Kaasused - kodutöö (0)

KODUTÖÖ 1.Justiitsministeerium   korraldab   Gruusia   abiprojekti   raames   koolituse   Gruusia vanglaametnikele. Selleks koostatud 100-leheküljeline konspekt tuleb tõlkida vene keelde, mis   on   projekti   töökeeleks.   Justiitsministeerium   sõlmis   10.   oktoobril   Maire   Kuusikuga lepingu koolituse konspekti tõlkimiseks eesti keelest vene keelde, tähtajaga 12. november. Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 eurot ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel 3000 eurot.  26. oktoobril helistas Maire Kuusik Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Tõlk palus end vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on tal praegu väga raske periood ning ta pole  suuteline midagi tõlkima. Andke ministeeriumi esindajale nõu ja põhjendage oma seisukohti. Mida saab Justiitsministeerium Maire Kuusikult nüüd (26. oktoobril) nõuda? Vastamist põhjenda õigusnormiga? 1.Kas Justiitsministeerium saab nõuda Maire Kuusikult lepingu täitmist?  2.Kas   Justiitsministeerium   saaks   Maire   Kuusikuga   sõlmitud   lepingust   taganeda? Kuidas taganemine toimub? 3.Kas Justiitsministeerium saaks Maire Kuusikult tagasi nõuda ettemaksuna tasutud 1000 eurot? Vastus: Tegemist on käsunduslepinguga VÕS § 619 mõistes.  Lähtudes VÕS § 108 lg 2 p-st 2 ja p-st 3 (Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui kohustuse täitmine  on võlgnikule  ebamõistlikult  koormav või  kulukas; võlausaldaja  saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil) Justiitsministeerium ei saa nõuda Maire Kuusikult lepingu täitmist, kuna ta teatas, mõjutaval põhjusel ta ei saa täita kohustust, samuti Justiitsministeeriumil on võimalus tellida tõlge teiselt isikult.  VÕS § 117 lg 1 alusel kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse   lepingut   täita,   võib   teine   lepingupool   lepingust   taganeda   juba   enne   kohustuse sissenõutavaks muutumist.  Kuna telefonivestluses ei ole ilmselgelt, et Maire Kuusik on teatanud, et ta oma kohustust ei täida 12.11.-ks (jutt on antud perioodi kohta ja ei ole teada, millal see periood lõpeb) vastavalt VÕS § 117 lg-le  2 lepingust  Justiitsministeerium  peab  Maire Kuusikule oma  taganemise kavatsusest   teatama   ja   arvestades   asjaolu,   et   tõlge   peaks   olema   valmis   17   päeva   pärast määrama lühikest tähtaega, mis on antud juhul mõistlik, et võimaldada Kuusikul kohustuse täitmist tagada või kinnitada. Samuti on mõistlik küsida, kas ta alustas tööd tegema, kui jah,


siis   kui   palju   on   juba   tehtud   ja   paluda   määratud   tähtajaks   üle   anda   ka   tehtud   osa.   Kui kohustuse   täitmist   ei   tagata   ega   kinnitata   määratud   tähtajaks,   võib   Justiitsministeerium lepingust taganeda. Vastavalt VÕS § § 626. lg-le 1 käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses   käsundi   täitmisega   on   saanud   või   loonud.   Seega,   lepingu   taganemisel Justiitsministeeriumil on õigus nõuda juba selleks ajaks tehtud töö. Asja tehioludest ei ole nähtav, kas Maire Kuusik tegi töö osaliselt või ei tõlkinud ühtegi lehekülge. Lähtudes VÕS § 628 lg 4 ettemaks on lepingutasu sees. Kui Maire Kuusik ei alustanud tööd teha või määratud tähtajaks ei teatanud sellest, et töö on tehtud osaliselt, siis millises ulatuses, või kui Maire Kuusik ei andnud üle määratud tähtajaks tehtud osa, siis Justiitsministeeriumil on õigus nõuda tagastada raha täies ulatuses ehk summas 1000 eurot. Kui töö on osaliselt tehtud ja tehtud osa on   üle   antud   käsundiandjale,   siis   lähtudes   VÕS   §   629   lg   1   esimesest   lausest   (kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust) tuleb teha arveldus ja vähendada tagasi   nõutava   raha   summa   tehtud   ja   käsundiandjale   välja   antud   töö   maksumuse   võrra. Lepingu tingimustel ühe lehekülje tõlge maksab 40 eurot (1000+3000=4000:100=40).


2.  5.A   ostis   B   käest   kasutatud   sõiduauto   Suzuki   Baleno.   Enne   tehingu   sõlmimist   tehti proovisõit.   A   jäi   auto   kvaliteediga   rahule.   Nädal   aega   hiljem   oli   A   sunnitud   viima   auto remonditöökotta,   kus   selgus,   et   mootori   õlitase   on   langenud   alla   lubatud   normi   ning süüteküünlad ja õli tuleb vahetada. Samuti öeldi A-le, et auto mootor vajab kapitaalremonti ning   et   seda   oli   soovitatud   juba   auto   eelmisele   omanikule,   kes   remondist   keeldus. Automootori kapitaalremont läks A-le maksma 40 000 krooni.  Kas   A   saab   B-lt   nõuda   40   000   krooni   hüvitamist   asja   lepingu-tingimustele mittevastavuse tõttu? Vastus: Tegemist on müügilepinguga VÕS §208 mõistes. Kuna enne müügilepingu sõlmimist ostja tegi proovisõidu ja oli kõik korras, ostja ootab, et ostetav asi saab kasutada sõiduautona. Sellepärast tuginedes VÕS § 217 lg 2 p-le 2 võib nentida, et asi (ostetud sõiduauto) ei vasta müügilepingu tingimustele, sest asi ei vasta lepingutingimustele, kui asja omaduste kohta ei sobi asi otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele  mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku  hävimise   ja  kahjustumise  riisiko   ülemineku   ajal  ostjale,   isegi  kui  mittevastavus ilmneb hiljem.  Vastavalt   VÕS   §220   lg   1   ostja   peab   teatama   asja   lepingutingimustele   mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Antud juhul ostja ei täitnud seda nõuet, kuid vaatamata sellele VÕS § 221 lg 1 p 2 alusel ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. VÕS § 222 lg 1 alusel kui asi ei vasta lepingutingimustele,  võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste   õiguskaitsevahendite   kasutamisega   ebamõistlikke   kulusid  või   põhjendamatuid ebamugavusi,  arvestades   muu   hulgas   asja   väärtust,   lepingutingimustele   mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt.  Seega seaduse alusel ostja võib nõuda tekitatud kahju remontide kulude näol hüvitamist, kuid asja tehiolud ei sisalda info asja väärtuse kohta. 


3. Pillimees A sõitis esinema ühte väikelinna. Laupäeva õhtul esines ta kohalikus pubis, mille omanik B sai A esinemise ajal teada, et A oli eelmisel õhtul esinenud samas linnas asuvas kõrtsis C. B keeldub A-le maksmast eelnevalt kokkulepitud esinemistasu, väites, et kohalik kirjutamata  seadus näeb ette, et sama esineja ei esine kahel järjestikusel  õhtul lähestikku asuvates kõrtsides, kuna sellisel juhul ei tuleks rahvas enam teisel õhtul seda esinejat kuulama ja seega suureneks ainult esimese, kuid mitte teise kõrtsi käive. B väidab, et tal on õigus esinemistasu maksmisest keelduda, kuna A ei ole järginud tava. Lisaks ütleb B, et kui A käis samas kohas esinemas aasta tagasi, oli lepingu sisu ja tingimused täpselt samad. A väidab vastu, et leping oli sõlmitud suuliselt ja tema ei mäleta, et oleks räägitud teistes kõrtsides esinemise keelust. Millist liiki lepingu sõlmisid pillimees A ja pubi omanik B?  Kas B-l on õigus esinemistasu maksmisest keelduda? Vastus: Tegemist on käsunduslepinguga VÕS § 619 mõistes.  Vastavalt TSÜS § 2 lg-le 1 tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Vastavalt TSÜS § 2 lg 2 esimesele lausele tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Antud juhul pubi omanik B on kohalik elanik ja teab kohalike tavasid, ta on nõus kujunenud tava käsitleda õigusnormina ja seega tema jaoks kohalik tava on siduv. Pillimees A ei ole kohalik   elanik,   ta   ei   ole   kohustuslik   teadma/mäletama   kohalikest   tavadest   ja   tema   jaoks kohalik tava ei ole siduv.  Samuti vastavalt TSÜS § 2 lg 2 teisele lausele tava ei saa muuta seadust. Seega, antud juhul tuleb juhinduda ainult seadusega, mitte tavaga nagu õigusnormiga. Vastavalt VÕS § 621 lg 1 esimesele   lausele   kui   käsundisaaja   peab   käsundi   täitma   oma   erialastele   teadmistele   või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Vastavalt   VÕS   §-le   619   käsunduslepinguga   kohustub   üks   isik   (käsundisaaja)   vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vastavalt VÕS § 629 lg-le 1 kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Seega B-l ei ole õigust esinemistasu maksmisest keelduda.


4.    Osaühingu   osanikud   valisid   juhatuse   liikmeks   A,   kes   kanti   juhatuse   liikmena   ka äriregistrisse. Kahe nädala möödumisel kande tegemisest tegid osanikud uue otsuse, millega kutsusid A juhatusest tagasi. A-le teatati otsusest ülejärgmisel päeval. Hiljem selgus, et A oli tagasikutsumise ja sellest teada saamise vahele jäänud päeval sõlminud juhatuse liikmena B- ga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? Vastus:  Lähtudes   TSÜS   §   69   lg-st   1   (Kindlale   isikule   (tahteavalduse   saaja)   suunatud tahteavaldus   tuleb   tahteavalduse   tegija   poolt   väljendada   ja   see   muutub   kehtivaks kättesaamisega) ja lg-st 2 (Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud) lepingu sõlmimise hetkel A võiks tegutseda nagu juhatuse liige, kuna ta ei teadnud otsusest, millega teda tagasi kutsuti. Lähtudes ÄS § 34 lg-st 2 ([Äriregistri] kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma,   et   kanne   ei   ole   õige)   lepingu   sõlmimise   hetkel   B   tegutses   ausameelselt.   Seega, mõlematel pooltel oli õigus lepingut sõlmida ja osaühing ei või esitada nõuded B vastu seoses tehingu sõlmimisega. Vastavalt   ÄS  §   187  lg-le   1  juhatuse   liige   peab   oma   kohustusi   täitma   korraliku   ettevõtja hoolsusega.   Vastavalt   sama   paragrahvi   lg-le   2   juhatuse   liikmed,   kes   on   oma   kohustuste rikkumisega   tekitanud   kahju   osaühingule,   vastutavad   tekitatud   kahju   hüvitamise   eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega, kui osaühing kinnitab, et juhatuse liige A kuritarvitas juhatuse liikme õigusi ja tegutses teadvalt pahauskselt, sõlmides lepingut, siis osaühing võiks esitada   nõuded   tekitatud   kahju   hüvitamiseks   A   vastu.   Üldjuhul   nõude   esitamise aegumistähtaeg on viis aastat (ÄS § 187 lg 3).


5.  Aktsiaseltsi   asutajad   andsid   asutamisel   aktsiaseltsile   üle   mitterahalise   sissemaksena tootmisseadmed. Enne aktsiaseltsi registrisse kandmist ostsid nad selle vara ise aktsiaseltsilt tagasi. Lepingu tingimuste kohaselt läks omand neile üle lepingu sõlmimisest ja müügihinna tasumine toimub kolme aasta möödudes.  Kas sellised tehingud on kehtivad?  Kas   aktsiaseltsi   saab   sellistel   asjaoludel   kanda   äriregistrisse,   kui   registripidaja   saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist? Vastus: Vastavalt ÄS §33 lg-le 6 registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele.  On loetletud ÄS §-s 251. Lähtudes sellest paragrahvist andmed rahalise/mitterahalise tegemise kohta ei ole vaja esitada registripidajale aktsiaseltsi registreerimisel. Seega, antud juhul registripidaja on kohustatud tegema kanne.  Seadus näeb võimalusi ette sooritada tehinguid asutatava äriühingu nimel enne registrisse kandmist (ÄS § 253), kuid asja tehioludest ei saa kindlalt öelda, kas tehingud on kehtivad, tehingu kehtivuse tingimused on kajastatud TSÜS viies peatükis. ÄS § 253 lg 1 järgi enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist asutatava aktsiaseltsi nimel tehingu teinud isikud võivad vastutada   tehtud   tehingutest   tulenevate   kohustuste   täitmise   eest.   Lähtudes   §   253   lg-st     3 üldkoosolek kiidab või ei kiida tehingu heaks. Üldjuhul nõude esitamise aegumistähtaeg on viis aastat (ÄS § 253 lg 4).


6.  Aktsiaseltsi   nõukogu   otsustas   ÄS   §   307   lg   2   alusel   piirata   kõigi   juhatuse   liikmete esindusõigust, keelates neil teha üle 1 miljoni krooni suuruseid tehinguid. Mõne aja pärast ostis   aktsiaselts   kinnistu   ja   maksis   selle   eest   2   miljonit   krooni.   Põhjusel,   et   juhatuse esindusõigus oli selliste tehingute tegemiseks piiratud, kirjutas aktsiaseltsi nimel lepingule alla nõukogu esimees. Notar tõestas tehingu, lugedes seaduses sätestatud eeldused tehingu tegemiseks täidetuks nõukogu otsusega esindusõiguse piiramise kohta. Kas tehing on kehtiv? Vastus: Vastavalt TSÜS § 31 lg-le 2 eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Vastavalt TSÜS § 31 lg-le 2 Juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige. Seega üldjuhul nõukogu esimehel on õigus lepingule alla kirjutama aktsiaseltsi nimel.  Lähtudes ÄS §-st 316 on nõukogu on kõrgem juhtivorgan kui juhatus, sest nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, mitte vastupidi. Juhatuse liikmete esindusõiguse piiramine on   nõukogu   pädevuses   (ÄS   §   317)   ning   ei   mõjuta   nõukogu   liikmete   või   esimehe esindusõigusi. Seega, antud juhul notar tõestas tehingu seaduslikult alusel. 


7.  Soovin   lõpetada   tegevuse   FIE-na   ja   jätkata   tegevust   juba   olemasoleva   osaühingu   all. Sisuliselt   oleks   tegemist   ühinemisega,   kus   kõik   õigused   ja   kohustused   läheksid   üle osaühingule.  Kuidas sellist ühinemist läbi viia?  Kirjelda vastust nii ,et isik saaks selle järgi tegutseda. Viita ka õigusnormidele. Vastus:  Vastavalt ÄS §-le 391 äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing). Seega saavad ÄS mõistes ühineda ainult äriühingud. FIE ei ole äriühing ÄS§ 2 lg 1  mõistes. Sellest tulenevalt, FIE-t ei saa ühendada osaühinguga. Samuti lähtudes ÄS   sätetest   FIE-t   ei   saa   ümber   kujundada   osaühinguks,   kuna   ÄS-ga   ettenähtud   vaid äriühingute ümberkujundamist.  Antud juhul tuleb lõpetada FIE-na tegevust, esitades vastavat avaldust Äriregistri pidajale, kui FIE on registreeritud Äriregistris, või Maksu- ja tolliametile, kus juures on vaja esitada ka jooksva kuu lõpetamisel tuludeklaratsiooni.  Seejärel   ettevõtja   saab   asutada   FIE   majandustegevusega   jätkav   osaühing.   FIE   ettevõttega seotud vara võib üle anda kas mitterahalise sissemaksena osaühingu osakapitali (ÄS § 142) või võõrandada raha eest või tasuta. Pärast seda võib ühineda, järgides ÄS 31. peatükis sätestatud nõudeid ja reegleid. 


8.  Olen   osaühingus   lihtsalt   osanik,   ei   tööta.   Soovin   teha   oma   firma   samal   tegevusalal.  Kas see on seadusega lubatud või on siin tegemist ebaausa konkurentsiga?  Kas osaühing saab mulle mingeid ettekirjutusi, takistusi teha?  Oma seisukohta põhjenda viitega õigusnormile. Vastus: Vastavalt printsiibile „Kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud“ osaühingu osanik võib asutada samal tegevusalal teist äriühingut. Konkurentsikeeld on sätestatud ÄS §-ga 185. See paragrahv kehtestab piiranguid samal tegevusalal töötada või osutada teenuseid vaid juhatuse liikme suhtes, kusjuures ka juhatuse liige võib töötada samal tegevusalal osanike või nõukogu loal.   Osaniku   suhtes   seadus   ei   kehtesta   konkurentsikeeldu.   Seoses   samal   tegevusalal tegutsemise kohta ei saa teha ettekirjutusi osanikule. Vastavalt ÄS § 188   lg-le 1 osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale   isikule   süüliselt   tekitatud   kahju   eest.   Vastavalt   §   167’1   lg-le   1   oma   mõju osaühingule   ära   kasutades   juhatuse   või   nõukogu   liiget   või   prokuristi   osaühingu   kahjuks tegutsema   mõjutanud   isik   peab   hüvitama   osaühingule   sellega   tekitatud   kahju.   Sellest lahkudest   võib   öelda,   et   kui   samal   tegevusalal   tegutsedes,   osanik   tekitab   süüliselt   kahju osaühingule võib nõuda kahju hüvitamist.