Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Astronoomia konspekt - sarnased materjalid

taevakeha, ioon, rgus, horison, koordinaat, taevakehad, kese, asimuudi, steem, ikese, ekvaatori, rguse, koordinaati, meridiaani, laiuse, poolus, laiuskraad, asimuut, rtus, ikeses, universum, iksem, seniidi, pooluse, suurusj, kolmnurk, lesande, rtuse, looju, mber, west, lesanne, ikumine, niisiis, htlase, seniit, rgusest, vanker, lemise, cosa, telg, htkuju
thumbnail
15
docx

Astronoomia

mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia ­ Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt ­ Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine.

Astronoomia
7 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Astronoomia kordamine

26. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Tritoni teisest suurtest kaaslasest? Titanili on tihe lämmastikust koosnev atmosfäär, mida on raske seletada praeguste planeediteooriate abil. 27. Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon. Pluuto süsteemi (Pluuto ja Charon) mass on 1/5 Kuu massist. Charon on Pluutost ainult ~2korda väikesm ja seega võiks selliseid süsteeme nimetada kaksikplaneetideks. 28. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Kuipleri vöö, taevakehad, mis on pluutost kümmekond väiksemad. 29. Mis on asteroid? Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. 30. Kirjeldage Asteroidide liikumist. Enamik tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitite vahel. Paljud lõikavad ka Maa orbiiti. 31. Mis on komeet? Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige tuntumad

Astronoomia
94 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Astronoomia

Refraktor-objektiiviks kasutatakse koondavat läätse (Galilei, Kepler) Reflektor-objektiiviks nõguspeegel (Newton, Gregorius, Cassegrain, Richie- Chretieni) · Sodiaagi (Loomaringi) moodustavad need kolmteist tähtkuju, mida Päike näivalt oma aastasel liikumisel läbib (ekliptika). · Taevasfäär ehk taevaskera on vaatlejat ümbritsev mõtteline kerapind, mille keskpunkt on vaatleja asukohas ja mille raadius on määramata. Taevasfäärile projitseeruvad taevakehad, mis asuvad vaatleja ja taevasfääri vahel. Punktide asukohta kirjeldavad taevakoordinaadid. Asukoht määratud suunaga. · Taevavõlv ehk taevalaotus on taevas, niivõrd kui ta näib kuplikujulise võlvina. · Horisont on see koht, kus mõtteline kuppel kohtub maaga. · Seniit on punkt täpselt pea kohal. · Keskpäeva joon on horisontaaltasapinnal, mida mööda kulgevad keskpäeval vertikaalsete kehade varjud. Meridiaan on kujutletav lühim joon maakera pinnal

Astronoomia
46 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Astronoomia

fookuses asub Päike II. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala III. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega 2 3 T1 a1 2 3 T2 a2 TÄHESUURUS- taevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. m0 kons tan t m m0 2,5 log E E va lg ustatus SUUR PAUK- paisuva universumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis,

Astronoomia ja astroloogia
13 allalaadimist
thumbnail
5
doc

AstronoomiaMM.

Uraanil on 27 teadaolevat kaaslast. Aastaajad vahelduvad Uraanil järsult. 1979 avastati Jupiteri väike rõngas ning 1977 ­ 1986 Uraani 11 rõngast ja 1989 Neptuuni 3 rõngast. Neptuun asub 30. astronoomilise ühiku kaugusel Päikesest, on ruumalalt Uraanist väiksem, aga massilt suurem (17 Maa massi) ehk palju tihedam. Neptuunil on teada 13 kaaslast. · Asteroidid - Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha , mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, kusjuures nende orbiidid on tihti väljavenitatud. Nende läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. · Komeedid ­ udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Tuum koosneb tolmust ja gaasilistest ainetest (CO2, NH3, CH4). Saba moodustub Päikese läheduses

Astronoomia
11 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Astronoomia

Merkuurile langeb pinnaühiku kohta 6korda rohkem päikeseenergiat, kui Maale. Pinnatemperatuur on seal päeval +480 kraadi, öösel langeb see -180kraadini (Suurim temperatuuri kõikumine Päikesesüsteemis). Merkuuril pole kaitset Päikese UV-kiirguse eest, sest seal puudub atmosfäär. Merkuuril puuduvad kaaslased, kuid tema magnetväli on Maa omast 10korda väiksem. Veenus ­ Päikesest kauguselt teine plaanet. Heledaim taevakeha peale Päikese ja Kuu ning võib olla palja silmaga nähtav isegi päeval. Veenuse maksimaalne eemalduvus on Päikesest maapealse vaatleja jaoks 48k. Veenuse aastas on kaks Veenuse ööpäeva. Veenus pöörleb ümber oma telje teiste planeetidega võrreldes vastupidises suunas ja pöörlemistelg on orbiifi tasapinnaga peaaegu risti, seega aastaajad puuduvad. Veenuse pind on tahketest kivimitest koorik nagu teistelgi siseplaneetidel, pind on kaetud

Astronoomia ja astroloogia
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Astronoomia mõisted

Astronoomia mõisted Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõik tema kohta kirja pandu kehtib ka teiste tähtede kohta. Päike on päikesesüsteemi ainus energiallikas ja moodustab 99,8% selle kogumassist. Päikesesüsteemi kuulub Päike ja 8 suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Lisaks planeetidele tiirlevad Päikese ümber planeetide kaaslased, hulk asteroide ja komeete. Planeedid on Maa sarnased, ümber Päikese tiirlevad taevakehad. Alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Planeetide kaaslased - Maa kaaslane on Kuu. Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Kuud iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus. Kuul puuduvad nii atmosfäär kui ka magnetväli. Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Nad tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, kusjuures nende orbiidid on tihti väljavenitatud

Astronoomia
55 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Astronoomia

Aastaaegade vaheldumine Päike asub taevaekvaatoril kaks korda aastas, see sünnib 21. Märts ja 23. September. Päike jõuab mööda ekliptikat liikudes 22. juunil taevaekvaatorist kõige kaugemale Põhja poole. Suvise pööripäeva ajal on päev kõige pikem(põhjapoolkera horisondi suhtes kõrgemais asendis). Maa ekvaator jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks. Meie elame põhjapoolkeral ning suvisel pööripäeval saame meie palju rohkem soojust ja valgust kui lõunapoolkera. Talvisel(22.dets) jälle vastupidi. Lõunapoolkeral on kõik vastupidi. Kepleri seadused Austria teadlane Johann Kepler tegi kindlaks planeetide liikumise kolm seadust: 1 . seadus ­ Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Ellipsiks nim. niisugust tasapinnalist kõverat, mille iga punkti kauguste summa kahest fookusteks nimetatavast punktist on kõikide punktide jaoks ühesugune. See kauguste summa võrdub ellipsi suurtelje DA pikkusega. 2 . seadus ­ Planeedi raa

Astronoomia
146 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Astronoomia konspekt

Kaasajal on kosmilist kauguste määramisel kasutusel ka nt raadio- ja laserkatsioon, tsefiidide meetod. 3) taevakehade heledus ja tähesuurus.taevakehi näeme tänu nende kiiratud valgusele. On oluline ära märkida nende suhtleine heledus, m= a-2,5log E - heledamale tähe vastab väiksem tähesuurus Värvus- Tähe heledus mõõdetakse erinevates spektriosades. Registreeritud soojuskiirguse intensiivsuse maksimumi lainepikkuse järgi võib iseloomustada taevakeha pinna temperatuuri. 5. parallaktilist meetod- vaadeldava taevakeha asukoha näiv muutumine, mida põhjustab vaatleja asukoha erinevus. Seda võib lihtsamalt seletada nii : tõsta käsi otse ette õla kõrgusele, nii et mingi objekt toa teises otsas jääks käe taha. Nüüd kalluta pea paremale ja näed, et käsi jääb objektist vasakule. Kui kallutad pea vasakule, jääb käsi objektist paremale. 6. astronoomiline ühik- astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Astronoomia konspekt 12. klassile

- saab määrata taevakehade kiirust (maasuunalist komponenti) - Doppleri efekt = o (1+ v/c) 1. Astronoomia aine - Kui taevakeha eemaldub Maast, siis nihkuvad spektrijooned spektri punase otsa poole (lainepikkus suureneb) - astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ehitust, - astronoomias kasutatavad pikkusühikud: liikumist ja arengut - astronoomiline ühik (a.ü.)(u.a.) 1a.ü. = 150 milj. km

Füüsika
78 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Astronoomia gümnaasiumi konspekt

See võib põhjustada nägemiskahjustusi ja isegi pimedaks jäämist. Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. Päikesevarjutused moodustavad tsükli, mida nimetatakse saaroseks. Selle abil on võimalik päikesevarjutusi ennustada. Saaros avastati Vana-Egiptuses, kus see ka nime sai. Vanaegiptuse keeles tähendab saaros kordumist. Varjutuse tingimuseks olev kolme taevakeha sattumine ühele joonele on iseenesest haruldane sündmust. Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu ja seetõttu saavad Maa, Kuu ja Päike sattuda ühele joonele vaid siis, kui nad kõik asuvad nende tasandite lõikejoonel. Seda tasandite lõikejoont nimetatakse astronoomias sõlmede jooneks. Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. 5. Päikesesüsteem ja selle neli jaotust.

Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Astronoomia. Kordamine

Neptuunil on ka suured tormid, tuuled, või keerised ulatudes kuni 2000 km/tunnis. Neptuunil on ka sisemine soojusallikas, mis kiirgab kaks korda rohkem energiat, kui ta saab Päikeselt. 31. Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon. Pluuto süsteemi (Pluuto ja Charon) mass on 1/5 Kuu massist. Charon on Pluutost ainult ~2korda väikesm ja seega võiks selliseid süsteeme nimetada kaksikplaneetideks. 32. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Kuipleri vöö, taevakehad, mis on pluutost kümmekond väiksemad. 33. Mis on asteroid? Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, olles piirivööndiks Maa- tüüpi planeetide ja hiidplaneetide vahel. 34. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamik tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitite vahel. Paljud lõikavad ka Maa orbiiti. 35. Mis on komeet? Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt ja nad on Päikesesüsteemi väikekehadest kõige

Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Astronoomia

ükskõik kui kaugel asuvad tähed. 3.Mis on sodiaak? Sodiaak ehk loomaring on kujutletav vöö täevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese näilisest teekonnast.Kreeka astronoom Hipparchos nägi sodiaagi korrapäratust ja otsustas jagada sodiaagi 12.võrdseks osaks, mis said endale loomaringi sümboli ­ neid osasid nimetatakse tänapäevani sodiaagimärkideks seega igal tähtkujul on oma sodiaagimärk. 4.Kirjelda kuu-ja päikesevarjutust. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse varju. Kuuvarjutus saab tekkida vaid ajal, mil maa on kuu ja päikese vahel ning kuu liigub maa varju sisse.Varjutuse ajal muutub kuu tuhmiks.Vahel on tal tumepunane või ­ pruun varjund.Kui kuu satub maa varju pimedasse ossa, toimub täielik kuuvarjutus ja kuu paistab väga nõrgalt. Päikesevarjutus saab toimuda vaid ajal, mil muu on maa ja päikese vahel.Väikesel maa-alal võib kuu siis varjutada päikese kas osaliselt või täielikult.Osalise varjutuse puhul katab kuu osa

Füüsika
40 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Astronoomia

1.mis on astronoomia Astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ehitust, liikumist ja arengut 2.Milline on geotsentriline maailmasüsteem Universumi keskpunkt on Maa ja kõik teised taevakehad tiirlevad ümber Maa 3. Milline on heliotsentriline maailmasüsteem keskpunktiks on Päike ja kõik teised taevakehad tiirlevad ümber Päikese 4.Millised on astronoomilise vaatluse iseärasused a)passiivne b)toimub maalt, mis ise liigub üsna keeruliselt c)taevakehadelt tulev valgus pärineb erinevatest aegadest 5.millised on teleskoobi tüübid a)refraktor ­ objektiiviks on lääts (refraktor) b)reflektor ­ objektiiviks on nõguspeegel 6. millised on astronoomia tähtsaimad meetodid Otsene mõõtmine ja keemiline analüüs, fotograafia ja spektraalanalüüs 7.mida saab teada spektraalanalüüsi abil

Füüsika
36 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Astronoomia

Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Komeet ehk sabatäht, on taevakeha, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Meteooriks nim. Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Metoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (metoorkeha) jääk. Päikesesüsteem koosneb Päikesest, 8 suurest planeedist ja hulgaliselt väikekehadest. Tähe suurus on tähe näivat valgust näitav arv (mida väiksem on see arv, seda heledam on täht, Päiksel 5). Parsek- tähe kaugus Maast, kui parallaks on 1 sek

Füüsika
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Astronoomia

Füüsika konspekt astronoomia kohta: Päikesesüsteem: 1.päikesesüsteem koosneb päikesest, 8 planeedist ja paljudest väikekehadest(komeedid, asteroidid, meteoriidid ja kosmilne tolm) 2.planeetide järjestus:merkuur,veenus,maa,marss,jupiter,saturn,uraan,neptuun. 3.planeedid tiirlevad ümber päikese 4.planeete liigitatakse: 1)maa tüüpi planeedid(merkuur,veenus,maa,marss) 2)hiidplaneedid(jupiter,saturn,uraan,neptuun) 5. veenuse ja uraani eripära 1) veenus ja uraan pöörlevad tiirlemissuunale vastupidises suunas,atmosfäär on veenusel tihe. 6. veenuse ja marsi atmosfäär koosneb põhiliselt CO2-st 7.hiidplaneedi atmosfäär koosneb heeliumist ja vesinikust..hiidplaneetidel on nõrk gravitatsiooniväli. 8.merkuuril ja veenusel pole kaaslasi 9.jupiter on suurima massiga planeet. 10.kuu ühte külge näeme ainult sellepärast et kuu pöörleb ümber oma telje sama ajaga mille jooksul teeb täistiiru ümber maa. Väikekehad: 1)asteroidid-maa planeetide tüüpi sarnased kuid tunduva

Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Astronoomia

......................3 15.Selgita kuu faaside vaheldumist.........................................................................................3 Mida uurib astronoomia? Astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide liikumist, ehitust ja tekkimist. 1. Millised on astronoomiliste vaatluste iseärasused? Astronoomilistel vaatlustel on kolm iseärasust: 1) Vaatlusi tehakse maalt, mis ise liigub keeruliselt 2) Uurimused on passiivse loomuga 3) Taevakehad on kaugel, kaugusi pole võimalik hinnata, mõõdetakse nurkkaugusi. 2. Iseloomusta kõige enam kasutatavaid teleskoopide liike. Astronoomilisi vaatlusi tehakse teleskoobi abil. ? ?, raadioteleskoop. 3. Mis on tähtkuju? (Kuuvalguseta ööl on palja silmaga näha umbes 3 000 tähte. Tähed jagatakse tähtkujudesse.) Tähtkujude all mõistetakse kogu kindlalt piiritletud taevaaala. Nime on tähtkuju saanud heledamate tähtede järgi, millest on püütud kujundeid moodustada

Füüsika
135 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Filosoofia konspekt

HIPOKRATES ­ inimese organismis on 4 juurt ­ veri, lima, tume ja hele sapp. Evolutsiooniteooria ­ tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. Inimese keha ja härja pea ei sobi kokku. II etapp ANAXAGORASE etapp ­ tema ei räägi ainest (juurtest), vaid ta räägib aineosakestest e seemnetest. Kõik koosneb seemnetest (tule seemned jne). Maa kuju on trumm. Taevakehad on kivid. Päike on hõõguv kivi. Mis on piiriks looma ja inimese vahel ­ erinevad KÄE tõttu. Anaxagoras oli kosmopoliit ­ määratles end maailmakodanikuna. Ütles lause ­ kõikjal, kus on taevas peakohal, seal on minu kodumaa. III etapp LEUKIPPOS ja DEMOKRITOS Esindavad aatomiõpetust. Maailm koosneb väikestest jagamatutest osakestest ­ ATOMOSTEST. Aatomite vahel on tühi ruum, mis võimaldab neil liikuda. Liikumise põhjus ongi tühi ruum.

Filosoofia
435 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Astronoomia ehk täheteadus

Koosneb tema keskel olevast mõnekümne km lõbimõõduga tuumast(tahke). Päikesele lähenedes temp tõuseb, komeet muutub osaliselt gaasiliseks, aga Päikese tuulte mõjul lükatakse seda gaasi Päikesest eemale nii, et tekib helendav saba.(joonis) Keskmiselt komeedi helenduv pea on läbimõõduga u 200 000 km, helendav saba 100mln km. Iga ringiga komeedi mass järjest väheneb, sest osa gaasi jääb maha. Meteoorid: On suvalise trajektooriga taevakeha, mille Päike on kaasanud oma mõjuvõimu alla. Aeg-ajalt satuvad nad Maa lähedusse, sisenevad Maa atmosfääri ja enamuses põlevad ära-langevad tähed. Neid meteoore, mis jõuavad ka maapinnani nim meteoriitideks. Suurim meteoriidikraater on Arozonas ja tema läbimõõt on 12km. Eesti tuntuim kraater on Kaali, läbimõõdug 100m. Selle meteoriidi mass oli u 1000 t. Suurim on vee all Osmussaare lähedal. Meteoriite on 3 liiki: raud, kivi, raud-kivi.

Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Astronoomia

Päikesesüsteem Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, kaheksa suurt planeeti koos kaaslastega (Merkuur, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Veenus Uraan ja Neptuun), asteroidid ehk väikeplaneedid, Mõõtmete poolest sarnane Maaga, heleduselt 3. kääbusplaneedid, komeedid ja meteoorkehad. Päike on taevakeha peale Päikest ja Kuud, seda uuritase kosmosest süsteemikeskne keha, mis moodustab umbes 99,6% kogu pildistades ja radaritega. Maa pealt pole Veenuse pinda süsteemi massist, päikesesüsteem tekkis u. 5 miljardit a kunagi näha, seda varjab tihe atmosfäär. Pilvekihtide tagasi. vahel puhub tuul kiirusega 300-400 km/h.

Füüsika
1 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust ­ leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E

Füüsika
282 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Filosoofia konspekt

1. Eksisteerib kolme sorti teadmisi: a. Loov teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust kunsti teoseid luua või ka erinevad seadeldisi parandada ja ehitada (näiteks kella parandamine). b. Praktiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas oskust teha õiglasi otsuseid. Näiteks oskust luua õiglasi seaduseid ja määrata nende alusel õiglasi otsuseid. c. Teoreetiline teadmine on teadmise liik, mis sisaldab endas Iseenda jaoks vajalik teadmisi. Näiteks teadmised mille abil võib luua endale mõne emotsiooni (rõõm, kurbus). Aristotelese järgi on see esimene filosoofia mille alla käib ka tarkus. 2. Klassikaliselt käsitleb tarkus taevaseid asju ja maiseid asju. a. Taevased asjad jagunevad omakorda kaheks: Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade h

22 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Astronoomia

Tähed ja galaktika Astronoomia ­ teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemine ning Universumi kui terviku ehitust, liikumist ja arengut. Peamised harud: -astrofüüsika -astromeetria -taevamehaanika Peetakse maailma vanimaks teaduseks. -Klassikalises astronoomilises maailmapildis moodustasid tähed vähemalt 95-97 % nähtava Universumi massist. -1970ndad: Varjutatud mass ehk tume aine, moonustab kuni 90 % Universumi massist. -Aastatuhande vahetus: Universumi energiatihedusest tervelt 74 % moodustab tume energia, ca 22% tume aine, vaid ca 4% on tavapärane aatomitest (barüonidest) koosnev aine. -Barüonainest omakorda üle 50 % võib-olla kuum galaktikatevaheline gaas. Tähtedes sisaldub alla1 % Universumi energiatihedusest. Päike ­ lähim täht Kaugus maast ca 150 000 000 km Läbimõõt 1 392 000 km Pinna temperatuur 5800 K Mass 2*10^30 kg Kiirgusvõimsus 3,84*10^26 W Teiste tähtede massi, raadiust, kiirgusvõimsust jm mõõdetakse tavaliselt Päikese ühikute

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Filosoofia konspekt

Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin kõneldakse oleva kui oleva

Filosoofia
35 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Astronoomia

Füüsika Kontrolltöö küsimused 1.Mis on horisont? 2.Millest on tingitud tähistaeva aastaringne muutumine? 3.Kuidas tekivad aastaajad? 4.Millal tekib kuu-ja millal päikesevarjutus? 5.Nimeta uurimis meetodid? 6.Kes panid alguse Eesti astronoomiale? 7.Kust saavad alguse ajavööndid ja millises on Eesti? 8.Kust saab alguse kuupäev? 9.Nimeta Maarühma planeedid ja nende üldiseloomustus? 10.Nimeta hiidplaneedid ja nende üldiseloomustus? 11.Mida annab päike maale? 12.Mis on :  Asteroid?  Komeet?  Meteoor?  Meteoriit? 13. Maa (iseloomustus?). 1.Horisont on (silma)piir, kust veel valgust vastu võetakse. 2.Tähistaeva aasgtaringne muutumine on tingitud Maa tiirlemisest ja pöörlemisest. 3.Joonis õpikust! 4.Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa jääb Päikese ja Kuu vahele, varjates Kuu niimoodi, et talle ei paista päike peale. Päikesevarjutus tekib siis, kui kuu läheb Päikese ja Maa vahele, varjates päikese. 5.Uuri

Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
14
docx

FÜÜSIKA KONSPEKT

orbiidid on vaikese ekstsentrilisusega; ? orbiidid asuvad peaaegu uhes tasandis; ? tiirlemise suund uhtib Paikese poorlemise suunaga. Maa ruhma planeete iseloomustab ? mootmed, mass ja tihedus on vorreldavad; ? vaike kaaslaste arv; ? aeglane poorlemine. Hiidplaneete iseloomustab: ? suur mass; ? suured mootmed; ? vaike tihedus; ? kiire poorlemine; ? atmosfaari koostis: pohiliselt vesinik ja heelium, lisaks metaan ja ammoniaak. Komeedid on tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad, tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest. Saba moodustub Paikese laheduses aurustumise tottu. Orbiidid on piklikud, paraboolsed voi huperboolsed. Asteroidid on korraparatu kujuga kivid, labimoot 1?1000 km. Enamus neist tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel asteroidide voo. Hupotees kunagi eksisteerinud planeetide killud. Maale langenud asteroidid on meteoriidid. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Labimoot 0,110 cm, kiirus suur, kuni 42 km/s. Maa

Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Üldmeteoroloogia konspekt

Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala ­ Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi juures ja vesi keeb 212 F kr

Üldmeteoroloogia
84 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Astronoomide vaatlusobjekte

Kadrina Keskkool Referaat Astronoomide vaatlusobjekte Koostas: Ebeli Pukk 12.a Juhendas: Jüri Ruzu Kadrina 2008 SISUKORD Sisukord ....................................................................................................................... 2 1. Päikesesüsteem ........................................................................................................ 3 2. Komeedid ja meteoriidid ......................................................................................... 5 3. Päike ........................................................................................................................ 6 4. Udukogud ................................................................................................................ 6

Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
22
doc

11 klassi konspekt

I Esiajalugu 1.1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid rauda tootma. Metallide kasutamine v�

Ajalugu
558 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

ASTRONOOMIA UURIMISVALDKONNAD

samast gaasi-tolmupilvest. Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. Kuu pind · Kuu pind on kaetud pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Põhilised kivimid on maise basaldiga sarnanev basalt ja breta, mis koosnevad varem eksisteerinud

Füüsika
4 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Füüsika konspekt

omavahel kokku suruda, ületades tuumade elektrostaatilist tõukumist. Kosmoloogia Päike on Päikesesüsteemi täht. Kaugus Maast: ~150 miljonit km. Läbimõõt: ~1,4 miljonit km PinnaT: ~5780 K Mass: 1,99 x 10 kg Aktiivsuse periood: korduvad keskmiselt 24h tagant Päikesesüsteem: 4,6 miljardit aastat, kuulub Linnutee galaktikasse Täht: ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähe evolutsioon: Tekivad iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest (70% H, 29% He, 1% kosmilist tolmu (metallid ja teised raskemad elemendid)). Tekkiva tähe (prototähe) kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus nind tõuseb temperatuur. Algul kiirgab soojust, kuid kui pinnatemperatuur on juba 2000 kraadi, hakkab kiirgama ka soojust. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat

Füüsika
200 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Mahukas konspekt

Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ­ ilmalik 2) sakraalarhitektuur ­ kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur ­ müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika ­ voolitakse 2) raidkunst ­ marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef ­ seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal ­ seinamaalid 2) tahvelmaal ­ enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal ­ köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. ­ 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia ­ pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 ­ st. Mesopotaamia kultuur Üks v

Kunst
188 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Päikesesüsteem ning taevakehade liikumine.

kaitsesid, arendasid edasi ja korrigeerisid Galilei ja Kepler. Viimane rajas esimesena süsteemi, mis kirjeldas õigesti planeetide tiirlemist ümber Päikese. Planeetide liikumise põhjuse avastas Newton, kellelt pärineb gravitatsiooniseadus ja taevamehhaanika. See oli esimene samm astrofüüsikas, mis põhineb eeldusel, et füüsikaseadused on ühesugused nii Maal kui ka kosmoses. Astronoomia ajalugu Avastati, et tähed on väga kauged taevakehad. Spektroskoopia abil tõestati, et tähed sarnanevad Päikesega, kuid nende temperatuurid, massid ja mõõtmed võivad olla väga erinevad. 20. sajandil tõestati, et meie Galaktika (Linnutee) on vaid üks paljudest galaktikatest ning et Universumi paisumise tõttu enamik galaktikaid eemaldub meist. 20. sajandil arenes tormiliselt kosmoloogia. Suure Paugu mudel on astronoomias kinnitust leidnud reliktkiirguse ja Hubble'i seaduse põhjal. Päikesesüsteem Mis mõjutab Maa pöörlemist?

Astronoomia
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun