Tallinna äripanga referaat

Kuusk, Marian

Tallinna äripanga referaat (0)

1 Hindamata

TALLINNA ÄRIPANK
Ärinimi: TALLINNA ÄRIPANGA AS
Asukoht ja aadress: Vana-Viru 7, 10111 Tallinn
Registreerinud riik: Eesti Vabariik
Registreerimise kuupäev: 30. detsember 1991
Registrikood: 10237984
Register : Harju Maakohtu registriosakond
Telefon: +372 66 88 000
Faks : +372 66 88 001
e-mail: [email protected]
Tallinna Äripank
Info: (372) 6688 000
Faks: (372) 6688 001
E-post: [email protected]
S.W.I.F.T.: TABUEE22
Teleks: 173893 tbbee
Registrikood: 10237984
Web Page: http://www.tbb.ee
Klienditugi:
Tel.: (372) 6688 066
Faks: (372) 6688 009
E-post: [email protected]
Pangakaardid:
Tel.: (372) 6688 088
Faks: (372) 6688 089
E-post: [email protected]
Internetpank:
Tel.: (372) 6688 040
Faks: (372) 6688 001
E-post: [email protected]
Vana-Viru kontor
Vana-Viru 7, 15097 Tallinn Eesti
Info: (372) 6688 000
Faks: (372) 6688 001
E-post: [email protected]
Avatud: E. - R. 9.00 - 17.00
Estonia puiestee kontor
Estonia pst. 5a ,10143 Tallinn Eesti
Tel.: (372) 6688 060
Faks.: (372) 6688 065
E-post: [email protected]
Avatud: E. - R. 9.00 - 19.00
L. 9.00 - 15.00
Narva filiaal
Kerese 4, 20304 Narva Eesti
Tel.: (372) 6688 050
Faks: (372) 6688 056
E-post: [email protected]
Avatud: E. - R. 9.00 - 17.00
Tallinna Äripank asutati 1991.aasta detsembris ja on praeguseks üks vanimaid Eestis tegutsevaid kommertspanku. Panga aktsionärideks on nii juriidilised - kui ka eraisikud .
Tallinna Äripanga peakontor asub Tallinnas. Pangakontor asub veel Tallinnas, Estonia puiesteel ning filiaal asukohaga Narvas.
Asutamise hetkest on panga tähelepanu keskpunktis väike- ja keskmised ettevõtted ning eraisikud.
Pank pakub oma klientidele kõiki põhilisi panga - ja finantsteenuseid, kaasa arvatud operatsioonid väärismetallidega.
Tallinna Äripank on rahvusvahelise makseorganisatsiooni MasterCard International liige. Pank väljastab oma klientidele kahte tüüpi deebetkaarte MasterCard Maestro /Cirrus ja kolme tüüpi krediitkaarte MasterCard.
Viimastel aastatel on pank spetsialiseerunud eesti ettevõtete ja nende partnerite (Euroopa Liidu riikides, Ukrainas, Venemaal ja USA-s) kaubavoogudega seotud kompleksele arveldus- ja laenuteenindusele, samuti farmidele vajalike põllumajandusseadmete krediteerimisele ja liisingule. Panga teenuste hulgas on ka kaubandus-, tööstus- ja ehitusettevõtete kompleksne finantseerimine .
Rahaliste vahendite ohutuks investeerimiseks pakub pank eriliike pikaajalisi hoiuseid nii eesti kroonides kui ka välisvaluutas. Erinevatele kliendigruppidele kehtivad soodsamad intressimäärad ja teenuste hinnad. Töös klientidega kasutatakse individuaalset lähenemist, mis saavutatakse personaalse teenindamise kaudu. Tallinna Äripanga AS moodustab koos oma tütarettevõtetega TBB Liisingu AS, TBB Invest AS ning TBB Liising ZAO ( Moskva , Vene Föderatsioon) kontserni.
TBB Liisingu AS ning TBB Invest AS aktsiakapital kuulub 100% ulatuses Tallinna Äripanga AS-le. TBB Liising ZAO (Moskva, Vene Föderatsioon). Tallinna Äripanga osalus on 99 % aktsiatest.
TBB Liisingu AS osutab liisinguteenuseid nii juriidilistele kui ka eraisikutele. Põllumajandusettevõtted ja talupidajad moodustavad liisingu portfelli suurema osa.
TBB Invest AS pakub investeerimisteenuseid Eesti kinnisvaraturul.
ZAO TBB Liising ( Moskva) osutab liisinguteenuseid Vene Föderatsiooni territooriumil.
Finantstulemuste analüüs
2008. aasta 6 kuuga teenis Tallinna Äripanga Grupp 19,4 miljonit krooni puhaskasumit, mis
vähenes 2007. aasta sama perioodiga võrreldes 66,2%. Panga kasum moodustas 34,4 miljonit
krooni ja jäi 2007. aasta 6 kuu kasumi tasemele . Liisingutegevus tõi kontsernile 1,5 miljonit krooni
kahjumit (eelmise aasta 6 kuu kahjum oli 0,5 miljonit krooni). Kinnisvarategevusest tekkinud
kahjum moodustas 14,4 miljonit krooni (eelmisel aastal 4,6 miljonit krooni kahjumit).
Kinnisvarategevusest tekkinud kahjumid olid seotud laenuintressi kulude ja kinnisvara haldamisega
seotud kuludega.
Kasumiaruande analüüs
2008. aasta 6 kuuga kasvasid Grupi tulud 13,1% ja moodustasid 61,8 miljonit krooni.
Kasv oli suures osas seotud finantstulu ja osutatud teenustest tulude kasvuga.
Intressitulu vähenes 17,9% ja ulatus 30,8 miljoni kroonini. Langus oli seotud pangadeposiitidelt
intressitulu vähenemisega (vt lisa 15). Liisingutegevusest intressitulu kasvas 77,8% ja ulatus 3,2
miljoni kroonini. Intressitulu laenudelt kasvas 13,6% ja ulatus 11,7 miljoni kroonini.
Intressikulu suurenes 52,9% ja ulatus 13,3 miljonit kroonini. Kasv oli peamiselt tingitud
tütarettevõttete poolt teistelt pankadelt ja firmadelt kaasatud laenuressurside kasvust.
Grupi puhas intressitulu vähenes 60,8% ja ulatus 17,5 miljoni kroonini.
Teenustasutulu kasvas 63,1% ja ulatus 21,2 miljoni kroonini. Teenustasutulude struktuuris kõige
olulisemad olid:
• maksetega seotud teenustasud 55,7%;
• väärismetallitehingutega seotud teenustasud 17,9%;
• sularahatehingutega seotud tasud 11,3%;
Teenustasukulu kasv võrreldes 2007. aasta 6 kuuga oli 120,0% ja need moodustasid 8,8 miljonit
krooni. Teenustasukulude struktuuris kõige olulisemad olid:
• maksetega seotud teenustasud 58,0%;
• andmetöötluse teostamine 17,0%;
• inkassatsiooniga ja sularahatehingutega seotud tasud 12,5%.
Grupi neto teenustasutulu kasvas 37,8% ja ulatus 12,4 miljoni kroonini.
Puhas finantstulu kasvas võrreldes 2007. aasta 6 kuuga 68,1% ja moodustas 15,3 miljonit krooni.
Puhta finantstulu kasv oli peamiselt tingitud valuutavahetustehingute mahu kasvust.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 15 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marian Kuusk Õppematerjali autor

tallinna äripank

Sarnased õppematerjalid

126

doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Sisuliselt aga muutis trükikunst Itaalia renessansi kogu Euroopa taassünniks. Teabemonopol võeti kirikutelt ja kloostritelt sellega ära. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Eestikeelne raamat Esimene eestikeelne raamat trükiti teatavasti 1525, selleks oli luterlik käsiraamat. Esimene trükikoda Eestis asutati 1631 aasta varem asutatud gümnaasiumi juurde Tartus, mis 1632 muudeti ülikooliks Academia Gustaviana. 1633 Tallinna gümnaasiumi juurde asutatud trükikoda tegutses järjepidevalt meie ajani, Tartu oma viidi Rootsi aja lõpul Rootsi, kust ta jõudis Turu ülikooli juurde. 1637 andis Heinrich Stahl välja esimese Eestis trükitud eestikeelse raamatu kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal aastal välja ka esimese eesti keele süstemaatilise grammatika. Esimene ilma saksakeelse paralleeltekstita teos on 1686 Riias trükitud "Wastne

Sotsiaalteadused

1072

pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused