadiused paiknevad kindla seaduspärasuse järgi.
Mis on asteroid? Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt
väiksemad taevakehad. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt
ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite .
Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. On ka neid, mille tee lõikab Maa orbiiti.
Mis on komeet? Komeedid (sabatähed) on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi
äärealadelt. See, mida taevas näha, on temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas .
Koosnevad valdavalt veest; vähemal määral on C, O. Orbiidid on piklikud. Koguarv 2-3
miljonit hinnanguliselt.
Kirjeldage komeetide liikumist. Nad ilmuvad enamasti ootamatult, paistes teleskoobis
ebakorrapärase liikuva udulaiguna, mis Päikese lähenedes kasvab „sabatäheks“ – heleda
uduse peaga ning nõrgeneva sabaga moodustiseks. Komeedid tiirlevad kõikvõimalikes
tasandites ning suvalises suunas.
Mida nimetatakse meteooriks, meteoriidiks?
Meteoor – Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake. Neid
võib näha igal öösel, 3-5 tunnis.
Meteoriit – maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. Et taevakivist saaks meteoriit,
peab ta Maale jõudma ja üles leitama (sulamisjälgedega meteoriit on teistest kividest hästi
eristatav ). Kuni viimase ajani ainus vahend kosmiliste tahkete kehade keemiliseks analüüsiks.
Üle 90% Fe, O, Sn, Mn.
Miks on Kuul näha vaid üht külge?
Me näeme koguaeg Kuu ühte külge, sest Kuu pöörleb ümber oma telje sama kiiresti kui ta tiirleb ümber Maa.
Millised jõud kujundavad planeetide liikumist?
• Põhjuseks, mis määrab planeetide ja nende kaaslaste liikumise, on gravitatsioon.
• Meteoorse aine pilv, millest maa peab endale teed murdma
• Teiste planeetide ja oma kaaslaste grav. väli
Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus?
Tekib kui päikesevarjutuse ajal ei satu vari Maa pinnale ning päikeseketta serv on näha.
Millal tekkisid planeedid?
Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. See aine on vaadeldav tumedate udukogudena Linnutee ja heledate udude foonil.
Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket?

Maa rühma planeedid tekivad Päikest ümbritseva gaasitolmuketta seesmisest, raskeid

elemente sisaldavast osast

Hiidplaneedid kujunevad ketta keskosas põhiliselt vesinikust ja heeliumist

Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)?
Gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast eemaldumisel. Loodelised jõud tulevad mängu siis, kui pöörlev keha ei ole täiesti jäik.
Loodete tekkel Maal seostatakse Kuu külgetõmbega.
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal.
Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist? Kui Maa ei pöörleks, omandaks ookean
mingi tasakaalulise, Kuu suunas väljavenitatud kuju. Pöörlemise tõttu ei jää aga
maapealne „venitus“ maapinna suhtes paigale, vaid liigub koos Kuuga . Seda liikumist
takistavad nii vee raskus kui merepõhja kuju, teele jäävad mandrid -saared.

TÄHED

Tähtede näivat heledust mõõdetakse tähesuurustes – mida suurem arv, seda väiksem heledus.
27.2 Miks ei näe Maal päeval tähti, kosmoses on aga tähed nähtavad samaaegselt Päikesega?
Atmosfäärist vaatleja silma langeva hajunud päikesevalguse tõttu.
27.10 a) Millises kohas Maal ei ole nähtav ükski taeva lõunapoolkera tähtedest? põhjapoolkeral
b) Millises kohas on vaadeldavad kõik tähed? ekvaatoril
1. Millised on päikese mõõtmed maaga võrreldes?
Päikese mass on 330 000x suurem kui Maa mass. 109 Maa läbimõõtu.
2. Seletage lauset „päike on tüüpiline täht“.
Kõik päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta. Omadustelt keskmine
täht.
3. Miks näib Päikese serv teravana?
Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (u 400 km pakuses) kihis. Seda nimetatakse fotosfääriks (valgust tekitav sfäär) ja teda võib samastada Päikese pinnaga.
4. Mis on granulatsioon?
Tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit – nn. Granulatsiooni.
5. Milline on päikese atmosfäär? Koosneb kahest kihist – kromosfäärist ja kroonist. Kromosfääri paksus on paar tuhat km, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist; kroon - ebakorrapärase kujuga helendus varjutatud päikeseketta ümber – ulatub kohati kahe Päikese läbimõõdu kaugusele.
6. Kuidas päike pöörleb? Pöörlemisperiood ekvaatori lähedal on 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem. Liigub oma ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb täistiiru u 200 mln aastaga.
7. Kust saab päike energiat? Päike saab oma energiat termotuumareaktsioonidest. H
muundumisel He-ks vabaneb 0,7% massist energiana. See toimub sügaval Päikese sisemuses,
kuna see ühinemisereaktsioon nõuab kõrget t* ja suurt rõhku.
8. Kuidas jõuab päikese sisemuses tekkiv energia meieni ? Tuumas vabanenud energia levib pinna suunas algul kiirgusena, hiljem ainevoolude – konvektsiooni teel.
9. Mida nimetatakse päikeselaiguks? Päikese laigud on tumedad piirkonnad, t* neis on
ümbritsevast üle 1000 K madalam. Päikese magnetväli on seal sadu kordi tugevam kui
ülejäänud osas -> pidurdab ainevoolude liikumist.
11. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Suurem tähesuurus vastab heledamale/nõrgemale tähele.
12. Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest ? Kui mõõtmisvahendiks on
fotoplaat, räägitakse fotograafilistest; kui inimsilm , siis visuaalsetest. Tähtede heleduste määrangud sõltuvad sellest, millise aparatuuriga heledust mõõdetakse. Erinevate numbrite (ja ka järjestuse) saamise põhjuseks on see, et eri tüüpi kiirgusvastuvõtjad on tundlikud erinevas lainepikkuste piirkonnas. Kui otsustajaks on inimene, tema nägemismeel, nimetatakse vastavat heledust (tähesuurust) visuaalseks.
13. Mis on värvusindeks? Millest see sõltub? Värvusindeks on erinevates spektripiirkondades määratud tähesuuruste vahe. Sõltub tähe pinnatemperatuurist.
14. Kuidas leida tähe ruumkiirust? Tähe tegeliku ruumkiiruse saab leida, kui on teada tähe
kaugus ning vaatesuunaline kiirus. Viimast saab määrata spektrijoonte nihke järgi (Doppleri
efektist). Sellisel moel on määratud paljude tähtede kiirused Päikese suhtes, enamik neist on
alla 100 km/s.
15. Millised on tähtede temperatuurid? Temperatuuri saab leida tähe kiirgusvõimsuse abil; tuleb ka oletada, et kiirguse spektraalne jaotus vastab musta keha spektrile.
16. Kuidas saab määrata tähe läbimõõtu? Aga massi? Tähe läbimõõtu saab hinnata temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu. Massi leidmine on keeruline, v.a juhtudel, kui tähel on kaaslane . Kaksiktähtede masse saab hinnata gravitatsiooniseaduse abil.
17. Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist? Lk. 64.
• Joonte lainepikkuste ja intensiivsuste järgi saab hinnata täheaine keemilist koostist
• Spektrijoonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist
• Joonte lõhestumine võimaldab hinnata magnetvälja tugevust
Tähtede suur mitmekesisus ; on spektreid, kus jooned puuduvad, aga ka spektreid, kus pidev
alusjoon on vaevu aimatav; 90% ainest on H, 9% on He ning 1% rasked elemendid (tähtede
kaupa üsna suured erinevused)
18. Mis on Hertzsprungi-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada?
Iga tähte tähistab punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklassi ja absoluutne tähesuurus.
Värvus-heledus diagramm (HR-diagramm) näitab tähtede arvulist jaotust t* ja heleduse järgi.
20. Millest tekivad tähed? Täht tekib gravitatsioonijõu toimel kosmilisest gaasi-ja tolmupilvest.
Tähe evolutsioon :
Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma . Et

külm gaas jahtub aeglaselt, võtab täheteke palju aega.
Kui suur gaasipilv on juba kokku tõmbumas, tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrked ja muud tihedust suurendavad protsessid.

Mida tihedam on gaas, seda kiiremini ta jahtub ja mingil momendil kujunevad väikesed tihendid .
Need on nn.gloobulid.
Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb; teda ümbritseb külma gaasi pilv ja varjab kiirgust.
Mida suuremaks kasvavad gloobulid, seda tugevamaks muutub kiirgus ja suuremaks muutub pilv.
Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi.

21. Millest sõltub tähe tasakaaluseisund? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses
tasakaalus? Siserõhk peab tasakaalustama gravitatsiooni. Sisemistest kihtides kiirgunud
valgus neeldus välimistes kihtidest, sealt kiirgunud valgus veel omakorda väljaspool ja nii
edasi kuni pinnani.
22. Kuidas tekib tähe kiirgus?
Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Me ei näe tekkivat tähte -- ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Kui pilv, millest täht tekib, pole sfääriline, toimub kiirguse läbimurre ebaühtlaselt ning suur osa gaasist jääb rõngana tähte ümbritsema.
23. Millal muutub täht punaseks hiiuks ? Kirjeldage seda tähte. Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiiuks.
24. Kuidas lõpeb tähe areng? Pärast kütuse lõppemist tõmbuvad tähed tasapisi kokku, muutudes lõpuks valgeteks kääbusteks (tihedus suur, Maa mõõdus). Selline täht kiirgab vähe, võib elada veel mlrd aastaid. Suuremad tähed aga võivad üldse plahvatada. Parimal juhul viib plahvatus ära väliskihid, halvemal juhul kohu täht =noova, supernoova. Kui plahvatusi ei toimuks , jääksid kõik rasked elemendid tähtede sisse ja meil poleks millestki valmistada ei „jääd“ ega „kive“, elusorganismidest rääkimata. Kompaktseteks objektideks (valged kääbused, neutrontähed, mustad augud) muutunud aine on „mängust väljas“.
25. Millisesse masside vahemikku kuuluvad „normaalsed“ peajada tähed? Kui mass on üle 100 Päikese massi, siis tähte ei teki. Samuti, kui mass on alla 1/10 Päikese massist, siis ka ei teki (pruun kääbus tekib)
26. Milliste füüsikaliste protsessidega on see vahemik piiratud? Kui mass on liiga suur, siis tekivad mitmiktähed. Kui mass liiga väike, siis sisetemperatuur ei tõusegi vajaliku 10 mln kraadini, t on liiga madal, näha neid ei ole. Pruunid kääbused.
27. Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Vt eespoolt küs 24 + juba ammu enne päikese ja planeetide teket pidi siin eksisteerima varasemate tähtede põlvkond, mille sisemuses valmistati eluks vajalikke keemilise elemente. Vähemalt osa massiivsemaid tähti pidi olema selleks ajaks oma evolutsiooni lõpetanud.
28. Tähe aastaparallaks on 0,07 kaaresekundit. Kui kaua tuleb valgus sellelt tähelt meieni?
D=1/p; 1/0,07=14,3 pc => 46,6 ly
29. Milline on tähe absoluutne tähesuurus kui ta paistab meile viienda suuruse tähena ja tema aastaparallaks on 0,02 kaaresekundit? Väike m=5; p=0,02. D=1/0,02= 50 pc
m-M=5logD-5= M=m-5logD-5
M=5-5log50-5
M=8,5
30. Millist taevakeha nimetatakse täheks?
Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera.

GALAKTIKAD

ANDROMEDA ON MEILE LÄHIM GALAKTIKA.
1. Mis on linnutee?
Taevas paistab Galaktika nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana –
Linnuteena.
2. Kirjeldage meie galaktikat. Meie kodu-tähesüsteem on tavaline spiraalgalaktika, õhuke,
umbes 1 kpc paksune tähtedest ja gaasist-tolmust ketas läbimõõduga 30-40 kpc, mida
ümbritseb peaaegu kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, ääre
suunas hõrenev pilv – halo.
3. Kuidas klassifitseerida galaktikaid ? Kirjeldage galaktikatüüpe.
1) Elliptilised (E)
Ümmarguse või pikliku kujuga, nende heledus väheneb ühtlaselt serva suuas.
2) Spiraalsed (S)
Võivad olla väga erinevad alates korrapärasest kaheharulisest spiraalist kuni kitsa,
keskelt pisut paksema „värtnani“
Spiraalgalaktikate kettad pöörlevad, tähed neis liiguvad ringjoonelistel orbiitidel, seejuures on spiraalharude juures tähtede joonkiirus kõikjal ühesugune. Asume pöörleva ketta sees.
3) Varbspiraalsed (SB)
4) Korrapäratud (IR)
4. Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Lk 82
Galaktikate kauguse määramise kõige universaalsem ja enam kasutatud meetod.
„Kõigi galaktikate spektrijooned on nihkunud spektrit pikalainelise, punase otsa poole.
Nihke suurus „õige“, laboratooriumis määratud lainepikkusega võrreldes on võrdeline
galaktika kaugusega“. H, 75 või 100 km /(s*Mpc) põhivara lk 54. Universumi iga väljendab Hubble´i konstandi pöördväärtus.
5. Kirjeldage spiraalsete galaktikate ehitust.
Spiraalgalaktikate kettad pöörlevad: tähed neis liiguvad ringjoonelistel orbiitidel, seejuures on spiraalharude juures tähtede joonkiirus kõikjal ühesugune. Me asume pöörleva ketta sees.
6. Selgitage mõistet „noored ja vanad tähed“. Spiraalgalaktikate tolm, gaas ja noored tähed
paiknevad õhukeses pöörlevas kettas, mis ümbritseb vanadest tähtedest koosnevat
kerajat keskosa – mõhna.
Galaktikate teke – saavad kujuneda ainult hajusast gaasipilvest gravitatsioonijõu toimel.
Elliptilise galaktika teke – sarnane tähe sünniga; spiraalgalaktika – planeedisüsteemi
kujunemisega. Aeg on pikem, kuna mastaap suurem. Tekib 2 populatsiooni : tähepilv ja
gaasiketas (tähed stabiliseeruvad kiiresti; ketta areng võtab kauem aega).
7. Mis on kvasarid ? Kvasarid on tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne
heledus on võrreldav galaktikate omaga. Universumi vaadeldud kaugeimad objektid on
kvasarid (3-10 mlrd ly). Paljudelt kvasaritelt lähtusid valgus – ja raadiokiirgus enne ps
tekkimist. Ps vanus on 5 mlrd ja galaktika vanus 10 mlrd a.
9. Selgitage mõistet „universumi kärgstruktuur“. Galaktikate ruumjaotus – seda nim.
Universumi suuremastaabiliseks struktuuriks – on korrapäraste tühikute süsteem,
mesilaskärg. Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad.
10. Kasutades Hubble´i seadust, leidke galaktika kaugus, kui tema spektris paistab
ioniseeritud kaltsiumi K-joon (393 nm) lainepikkusel 405 nm. Hubble´i konstandi
väärtus on 100 km/ (s*Mpc) v=Hr
11. Kui kiiresti eemaldub meist kvasar, mille spektris paistab vesiniku joon La (lainepikkus =121,6 nm), lainepikkusel 425, 6 nm?
12. Milline oleks selle kvasari absoluutne heledus, kui ta on näha 17. Suurusjärgu tähena?
Kirjeldage galaktikate ruumijaotust.
Ühtlane; galaktikate piiri ei ole,. Galaktikad, galaktikaparved ja nendevahelised tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktikad ei kogune ruumis mitte parvedesse (ehkki on neidki ), vaid kihtidesse ja kettidesse, mille vahele jäävad tühikud. Galaktikate ruumjaotus -- seda nimetatakse Universumi suuremastaabiliseks struktuuriks -- on korrapäraste tühikute süsteem.

UNIVERSUM

Mis on universum?
Universum (lad. 'kõiksus'), makrokosmos, maailmakõiksus. Universumi ehitust ja arengut kirjeldatakse teoreetiliselt aegruumi mõiste ning selle meetriliste ja topoloogiliste omaduste najal , sh lõpmatuse kujutelma kaudu.

Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust?
Aja ja ruumi lõpmatus on matemaatiliselt igast esemest kaugemal on näha galaktikaid; igast sündmusest on varem toimunud sündmusi.

Sõnastage kosmoloogiline printsiip. Mis on selle printsiibi mõte (eesmärk)?
Printsiibi mõte on kirjeldada lõpmatut selle lõpliku osa kaudu. See on võimalik vaid siis, kui eeldada, et meile kättesaamatu osa on kättesaadavaga sarnane.
VÕI
Kosmoloogiline printsiip nõuab, et Universum peab olema kõikjal ja alati ühesugune
1. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga.
2. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga.
- See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist, punkt kaks ajalist osa. Eristatakse ka osalist kosmoloogilist printsiipi , mis nõuab vaid ruumilist ühtlust, lubades ajalist arengut.
- Ei nõua, et maailm peaks antud hetkel paistma kõigis suundades ühesugusena.
4. Milline on universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? Meie Universumi praegune temperatuur on 2,7 miljonit K ning minevikus oli temperatuur ∞.
5. Kirjeldage aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus.
Universum, milles me asume, kuulub praeguste teooriate kohaselt lahtiste, s.t. hüperboolse paisumiskõveraga maailmade klassi. Vaadeldava ainetiheduse ning keemilise koostisega sobib kõige paremini kiirendusparameetri väärtus q=0,1-0,2. See annab Universumi vanuseks Hubble’i konstandi väärtusel 75km/(s*Mpc) 13 miljardit aastat, mis sobib ka kõige vanemate tähesüsteemidevanusega (12 miljardit aastat). Lahtine mudel on mäletatavasti piiramatu elueaga, nii et siitpoolt meid miski ei ähvarda.
6. Miks saab galaktikate teke võimalikuks alles pärast H rekombineerumist?
Kui temperatuur (koos sellega ka elektronide energia) langeb alla vesiniku ionisatsioonienergia (13,6 eV), jäävad tekkivad aatomid alles ja kogu vesinik muutub plasmast neutraalseks gaasiks. Otsustav on see periood Universumi arengus selle pärast, et alles neutraalses gaasis saab võimalikuks gravitatsiooniline kondenseerumine, st. tihedate objektide (galaktikad, tähed, planeedid) teke.

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 15 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

a1ex Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

Gravitatsioon - http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/gravitatsioon/gravitatsioonist_ldiselt.htmlKepleri seadused – Kepleri seadused taevakehade liikumise kohta on järgmised: 1. Planeedi raadiusvektori poolt võrdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. 2. Iga planeet liigub ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Astronoomia põhivara lk 20. Õp. Lk.26-27 Tähesuurus – Tähtede näivat heledust mõõdetakse tähesuurustes – mida suurem arv, seda väiksem heledus. Astronoomia põhivara lk 7. Doppleri efekt – Taevakehade vaatekiiresihilist kiirust saab määrata Doppleri efekti kaudu. Kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb, valgusallika ja vaatleja vastastikusel eemaldumisel lainepikkus aga suureneb. Astronoomia põhivara lk 15. Õ.lk.60 Suur Pauk –

Astronoomia ja astroloogia

doc

Kosmoloogia

FÜÜSIKA MAKROMAAILM MAA JA TAEVAS 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat kogu maailma. 3. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna üht

Füüsika

docx

Astronoomia kordamine

PÄIKESESÜSTEEM 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? · Päike · Kaheksa suurt planeeti · Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi · Planeetide kaaslased · Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte") · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplanee

Astronoomia

docx

Astronoomia

ühed kaugemed objektid. Punanihe väga suur. Seyferti galaktikad- normaalse värviga spiraalgalaktigad, tugevad emisioonijooned tuumas. Marjakarjani galaktigad-tuum ja mõhn sinaka tooniga, ketas näha väga õrnalt. Aktiivsete tuumade kiirguse pidev spekter erineb oluliselt tähekiirguse omast. Galaktikate ruumjaotus Galaktigad, galaktikaparved ja nende vahelised tühikud moodustavad kärje. Galaktikad kogunevad kihtidesse ja kettidesse, mitte parvedesse. Universum Tänapäeva astronoomia eeldab aja ja ruumi lõpmatust. Galaktikaid on tegelikult väga palju ja meie galaktika on üks vähestest. Kosmoloogoline printsiip Universum peab olema kõikjal ja alati ühesugune. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtav Universumi omaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. Olbersi paradoks: lõpmatu ulatusega, valgust kiirgavate tähtede ühtlaselt

Astronoomia

odt

Kordamine Kosmoloogiaks

Kosmoloogia Päikesesüsteem koosneb Maa tüüpi planeetidest, Hiidplaneetidest, asteroididest, komeetidest, meteooridest, meteoriitidest ja kääbusplaneetidest. Päikesesüsteemi planeetideks on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Maa tüüpi planeetideks kutsutakse Merkuuri, Veenust ja Marssi. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. On olemas maapind. Hiidplaneetide rühma kuuluvad: Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad kui eelmised ja palju väiksema tihedusega, samuti neil ei ole kõvat maapinda. Pluuto sarnaneb oma suuruse ning orbiidi poolest asteroidide või komeetidega. Samuti on tema orbiit palju piklikum. 21. sajandil avastati veel Pluuto taolisi taevakehi ning otsustati neid nimetada kääbusplaneetideks. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Merkuuri ja Veenust s

Astronoomia

odt

Füüsika mõisted

1.Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taevakehi jälgiti? Inimesed jälgivad juba iitsetest aegadest taevast, püüdes sealt leida neid ootava tuleviku tunnusmärke. Taeva vaatamisest on välja kasvanud nii ilmaennustus, kui ka ajaarvamin, samuti hulk astronoomilisi süsteeme ja muud müstikat. Pani aluse kalendri arvutamisele, millega tegelesid kõik põllumajandlikud ühiskonnad. Päikesekalender, Kuukalender. 2.Mis on tähtkujud? Aastaaegu määras tähtkuju, kus Kuusirp nähtavale olmus. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12 jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks- 12 sodiaagi tähtkujuks. Kaldea tähtarkade järeltulijad katsid loomariigist ülejäänud taeva Kreeka mütoloogiliste kangelastega. Tähtkujud on kindlate kordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed. 3. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Tähtede omavaheline asend on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel on kujutlematult s

Füüsika

docx

FÜÜSIKA: astronoomia

Sellisel moel sobis ka kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär tähistaeva kandjaks. 2. Kuidas mõista "lõpmatut maailma". Arvatavasti võime öelda siin seda, et nii lähemal kui kaugemal asuvad tähed võiksid olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid, millel pulbitseb elu. Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei vaataks. 3. Millised on astronoomia osad? Astronoomia kui teadus, jaguneb praegusel ajal erinevateks teadusharudeks: -Meetodite järgi liigendub astronoomia kolmeks: astromeetria, taevamehaanika ja astrofüüsika. -Objekti järgi (õigemini astrofüüsika jagunemine): planetoloogia, tähtede füüsika, galaktikate füüsika ja kosmoloogia. 4. Loetlege põhjendusi Maa kerakujulisuse kohta antiikajast tänapäevani. -Vana- Kreeklased hindasid väga geomeetriat, mille tõttu kera oli nende jaoks

Füüsika

doc

Päike, tähed, galaktikad

Füüsika viimane kt:D Lk76 1.Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Läbimõõt 1,4mln kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu), mass 1,99*10astmes 30kg (330000 korda suurem kui Maa mass), asub 150mln km kaugusel Maast, kiirgusvõimsus 3,9*10astmes 26 W, temp 5800K. 2.Seletage lauset "Päike on tüüpiline täht". Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta: stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse a

Füüsika

Rohkem sarnaseid