koostatud koguv või rühmitamisdokument. Koguvdokument registreeritakse algdokumendid nende koostamise järjekorras. Rühmitamisdokument rühmitatakse algdokumendid (samalaadsed dokumendid koondatakse) mingi tunnuse järgi. RAAMATUPIDAMISÕIENDID ehk MEMORIAALORDERID Memoriaalorder nr ....... Sissekanne.......... kuu 200X. a. Alus (viide dokumendile või Debiteeritav Krediteeritav Summa sissekande sisule) konto konto ............................................................................................ ............................................................................................ ............................................................................................ KOKKU "...."................... 200X. a. Lisa ...... lehel Raamatupidaja Memoriaalordereid ehk raamatupidamisõiendeid võib kasutada raamatupidamislausendite
a) D Amortisatsioonikulu K Seade b) D Akumuleeritud kulum K Seade c) D Amortisatsioonikulu K Akumuleeritud kulum d) D Seade K Akumuleeritud kulum 14. Firma võttis pangast laenu. Selle mõju firma bilansile on järgmine: a) Suurenevad nii raha kui ka kohustused; b) Suurenevad nii raha kui ka omakapital; c) Vähenevad nii vara kui ka kohustused; d) Mitte ükski eeltoodud variant ei ole õige 15. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved on: a) Konto Müügitulu kontrakonto; b) Konto Ostjate laekumata arved kotrakonto; c) Konto Kulu ebatõenäolisest laekumisest kontrakonto d) Passivakonto 16-17. On teada järgmised andmed: Tarnijate arved 20 000.- Omakapital - Maa - Pangakonto 30 000.- Ostjate arved 7 500.-
raha laekumine ja kreeditis raha väljamaksed. Pangakontol olev raha teenib intressi. Pangakontosid tuleb inventeerida. Pangakonto väljavõte Pangatehingute sooritamist kinnitab pangakonto väljavõte, mille põhjal kajastatakse ka tehingud raamatupidamises. Pangakonto väljavõttel on näidatud raha jääk perioodi alguses, kõik sissetuleku-ja väljaminekutehingud ajalises järjekorras ning raha jääk perioodi lõpuks. Firma jaoks tähendab deebet konto seisu vähenemist ja kreedit konto seisu suurenemist. Pangakontoga seotud tulud ja kulud Maksete sooritamise ja muude pangateenuste eest võtab pank teenustasu, mis kajastatakse deebetis mitmesuguste tegevuskuludena. Kui pangas hoitav raha teenib intressi, siis kajastatakse see kreeditis intressituluna. Välisvaluuta ümberhindlus Kui pangakonto on avatud välisvaluutas, siis aruandeaasta viimase päeva seisuga hinnatakse välisvaluuta jääk kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Kursimuutused kajastatakse:
fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa.
Raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe kajastavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ). Nendes sätestatakse konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete ja informatsiooni avalikustamise osas. Raamatupidamise seaduses kajastatakse mõisteid järgmiselt: VARA – raamatupidamiskohustuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu. KOHUSTIS (RT juhendites kasutatakse ka samatähenduslikku mõistet kohustus) – raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. OMAKAPITAL - jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist VARA = KOHUSTISED + OMAKAPITAL
Alustatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 11:03 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 9. jaanuar 2017, 12:10 Aega kulus 1 tund 6 minutit Punktid 69/84 Hinne 82 maksimumist 100 Tagasiside Väga hea (4) Küsimus 1 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttele laekub SEB panka 6000$. Summa kajastatakse kontol...? Kurss 1 € = 1,25 $ Vali üks: D: pangakonto (USD) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 4800€ D: pangakonto (arvestusvaluuta) 6000$ D: pangakonto (USD) 6000$ Tagasiside Õige vastus on: D: pangakonto (USD) 4800€ Küsimus 2 Vale Hinne 0 / 3 Märgista küsimus Küsimuse tekst Puidutöötlemisega tegelev ettevõte saab oma põhitoodangu (saematerjal) kõrvalt kõrvaltootena saepuru, mis samuti realis
täitedokumentides märgitud summasid; 3 ) tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõpetamisel enne selle kalendriaasta lõppu, mille arvel töötaja juba oli puhkuse saanud; 4 ) tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid.Puhkusetasu reservi arvestus Puhkusetasu reserv on aruandeaastal välja teenitud ja kuluks kantud, kuid välja maksmata puhkusetasu. Aasta jooksul tekib ettevõttel kohustus anda töötajatele puhkust (Eestis on minimaalne puhkuse kestus 28 kalendripäeva) ja maksta puhkusetasu. Majandusaasta lõpus on olukord, kus töötajatel on puhkus osaliselt või täielikult välja teenitud, kui seda kasutatakse järgmisel majandusaastal. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse aruandeperioodi kuluna, seoses millega tekib puhkusetasu reserv.
Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised (monetaarne) Info esitamise sagedus: perioodiline, korrapärane (kuu, kvartal) Reglementeeritus: reguleeritud normatiivaktidega Kohustuslikkus: kohustuslik FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID Arvestusprintsiibid on fikseeritud seadustes. Järgnevad arvestusprintsiibid: Majandusüksuseprintsiip- ettevõte eksisteerib enda huvides, lahus omanike, klientide huvidest. Raamatupidamises arvestatakse tema vara, kohustis lahus omanike, klientide omast. (valitsusele kuuluva krediitkaardi kasutamine tavainimesel) Täisühing- kaks või enam osanikku; tegutsevad ühise ärinime all; vastutavad ühingu kohustiste eest kogu oma varaga. Usaldusühing- kaks või enam isikut; tegutsevad ühise ärinime all; vähemalt üks vastutab kohustiste eest kogu oma varaga; vähemalt üks vastutab oma sissemakse ulatuses.
ettevõte ettevõte reg. kood reg. kood aadress aadress KASSA SISSETULEKU ORDER NR KASSA KVIITUNG NR Kuupäev Konto Summa Kuupäev 31.12.2012 1320 3 000,00 Kellelt Jüri Maasikas Kellelt Aadress Aadress Alus Majandusavansi jäägi tagastus Alus Hind - Hind
Valikvastustega küsimusi oli 24, igaüks andis 1,25 punkti..Kokku 30 punkti. Ka ülesanded annavad kokku 30 (8+5+8+5) punkti. 1) Esimene küsimus oli, millistest juhenditest peab lähtuma raamatupidamises (ERS, RTJ, IASB) 2) Milline konto on kontrapassivakonto (omaaktsiad, väärtusvähend, akumuleeritud kulum) 3) Kuidas tähistatakse sotsiaalmaksu kajastamist (mitmed raamatupidamiskanded, õige on D sotsiaalmaksukulu, K sotsiaalmaksuvõlg) 4) Kasumiaruanne on : d) aruandeperioodi tulud, kulud, kasum, kahjum 5) Aktsiad kajastatakse bilansis nimiväärtuses 6) Käibemaksu ülesanne, õige vastus oli käibemaksuvõlg mitte ettemakse (oli antud T-
teadmiste avardamine kohustiste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste osas. Töös on kasutatud kolme erialase kirjanduse raamatut ja nelja elektroonilist allikat, millest üks on ingliskeelne. Töö koosneb neljast peatükist ning alapeatükist. Referaadi koostamisel on järgitud koolis kehtivat kirjalike tööde vormistamise juhendit. 4 1 KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED Ettevõtte vara katteallikad on bilansis kohustiste ja omakapitalina. Kohustis on kohustus, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmustest ning millest vabanemine vähendab eeldatavasti majandusüksusele majanduslikult kasulikke ressursse. Selles väljendub eraõiguslik suhe, kus üks pooltest (nt võlgnik või deebitor) kohustub teise poole kasuks sooritama teatud teo (nt maksma kindla summa, andma üle teatud vara vm) ning teisel poolel on õigus vastavaid sooritusi nõuda. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel (Alver & Alver, 2017).
teadmiste avardamine kohustiste, eraldiste ja tingimuslike kohustuste osas. Töös on kasutatud kolme erialase kirjanduse raamatut ja nelja elektroonilist allikat, millest üks on ingliskeelne. Töö koosneb neljast peatükist ning alapeatükist. Referaadi koostamisel on järgitud koolis kehtivat kirjalike tööde vormistamise juhendit. 4 1 KOHUSTISED JA NENDE PÕHITUNNUSED Ettevõtte vara katteallikad on bilansis kohustiste ja omakapitalina. Kohustis on kohustus, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmustest ning millest vabanemine vähendab eeldatavasti majandusüksusele majanduslikult kasulikke ressursse. Selles väljendub eraõiguslik suhe, kus üks pooltest (nt võlgnik või deebitor) kohustub teise poole kasuks sooritama teatud teo (nt maksma kindla summa, andma üle teatud vara vm) ning teisel poolel on õigus vastavaid sooritusi nõuda. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel (Alver & Alver, 2017).
ANTUD Delta Corporation Finantsseisundi aruanne (väljavõte) 31.12.2004 Omakapital (Stockholders' equity) Aktsiakapital (Paid-in capital) Eelisaktsiad (Preferred stock) (5%, nimiväärtus 10 $ , lubatud emiteerida 50 000 tk, emiteeritud 0 tk) Lihtaktsiad (Common stock) (nimiväärtus 2 $, lubatud emiteerida 100 000 tk, emiteeritud ja käibel 10 000 tk) Aazio - lihtaktsiad (Paid in capital in excess of par - common) Aktsiakapital kokku (Total paid-in capital)
informatiivsusele ja loetavusele. Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arenguväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku Aktiva (varad) kokku Passiva (kohustused ja omakapital)
Kasutusrendis olevalt varalt. (?) Raha ja pangakontod Nõuded ostjate vastu Viitlaekumised Ettemaksed 3.Mis võib sisalduda teehoiuettevõtte omakapitalis (nimetage vähemalt 3 majanduslikku kategoorijat)? 3.Mida iseloomustavad kapitali struktuuri suhtarvud (kas Aktsiakapital, ülekursus, reservid, aruandeaasta kasum kvalitatiivses või kvantitatiivses tähenduses)? Kvalitatiivses tähenduses – Ettevõtte pikaajaliste maksekohustuste täitmise 4.Mida iseloomustavad likviidsussuhtarvud (kas kvalitatiivses või võime kvantitatiivses tähenduses)?
Kreedit: Muud äritulud 4000 EEK 9. Välisvaluuta laekumine välisvaluuta kontole Firma pangakontole laekus 2000 USD ostja ettemaksena kaupade eest. Eesti Panga päevakurss oli 1USD= 16,5 EEK Deebet: USD Pangakonto 33 000 EEK Kreedit: Ostjatelt laekumata arved 33 000 EEK LÜHIAJALISTE FINANTSINVESTEERINGUTE ARVESTUS 10. Aktsiate ost investeeringuna Firma A ostis lühiajalise investeeringuna firma B aktsiaid, makstes aktsiate eest pangakontolt 20 000 EEK. D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 2000 EEK K: Arveldusarve 2000 EEK 11. Lühiajalise investeeringuna soetatud aktsiatelt saadav dividend Firma B otsustab maksta oma aktsiatelt dividendi 1 EEK Aktsialt. Firmal A on 2000 lõhiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiat. D: Aktsiad ja muud väärtpaberid 2000 EEK K: Dividendid 2000 EEK 12. Aktsiate müük soetusmaksumusega Firma A müüb lühiajalise investeeringuna soetatud firma B aktsiaid soetusmaksumusega 13 000 EEK
ettevõtte poolt tegevustulemusena loodud kapitalist. Omakapitali nimetus bilansis sõltub ettevõtluse vormist (täis-, usaldus-, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu) Bilansis esineb omakapital järgmistel kirjetel: ·aktsiakapital või osakapital - emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus; ·registreerimata aktsia- või osakapital - bilansipäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad või osad.; ·ülekurss (aazio) - aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu.; ·oma osad või aktsiad (miinus) - ettevõtte valduses olevad (näiteks tagasiostetud) tema enda poolt eelnevalt emiteeritud aktsiad või osad; ·kohustuslik reservkapital - vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital; ·muud reservid - muudel eesmärkidel (näiteks selleks, et piirata vaba omakapitali hulka) moodustatud reservid;
kogumispensioni makse(2%, hetkel kehtivad määrad1 % ja 2% sõltuvalt maksete jätkamise avalduse esitamisest) 2. Arvestatavad maksud ja maksed: sotsiaalmaks(33%- aluseks olev kuumäär on 278,02 eurot) , tööandja töötuskindlustusmakse(1,4%) Töötasu alammäär tunnis on 1,73 eurot ja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot. Tööandja peab andma töötajale puhkust aasta jooksul vähemalt 28 kalendripäeva(Eestis) ja maksma puhkusetasu. Iga kuu 10. Kuupäeval tuleb esitada tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni vorm TSD.(+ maksta eelmise kuu omad). Omakapital: aktsia- või osakapital, registreerimata aktsia- või osakapital, ülekurss(aazio), oma aktsiad või osad(miinusega), reservid, jaotamata kasum(kahjum). Omakapital koosneb ettevõtte omanike poolt investeeritud kapitalist ning ettevõtte tegevustulemusena tekkinud
1000 10000 10000 26000 5000 20000 Kokku 36000 Kokku 36000 Aktivakonto Deebet Kreedit 1.algjääk 1000 2.suurenemine (+) 3.vähenemine (-) 500 Deebetkäive Kreeditkäive 4.Lõppjääk (1+2-3) 500 Aktivakonto ülesanne: Avada konto ,, kaupa laos" periood on 1 kuu. Kuu alguses on laos kast ,, cocat" maksumusega 250.- ja kast ,,fantat" maksumusega 250.- kuu jooksul osteti juurde 5 kasti õlut kogumaksumusega 1000.- kuu jooksul müüdi maha pooled cocat ja pooled õlled. Laohoidja jõi ära kõik ,,fantad" 250.- eest läks õlut halvaks. Kanda kogu info kontole ja leida periood lõppjääk. Deebet Kreedit As=500 Tehing 2- 625
Mari Murakas, isikukood 48907255689, elukoht Tartu, Jalaka 7, 51236 oleme otsustanud asutada Aktsiaseltsi järgmistel tingimustel: 1. Üldsätted 1. Aktsiaseltsi ärinimi on AS Kohvi Kohvik (edaspidi aktsiaselts) 2. Aktsiaseltsi asukoht on Tartus ja aadress on Eesti Vabariik, Tartu linn, Pikk 8. 3. Aktsiaseltsi tegevusalad on: pagaritoodete valmistamine ja müümine, klientide teenindamine. 4. Aktsiaseltsi majandusaasta algus on 1.detsember ja lõpp 31. november. 2 Aktsiakapital ja aktsiad Aktsiaseltsi aktsiakapital on kakskümmend seitse tuhat (27 000) eurot. Seltsi aktsiakapital on jaotatud 100 (ühesaja) eurose nimiväärtusega 210-ks nimeliseks lihtaktsiaks ja 100 (ühesaja) eurose nimiväärtusega 60-ks eelisaktsiaks. 130 nimelist lihtaktsiat kuulub Mirjam Vesi´le, 80 nimelist lihtaktsiat kuulub Mari Murakas ja 60 eelisaktsiat kuulub Karin Erimäe. Iga Aktsia annab Aktsionärile Seltsi Üldkoosolekul 1 (ühe) hääle. Aktsiakapitali moodustamine: 1
11. Lühiajalise laenukohustuse aruandeaasta intress on 30 (tuleb tasuda järgmise aasta jaanuaris). 12. Kirjel ,,Võlad ja ettemaksed" sisaldub võlg tarnijale 1000 USD, mis on kajastatud tehingupäeva kursiga 1USD = 0,7 EUR. 13. Pikaajalisest laenukohustusest 300 moodustab järgmise aasta osamakse. 14. Ülejäänud kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus on aruandeaastal vähenenud 7 000 võrra. 15. Aktsiakapital on makstud sisse dollarites, kursiga 1 USD = 0,9915 EUR 16. Vastavalt üldkoosoleku otsusele tuleb reservkapitali suurendada 100 võrra (eelmiste perioodide kasumi arvel). Korrigeeritud Bilanss (eurodes) 31.12.20XX 31.12.20XX Raha 3 944 3 948 Lühiajalised finantsinvesteeringud 270 230 Nõuded ja ettemaksud 13 309 15 951
informatsiooni esitusviisi Reguleerib aruande koostamise korda Reguleerib arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises Reguleerib raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. 16. 17. KONTOD 18. Kontod on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. 19. Konto debiteerimine – summa kandmine konto deebetisse 20. Konto krediteerimine – summa kandmine konto kreeditisse 21. 22. 23. 24. 25. 26. Tulude ja kulude koondkonto on konto, kus kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist. Tulukonto sulgemisel: D (vastav) tulukonto; K tulude ja kulude koondkonto. Kulukonto sulgemisel: D tulude ja kulude koondkonto; K(vastav) tulukonto. Tulude ja kulude koondkonto suletakse perioodi lõpul. 27. 28. 29. 30. BILANSI(põhi)KONTO JA KONTRAKONTO 31. 32
12. Saad vabalt ise kogu 12. Raske töötajaid ligi raamatupidamisega hakkama tõmmata 13. Sul ei ole vaja tegeleda 13. Ettevõtjal suur liigse bürokraatiaga töökoormus 14. Kogu tulu omanikule 14. Tegevusaja piiratus (omaniku tööaeg) ÜL 4.9 AS SARNASUSED OÜ 1. Aktsiakapital Puudub Osakapital osanikel/aktsionäridel isiklik varaline kohustus osaühingu/aktsiaseltsi kohustuste eest. 2. Igale aktsionärile Ettevõtte asutamisel Igal osanikul võib olla võib kuuluda tuleb mõlemal tasuda vaid üks osa. mitu aktsiat ning riigilõiv 140,60 eurot. aktsia on
12. Saad vabalt ise kogu 12. Raske töötajaid ligi raamatupidamisega hakkama tõmmata 13. Sul ei ole vaja tegeleda 13. Ettevõtjal suur liigse bürokraatiaga töökoormus 14. Kogu tulu omanikule 14. Tegevusaja piiratus (omaniku tööaeg) ÜL 4.9 AS SARNASUSED OÜ 1. Aktsiakapital Puudub Osakapital osanikel/aktsionäridel isiklik varaline kohustus osaühingu/aktsiaseltsi kohustuste eest. 2. Igale aktsionärile Ettevõtte asutamisel Igal osanikul võib olla võib kuuluda tuleb mõlemal tasuda vaid üks osa. mitu aktsiat ning riigilõiv 140,60 eurot. aktsia on jagamatu 3
Emaettevõtte "E" bilanss 01.05.20X1 AKTIVA PASSIVA Raha Laenukohustused 58 000 Nõuded 132 000 Võlad 84 000 Varud 264 000 Aktsiakapital 300 000 Põhivara 160 000 Jaotamata kasum 230 000 Investeering "T" -sse Kokku Kokku Tabel 2 Tütarettevõtte "T" bilanss 01.05.20X1 AKTIVA PASSIVA
ÕPIK LK 413 ÜLESANDED Ü-17.1 Firma emiteeris 8000 lihtaktsiat (aktsia nimiväärtus 100 kr), aktsiate eest laekus 800 000 kr. Teha vajalik raamatupidamiskanne. ____ D: Arvelduskonto 800 000 K: Lihtaktsiakapital 800 000 Ü-17.2 Firma emiteeris 10 000 lihtaktsiat, aktsiate eest laekus 1 500 000 kr (aktsia nimiväärtus 100 kr). Teha vajalik raamatupidamiskanne. ____ D: Arvelduskonto 1 500 000 K: Aktsiakapital 1 000 000 K: üleväärtus 500 000 Ü-17.3 Firma emiteeris 10 000 lihtaktsiat (aktsia nimiväärtus 100 kr). Toimus mitterahaline sissemakse. Firma sai aktsiate eest masinaid 500 000 kr, tööpinke 800 000 kr eest (mainitud vara on turuhinnas). Teha vajalik raamatupidamiskanne. ____ D: Masinad ja seadmed 1 300 000 K: Aktsiakapital 1 00 000 K: Üleväärtus 300 000 KORDAMINE 1) C 2) A 3) B Algsaldo ??? +100 000 -110 000 Lõppsaldo 45 000 4) B 5) C
Aktiva (varad) Käibevara Raha Raha kassas Raha pangas Nõudmiseni hoiused Paigutused rahaturufondidesse Paigutused muudesse likviidsetesse varadesse Kokku Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemise eesmärgil või kindla lunastustähtajaga hoitavad väärtpaberid Aktsiad Võlakirjad Obligatsioonid Fondi osakud Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata arved Ebatõenäolised laekumised ostjatelt (-miinus) Kokku Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Käibemaksu ettemaks Üksikisiku tulumaksu ettemaks Sotsiaalmaksu ettemaks
täpsusastmest. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kuluna perioodidel, mil nad loovad majanduslikku kasu. Makse- ja krediitkaarte kasutavad isikud on määratud tegevjuhi poolt ja neid kasutavad isikud on kohustatud esitama raamatupidamisele majanduskulude aruande koos kuludokumentidega. Lisaks eeltoodule on veel ettevõttes kasutuses EAS-i konto. Projekt loodi ekspordi osakaalu kasvatamise toetuseks. EAS hüvitab kuni 40% kuludest. See osa mida ei hüvitata, kajastub kuludes ehk 60%. 40% ei kajastu kasumiaruandes, vaid vähendab kulusid. Praktika ajal sain koos juhendajaga teostada majanduskulude arvestust ja lausendite koostamist raamatupidamisprogrammis. Kogesin, et majanduskulude kajastamine võib ka kogenud raamatupidajale pikk ja tüütu protsess olla. 12 2
miinus akumuleeritud 13 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes kulum ja allahindlused) Käibevara kokku Põhivara Investeeringud tütar- ja Tütarettevõtete aktsiad või osad Soetusmaksumuse, RTJ 11 sidusettevõtetesse (seda alamkirjet kasutatakse ainult õiglase väärtuse või konsolideerimata aruannetes), kapitaliosaluse meetod sidusettevõtete aktsiad või osad Finantsinvesteeringud Finantsvarad, mida tõenäoliselt ei Korrigeeritud RTJ 3 realiseerita lähema 12 kuu jooksul: soetusmaksumuse,
( vt Näide 1). Näide 1 AKTIVA BILANSS PASSIVA 8 31.01.13 Kassa 100 Arveldused hankijatega 25 000 Arvelduskonto 50 000 Palgakohustus 15 000 Tooraine ja materjal Lühiajal. pangalaen 12 100 (varud) 30 000 Aktsiakapital 120 000 Phivara 102 000 Jaotamata kasum 10 000 182 000 182 000 3.1 BILANSI PÕHIVÕRDUSED AKTIVA= VARA BILANSS PASSIVA = KAPITAL KÄIBEVARA VÕÕRKAPITAL - RAHA - LÜHIAJALINE - VÄÄRTPABERID - PIKAAJALINE - NÕUDMISED - VARUD - ETTEMAKSED
-mitte kohustuslikud 1. nimetus ja number 2. kuupäev 3. tehingu sisu ja alus 4. tehingu arvnäitajad 5. tehingu teiste poolte nimed, asukoha aadressid 6. tehingu eest vastutava isiku allkiri 7. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 8. ettevõtte andmed (näide vihikus) Bilanss- raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali) Deebet- konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi (saldo) muutuse. Raamatupidamise arvestuse põhimõtted. Ettevõtte majanduslikud lahendid ja nende tasakaal. Raamatupidamisarvestus- võimaldab üidevalt ja süstemaatiliselt kajastada ettevõtte varade liikumist. Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega. Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast: 1
MAJANDUSARVESTUS II 1.PRAKTIKUM 26.09.2012 Rahandusministeeriumi kodulehekülg: Number 1-ga on vara kontod. Aktiva konto. Passiva kontod number 2-ga. Omakapital=Netovara 3-ga tulud ning 4-ga kulud. Kõige olulisemad kulud on tööjõukulud. Äriühingud koostavad vastavalt soovile oma kontoplaani. Saldo.fin.ee First Office Small: Failile nimi Seadistused Ettevõtte andmed Kuupäev ja number: kontrollid komasid Arvestusaastad Kood: 12 Algus: 01.01.2012 Kuni: 31.12.2012 KONTOPLAANI KOOSTAMINE Kontod Uus Konto: 1010 Nimetus: Kassa jne. Paberi pealt kirjutad lihtsalt kõik arvutisse JÄLGIDA KONTO KLASSI!
· Lõppsaldo selgitatakse välja inventuuri teel Eelneva näite alusel: 31.10. inventuuri teel saadud lõppjäägi ja müüdud kaupade kohta koostatakse korrigeerimiskanne: 1. Alternatiiv D Müüdud kauba kulud 13 200 D Kaup (lõppsaldo) 8800 K Ostud 14 000 K Kaup (algsaldo) 8000 2. Alternatiiv D Müüdud kauba kulud 13 200 K Kaup 13 200 Lõpetamiskanne Mistahes arvestussüsteemi korral suletakse perioodi lõpul konto Müüdud kauba kulud kandega: D Tulude ja kulude koondkonto 13 200 K Müüdud kauba kulud 13 200 Inventeerimine Eesmärk: Jääkide kontroll ja arvestuse andmete vastavusse viimine tegeliku olukorraga. Perioodilise arvestussüsteemi korral on inventuur vajalik lõppjäägi kindlaksmääramiseks. Inventuuri käigus kaalutakse, loetakse jne üle varud ning määratakse kindlaks varude maksumus. Inventeerimise ülesanded · Inventeerimisobjekti tegeliku olemasolu kindlakstegemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
