EKSAM aines Ehitusfüüsika 11.01.13 Nimi: Rühm: Ülesanne nr 1. (5 punkti) Loengu alguses oli klassiruumis 50 inimest. Neist igaüks eraldas ruumi 30 ppm CO2-te. Kahe tunni möödudes lahkus ruumist 15 inimest. Milline on CO2 sisaldus ruumis nelja tunni möödudes? Välisõhu CO2 sisaldus on 350 ppm-i. Milliseis sisekliima klassi nõudeid see rahuldab? Vastus: 1 inimene = 30 ppm CO2-te 2h = 15 ppm CO2-te 4h=30 ppm CO2-te Alguses oli 50 inimest 2h ehk 50 x 15ppm = 750 ppm Peale 2h jäi klassi (50 15) 35 inimest ehk 35 x 15ppm = 525 ppm Kokku tekitati : 750 + 525 = 1275 ppm CO2-te Leian millisesse sisekliima klassi rahuldab saadud tulemus : 750 + 525 + 350 =1625 ppm CO2-te ...
Energiamärgise koostamist ja väljastamist reguleerib ehitusseadus. Kehtivuse aeg on 10 aastat. 53. Müra kahjulik toime; kaitse müra eest (mis liiki müra eest on kaitse vajalik). Müra ja vibratsioon võivad: _ kahjustada närvisüsteemi; halvendada mälu ja tähelepanuvõimet; tekitada peavalu; kahjustada veresoonkonda, tekitada probleeme vererõhuga; tekitada südame funktsionaalseid häireid; tekitada psühho-emotsionaalset pinget. Vajalik on kaitse: · õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist voi ehitise teistest (kinnistest) osadest (sh inimtegevusest põhjustatud õhumüra); · löögimüra (sh sammumüra) eest; · tehnoseadmete poolt tekitatud müra eest; · soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest; · ehitise enda sees tekkinud voi ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jne) 54. Müra tasemed.
ruumides ja ehitise territooriumil tagatakse rahuldavad müratingimused vastavalt nende otstarbele. Müratasemed ehitistes ja ehitiste läheduses peavad olema vähendatud sedavõrd, et see ei kahjustaks inimeste tervist ja tagaks rahuldavad tingimused uneks, puhkuseks ja tööks. Vastavuses EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetega hõlmab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset: - õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest (kinnistest) osadest (sh inimtegevusest põhjustatud õhumüra); - löögimüra (sh sammumüra) eest; - tehnoseadmete (sh ehitise tehnokommunikatsioonid) poolt tekitatud müra eest; - soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest; - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jms).
toime põhjal Osa 3: Õhuheli isolatsioon välismüra vastu · Sotsiaalministri 4.märtsi 2002.a. määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. · EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest 5. Kuidas esitatakse normides nõuded lubatud müra kohta siseruumides? Hoone välisterritooriumil? Missuguste allikate müra on normitud? Ruumidevaheline õhumüra ning löögimüra isolatsioon , välismüra isolatsioon, heli kandumine välja. Liiklus, lennuliiklus, tööstus, kaubandus-, teenindus-, spordi-, meelelhutushoonete, ehituse, tehnoseadmete, olmemüra. 6. Kuidas käsitletakse normides naabrite tegevusest põhjustatud müra? Olmemüra, antud normtasemed. Heliisolatsiooninõuded on esitatud tingimusel, et helirõhutase L pAmax müraallikaga ruumis ei ületa 80 dB. 7. Mis on ühist küttesüsteemi müral ja diskomuusikal? Kuidas neid normitakse?
õigus kontrollida projektide ja ehitiste vastavus porjekteerimisnormi EPN 16.1 nõuetele. 1997. aastal anit välja Eesti rojekteerimisnormi EPN 16.1 eelnõu esimese redaktsioon, Ehitiste heliisolatsiooninõuded, mis on välja töötatud Eesti Projekti Akustikabüroos. HELIISOLATSOONINÕUDED EHITISE SISEPIIRETELE Õhu- ja löögimüra hindamisel juhindutakse standardite EN ISO 717-1 ja EN ISO 717-2 nõuetset. Heliisolatsiooni hinnatakse ühearvuliste parameetritea R'w ja L'nw, kus Rw on õhumüra isolatsiooni indeks, dB, ning L'nw on lõõgimüra indeks, dB. Peale müraallika spekrti omaduste arvestamise võimalust uus standard hinnata heliisolantsiooni ka senisest madalamatel helisagudustel. Laiendatud sagedusdiapasoon on õhumüra isolatioon osas 50-5000Hz (enne 100-3150 Hz), ning 50-2500 Hz löögimüra osas ( enne 100-2500 Hz). HELIKLASS A: Eeldatakse ,et rohkem kui 90% elanikest hindab akustilisi tingimusi headeks või väga headeks.
Sissejuhatus Vastavalt ehitusregulatsiooni üldnõudele tuleb ehitis projekteerida ja ehitada nii, et ruumides ja ehitise territooriumil tagatakse rahuldavad müratingimused vastavalt nende otstarbele. Müratasemed ehitistes ja ehitiste läheduses peavad olema vähendatud sedavõrd, et see ei kahjustaks inimeste tervist ja tagaks rahuldavad tingimused uneks, puhkuseks ja tööks. Vastavuses EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetega hõlmab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset: - õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest (kinnistest) osadest (sh inimtegevusest põhjustatud õhumüra); - löögimüra (sh sammumüra) eest; - tehnoseadmete (sh ehitise tehnokommunikatsioonid) poolt tekitatud müra eest; - soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest; - ehitise enda sees tekkinud või ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jms). Lähtudes ehitustoodete direktiivi nõuetest, töötati Eestis 1997.a. välja
laudvooderdise vahele jätta 2 ...3cm tuulutusvahe, mis moodustatakse liistude abil nii laes kui seintes. Tuulutusvahe vahetult vooderdise all väldib kondensniiskuse mõju laudisele ja aitab kaasa sauna kiiremale soojenemisele tänu sooja õhu ringvoolule. Seina vooderdis peaks sel juhul algama 10 cm kõrgusel põranda pinnast. Ripplagi tuleb niisketele ruumidele teha. Ripplagi on aurutõkkena. 7. Õhumüra isoleerimine. Nüüdisaegsele laele annab õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi kahekordne kipsplaat. Õhumüra summutamiseks kasutatakse ka ripplage, mis tehakse harilikult pressitud mineraalvatt- ja kipsplaatidest, alumiiniumplekist jne ja kinnitatakse vahelae konstruktsiooni külge ümar- või lattrauast riputite abil. Tavaliselt löögi-mürakindlamad on põrandad, mis on elastse vahekihiga või õhkvahega isoleeritud vahelae ja seinte kandekonstruktsioonidest. Puitvahelaele ehitatud põranda õhumürapidavust saab
67. Missugused tulemused saab niiskustehnilistest arvutustest? Mida need näitavad? Saab ruumis oleva veeauru osarõhu, veeauru küllastusrõhud. Need arvutused näitavad, kas piire on niiskustehniliselt toimiv või mitte. Piire loetakse niiskustehniliselt toimivaiks, kui ei looda hallituse tekkeks sobivaid tingimusi, ei teki veeauru kondenseerumist või muid piiret niiskustehniliselt kahjustavaid tingimusi (näiteks materjaliomaduste oluline muutumine vms). 68. Selgita mõisteid: · õhumüra õhu vahendusel heliallikast keskkonda leviv müra · struktuurne müra piirdekonstruktsioonis või muus tarindis leviv mehaaniline võnkumina, mis tekitab õhumüra · löögimüra teistesse ruumidesse leviv struktuurne müra, mis tekib vahelagedel ja treppidel käimisel või muu selletaolise tegevuse tagajärjel · õhumüra isolatsiooni indeks R'w (dB) arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (s.o ehitise sisepiirete heliisolatsiooni)
67. Missugused tulemused saab niiskustehnilistest arvutustest? Mida need näitavad? Saab ruumis oleva veeauru osarõhu, veeauru küllastusrõhud. Need arvutused näitavad, kas piire on niiskustehniliselt toimiv või mitte. Piire loetakse niiskustehniliselt toimivaiks, kui ei looda hallituse tekkeks sobivaid tingimusi, ei teki veeauru kondenseerumist või muid piiret niiskustehniliselt kahjustavaid tingimusi (näiteks materjaliomaduste oluline muutumine vms). 68. Selgita mõisteid: • õhumüra – õhu vahendusel heliallikast keskkonda leviv müra • struktuurne müra – piirdekonstruktsioonis või muus tarindis leviv mehaaniline võnkumina, mis tekitab õhumüra • löögimüra – teistesse ruumidesse leviv struktuurne müra, mis tekib vahelagedel ja treppidel käimisel või muu selletaolise tegevuse tagajärjel • õhumüra isolatsiooni indeks R'w (dB) – arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (s.o ehitise sisepiirete heliisolatsiooni)
heliisolatsiooniomadusi, kui selle kinnitamisel kasutatakse spetsiaalseid akustilisi detaile (elastne riputus). Kipsplaatidest karkass-seinad annavad suurema helikindluse juhul, kui kasutatakse lahus karkassi. Kergkonstruktsioonide õhumüraisolatsioon on enamasti ebapiisav just madalatel helisagedustel. Kasutatakse absorbente ehk mürasummuteid. Kivi- ja betoonseintel määrab seina õhumüra isolatsiooni seina ühe ruutmeetri kaal. Erinevate plaatkonstruktsioonis seinte puhul (nt kipsplaatsein) on aga määravaks peamiselt seina poolte (nt kipsplaatide) mass, õhuvahe laius kipsplaatidest seinapoolte vahel, helineelava materjali olemasolu. Peale seina ja vahelae konstruktsioonide on väga tähtis erinevate liitumissõlmede teostus ja helipidavus – korteritevahelise seina liitumine vahelaega (põranda ja laega), välisseina ja muude
tulekindlate seinte ning müratõkete ladumiseks. Õõnesplokid on valmistatud portlandtsemendist, veest, sobivatest mineraalsetest täiteainetest koos või ilma lisanditeta vibropressimise meetodil ja aurutamisega. Kuna plokkide välispind on sile ja tasapinnaline ning külmakindlus on piisav, siis sobivad nad kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes. Oma küllalt suure massi tõttu on korralikult laotud betoonmüüritis hea õhumüra isolaator. Plokid on struktuurilt lahtiste pooridega ja imavad vett suhteliselt kiiresti, seetõttu tuleb seinakonstruktsiooni parima lahenduse saavutamiseks kasutada plekist veeninasid sadevee eemalejuhtimiseks, ka väljakuivamine toimub kiiresti. Mahumuutustest tingitud pragunemiste vältimiseks on soovitav teha vertikaalnihkevuugid avade kohale, postide, pilastrite ja ristuvate seinte ühenduskohtadesse, seinte kõrguste ja laiuste
Survetugevus on tuhaplokil 3,0 N/mm2. Müüritise tulepüsivus REI 240min. Plokke kulub 7tk/m² ning ühe hind 1,76. Columbia kivi valmistatakse portlandtsemendist, veest ja sobivatest mineraalsetest täiteainetest liiv ja graniitkillustik. Columbia 190 õõnesploki mõõtmed on: laius 140mm, pikkus 390mm, kõrgus 190mm. Tiheduklass on plokil 1100kg/m³ ning survetugevuseks 1,8MPa. Soojusjuhtivus on üsna hea 1,19W/mK ning suure massi tõttu on betoonmüüritis hea õhumüra isolaator 47/52db. Materjali head tulepüsivusomadused (tulepüsivus 60/180min) tagavad konstruktsiooni vajaliku kandevõime säilimise tulekahju ajal ja teevad betoonmüüritisest igati sobiliku tuletõkkeseina. Ühe ruutmeetri seina ladumiseks kulub 12,5 õõnesplokki. Columbiakivi hinnad on odava poolsed, hall maksab 0,64 tükkk ning värviline 1,39 tükk. SILEX õõnesplokk 140 on valmistatatud betoonist, mille sideainena kasutatakse portlandtsementi
Kipsplaadist ripplagi vahelae alumisel poolel parandab tunduvalt vahelae heliisolatsiooniomadusi, kui selle kinnitamisel kasutatakse spetsiaalseid akustilisi detaile (elastne riputus). Kipsplaatidest karkass-seinad annavad suurema helikindluse juhul, kui kasutatakse lahus karkassi. Kergkonstruktsioonide õhumüraisolatsioon on enamasti ebapiisav just madalatel helisagedustel. Kasutatakse absorbente ehk mürasummuteid. Kivi- ja betoonseintel määrab seina õhumüra isolatsiooni seina ühe ruutmeetri kaal. Erinevate plaatkonstruktsioonis seinte puhul (nt kipsplaatsein) on aga määravaks peamiselt seina poolte (nt kipsplaatide) mass, õhuvahe laius kipsplaatidest seinapoolte vahel, helineelava materjali olemasolu. Peale seina ja vahelae konstruktsioonide on väga tähtis erinevate liitumissõlmede teostus ja helipidavus korteritevahelise seina liitumine vahelaega (põranda ja laega), välisseina ja muude
Vaheseinad Vaheseinad Vaheseinad eraldavad ruume üksteisest: kandvad vaheseinad: sisesein, sisemine kandesein, mittekandvad vaheseinad: eraldab üht ruumi teisest. Peamised nõuded: hoone kande- kande- ja jä jäikussü ikussüsteemi osa, helipidavus: õhumü õhumüra, konstruktsioonimü konstruktsioonimüra leviku takistamine (nõuded vt. EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse mü müra eest” eest”), tulepü tulepüsivus (tuletõkkesektsioonide vahel). 2 1 Helipidavuse näited
Seina vooderdis peaks sel juhul algama 10 cm kõrgusel põranda pinnast. Ripplagi tuleb niisketele ruumidele teha. Ripplagi on aurutõkkena. 7. Õhumüra isoleerimine Õhumüra puhul jälgitakse konstruktsiooni käitumist, kui õhus levivad helid (õhurõhu vaheldumine) panevad konstruktsiooni vibreerima. Lagi peab olema raske täidisega nii palju kui puittalade kandevõime seda lubab. Võib kasutada liiva, räbu, savi, liiv-savi betooni ka kivivilla. Rasked materjalid isoleerivad õhumüra. Kasutatakse mineraalvilla, 2 kihti kipsplaati, õhkvahet. Villad summutavad kõrgeid helisid. Kui kasutatakse kivivilla peaks õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi saamiseks kasutama 2kordset kipsplaati. Võib kasutada ka õhkvahet laekonstruktsioonide vahel ehk ripplage. Helineelavust saab suurendada kattes põranda vaibaga. Tavaliselt löögi-mürakindlamad on põrandad, mis on elastse vahekihiga või õhkvahega isoleeritud vahelae ja seinte kandekonstruktsioonidest. 8
Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida, et oleks tagatud rahuldavad müratingimused ruumis vastavalt nende otstarbele. Heliisolatsiooni küsimused on väga olulised siis, kui küsimus puudutab paarismajade, ridamajade või korruselamute erinevate korterite vahelist isolatsiooni 3.1 Õhumüraisolatsioon Seina õhumüraisolatsioon sõltub peamiselt seina kaalust ehk selle paksusest ja materjali tihedusest. Ühekihiliste AEROC seinakonstruktsioonidega saavutatavad õhumüra isolatsiooni näitajad on toodud alljärgnevas tabelis. AEROC seina paksus Õhumüra isolatsioon (mm)/ tihedus Pinnaviimistlus Rw (dB) (kg/m³) 100 / 450 Pahtel + pahtel 34 150 / 450 Pahtel + pahtel 38 200 / 450 Pahtel + pahtel 42 250 / 450 Pahtel + pahtel 45
Kui pesemisruumis kasutatakse keraamilist plaati, siis nende tugikihis tuleb kasutada tsementplaate, mitte niiskuskindlat kipsplaati, milles tekkib mürgine hallitus. 1 7. Õhumüra isoleerimine Lagi peab olema raske täidisega nii palju kui puittalade kandevõime seda lubab. Võib kasutada liiva, räbu, savi, liiv-savi betooni ka kivivilla. Kui kasutatakse kivivilla peaks õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi saamiseks kasutama 2kordset kipsplaati. Võib kasutada ka õhkvahet laekonstruktsioonide vahel ehk ripplage. Helineelavust saab suurendada kattes põranda vaibaga. 8. Löögimüra isoleerimine, ,,ujuvad" põrandad Helipidava ja jäiga põranda saab kui põranda kate koosneb mitmest kihist, mille vahel on löögimüra summutav isolatsioon ja kahekordne kipsplaat, mis on kinnitatud lae alla mitte vahetult, vaid riputatult. 9
9. Kuidas jaotatakse ehitusmaterjale akustika seisukohast? Ehitusmaterjalid võib akustika seisukohalt liigitada heli isoleerivateks ja heli neelavateks (absorbeerivateks). Esimesed on kõvad ja peegeldavad heli, teised on poorsed ja ei oma märkimisväärset heli isoleerivaid omadusi. Kui mõnel materjalil on nii heli isoleerivaid kui absorbeerivaid omadusi, on üks neis domineeriv. Näiteks betoon on tüüpiline õhumüra isoleeriv materjal, kuid poorsetel betoonidel on ka absorbeerivaid omadusi. Füüsikaliste omaduste poolest jagunevad helineelavad materjalid poorseteks ja resoneerivateks. Tüüpilised onklaas- või kivivillast tooted, mis absorbeerivad heli eelkõige keskmistel ja kõrgetel sagedustel. Madalamatel sagedustel on nende helineelde omadused väiksed. Selle suurendamiseks paigaldatakse poorsed materjalid jäigast alusest (sein, lagi) õhuvahega
Kasutusala · Fassadi plokid 95x190x390 sobivad eelkõige kandvate vaheseinte ning soklite ja välisseinte fassaadide ladumiseks, tugimüüride ja mürabarjääride fassaadi ilmestamiseks. · Pigmentide kasutamine annab võimaluse valida sobiva värvitooni. · Plokkide murtud sooniline välispind annab võimaluse laduda omapärase fassaadige seinu nii sise- kui välistingimustes. · Oma küllalt suure massi tõttu on laotud betoonmüüritis hea õhumüra isolaator. · Otseses kokkupuutes kuumade suitsugaasidega ja tulega ei soovitata kasutada.
· Tihedus 1850. ..1950 kg/m3, kärgtellistel keskm. 1450 kg m3 · Survetugevus klassid M250 (25MPa) ja M150 (15 MPa) · Veeimavus 10-15% · Külmakindlus - > 50 tsüklit · Soojusjuhtivus 0,7.. .0,8 W/mK kuival kivil. 1.0 W/mK niiskel (5%) kivil. · Tulekindlus - mittepõlev: klass A ehitusmaterjal; · Tulepüsivus - 1-kivi sein 120 min., poole kivi sein 60 min. · Talub tugevuse alanemiseta ca 600°C; pehmenemis tempera tuur ca 1100... 1200°C. · õhumüra isolatsiooni indeks - 1-kivi sein 56 dB, Vi kivi sein 48 dB. Kips tooted Kipssideainest toodete koostis: · täiteaine - liiv, räbud. pimss, saepuru -vähendamaks sideainete kuluja kipstoodete deformatiivsust · armeering - papp. manilla, takk, puitvill, makulatuur, alumiiniumvõrk vähendamaks toodete haprust Kipsist ehitustooted: · Kipsplaadid · Dekoratiivsed elemendid Kipsplaadi tootmine: · Kipskivi jahvatatakse ja kuumutatakse ehituskipsipulbriks
Ei teki suuri jäävadeformatsioone 2. Vahelagi peab olema piisavalt jäik - Deformatsioonid ja siirded On lubatud piirides Ega häiri vahelae normaalset ekspluateerimist Ega ei riku välisilmet 3. Vahelagi peab olema piisavalt tulepüsivusega 4. Vahelagi peab olema piisava heliisolatsiooniga, st. vahelagi peab vähendama nii sammu, kui ka õhumüra levikut ühes ruumist teise Vahelae liited teiste tarinditega peavad olema tehtud nii, et üldine heliisolatsioon ei väheneks 5. Vahelagi peab olema piisava soojapidavusega 6. Soojustada tuleb kindlasti keldri ja pööningu vahelagi RAUDBETOONVAHELAGI Eelised: Tugevam ja kapitaalsem Mittepõlev materjal Kergem saavutada tulepüsivust Kergem saavutada helipidavust Ehituslahendus:
Õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist või ehitise teistest osadest Löögimüra (sammumüra) eest Tehnoseadmete müra eest Soovimatu järelkaja eest Heli keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised Müra inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Õhumüra õhu vahendusel heliallikast keskkonda leviv müra Strukturaalne müra- piirdekonstruktsioonis või muus tarindis leviv mehaaniline võnkumine, meis tekitab õhumüra. Löögimüra teistesse ruumidesse leviv struktuurne müra, mis tekitab vahelagedel ja treppidel käimisel või muu selletaolise tegevuse tagajärjel Helirõhk heli lisarõhk gaasis või vedelikus mõõdetakse paskalites. Müra taotlustase, müra piirtase ja kriitiline müratase. Õhumüra isolatsiooni indeks R´w arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel, mõõdetakse detsibellides. Õhumüra isolatsiooni hindamisel kasutatakse tähiseid Rw ja R´w
Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida, et oleks tagatud rahuldavad müratingimused ruumis vastavalt nende otstarbele. Heliisolatsiooni küsimused on väga olulised siis, kui küsimus puudutab paarismajade, ridamajade või väikeste korruselamute erinevate korterite vahelist isolatsiooni. Õhumüraisolatsioon Seina õhumüraisolatsioon sõltub peamiselt seina kaalust ehk selle paksusest ja materjali tihedusest. Ühekihiliste AEROC seinakonstruktsioonidega saavutatavad õhumüra isolatsiooni näitajad on toodud alljärgnevas tabelis. AEROC seina paksus (mm)/ Õhumüra isolatsioon Pinnaviimistlus tihedus Rw (dB) (kg/m³) 100 / 500 Pahtel + pahtel 36 150 / 500 Pahtel + pahtel 40 200 / 500 Pahtel + pahtel 44 250 / 500 Pahtel + pahtel 45 300 / 500 Pahtel + väliskrohv 46 375 / 400 Pahtel + väliskrohv 47
Fibo ploki valmistamisel segatakse kokku kergkruus ning tsement, mis kallatakse vormi ning pressitakse plokkideks. Plokid tarduvad minimaalselt ühe ööpäeva. Peale seda need pakendatakse Joonis 1. Erinevas suuruses kergkruusa fraktsioonid. Foto: ehitusinfo.ee Omadused Fibo plokkidel on mitmeid häid omadusi. • Kaalult kerged, kuid piisava survetugevusega mitmekorruseliste majade ehitamiseks. • Krohvitud seintel on hea õhumüra isolatsiooni võime. Krohvimata seintel on see halvem, kuid neid saab siiski kasutada heli summutava seinana. • Fibo plokk on külmakindel. Ploki külmumise korral on piisavalt ruumi jää tekkeks, seega ei paisu plokk külmumisel lõhki. Plokid on külmakindlad tingimusel, et nad ei asu vees. • Fibo plokk on ka üpriski tulekindel ning tulekahjus kahjustunud Fibo plokkidest seina on lihtne taastada.
Tulepüsivus 1-kivi sein 120 min., ½ kivi sein 60 min. kulu ja kipstoodete elemendid Talub tugevuse alanemiseta ca 600°C; deformatiivsust pehmenemistemperatuur ca 1100...1200°C. armeering papp, manilla, takk, puitvill, õhumüra isolatsiooni indeks 1-kivi sein 56 dB, ½ kivi sein makulatuur, alumii- 48 dB. niumvõrk vähendamaks toodete haprust PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID
Tallinna Tehnikaülikool Inseneriteaduskond FIBO ploki kasutamine ehituses referaat Ehituskeemia KCM0014 Sügissemester 2017/18 Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................2 Fibo ploki omadused........................................................................................................................3 Poorsus.........................................................................................................................................3 Külmakindlus...............................................................................................................................3 Veeimavus ja niiskusesisaldus.....................................................................................................3 Ruumala p...
Vahelagi peab olema piisava kandevõimega, s.t. ei purune ei staatiliste ega dünaamiliste koormuste all ega teki suuri jäävdeformatsioone. Vahelagi peab olema piisavalt jäik, vibratsioon või võnkumised ei tohi häirida hoone kasutamist, deformatsioonid, siirded, võnkumised ei tohi kahjustada hoone viimistlust ja teisi tarindeid. Vahelagi peab olema piisava tulepüsivusega. Vahelagi peab olema piisava heliisolatsiooniga, s.t. vahelagi peab vähendama nii sammu, kui ka õhumüra levikut ühest ruumist teise. Vahelagi peab olema piisava soojuspidavusega (keldri- ja pööningu vahelagi tuleb soojustada). Märgades ja niisketes ruumides peab vahelagi olema varustatud piisava vee- ja niiskusetõkkega. Vahelagede liigitus: - Monteeritavuse järgi monteeritavad kohapeal ehitatavad - Ehitusmaterjalide järgi raudbetoontarind tugev ja kapitaalne, mittepõlev, kerge saavutada
Sammumüra tõkestamiseks toetati põrand mitte laetaladele, vaid omaette rõhtprussidele laagidele, mis lamasid kas täidise peal või asetati talade peale, nendega risti, kuid eraldati taladest vilditükkidega. Kui puitlaes kasutatakse tänapäeva materjale - täiteks klaasvilla ja lae viimistluseks kipsplaate, siis võib ära jätta talade alumisse pinda ehitatava mullalae, mis oli ette nähtud raske liiva- või räbutäidise kandmiseks. Nüüdisaegsele laele annab õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi kahekordne kipsplaat. Nüüdisaegse rahuldava kvaliteediga vahelae kihid ülevalt alla: - põrandalauad paksusega vähemalt 28 mm, mille all puittalade kohal on sammumüra tõkkeks õhuke klaasvillast plaat, vilt, kummiriba, puitkiudplaat, poroloonist riba jne. - puittalad sammuga 600 (või 900) mm, mille ristlõige sõltub tala sildest - puittalade vaheline täidis mineraalvillast, saepurust jms. - kiht ehituspappi või paberit
TÖÖDE TEOSTAMISE ALUSDOKUMENDID Tööde teostamise aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja normatiivid ning lähteülesandes ja tehnilises kirjelduses nimetatud dokumentatsioon. Õigusaktid ja normatiivid Ehitustööd peavad olema teostatud vastavalt Eestis kehtivatele tehnilistele normidele, standarditele, tehnilistele tunnustustele ja muudele üldlevinud tehnilistele kirjeldustele, sh koole ja muid lasteasutusi käsitlevatele õigusaktidele nagu näiteks sotsiaalministri 29.augusti 2003.a määrus nr 109 "Tervisekaitsenõuded koolidele". Tööde kvaliteeditingimuste määramisel peab võtma aluseks Eestis kehtestatud nõuded, normid ja määrused. Juhul kui Eestis vastavad normid puuduvad, lähtutakse Soome vabariigis kehtivatest nõuetest ja normidest. Kvaliteeditingimuste puhul tuleb aluseks võtta alljärgnevad normdokumendid: EVS 811:2002 - Ehitusprojekt. Ehitise heliisolatsiooninõuded standardist EVS 842 : 2003. EVS-EN 12464-1:2003 "Valg...
Sisekliima Sisekliimat mõjutavate tegurite üldised normatiivsed väärtused on: minimaalne sisetemperatuur talvel +20°C maksimaalne sisetemperatuur suvel +26°C; õhuniiskus peab jääma piiridesse 25-45 % talvel ja 30-70 % suvel; soojusliku mugavuse klass B. 11 3.2.3. Hoone akustikate esitatavad nõuded [[1]] Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele, min. õhumüra isolatsiooni indeks R' w, dB: Klassiruumide vahel 48dB Heliisolatsiooninõuded vahelagedele, maksimaalsed taandatud löögimürataseme indeksid L' n,w, dB: Klasside(kabinetide) vahel 63dB Üldkasutatava ruumide vahel 58dB 3.2.4. Hoone ruumid Ruumid Pindala, m2 Nr. Nimetus Mitteeluruumide- Tehno- Üldakustatav- Köetav
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS E07A Risto Tamm Columbia kivist seinte ehitamine Lõputöö Juhendaja: Tõnu Tammesalu Haapsalu 2010 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemipüstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor R.Tamm ............................................................ /allkiri ja kuupäev/ Õpperühm: ............................................................ Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja T. Tammesalu............................................................ /allkiri ja kuupäev/ Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................
Privaatsuse loomiseks sobivad mustrilised klaasid, matistatud klaasid, siiditrükitud klaasid ja dekoratiivsed laminaatklaasid. [3] 1.1.3 Heli-isolatsioon Ehitiste heliisolatsiooninõuded koos terminite ja määratlustega on ära toodud standardis EVS 842:2003. Heliisolatsiooni hindamist ja mõõtmist hoonetes ja hooneosadel käsitlevad standardid EVS- EN ISO 717-1 ja EVS-EN ISO 140. Rääkides õhumüra isolatsioonist, on oluline vahet teha suurustel RW' ja RW. Vastavalt standardile EVS 842:2003 iseloomustab suurus RW' heli ülekannet läbi vaadeldava piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate konstruktsioonide. Suurus RW , mis määratakse laboratooriumis teostatud mõõtmiste põhjal, ei arvesta aga heli kaudset ülekannet. Spektri lähendustegur C (C-korrektsioon) on suurus detsibellides, mis liidetakse heliisolatsiooniindeksitele müraallika spektri omaduste arvestamiseks
Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende interpret...
Ei teki suuri jäävadeformatsioone 2. Vahelagi peab olema piisavalt jäik - Deformatsioonid ja siirded On lubatud piirides Ega häiri vahelae normaalset ekspluateerimist Ega ei riku välisilmet 3. Vahelagi peab olema piisavalt tulepüsivusega 4. Vahelagi peab olema piisava heliisolatsiooniga, st. vahelagi peab vähendama nii sammu, kui ka õhumüra levikut ühes ruumist teise Vahelae liited teiste tarinditega peavad olema tehtud nii, et üldine heliisolatsioon ei väheneks 5. Vahelagi peab olema piisava soojapidavusega 6. Soojustada tuleb kindlasti keldri ja pööningu vahelagi RAUDBETOONVAHELAGI Eelised: Tugevam ja kapitaalsem Mittepõlev materjal Kergem saavutada tulepüsivust Kergem saavutada helipidavust Ehituslahendus:
madalat akustilist kvaliteeti, võib vanade ja renoveeritavate hoonete akustilise kvaliteedi hindamisel lähtuda D klassi nõuetest. INSTA 122:1998 soovitused piirete helipidavusele vt. Tabel 6.1. Tabel 6.1 Hoonete akustiline klassifikatsioon (INSTA 122:1998). Hoonepiirete helipidavus Heliklass A B C D Korteritevaheline õhumüra isolatsiooniindeks R'w, dB 63 58 55 50 Sama korteri ruumide ja vähemalt ühe eluruumi vahel R'w, dB 48 43 - - Taandatud löögimürataseme indeks L'n,w, dB 43 48 53 58 Piirete helipidavuse osas valiti hindamiskriteeriumiteks EVS 842 ja INSTA 122:1998 soovitused, mis kajastavad tänapäeva inimeste vajadusi Euroopa arenenud riikides. 6.2.2 Sisepiirdetarindite helipidavuse hindamismeetodid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
