W/(m2·K), seda elamute puhul. Mitte-elamute puhul võib lähtuda järgmistest väärtustest 0,15 0,25 W/(m2·K). 3 1. HOONEVÄLISPIIRETE SOOJUSJUHTIVUSE ARVUTAMINE 1.1. SEINA SOOJAJUHTIVUSE U-VÄÄRTUSE ARVUTUS Tabel 1. Seina spetsifikatsioon Joonis 1. seina konstruktsioon 1.1.1 Töö ülesanne Leida hoone välispiirde ehk seina soojusjuhtivuse U W/ (m2K) ja korrigeerida U väärtus. 1.1.2 Arvutuskäigud 1. Leian R1; R1; R1; R1 soojustakistuse. Selleks kasutame valemit: (Valem 1.) 4 kus: R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina kipsi kiht. d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Arvutan materjali kihtide soojustakistused Valem 1.-ga R1 = = 0,062 m2K/W
R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina sise krohvi kiht.d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Järgnevalt kasutan arvutuslikku käiku valemi abil, et arvutada erinevate kihtide soojatakistused . [1:21] : R1 = = 0,006 m2K/W R2 = = 0,1 m2K/W R3 = = 3,75 m2K/W R4 = = 0,018 m2K/W 2. Arvutan RT soojustakistuse m2K/W. RT leidmiseks peab summeerima seina iga kihi soojustakistuse. Selleks kasutame valemit[1: 21]: (m2K)/W (2) Arvutuslik käik: Rsi = 0,13 m2K/W Rse = 0,04 m2K/W RT = 0,13+0,006+0,1+3,75+0,018+0,04 =4,04 m2K/W Rsi on piirde sisepinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,13, (m2K)/W. R1, R2, R3, R... seina iga materjalikihi arvutuslik soojustakistus, (m2K)/W.
R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina sise krohvi kiht.d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Järgnevalt kasutan arvutuslikku käiku valemi abil, et arvutada erinevate kihtide soojatakistused . [1:21] : R1 = = 0,0625 m2K/W R2 = = 1 m2K/W R3 = = 5 m2K/W R4 = = 0,125 m2K/W 2. Arvutan RT soojustakistuse m2K/W. RT leidmiseks peab summeerima seina iga kihi soojustakistuse. Selleks kasutame valemit[1: 21]: (m2K)/W (2) Arvutuslik käik: Rsi = 0,13 m2K/W Rse = 0,0625 m2K/W RT = 0,13+0,0625+1+5+0,125+0,04 =6,71 m2K/W Rsi on piirde sisepinna soojustakistus. Selleks suuruseks on välisseina puhul 0,13, (m2K)/W. R1, R2, R3, R... seina iga materjalikihi arvutuslik soojustakistus, (m2K)/W.
(m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina sise krohvi kiht.d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Järgnevalt kasutan arvutuslikku käiku valemi abil, et arvutada erinevate kihtide soojatakistused . [1:21] : R1 = = 1.25 m2K/W R2Puitroovits = = 2,5 m2K/W R2Puistevill = = 7,5 m2K/W R3 = = 0,125 m2K/W R4 = = 0,08 m2K/W R5 = = = 0,017 m2K/W R6 = = = 0,05 m2K/W 2. Arvutan RT soojustakistuse m2K/W. RT leidmiseks peab summeerima seina iga kihi soojustakistuse. Selleks kasutame valemit[1: 21]: (m2K)/W (2) Arvutuslik käik: Rsi = 0,13 m2K/W Rse = 0,02 m2K/W RTPuitroovits =0,13+1,25+2,5+0,125+0,08+0,017+0,05+0,02=4,172 m2K/W RTPuistevill =0,13+1,25+7,5+0,125+0,08+0,017+0,05+0,02=9,172 m2K/W Arvutan kogu soojustakistuse R'T , kasutan valemit:
Lähtutakse: · hoone energiatõhususe miinimumnõuetest · ruumide soojuslikust mugavusest küte, ventilatsiooni seadmed (kas põranda, lae või radika küte) · hallituse ning kondensaadi vältimine külmasildadel, sisepindadel ja tarindites · ehitustehnilistest nõuetest (konstruktsioonide ja fassaadide kaitse) · majanduslikust otstarbekkusest (ehitaja ei ole seotud haldukuludega, järelvalve vajalikkus) 38. Mida me mõistame soojustakistuse all ja kuidas seda arvutatakse? Standardis EVS 908-1:2010 39. Õhkvahe mõisted ja nende soojustakistuse arvutamine? Ventileerimata õhkvahe ei ole õhuvahetust välis -ja sisekeskkonnaga, asub kahe tasaparalleelse pinna vahel, on soojavoolu suunaga risti ja nende pindade emissioonitegur ei ole väiksem kui 0.8 Nõrgalt ventileeritud õhkvahe õhkvahe, millest toimub limiteeritud õhkvahetus väliskeskkonnaga.
Lähtutakse: • hoone energiatõhususe miinimumnõuetest • ruumide soojuslikust mugavusest – küte, ventilatsiooni seadmed (kas põranda, lae või radika küte) • hallituse ning kondensaadi vältimine külmasildadel, sisepindadel ja tarindites • ehitustehnilistest nõuetest (konstruktsioonide ja fassaadide kaitse) • majanduslikust otstarbekkusest (ehitaja ei ole seotud haldukuludega, järelvalve vajalikkus) 38. Mida me mõistame soojustakistuse all ja kuidas seda arvutatakse? Standardis EVS 908-1:2010 39. Õhkvahe mõisted ja nende soojustakistuse arvutamine? Ventileerimata õhkvahe – ei ole õhuvahetust välis -ja sisekeskkonnaga, asub kahe tasaparalleelse pinna vahel, on soojavoolu suunaga risti ja nende pindade emissioonitegur ei ole väiksem kui 0.8 Nõrgalt ventileeritud õhkvahe – õhkvahe, millest toimub limiteeritud õhkvahetus väliskeskkonnaga.
B'= = 6,49 m , !" Standard EVS EN ISO 13370:2008 lk 11 2.Leian seina kogupaksuse w : w = seina kogu paksus w = 250 +200 + 13 + 30+25 = 0,518 m 3. Leian pinnase soojusliku omaduse lamda, : Liiv/killustik = 2 W/(m x K) Standard EVS EN ISO 13370:2008 lk 9 4.Arvutan põrandaplaadi soojustakistuse Rf, selleks arvutan välja kõik soojustuskihid põrandaplaadi peal ja all, R1 , R2 , R3 , R4 ja R5 Arvtuskäik: !,!"" R1 = = 0,18 m2K/W !,!" !,! R2 = = 0,1 m2K/W ! !,! R3 = = 5 m2K/W !,!" Arvutan Rf -põrandaplaadi soojustakistuse koos teiste kihtidega .
Rx Axa Axb A , (m2K)/W ... xn R xa R xb R xn kus: Axa,…,Axn mittehomogeense kihi üksikute osade osapindalad (osakaalud), m2 (-); Rxa,..,RxTn mittehomogeense kihi üksikute osade soojustakistused, Piirde soojusläbivus U W/(m2K) 1 U , W/(m2K) Rtot Eelnevalt esitatud mittehomogeensete materjalikihtidega piirde soojustakistuse lihtsustatud arvutusmeetodit ei saa kasutada, kui mittehomogeense kihi materjalide soojuserijuhtivused erinevad üle viie korra; kui soojustakistuse ülemine ja alumine piirväärtus erinevad üle 1,5 korra; kui arvutusviga on suurem kui 20%. Sellistel juhtudel tuleb soojustakistuse arvutamiseks kasutada temperatuurivälja arvutusmeetodit või tuleb külmasillad eraldi arvesse võtta (vt EVS-EN ISO 10211). Piirdetarindi korrigeeritud soojusläbivus
kogusoojustakistus 1. Arvutatakse kogusoojustakistuse ülemine piirväärtus (piirde pinnaga risti) 2. Arvutatakse kogusoojustakistuse alumine piirväärtus (piirde pinnaga paralleelselt) 3. Leitakse nende aritmeetiline keskmine See meetod ei sobi: külmasildadest põhjustatud pinnatemperatuuride arvutamiseks; mitte- homogeense tarindi materjalide soojuserijuhtivused erinevad üle viie korra; kui arvutusviga on suurem, kui 20%. Sellistel juhtudel tuleb soojustakistuse arvutamiseks kasutada tempera- tuurivälja arvutusmeetodit või külmasillad tuleb eraldi arvesse võtta. 21. Külmasillad (geomeetriline külmasild, konstruktiivne külmasild, „projekteerija praak“ külmasild), külmasildade mõjud, temperatuuriindeks, temperatuuriindeksi kriitiline tase Eesti elamutele, külmasilla joonsoojusläbivus
üldse 10 sekundi jooksul pole vajalik d0 või d1 klass või d1, või d2 katsetata (600 sekundi jooksul) (600-sekundilises ajavahemikus) 1.1.7.4 Tuletundlikkuse kestvus vananemise/ degradeerumise suhtes Mineraalvillatoodete tuletundlikkus ei muutu ajas. 1.1.8 Soojustakistuse ja soojuserijuhtivuse kestvus vananemise/ lagunemie suhtes Mineraalvillatoodete soojuserijuhtivus ei muutu ajas. 1.2 Nõuded spetsiifiliste kasutusviiside korral 1.2.1 Mõõtmete stabiilsus spetsifitseeritud temperatuuril Mõõtmete stabiilsus spetsifitseeritud temperatuuril tuleb määrata standardi EN 1604 järgi. Katse tuleb teha pärast 48-tunnist hoidmist temperatuuril (70±2) ºC. Ühegi katsetulemuse
valitsema soojuslik tasakaal qtoodetud=qära antud termoleguratoorne mehanim mis reguleerib et kõik oleks võrdsed. Kui nt ümbritsev temp hakkab langema. Siis veresooned ahenevad ja verevarustus väheneb, kleha temp langeb. Oma eksistentsiks ja sellest toidust valdav osa muutub soojuseks. Ainevahetuse intensiivsuse ühik [met] 1met =58,2W/m2 Magamise ajal on 0,8met Kodustel majapidamis töödel 2 meti,aktiivsele korvpallimängule on 6-7 met-i. Clo-riietuse soojustakistuse ühik 1clo=0,155m2/W.K(kraad) Konvektiivne ja kiirgusli soojuslikülekanne on enamvähem võrdsed. Ruumi soojusmugavust iseloomustavad temperatuurid. Enam levinud soojusleviku temp. · kuiva termomeetri temp (siseõhu temp) tk-on ruumi õhus paikneva ja soojuskiirguse eest kaitstud temp. Kontori soovitatav temp 21 -23, raske tööpuhul 13-17kraadi. Füsioloogid pakuvad ruumides talvel +20,suvel +22. Alasti inimesele +28
või kohtmõõtmiste järgi. Piirete konstruktsioonis kasutatud erinevate materjalikihtide soojusjuhtivuse (tähistatav -W/(mK)) ja paksuste -m-tes kaudu, leiame üksikute kihtide soojustakistused Rn. Summeerides kihtide soojustakistused ning konstruktsiooni sise- ja välispindade soojustakistuse leiame tema üldise soojusjuhtivuse U: U = 1 / (Rs + Rn + Rv) W/(m 2K) Kivisein märkimisväärselt sooja ei pea, temperatuuri kus Rn = n / n , kihtide soojustakistused langus on seal väike. Põhiline Rs ja Rv piirde sise ja välispindade soojustakistused temperatuuri langemine leiab aset soojustuskihis, mis peab
Õhuvahe ~30mm Krohv ja värv ~20mm Värvitud vineer 5mm Joonis 2.28 Uuritud elamute olemasolevaid pööningu vahelae lahendusi (M 1:25). 2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused Elamute ehitamise ajal oli vajadus ja võimalus pööningu vahelae soojustamiseks väiksem kui praegu. Kunagistes rehielamutes peeti ka loomi ning heinu hoiti pööningul, mis tagas lae suurema soojustakistuse. Praegu on heinad pööningult eemaldatud ja sellega ka soojustustakistus väiksem. Elamu ehitamise ajal lae peale lisatud soojustus (liiv, saepuru, linaluu, heinad ja nende segud savi või lubjaga) ei taga tänapäevastele vajadustele vastavat soojatakistust, kuna soojustuskihi paksus on õhuke (10…20 cm) ja soojuserijuhtivus kõrgem kui praegu levinud soojustusmaterjalidel. Elamutes, kus soojustuseks on saepuru, hein, ainult mineraalvill või muu tuvastamata sodi, oli
temperatuuril. Etteantud temperatuuriks on enamasti 25 °C. Kui keskkonna temperatuur erineb etteantust, arvutatakse lubatav hajuvõimsus käsiraamatus L1 toodud arvutusmetoodika alusel. Suurevõimsuselistel transistoridel, mis on ette nähtud paigaldamiseks radiaatorile, antakse suurim lubatav hajuvõimsus korpuse teatud temperatuuril ning siirde ja korpuse vaheline soojustakistus Rthja- Teades tegelikku hajuvõimsust ja keskkonna temperatuuri, saab arvutada radiaatori vajaliku soojustakistuse ja valida selle konstruktsiooni. Suurim lubatav kollektorpinge UCER on kollektori ja emitteri vahele rakendatav maksimaalne pinge, kui baasi ja emitteri vahel olev takistus ei ületa teatavat kriitilist väärtust (väikesevõimsuselistel tavaliselt 1 __10 k, suurevõimsuselistel 10...1000). Kui baasiahela takistus on suurem, siis lubatav kollektorpinge väheneb ja seda enam, mida kõrgem on temperatuur. Kollektori ja baasi vaheline suurim lubatav vastupinge U CBO on suurim
temperatuuril. Etteantud temperatuuriks on enamasti 25 °C. Kui keskkonna temperatuur erineb etteantust, arvutatakse lubatav hajuvõimsus käsiraamatutes toodud valemitega.. Suurevõimsuseliste! transistoridel, mis on ette nähtud paigaldamiseks radiaatorile, antakse suurim lubatav hajuvõimsus korpuse teatud temperatuuril ning siirde ja korpuse vaheline soojustakistus R Teades tegelikku hajuvõimsust ja keskkonna temperatuuri, th saab arvutada radiaatori vajaliku soojustakistuse ja valida selle konstruktsioon. Suurim lubatav kollektorpinge U on kollektori ja emitteri vahele rakendatav CER maksimaalne pinge, kui baasi ja emitteri vahel olev takistus ei ületa teatavat kriitilist 47 väärtust (väikesevõimsuselistel tavaliselt 1...10 k, suurevõimsuselistel 10...1000). Kui baasiahela takistus on suurem, siis lubatav kollektorpinge väheneb ja seda enam, mida kõrgem on temperatuur.
Etteantud temperatuuriks on enamasti 25 °C. Kui keskkonna temperatuur erineb etteantust, arvutatakse lubatav hajuvõimsus käsiraamatutes toodud valemitega.. Suurevõimsuseliste! transistoridel, mis on ette nähtud paigaldamiseks radiaatorile, antakse suurim lubatav hajuvõimsus korpuse teatud temperatuuril ning siirde ja korpuse vaheline soojustakistus R th Teades tegelikku hajuvõimsust ja keskkonna temperatuuri, saab arvutada radiaatori vajaliku soojustakistuse ja valida selle konstruktsioon. Suurim lubatav kollektorpinge UCER on kollektori ja emitteri vahele rakendatav maksimaalne pinge, kui baasi ja emitteri vahel olev takistus ei ületa teatavat kriitilist väärtust (väikesevõimsuselistel tavaliselt 1...10 k, suurevõimsuselistel 10...1000). Kui baasiahela takistus on suurem, siis lubatav kollektorpinge väheneb ja seda enam, mida kõrgem on temperatuur.
nende arvutust ja valikut. Maksimaalse pn-siirde temperatuuri standardväärtus on ümbritseva keskkonna ja seadise kere temperatuuri korral 25° C alati 125° C. Tagamaks pooljuhtseadise vajalikku temperatuuri kasutatakse alati välist jahutusradiaatorit. Ratsionaalne ja efektiivne jahutus tagab soojuse juhtimise pooljuhtkristallist jahutavasse pinda. See ongi põhjuseks, miks pooljuhtseadisega ühendatud jahutuspinda spetsiaalselt töödeldakse. Harilikult toimub hea soojusülekanne madala soojustakistuse ja kõrge hajutusvõime korral. Jahutusradiaatori materjal peab olema optimaalse soojushajutusvõimega ja madala maksumusega. Seega on tavaliselt soovitatavateks materjalideks alumiinium, mõnikord ka Pooljuhi mõõtm. Soojuslik kasutegur Vedelikjahutus Vedel. oleku muutus
peal oleva laua pinnani). Välisseinte lisasoojustamisel tuleb vältida hoone välisilme ja proportsioonide olulist muutmist. Mõõtmised uuritud hoonetel näitasid, et akna ja sokli lahendused võimaldavad hoone välisilmet oluliselt kahjustamata paigaldada 5…10 cm paksust välispidist lisasoojustust. Lisasoojustus paigaldatakse puitroovide vahele ja kaetakse tuuletõkkeplaadiga. Tuuletõkkeplaadiks on soovitatav kasutada mineraalvillast tuuletõkkeplaati, kuna see on suurema soojustakistuse ja veeaurujuhtivusega. Need omadused parandavad välisseina soojus- ja niiskustehnilist toimivust. Need omadused parandavad välisseina soojus- ja niiskustehnilist toimivust. Koos tuuletõkkeplaadiga kujuneks siis soojustuse kogupaksuseks 7…13 cm. See suurendab oluliselt välisseinte soojustakistust. Koos lisasoojustustöödega tuleb viia läbi ka palgivahede toppimine ja tihendamine. Joonis 13.11 ja Joonis 13.12 esitavad välisseinte peamised kahjustusega alad ja
annaabi.ee 
