Arvestus tala kohta (0)

 1. Millised on  sisekliima komponendid? Alamjaotused. 
• soojuslik  sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus 
• õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained , tahked osakesed 
• valgus – otsene  päikesekiirgus  ja  hajuskiirgus  • müra  – müratase,  vibratsioon  
• õhu ionisatsioon ja  elektromagnetlained  
2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? 
Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 
3. Nimeta haige hoone sümptomid? 
• nina, kurgu ja silmade ärritus 
• kuivad limaskestad ja kuiv nahk 
• naha punaplekilisus 
• vaimne väsimus ja peavalu 
• hingamisteede põletikud ja köha 
• kähe hääl 
• liigtundlikuse ilmingud 
• iiveldus  ja peapööritus 
4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. 
I   klass   –   kõrged   nõudmised,   viibivad   tundlikud   ja   haiged   inimesed   II   klass   –   tavapärased
nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass – mõõdukad nõudmised,  olemasolevad  hooned IV
klass – hooned võivad kasutusel olla vaid piiratud aja 
5. Millised tegurid mõjutavad inimese soojuslikku tasakaalu? 
Sugu, vanus, riietus, tegevusega  haaratavus. 
6. Kirjelda tõenäosuslikku niiskuse mugavustunde skaalat. 
Skaala on horisontaalne ning selle keskel on 0-punkt, mis tähendab neutraalset. Nullist vasakule
läheb skaala kuni -3'ni. -3 on väga halb ehk väga niiske. Nullis paremale läheb skaala kuni +3'ni. +3
on samuti väga halb ehk väga kuiv. 
7. Mida tähendab Met? Millest see sõltub? 
Met on metabolismi ühik ehk  soojaeritus  inimese kohta keha 1m2 suuruse pinna kohta. 1 met = 58
w/m2 keha pinnalt. Met sõltub kehalisest aktiivsusest. 
8. Selgita mõisteid ilmne  soojus  ja varjatud  soojus . 
Ilmne   soojus   –   temperatuuri   muutus   kiirgusliku   ja   konvektiivse   ülekandega   Varjatud   soojus   –
faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik – higi, vesi – aurustub õhku 
9. Kuidas toimub inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? 
Järgmistel viisidel: 
• hingamine  
• konvektsioon  
• soojusjuhtivus  
• kiirgumine 
• aurumine  
10.   Mis   mõjutab   inimese   soojuslikku   mugavustunnet?   Kuidas   oleks   võimalik   väljendada
nende rahuolematust selles osas? 
• ruumi sisetemperatuur 
• õhu suhteline niiskus 
• õhu liikumiskiirus  
• inimese aktiivsus s.o. soojaeritus 
• riietuse  soojapidavus 
Rahulolematust  oleks võimalik väljendada PPD  indeksiga  
11. Mida väljendab clo? Millest see sõltub? 
Clo väljendab riietuse soojustakistust. See sõltub riietusesemete tüübist. 
12. Millised  parameetrid  peavad olema ruumis kindlustatud? Kus ja miks neid mõõdetakse? 
Operatiivtemperatuur, CO2 sisaldus, niiskuse sisaldus, õhu liikumiskiirus. Neid mõõdetakse ruumi
kontrolltsoonis, sest see on piirkond, kus inimene põhiliselt viibib. 
13. Mis asi on  operatiivne  temperatuur, kus ja kuidas seda mõõdetakse ja arvutatakse? 
Operatiivne temperatuur – siseõhu ja piirete kiirgustemperatuuri kaalutud keskmine temperatuur.
Seda mõõdetakse ruumi kontrolltsoonis top = k ∙ ts + (1– k) ∙ tk 
14.   Nimeta   erinevaid   ruumi   siseõhus   leiduvaid   saasteaineid?   Millistes   ühikutes   neid
mõõdetakse? 
• süsihappegaas  
• radoon  
• osoon  
• lämmastikoksiid 
• vingugaas  e. süsinikoksiid 
• formaldehüüdid 
• hõljuv tolm 
• tubakasuits 
• asbest  
• mineraalvillad 
• allergeenid  
ppm – miljondikke mahuosakesi ppb – biljondikke mahuosakesi (1000 ppb = 1 ppm) mg/m3 –
massina õhu ruumala kohta μg/m3 = massina õhu ruumala kohta 
15. Miks tuleb ruumide sisekliima kujundamisel arvestama kiirgusliku asümmeetriaga? 
Sest   kiirguslik    asümmeetria    põhjustab   madalaid   pinnatemperatuure   suurematel   aladel,   mis
vähendavad soojuslikku  mugavust . 
16. Mis on radoon? 
Radoon – lõhnatu , värvitu inertne  gaas , mis tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel 
17. Kuidas satub radoon siseõhku? 
Siseruumidesse jõuab  maapinnast  pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate  pragude
ning  avade  (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna rõhk hoonetes on madalam kui
väljas, siis soodustab see radooni liikumist hoonetesse. 
18. Miks ja millise kontsentratsiooni juures on radoon inimese tervisele ohtlik? 
Radoon on oluline kopsuvähi riskitegur. Radooni sisaldus  hoones  ei tohi ületada 200 Bq/m3. 
19. Milliste meetmetega saab tõkestada radooni sattumist hoonesse? 
• radooni tõkkekile kasutamine 
• piirete tihendamine 
• ventileerimine 
• radoonikaev 
20. Mis on  välispiire  ja milliseid nõudeid peavad nad rahuldama? 
• välissein 
• sisesein ruumide vahel, mille temperatuuride vahe on suurem, kui 5°C 
• ülemise korruse  lagi , s.h katuslagi 
• keldriseinad, s.h seinad vastu maapinda 
• põrand mitteköetava keldri kohal 
• põrand  pinnasel  
• maapinnast kõrgemal asuv alt  tuulutatav põrand 
• aken 
• välisuks 
• ruumis peab säilima ettenähtud õhutemperatuur  
• ruumi siseõhu ja välispiirde  sisepinna  temperatuuride vahe peab  jääma  normidega ettenähtud
piiridesse 
• välispiirde niiskus peab olema minimaalne, kuna niiske välispiire on väikese soojapidavusega 
• välispiirde õhuläbilaskvus peab olema normidega lubatud piires 
21. Nimeta soojuse ülekandumise viise? Millistes  keskkondades  need  toimivad ? 
• soojusjuhtivus – soojuse leviku  mehhanism  tahketes  kehades  • konvektsioon –  gaasides , vedelikes
• kiirgus – gaasides 
22. Konvektsiooni  mõiste: loomulik, sund, laminaarne, turbulentne? 
Konvektsioon ehk  soojusülekanne  toimub gaasides ja vedelikes makroskoopiliste osade liikumisel
Loomulik   konvektsioon   –   juhul   kui   konvektsioon   toimub   ainult   temperatuuri   erinevuse   tõttu
Sundkonvektsioon  – kui soojaülekanne on tingitud välisest mõjust (tuul,  ventilaator või muu) 
Laminaarne   –   kui   osakesed   liiguvad   üksteisega   paralleelselt   Turbulentne   –   kaootiline   osakeste
liikumine 
23. Kus esineb konvektsioon hoones? 
• läbi tarindi- in ja eksfiltratsioon (õhurõhkude erinevus, lekkiv õhutõke) 
• läbi tuuletõkke (liiga poorne plaat, paigaldusvead) 
• tarindi sees (temperatuuri erinevus, geomeetria ,  soojustuse  õhujuhtivus, õhukanalid soojustuses) 
• tarindi pinnal (temperatuur) 
24. Kuidas jaguneb kiirgus? 
Lühilaineline kiirgus – otsene päikesekiirgus (λ = 0,1…4 μm) Pikalaineline kiirgus –  soojuskiirgus
(λ > 4 μm), atmosfääri ja aluspinna soojuskiirgus 
25. Selgita pika ja lühilainelise kiirguse mõju hoonele? Kus seda esineb? 
Pikalaineline kiirgus - jahutab hoone külmemaks kui  välisõhk , plekk katus jahtub ka külmemaks
kui õhk ja mitteköetaval  pööningul  võib tekkida kondens, kui on  miinus  kraadid siis katus jäätub
seestpoolt, kui on  plus  kraadid siis hakkab see sulama sealt ja võib tilkuda pööningu soojustuse
peale - lahenduseks oleks katuse  aluskate  
Lühilaineline - kütab ruumid seest liiga  soojaks  
Lahenduseks oleks selektiivklaasid, et ei kütaks nii soojaks 
26. Mida väljendab materjalide  emissioonitegur ? 
Emissiooni tegur iseloomustab materjali kiirgusvõimet erinevatel lainepikkustel. 
27. Milline on metallide emissioonitegur? Millest see võib sõltuda? 
Metallidel ε    500   kuid   ≤   1500   mm²/m,    horisontaalse    õhkvahe   korral   >   500   kuid   ≤   1500
mm²/m².   Tugevalt   ventileeritud   õhkvahe   –   õhkvahe   alumises   osas   olevate   avade   suuruseks:
vertikaalse õhkvahe korral ≥ 1500 mm²/m, horisontaalse õhkvahe korral ≤ 1500 mm²/m2. 
• tugevalt ventileeritud õhkvahesoojatakistust ja sellest väljaspool asuvate kihtide soojatakistust
arvesse ei võeta. Piirde välispinna soojatakistuseks võetakse sisepinna  soojatakistus  (Rse = Rsi) 
•   nõrgalt   ventileeritud   õhkvahe   soojatakistuseks   võetakse   pool   ventileerimata   õhkvahe
soojustakistusest ja kõigi väljaspool õhkvahet olevate kihtide pool  soojustakistuse   summast  
• ventileerimata õhkvahe – väärtused võetakse EVS 908-1:2010 Tabel 4.7 
40. Kuidas mõjutab emissiooni tegur õhkvahe soojustakistust? 
Emissiooni tegur mõjutab õhkvahe soojustakistuse suurust, kui emissiooni tegur on väike, siis on
takistus suurem ja soojusülekanne väiksem. 
41. Homogeense ja mittehomogeense seina soojusjuhtivuse arvutamine. 
Standardis EVS 908-1:2010 
42. Kuidas ja miks on oluline välispiirde soojusjuhtivust korrigeerida ? 
Sellepärast,   et   paljud   tegurid   võivad   mõjutada   ja    suurenda    välispiirde   soojusjuhtivust,   näiteks
külmasillad , õhupilud, mehaanilised kinnitid, soojustuse õhujuhtivus. Leitakse vastavatele vigadele
parandid ja liidetakse nende väärtus seina  algsele  U-arvule. 
43. Miks ei saa pinnasega kokkupuutes olevate välispiirete puhul rakendada standardis EVS
908-1:2010 arvutusmetoodikat? 
Sellepärast, et pinnasega kokkupuutes olevate välispiirete arvutamisel peab arvestama ka pinnase
soojuserijuhtivuse ning maapinnast kõrgemal asuvate seinte kogupaksusega. 
44. Mida me mõistame külmasilla all? 
Külmasild   on   tarindi   osa,   mille   soojusjuhtivus   on   lokaalselt   suurem   ümbritseva   tarindi
soojusjuhtivusest. Külmasild tekib hoone välispiirde soojustuse kohaliku nõrgenemise tulemusena,
mis põhjustab soojusvoo suurenemist  ja tarindi sisepinna temperatuuri alanemist. 
45. Selgita mõisteid joonkülmasild, punktkülmasild? Too näiteid? 
Joonkülmasillad – vuugid , akna  servad , välissein ja põrand, välissein ja katus 
Punktkülmasillad – ankrud seinakonstruktsioonis, rõdu kinnitused 
46. Miks tuleb külmasildadega soojusjuhtivuse arvutustes arvestada? Mida nad põhjustavad?
Külmasildade tulemuseks on suurem soojusjuhtivus, madalam sisepinnatemperatuur, kõrgem RH%.
Külmasillad   põhjustavad   mikroorganismide   kasvu,   määrdumist   ja   veeauru   kondenseerumist.
Külmasillad suurendavad hoone  energiakulu . 
47. Kuidas arvutatakse külmasildadest põhjustatud lisasoojusjuhtivust? 
Standardis EVS 908-1:2010 
48.   Mida   näitab   temperatuuriindeks?   Kuidas   arvutatakse?   Temperatuuriindeksi   kriitiline
tase? 
Temperatuuriindeks näitab hoone sisepinna temperatuuri kriitilisust. fRsi=(RT – RSI)/RT.(Õigem
valem on fRsi = (tsi - te)/(ti - te) 
Hallituse  vältimine  0,65 ja kondenseerumise vältimine 0,55 
49. Millest sõltub välispiirde läbipuhutavus? 
Rõhkude erinevusest piirde vastaspindadel,  kasutatavatest   materjalidest , ehitustööde kvaliteedist.
Õhurõhkude erinevus võib tekkida kas sise- ja välisõhu temperatuuride erinevusest või tuule mõjul. 
50. Miks on hoone välispiirete  õhupidavus  oluline? 
Hoonepiirete õhupidavus mängib hoonete energiatõhususe analüüsi juures olulist rolli ning mõjutab
otseselt maja kütte- ja jahutuskulusid. Õhupidavate piiretega hoone energiakulu võib olla kuni kaks
korda väiksem väikese õhupidavusega piiretega hoone energiakulust. 
• niiskustehnilised probleemid, hallituse teke, veeauru kondenseerumine
•   hallituse,    õhusaaste    ja   radooni   levik   põrandaalusest   ruumist   siseruumidesse,   ebasoovitavate
lõhnade liikumine  korterite  vahel 
• piirde pindade  alajahtumine  
• sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus 
• ventilatsioonisüsteemide toimivus 
• müraprobleemid 
• tuleohutus  
51. Mis on hetkel kehtiv nõue hoone õhupidavusele? Mis ühikutes? 
Piirde pinna keskmine õhuleke rõhuvahe 50Pa juures ei tohi ületada  elumajade  puhul 3 m³/(h∙m²) ja
muudel  hoonetel  6 m³/(h∙m²). 
52. Selgita mõisteid  filtratsioon , eks ja infiltratsioon ? 
Filtratsioon – õhu liikumine suurema rõhu poolt väiksema rõhu poole Eksfiltratsioon – õhuvool
seest välja Infiltratsioon – õhuvool väljast sisse 
53. Nimeta põhilisi  mineraalvilla  paigaldamisnõudeid? 
Pehmete  ehitusvillade paigaldusel tuleb jälgida, et villad asetseksid tihedalt konstruktsiooni vastas.
Soojustuse laius peab jääma  karkassi  vahest ligikaudu 10-15 mm võrra suurem, siis liibub vill tänu
oma elastsusele tihedalt karkassi vastu, välistades õhukanalite ja tühimike tekke, mis vähendaksid
konstruktsiooni soojapidavust. Samuti tuleb jälgida, et villa paigaldamisel ei  jääks  nurkadesse ning
servadesse tühimikke. Villa paksus tuleb valida vastavalt konstruktsiooni (prussi)  paksusele . Tuleb
paigaldada aurutõke, kui on oht niiskuse sattumisele villa sisse. 
54. Mis on suhteline niiskus, absoluutne niiskus? 
Suhteline    õhuniiskus    –   õhu   tegeliku   niiskussisalduse   ja   sellele   temperatuurile   vastava   suurima
võimaliku õhu niiskussisalduse suhe φ või RH (- voi %). Absoluutne õhuniiskus – ühes massi või
mahuühikus gaasis leiduva vee(auru) mass või maht (kg/m3, kg/kg, m3/m3). 
55. Kuidas väljendatakse niiskussisaldust materjalis? 
• kaaluline  niiskussisaldus  u (kg/kg) 
• niiskussisaldus massi mahu järgi w (kg/m³)
• mahuline  niiskussisaldus Ψ (m³ /m³) 
56. Millest sõltub materjali niiskussisaldus? 
• ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%) 
• temperatuurist (kõrgel temperatuuril on niiskussisaldus väike) 
• kas on tegemist kuivamise või niiskusega 
57. Nimeta niiskuse liikumise viise välispiiretes? 
•  difusioon  – liikumapanevaks jõuks on rõhkude erinevus või niiskussisalduse erinevus, niiskus
liigub kõrgemast veeaurusisaldusest madalamasse 
• konvektsioon – niiskus liigub läbi ebatiheduste ja pragude koos soojusega 
• kapillaarne – kapillaarjõudude mõjul tõuseb niiskus mööda poore ülespoole; põrand ja vundament
imevad maapinnast niiskust.
• veesurve mõjul 
• raskusjõu mõjul 
58. Nimeta niiskuse sattumise viise välispiiretesse? 
• ehitusniiskusest 
• pinnase niiskusest 
• sademetest 
• ekspluatatsioonilisest niiskusest 
• hügroskoopsest niiskusest (materjali omadus neelata niiskust õhust) 
• kondentsveest 
59. Mida näitab materjali sorbtsioonkõver? 
Näitab missugune on materjali niiskus, kui suhteline niiskussisaldus on teada 
60. Kuidas mõjutab niiskus materjali? Mida ta põhjustab? 
• vähendab välispiirete soojapidavust 
• vähendab materjalide tugevust ja jäikust 
• hallituse kasv pindadel 
• puit materjalide kõdunemine 
• materjalide paisumine 
• külmakahjustused  
• esteetiline välimus 
• metallide  korrosioon  
• väheneb materjalide soojusmahtuvus 
61. Selgita miks on alt tuulutatavad põrandakonstruktsioonid niiskustundlikud? 
 
62. Selgita mõisteid niiskuslisa, niiskuskoormused? 
Niiskuslisa – siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus. 
Niiskuskoormused – 
63.   Mida   väljendab   veeauru   osarõhk   ja   mida   väljendab   küllastusrõhk?   Kuidas   neid
arvutatakse? 
Veeauru   osarõhk   väljendab   õhu   absoluutset   niiskust:   p=RH   ∙   psat.   psat=   p/RH.   Küllastusrõhk
väljendab millise  õhurõhu juures hakkab lisanduva niiskuse korral vesi kondenseeruma 
64.   Mis   on    kastepunkt ,  mida   saab   ruumis   ette   võtta,  et   vältida   selle   tekkimist    piirdes    ja
kondensaadi  tekkimist välispiirde sisepinnal? 
Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur küllastub ja kondenseerub veeks või
jääks. Toimiva vent. süsteemi ehitus, aurutõkke kasutamine( juhul, kui  kondensaat  tekib piirdes
sees), soojustuse lisamine(tõstab sisepinna ja teiste kihtide temperatuuri) 
65. Mis on  auruerijuhtivus  ja millest see sõltub? 
Auruerijuhtivus   on   näitaja,   mis   iseloomustab   materjali   veeaurujuhtivust,   see   näitab   mitu   mg
veeauru voolab ühe tunni jooksul läbi materjali 1m2 suuruse pinna, kui kihi paksus on 1 m ja
aururõhkude   erinevus  kihi   vastaskülgedel  on  1  Pa,  ühik   mg/mhPa.  Auru-erijuhtivusele   avaldab
mõju  materjali   temperatuur  ja  niiskus. Temperatuuri  alanemisel  veeauru   erijuhtivus   väheneb  ja
niiskussisalduse suurenemisel auru-erijuhtivus suureneb. 
66. Kuidas leitakse piirde  aurutakistus ? 
Tuleb   arvutada   piirdes   olevate   materjali   kihtide   aurutakistused,   need   leitakse,   kui   kihi   paksus
jagatakse   veeauruerijuhtivusega.   Piirde   kogu   aurutakistus   leitakse,   kui   liidetakse   sisepinna   ja
välispinna aurutakistusele kõikide kihtide takistused. 
67. Missugused tulemused saab niiskustehnilistest arvutustest? Mida need näitavad? 
Saab ruumis oleva veeauru osarõhu, veeauru küllastusrõhud. Need arvutused näitavad, kas  piire  on
niiskustehniliselt toimiv või mitte. Piire loetakse niiskustehniliselt toimivaiks, kui ei looda hallituse
tekkeks   sobivaid   tingimusi,   ei   teki   veeauru   kondenseerumist   või   muid   piiret   niiskustehniliselt
kahjustavaid  tingimusi (näiteks materjaliomaduste oluline muutumine vms). 
68. Selgita mõisteid: 
• õhumüra  – õhu vahendusel heliallikast keskkonda leviv müra 
•  struktuurne  müra – piirdekonstruktsioonis või muus tarindis leviv  mehaaniline  võnkumina, mis
tekitab õhumüra 
•    löögimüra    –   teistesse   ruumidesse   leviv   struktuurne   müra,   mis   tekib   vahelagedel   ja    treppidel
käimisel või muu selletaolise tegevuse tagajärjel
 • õhumüra isolatsiooni indeks R'w (dB) – arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise
ruumide vahel (s.o ehitise sisepiirete  heliisolatsiooni ) 
• õhumüra isolatsiooni indeks R'tr,s,w (dB) – arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi
ja   välisterritooriumi   vahel   (s.o   ehitise   välispiirde   ja   selle   elementide   heliisolatsiooni),   kui
müraallikaks on transport 
•  taandatud  löögimürataseme   indeks L'n,w (dB)  – arv, mille  abil  hinnatakse löögimüra  levikut
ehitises ja mis iseloomustab piirdekonstruktsioonide löögimüra isolatsiooni 
• valgustihedus  – vaadeldavale pinnaelemendile langeva  valgusvoo  jagatis selle pinnaelemendiga 
•   valgusheledus   –iseloomustab   valgustugevuse   näivat    tihedust    valgust   andval   või   peegeldaval
pinnal   •   valgusräigus   –   nägemisolukord,   mis   tundub   ebamugav   või   mille   tagajärjel   esemete
nähtavus halveneb 
•  päevavalgustegur  D – antud tasandi mingis punktis eeldatava või teadaoleva heledusjaotusega
taevavõlvi   poolt   otse   või   kaudselt   tekitatava    valgustiheduse    ja   sama,   kuid   varjamata
terviktaevavõlvi all oleva rõhttasandi valgustiheduse suhe 
• päevavalguskestvus – aeg, mil väline takistamata horisontaalne valgustustihedus ületab tööpäeva
vältel antud valgustustihedust