1 MERESÕlDUASTRONOOMIA OLEMUSEST Üldastronoomia käsitleb universumi ehitust, taevakehade omavahelist asendit, nende tegelikku liikumist ja püüab seletada universumis toimuvate protsesside põhjusi ning arengut. Meresõiduastronoomia tegevusalaks on taevakehade näiv liikumine, selle seos ajaga ja saadud tulemuste kasutanine navigatsioonis. Kokkuvõttes peab meresõiduastronoomia võimaldarna määrata laeva asukohta ja kompassiõiendit taevakehade järgi. Kuna meresõiduastronoomia põhiülesanded lahendatakse taevakehade näiva liikumise alusel, siis lähtutakse seisukohast, et kogu universum tiirleb ümber Maa.Võib-olla seepärast ei olegi meresõiduastronoomia teadusena kirikuga kunagi konflikti läinud. Päikesesüsteemi kuuluvate taevakehade liikumise vaatluse juures peab siiski arvestama tegelikku olukorda, et seletada nende koordinaatide muutumist taevasfääril. Meresõiduastro...
Tõeline keskpäev on Päikeseketta keskpunkti ülemise kulmintasiooni moment. 2.Kulminatsioon on tevakeha läbiminek taevameridiaanist 3.Päikeseööpäeva pikkus kõigub, sest Maa orbiit ei ole ringjooneline ja Päike ei liigu möööda ekvaattorit. 4.Maailmaajaks nimetatakse algmeridiaani (Greenwichi) keskööst loetavat aega. 5.Ajavööndi Lagus on 15 kraadi. Kooku on Maa jagatud 24 ajavööks. Ida-Europa ajavööndi piir on 30 kraadi ida pool. Suveaeg on 1 tunni võrra vööndiajast ees 6.Efemeriidiaeg on ühtlaselt kulgev astronoomiline aeg 7.Ajavõrrand näitab kui palju eineb "käekella aeg" Päikese jrgi määratud ajast. Tõeline Päikeseaeg=Keskmine Päikeseaeg. 8.Koordineeritud Maailmaaeg PÄIKESESÜSTEEM 1.systeemi keskne taevakeha 2.systeemi tunnused: Orbiidi tasapind Tiirlemine Orbiidi raadiused Pöörlemine Pöörlemistelg Kuud 2 Gruppi Kepleri seadused 1.Seadus 2.Seadus 3.Seadus Astronoomiline ühik Newtoni gravitatsiooniseadus-gravitatsioon...
Ilmteaduse rakenduslikud aspektid: atm.met. , atm. keemia ja õhusaaste met. , atm. turbulents, geometeoroloogia, ehitusmeteoroloogia, linnamet. , pilvede ja sademete füüsika, radari met. jt.Ajaskaalad: Greenwichi aeg - päikeseaeg meridiaanil, mis läbib Greenwichi Kuninglikku Observatooriumi inglismaal. Selle aja järgi on keskpäev, kui Päike Greenwichi kohal taevas kõige kõrgemal. Tõeline päikeseaeg = keskmine päikeseaeg + ajavõrrand . Ajavõrrand näitab tegeliku päikeseaja erinevust keskmisest, mis võib olla kuni ±17 minutit. Erinevus tekib Maa ebaühtlasest tiirlemiskiirusest ümber Päikese. Ajavõrrandi muutumist aasta jooksul näitab taevakalendril keskmine valge kõverjoon. Kohalik keskmine aeg = tõeline päikeseaeg + ajavõrrand. Vööndiaeg on ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Vööndiajad erinevad teineteisest ühe täistunni võrra. Erandiks on mõned üksikud riigid (Iraan, Afganistan, India,...
Seda kella tuleb korrigeerida, sest see üldiselt muutub ia päev umbes 30 sekundit. tõeline päikeseaeg = kohalik keskmine aeg - ajavõrrandiga arvutatav parand Tõeline päikese aeg TST= GMT + 1/15 E AV E tartu tähetorni laiuskraad ilmselt ja AV Tartu tähetorni parand. Lääneriikides kasutusel olev ajavõrrand erineb Eesti omast ( Spencer) vaid märgi poolest. TST= GMT + 1/15 E + AV (Spencer) Kui on antud idapikkus siis ntx E= 26 kraadi 28 sekundit = 26.467 kraadi siis saab aja teada tehtega = 26.467*24h/360 kraadi = 26.467/15 h = 1.764 h. TST(20jun ) = GMT + 1.764h 0.025 , sest parand oli 0.025h vist , sel ajal. GMT avaldamine suveaja kaudu. TST (20 jun) = Eesti suveaeg 3h + 1.739h Keskpeäval suvel oleks normaalne vaid 20 minutit päevitada. Ühe peäva jooksul...
on kiirguse intensiivsust võrreldes pealelangeva päikeseaeg = keskmine päikeseaeg + =p/RT p=õhurõhk, R=õhu umb 6000K. kiirgusega. Heleda pinna albeedo on suurem erikonstant,T=absoluutn Kelvini temp. ajavõrrand. Ajavõrrand näitab tegeliku Kiirgusvälja karakteristikud ja kui tumedal. Väljendatakse ka protsentides (273,2+t) Niiske õhu tihedus =p päikeseaja erinevust keskmisest, mis mõõtühikud Kiirgusvoog: läbi antud pinna 0...100%.Hajuskiirgus: päikesekiirgus, mis...
Kohaliku keskmise päikeseaja ja tõelise päikeseaja vahelist erinevust kirjeldatakse ajavõrrandiga : aega, mis tuleb liita tõelisele päikeseajale, et saada kohalikku keskmist päikeseaega, nimetatakse ajavõrrandiks. TÕELINE PÄIKESEAEG + AJAVÕRRAND = KOHALIK KESKMINE PÄIKESEAEG AJAVÕRRAND = KOHALIK KESKMINE PÄIKESEAEG - TÕELINE PÄIKESEAEG Ajavõrrandi väärtus muutub aasta vältel suurim on see novembri algul (16 min). Ajavõrrand võib olla kas positiivne või negatiivne. Ajavõrrandi väärtusi kuupäeva järgi võib leida astronoomilistest kalendritest. Eestis on selleks "Tähetorni kalender". KIRJANDUS 1. Üld- ja agrometeoroloogia. H.Aruksaar jt. Tallinn, 1964 2. Rakendusmeteoroloogia. Heino Tooming, Tallinn, 2001 3. Mereilm ja meri. Merel liikuja käsiraamat. Ilmatieteen Laitos, 2005 4. Meteoroloogia. Milvi Jürissaar, Tartu lennukolledz, 1998 5. Meteoroloogia kõigile. August Tõllassepp, Tallinn, 1960 6...