Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Astronoomia konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisel kõrgusel ?
 
Säutsu twitteris
27

MERESÕlDUASTRONOOMIA OLEMUSEST


Üldastronoomia käsitleb universumi ehitust, taevakehade omavahelist asendit, nende tegelikku liikumist ja püüab seletada universumis toimuvate protsesside põhjusi ning arengut.
Meresõiduastronoomia tegevusalaks on taevakehade näiv liikumine, selle seos ajaga ja saadud tulemuste kasutanine navigatsioonis. Kokkuvõttes peab meresõiduastronoomia võimaldarna määrata laeva asukohta ja kompassiõiendit taevakehade järgi.
Kuna meresõiduastronoomia põhiülesanded lahendatakse taevakehade näiva liikumise alusel, siis lähtutakse seisukohast , et kogu universum tiirleb ümber Maa.Võib-olla seepärast ei olegi meresõiduastronoomia teadusena kirikuga kunagi konflikti läinud. Päikesesüsteemi kuuluvate taevakehade liikumise vaatluse juures peab siiski arvestama tegelikku olukorda, et seletada nende koordinaatide muutumist taevasfääril.
Meresõiduastronoomia jaoks on Maa kerakujuline, kuigi ta seda päriselt ei ole. Kuna aga seIlest mittevastavusest tulenevad vead on harilikult vaatlusvigadest väiksemad,siis loetakse selIine lähenemisviis lubatavaks.
Pikka aega oli meresõiduastronoomia ainukeseks laeva asukoha määramise vahendiks avamerel. Raadionavigatsioonisüsteemide leiutamise ja täiustamise käigus on meresõiduastronoomia rakendamine navigatsioonis järjest vähenenud. Viimase aja raadionavigatsioonisüsteemid annavad enamasti täpsema asukoha, kusjuures kohamääramisele kulutatav aeg ja laevajuhi töömaht on minimaalsed. Sellest hoolimata on neil kaks põhilist puudust:
– pardaaparatuuri katkimineku võimalus
– süsteemi kui terviku (eriti GPS) kerge haavatavus.
Meresõiduastronoomial neid puudusi ei ole.
Töökindluse suhtes on siiani ainukeseks konkurentsivõimeliseks süsteemiks inertsiaalnavigatsioonisüsteem, kuid selle ülikõrge hind sunnib laevaomanikke niisugusest luksusest loobuma .
Seepärast on vähetõenäoline, et rneresõiduastronoomia laevajuhtide koolitus-programmist niipea kaob.
Taevasfääri võib ette kujutada hiigelsuure kerana, mille sisepinnale on kinnitatud kõik taevakehad . Ettekujutatava kera suurus pole oluline, tähtis on manada taevakehad ühe ja sama sfääri pinnale, olenemata nende tegelikust kaugusest. Taevasfääri keskpunktiks on Maa, see tähendab vaatleja ise. Teatavasti pöörleb Maa ümber oma telje, kuid kuna meresõiduastronoomia tegeleb taevakehade näiva liikumisega, siis peame ette kujutama , nagu pöörleks taevasfäär koos taevakehadega ümber Maa. See on lihtne, sest tegelikult me asja niimoodi näemegi. Edaspidi kujutatakse Maad lihtsalt punktina taevasfääri keskel (mida võiks lugeda ka vaatleja silmaks), kuna Maa mõõtmed võrreldes taevasfääri omadega on kaduvväikesed.
Aja jooksul muutub taevakehade omavaheline asend taevasfääril, kuid nende nihete määramine ei kuulu meresõiduastronoomia ülesannete hulka ja me saame need muutused ettearvutatult kätte. Ülaltoodud pilt tahab seletada taevasfääri kujutamise põhimõtet. Ainesse süvenemiseks vajame pisut teistsuguseid jooniseid.
TAEVASFÄÄRI GRAAFILINE KUJUTAMINE

Joonis 8 püüab näidata maakera ja taevasfääri omavahelist sidet. Vaatleja asub mingis põhjapoolkera punktis O. Geograafilistel kaartidel oleme harjunud nägema põhjapoolust otse ülal ja lõunapoolust otse all, s.t. Maa telje vertikaalset paigutust. Siin aga on otse üles paigutatud vaatleja asukoht ja Maa telg on kaldasendis, sõltuvalt vaatleja geograafilisest laiusest. Nii saab Maad ja taevasfääri siduda Maa keskpunkti ja vaatlejat läbiva loodjoone abil. Loodjoone lõikurnisel taevasfääriga tekib punkt Z, seniit e. lagipunkt (ar.sente – pea). Vaatleja geograafiline meridiaan on suurring joonise tasandil. Maa ekvaatoritasand on teljega risti ja lõikumisel maakera pinnaga annab ekvaatoriringi qq.Vaatleja asukohas O puudutab Maa pinda loodjoonega risti asuv horisonditasand, kuhu on projekteeritud meridiaan N-S,samuti ida-lääne suund E(Ost)-W. Vaatleja asukohast taevasfäärini tõmmatud Maa teljega paralleelne sirge O-PN annab universumi te1je, Maa ekvaatoritasandiga paralleelne tasand annab lõikumisel taevasfääriga taevaekvaatori ringi QQ. Kui ühendada kolm maailmaruumis olevat taevakeha S1, S2 ja S3 vaatleja asukohaga, siis nende sirgete lõikumine taevasfääriga annab taevakehade asukohad S1 , S2 ja S3 taevasfääril. Joonisel on nooltega näidatud Maa pöörlemissuund (läänest itta ) ja sellele vastupidine taevasfääri pöörlemissuund (idast läände). Edaspidi vaatlemegi Maad paigalseisvana ja taevasfääri liikuvana.
Nüüd võib juba Maa taandada taevasfääri keskel asuvaks punktiks, kuna kahe sfääri omavaheline seos on määratud. Sellist pilti on kujutatud joonisel 9. Siin on kõik punktid, jooned ja ringid taevasfääri pinnal.Uute punktidena tulevad joonisele loodjoone pikenduse ja sfääri alumise poole lõikumispunkt n – nadiir (ar.nadir - vastas) ning universumi telje pikenduse lõikurnispunkt sfääri alumise poole pinnaga PS – universumi lõunapoolus. Horisondiringil asuvad punktid N, S, E(Ost) ja W märgivad astronoomilisi ilmakaari. Pooluse ja horisondi vaheline kaar peab olema võrdne vaatleja geograafilise laiusega  (LAT).Põhjapoolkeral asuva vaatleja puhul on PN tõstetud horisondipunkti N kohale, lõunapoolkeral asuva vaatleja puhul on PS punktist S laiuskraadi võrra kõrgemal. Kui vaatleja asub ekvaatoril , langevad punktid PN ja N ning PS ja S kokku.Poolusel asuva vaatleja puhul ühtib universumi telg loodjoonega (Zn joonega) ja ekvaatoritasand horisondi-tasandiga. Punktid E(Ost) ja W on igal juhul horisondiringi ja ekvaatoriringi lõikurnispunktides

KOORDINAATRINGID TAEVASFÄÄRIL.
KOORDINAATIDE SÜSTEEMID.
Koordinaatringid on suur- või väikesed ringid taevasfääril, millistel mingi taevane koordinaat on ühe ja sama väärtusega.
Lihtsuse mõttes vaatleme tõelise horisondi ja taevaekvaatoriga seotud koordinaatringe esialgu eraldi.
Joonis 10 kujutab horisondiga seotud koordinaatringe. Vertikaalsed suurringid, mis läbivad seniiti, nadiiri ja vajalikku punkti taevasfääril on vertikaalid. Vertikaali, mis läbib seniiti, nadiiri ja Ost, West punkte, nirnetatakse esimeseks vertikaaliks. Vertikaali, mis läbib seniiti, nadiiri ja taevakeha, nimetatakse taevakeha vertikaaliks. Ühel ja sarnal vertikaalil asuvatel punktidel on ühesugune asimuut . Horisontaalsed ringid, rnis tekivad horisonditasandiga paralleelsete tasandite lõikumisel taevasfääriga, on kõrgusringid e. almukantaraadid (ar. al-muquantarat). Need on, peale horisondiringi, kõik väikesed ringid. Ühel ja samal kõrgusringil asuvatel punktidel on ühesugune nurkkõrgus, teiste sõnadega, kõrgusring on ühesuguste kõrgustega punktide geomeetriline koht.
Joonisel 11 on näidatud taevaekvaatoriga seotud koordinaatringe. Taevapooluseid läbivad suurringid on meridiaanid ( hour circles). Joonise tasandil olev rneridiaan QPNQ ’PS on vaatleja meridiaan, pooluseid ja taevakeha läbiv rneridiaan on aga taevakeha meridiaan. Ühel ja sarnal meridiaanil asuvatel punktidel on ühesugune tunninurk.
Ekvaatoritasandiga paralleelsed väikesed ringid on taevaparalleelid. Ühel ja samal paralleelil asuvatel punktidel on ühesugune deklinatsioon (kääne), seepärast voib neid nimetada ka deklinatsiooniringideks (declination circles).
Horisondiline koordinaatide süsteem määrab taevakeha või mõne muu punkti asukoha taevasfääril kahe koordinaadi – kõrguse ja asimuudiabil. Kõrgus (h) on taevakeha vertikaali kaar horisondist taevakehani või horisondi ja taevakeha vaheline vertikaalnurk . Kõrguse asendajana võib kasutada seniidikaugust (z), mis on taevakeha ja seniidi vaheline vertikaali kaar.Seniidikaugus on niisiis kõrguse täiend 90 kraadini s.o. z = 90 – h. Kui taevakeha (S1) asub vaatleja meridiaanis, siis seda kõrgust nimetatakse meridiaankõrguseks ja tähistatakse H. Asimuut (ar.as-sumut) on horisondi kaar vaatleja rneridiaanist (N) taevakeha vertikaalini või sfääriline nurk seniidipunkti (Z) juures vaatleja rneridiaani N-osa ja taevakeha vertikaali vahel. Asirnuuti võib lugeda täis-, pool- või veerandringilisena; asimuudi lugemise põhimõte erinevates süsteemides on näidatud joonisel 13.
Ekvatoriaalne koordinaatide süsteem määrab taevakeha asukoha taevasfääril samuti kahe koordinaadi – deklinatsiooni (käände) ja tunninurga – abil. Deklinatsioon (, dec) on meridiaani kaar ekvaatorist taevakehani või ekvaatoritasandi ja taevakeha vaheline kesknurk. Deklinatsioon näitab taevakeha nurkkaugust ekvaatorist ja ühtlasi seda, kas taevakeha asub põhja- või lõunataevas. Seepärast on deklinatsioonil alati nimetus N või S. Deklinatsiooni väärtused kõigi meresõiduastronoomias kasutatavate taevakehade kohta leiame Merekalendrist (Nautical Almanac, MAE). Deklinatsiooni suurim väärtus võib olla
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Astronoomia konspekt #1 Astronoomia konspekt #2 Astronoomia konspekt #3 Astronoomia konspekt #4 Astronoomia konspekt #5 Astronoomia konspekt #6 Astronoomia konspekt #7 Astronoomia konspekt #8 Astronoomia konspekt #9 Astronoomia konspekt #10 Astronoomia konspekt #11 Astronoomia konspekt #12 Astronoomia konspekt #13 Astronoomia konspekt #14 Astronoomia konspekt #15 Astronoomia konspekt #16 Astronoomia konspekt #17 Astronoomia konspekt #18 Astronoomia konspekt #19 Astronoomia konspekt #20 Astronoomia konspekt #21 Astronoomia konspekt #22 Astronoomia konspekt #23 Astronoomia konspekt #24 Astronoomia konspekt #25 Astronoomia konspekt #26 Astronoomia konspekt #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Timm1989 Õppematerjali autor

Lisainfo

Konspekt õppeaines astronoomia
astronoomia , mereakadeemia , astronoomia konspekt , sfäär , ajavõrrand

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

15
docx
Astronoomia
9
docx
Astronoomia kordamine
5
docx
Astronoomia
15
docx
Astronoomia
5
doc
AstronoomiaMM
4
docx
Astronoomia
2
docx
Astronoomia mõisted
1
doc
Astronoomia





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun