MAIE (õlgu kehitades): Kahju! ENN: Teisepere Liisu pakkus täna 5 kopikat rohkem – ei anna ära! Salasõber, siidisukka, see'p see õige ilukandja! (Kaela ümbert kinni hakates.) Tule nüüd, paneme nõnda – MAIE (keelates): Vii sina rätik rahuga Liisu kätte ja lunasta oma raha tagasi, kui sa paremat «siidisukka» ei tunne kui mind! Minu pärast 8 oled oma poole rubla ilmaaegu kulutanud. ENN: Uih, uih! kui karune! Pole vist veel hea küllalt? Ei tea, mis loori sina igatsed, et mokad kärssus on? MAIE: Loori? Mina ei himusta loori ega muud asja sinu käest, seda sa tead ammugi. (Istub töö juurde maha.) ENN (poolkibedalt): Kuule, kullerkupu-õis, ilusad lapsed lähevad 10 aastat vanemaks igal puhul, kui süda täis tuleb! Kas tead ka? MAIE: Siis oleks sinu hinge peal, Enn, kui ma välja näeksin nagu vana 60-aastane Põhja- nõid. Ütle mulle, Enn, miks sa mind rahule ei jäta? Miks sa pühid ühtepuhku minu jälgi? Kas
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult.
Ühel päeval Karin ka läks, sest tal oli jälle paha tuju. Idaga juttu rääkides läks teema üsna kiiresti mehe ja laste peale.Idaga juttu rääkides oli Karin arusaanud et tema jutt ja arusaam sarnanes paljugi Indreku omaga. Karin sai Idalt soovituse rohkem oma mehe läheduses töötada ja ütles, et ta ei tea kui õnnelik ta on et tal sellinne mees on. Kui Karin oli koju jõudnud, siis hakkasid nad Indrekuga uuest autost rääkima, et kõigil on ja neil võiks ka olla. Selle peale Indrek hakkas koostama põhjalikku eelarvet, et palju neil kuus üle jääb jne. Aga seda aega oleks saanud lühendada kui nad hakkaksid kokku hoidma. Sellega läks Karin täie hooga kaasa, kuid ei möödunud palju kui oli kodus põrgu lahti. Teenijanna oli pisarais ja Karin oli pisarais, sest Karin oli teenijat raiskajaks sõimanud. Lõppes sellega et teenijannale pandi natuke palka juurde ja jällegi oli Karin Indreku peale
NIKOLAI Nüüd on nii, et pole ei isa ega õde ega ema. ISA Mine magama NIKOLAI Vastupidi. Vastupidi. Ma ei maga kunagi. Teie magate. Ja magage edasi. Kommunist on surnust üles tõusnud ja tema paradiisis on kõik võrdsed. Eesriie, eesriide ees Homme on valimised. Ja siis saadame välja. Mul on muide täpne plaan. Boriss Kummilt. 7500 perekonda, üldse 22 326 inimest, sh 7582 meest, 9935 naist ja 4809 last. Juhul, kui julgeolekuorganitel ei õnnestu kõiki tabada, on meil koostatud 1906 perekonnast varunimekiri. Kõik. 20 5. stseen Valimiskoosolek ja pidu Õhtune kogunemine rahvamajas. On plaan näidata rahvale trofeefilme. Rahvas koguneb LUMI harjutades Alustame tänase valimiskoosolekuga. Ülesse Kardinad üles. Kähku, kähku, poisid. Koordineerib õhtut Tuleb Nikolai, viskab portupee NIKOLAI Pikali! LUMI Alustame siis tänase valimiskoosolekuga. NIKOLAI
FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX Lapsed on sul praegu ka... Ann siirdub kööki endale kohvi tegema. Gaasiboiler kahiseb. ANN See masin annab varsti otsad. FELIX Ma tean. ANN Miks sa siis midagi ette ei võta? FELIX Meil ei ole raha. ANN Nalja teed või? FELIX Raha on tõsine teema. ANN Kui sa sellega pikalt venitad, siis lendame ükspäev siin veel kõik koos õhku. FELIX See saab omamoodi võimas olema. Põmm ja pauk. ANN Seda sa siis plaanidki? FELIX Jah seda, kuidas sinuga koos igavikku lennata. ANN Felix, sa oled ära keeranud. FELIX Armastus teeb lolliks.
rääkima vanemate, vanema õe või venna, mõne sugulasega ning üheskoos otsustama, kui tõsine probleem on. Sageli piisab koolistressi maandamiseks - mis tuleneb halvast läbisaamisest õpetajaga - olukorra selgeks rääkimine ning kui õpetaja ja õpilase suhted on läinud talumatuks, peaksid loomulikult sekkuma ka õpilase vanemad. Kui mureks on aga halb läbisaamine kaaslastega, peaksid appi tulema samuti kas vanemad, või kui vanematel pole huvi, jõudu või soovi asjaga tegelda, mõni täiskasvanud sugulane, õpetaja või koolipsühholoog. Ühelgi juhul ei tohi murele alla vanduda ja murega üksi jääda! Koolistressi põhjused õpetaja poolt nähtuna Veerandi kuni poolte õpilaste jaoks peab õpetaja koolistressi põhjuseks: · ülekoormatud ainekavad - 66,1% · hirm tasemetööde ja eksamite ees - 60,8% · hirm halva hinde ees - 59,4% · õppetöö üksluisus - 43,1% · lärmakad vahetunnid - 41,7%
pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Roland koputas. ROLAND: Mina koputasin. LAURA: Tere. Tema on Roland ja mina olen Laura. ROLAND: Meil on selline jutt, et jäime öö peale... LAURA: Mitte keegi peale ei võta... ROLAND: Tund aega ei tulnud ühtegi masinat ja Laural hakkas kohutavalt külm. LAURA: Mul on jalad märjad. ROLAND: Tulime sealt tupiku märgi alt, see oli ainus tee. Äkki saaksime siin hommikuni ära konutada. OSVALD: Sa kuradi raisk! Vana raisk ma ütlen! On kuradi jama ma ütlen. Oh sa kuradi kurat! Kuradi raisk! No mida ma saan ütelda. Ma teadsin, et see nii lihtsalt ei lähe
Mai lahkus aga nende majast, arvatavasti sellepärast et Kaarel tal ikka südames oli. Andres ja Pearu võistlesid tihti töö tegemises- kui A midagi alustas siis hakkas P ka kohe asjaga peale nagu kui A kavatses aiaga loomade söögimaa ümbritseda- P tegi seda kohemaid. Ainuke asi milles P ette jõudis oli see et asutas puuviljaaia- võttis idee ühelt teiselt mehelt, A-l oli see aga hiljem plaanis. Kõrtsis hoobeldi koguaeg sellega et kes ikka enne selle ja teise asja peale tuli- teada oli aga et Andres on parem peremees. Tagapere koer istus tihti Eespere uks taga- saunaeit ütle et sellel on kindlalt mingi põhjus. Mõne ajapärast toimuski midagi- lehmad ja sead olid Tagapere aiast sisse läinud (Pearu lõhkus aia ühest kohast ära), Krõõt sai nad aga oma kutsumise peale kokku ja pani nad aiaga ümbritsetud platsile, kus nad tavaliselt olid. Andres pahandas aga naabrimehe
Kõik kommentaarid