50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
yansa91
Õppematerjali autor
Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadioloka
1Maakera mõõtmed ja kuju, põhipunktid,-jooned, ringid, tasandid Maa kujutab pooluste suunas veidi lapikut kera ja kannab nime geoid. Sfäärilistest vormidest vastab geoidile kõige rohkem pöördellipsoid, millel on kaks telge suur mida tähistatakse tähega a ja väike, mida tähistatakse tähega b. Püstjoone lõikepunkte Maa pinnaga nimetatakse poolusteks. Suurringi, mis jaotab Maa kaheks poolkeraks nimetatakse ekvaatoriks. Pooluseid ühendavaid suurringe nimetatakse meridiaanideks ja ekvaatoriga paralleelseid väikeringe paralleelideks Paralleelid ja meridiaanid moodustavad geograafilise võrgu Põhjapool . usu Vaatlejameridi Paralleel aanpoolus Ekvaator Lõunapool Maakera us põhijooned poolus ja tasandid Maa igas punktis võib määrata rippuva raskusega suuna, mida nimetakse loodjooneks. Pikendades loodjoont ülespoole saame vaatleja lagipunkti (seniidi). Jätkates loodjoont allapoole saame punkti nimega
1Maakera mõõtmed ja kuju, põhipunktid,-jooned, ringid, tasandid Maa kujutab pooluste suunas veidi lapikut kera ja kannab nime geoid. Sfäärilistest vormidest vastab geoidile kõige rohkem pöördellipsoid, millel on kaks telge suur mida tähistatakse tähega a ja väike, mida tähistatakse tähega b. Püstjoone lõikepunkte Maa pinnaga nimetatakse poolusteks. Suurringi, mis jaotab Maa kaheks poolkeraks nimetatakse ekvaatoriks. Pooluseid ühendavaid suurringe nimetatakse meridiaanideks ja ekvaatoriga paralleelseid väikeringe paralleelideks Paralleelid ja meridiaanid moodustavad geograafilise võrgu Põhjapool . usu Vaatlejameridi Paralleel aanpoolus Ekvaator Lõunapool Maakera us põhijooned poolus ja tasandid Maa igas punktis võib määrata rippuva raskusega suuna, mida nimetakse loodjooneks. Pikendades loodjoont ülespoole saame vaatleja lagipunkti (seniidi). Jätkates loodjoont allapoole saame punkti nimega
1Maakera mõõtmed ja kuju, põhipunktid,-jooned, ringid, tasandid Maa kujutab pooluste suunas veidi lapikut kera ja kannab nime geoid. Sfäärilistest vormidest vastab geoidile kõige rohkem pöördellipsoid, millel on kaks telge suur mida tähistatakse tähega a ja väike, mida tähistatakse tähega b. Püstjoone lõikepunkte Maa pinnaga nimetatakse poolusteks. Suurringi, mis jaotab Maa kaheks poolkeraks nimetatakse ekvaatoriks. Pooluseid ühendavaid suurringe nimetatakse meridiaanideks ja ekvaatoriga paralleelseid väikeringe paralleelideks Paralleelid ja meridiaanid moodustavad geograafilise võrgu Põhjapool . usu Vaatlejameridi Paralleel aanpoolus Ekvaator Lõunapool Maakera us põhijooned poolus ja tasandid Maa igas punktis võib määrata rippuva raskusega suuna, mida nimetakse loodjooneks. Pikendades loodjoont ülespoole saame vaatleja lagipunkti (seniidi). Jätkates loodjoont allapoole saame punkti nimega
Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 1. Põhilised punktid ja jooned Maa pinnal. Maakera kujutab endast pooluste suunas veidi lapikut kera või pöördellipsoidi. Tegelikult on maakera korrapäratu geomeetriline keha, mida nimetatakse ka gedoid´iks. Suur pooltelg = 6 378,24 km Väike pooltelg = 6 356,86 km Maakera keskmine raadius on 6 371,1 km Maakera telg Maa keset läbiv mõtteline telg, mille ümber ta pöörleb. Maa geograafilised poolused punktid, kus Maakera telg lõikab Maa pinda. Meridiaanid pooluseid läbivad suurringi kaared. Ekvaator Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand Vaatleja silma läbiv rõhttas
1 MERESÕlDUASTRONOOMIA OLEMUSEST Üldastronoomia käsitleb universumi ehitust, taevakehade omavahelist asendit, nende tegelikku liikumist ja püüab seletada universumis toimuvate protsesside põhjusi ning arengut. Meresõiduastronoomia tegevusalaks on taevakehade näiv liikumine, selle seos ajaga ja saadud tulemuste kasutanine navigatsioonis. Kokkuvõttes peab meresõiduastronoomia võimaldarna määrata laeva asukohta ja kompassiõiendit taevakehade järgi. Kuna meresõiduastronoomia põhiülesanded lahendatakse taevakehade näiva liikumise alusel, siis lähtutakse seisukohast, et kogu universum tiirleb ümber Maa.Võib-olla seepärast ei olegi meresõiduastronoomia teadusena kirikuga kunagi konflikti läinud. Päikesesüsteemi kuuluvate taevakehade liikumise vaatluse juures peab siiski arvestama tegelikku olukorda, et seletada nende koordinaatide muutumist taevasfääril. Meresõiduastronoomia jaoks on Maa
Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne üksainus jõud, siis seda jõudu nimetatakse süsteemi resultandiks. 1. Tasakaaluaksioom. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal sirgel ja võrdvastupidised 2. Superpositsiooniaksioom. Tasakaalus olevate jõusüsteemide lisamine või eemaldamine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Järeldus: jäiga keha tasakaal ei muutu, kui kanda jõu rakenduspunkt piki mõjusirget üle keha mistahes teise punkti. 3. Jõurööpküliku aksioom. . Kui keha mingis punktis on rakendatud kaks jõudu, siis neid saab keha seisundit muutmata asendada resultandiga, mis võrdub nende geomeetrilise summaga. Aksioom kehtib ka deformeeruva keha juhul. 4. Mõju ja vastumõju aksioom (Newtoni III seadus ). Kaks keha mõjutavad teineteist võrdvastupidiste jõududega, millel on ühine mõjusirge. 5. Jäigastamise aksioom. . Deformeeruva keha tasakaal ei muutu, kui lugeda
Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide kinemaatika analüütilised meetodid
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid