Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida toota kuidas toota?
PÕLLUMAJANDUS 
ÖKONOOMIKA
Ülesanne...
• On uurida põllumajanduses toimivaid 
majandusprotsesse ja ta peab andma 
põllumajandustootjale efektiivse 
tootmise alused, lähtudes 
põllumajanduse eripärast
Jaguneb...
• Taastootmisteoorikas – käsitletakse 
põllumajanduses kasutatavaid ressursse, 
tootmiskulusid, toodangu arvestamist, omahinna 
kalkuleerimist
• Efektiivsusteooriaks – käsitletakse 
põllumajandusressursside efektiivsema kasutamise 
seaduspärasusi
• Arenemisteooriaks – on kasutusel 1)haruline 
käsitlus (käsitletakse põllumajanduses toimuvaid 
objektiivseid protsesse) 2)regionaalne 
käsitlus(käsitletakse tootmise paigutuse ja 
arengutaseme ühtlustamise  küsimusi )
Teadus
• Põhiolemuseks on ühiskonna kõigi rikkuste 
suurendamine  maailma täielikuma tunnetamise 
kaudu
• Tekke põhjused: ühiskonna areng ja ühiskondliku 
tööjaotuse süvenemine
• Põhiülesanded: turunõudlusele vastavate 
tootmisvõimaluste arendamine ja nende efektiivne 
kasutamine; tootmise ainelise ja regionaalse 
struktuuri selline täiustamine, mis  vastaks  
rahvamajanduse kõige mitmekülgsematele 
vajadustele ja  tagaks  kõigi piirkondade 
majandusliku arengu kiirendamise
Majandusõpetus
• Põhiküsimused: mida toota? kuidas toota? 
kellele toota?
• Majandusteaduse ülesanded: 1) majanduslike 
nähtuste ja nende seoste  uurimine  nappide 
hüvede jaotamisel indiviidide ja kollektiivide 
vahel ning ka ajaloolise jaotuse mõjude 
uurimine    2) majanduslike protsesside ja 
struktuuride kujundamise eesmärkide ja 
vahendite analüüs
• Tegeleb nappide ressursside jaotamisega 
omavahel konkureerivate eesmärkide vahel
• Uurimuse tulemused formuleeritakse 
majandusteoorias:
1) Majanduslike kategooriatena(hind, omahind, 
kasum)
2) Majanduslike protsessidena (spetsaliseerimine, 
intensiivistamine)
3) Seaduspärasustena, majanduslike printsiipidena
• Ressursside parim ehk  tulemuslikum  kasutamine 
on teiste sõnadega majanduslik efektiivsus
Majandusteooria
• Põhimeetodiks on  abstraheerimine
tasakaaluanalüüs ja  agregeerimine
• ABSTRAHEERIMINE – tulemusena saadakse 
majandusmudel ; abstraheeritakse kahes 
mõttes: 1)reaalsusest väljaspool käsitlevat 
valdkonda ja 2) ebaolulised seosed valdkonna 
sees jäävad vaatluse alt välja
• Majandusmudeleid pn võimalik esitada suulise 
kirjelduse (verbaalselt); arvuliste  tabelite
matemaatiliste võrrandite (algebraliselt) või 
graafikute (graafiliselt) kujul.
Põllumajanduse funktsioonid
• Toiduainete tootmine koos tehnilise toorainega –  puuvill , lina – 
põllumajanduse üks põhilisi funktsioone
• Töö mahutamise ja tulude saamise allikas – annab tööd ja töö 
kaudu tulu
• Tööjõu laiendatud  taastootmise  allikas – aluseks on ühealt poolt 
ühiskonna arengu objektiivne vajadus ja  teiselt  poolt täiendava 
tööjõu andmise võimalus
• Reservide, ekspordi ja välisvaluuta kogumise allikas – reservide 
loomine tugevdab riiig sõltumatust ja majanduslikku võimsust, 
saaduste  eksport  teenib välisvaluutat, mida saab kasutada 
tööstuse  arendamiseks
• Loodusliku keskkonna taastootja – säilitab ja tõstab mulla viljakust, 
loodusliku tasakaalu säilitamine on ka vajalik inimese 
elitegevuseks
• Maaelulaadi säilitamine
Põllumajandusliku tootmise 
iseärasused
• Ettevõtlusvormide  paljusus
• Tootmisprotsessi läbipõimumine 
looduslikuga – taimede kasvu ja 
arenemise, samuti mulla ja 
mikroorganismide füsioloogilise 
elutegevuse tulemuseks on toodang
•  Tööaeg  on tunduvalt lühem kui tootmisaeg
• Tootmise hooajalisus
• Tootmine suurel territooriumil
Põllumajandussektori 
iseärasused
• Tootmisstruktuur – eksisteerib palju tootjaid ning kui neist mõned võivad 
olla küllaltki suured, ei suuda ükski neist üksinda muuta turul 
valitsevaid tingimusi
• Looduse mõju – muudab tootmise vähem kontrollitavaks ja 
ennustatavaks ning toodangu pakkumine võib varieeruda küllaltki 
suurel määral
• Nõudluse  mitteelastne  iseloom – inimesed ei saa elada toiduta ja 
paljude toiduainete nõudlust ei mõjuta hind kuigi palju
• Engeli seadus – tulude suurenedes suurenevad ka toidule tehtavad 
kulutused, kuid mitte samas proportsioonis
• Tööjõu suhteline immobiilsus – taluperele kui ka palgatud töölistele on 
tihti talu nii töökohaks kui ka  koduks
• Varade kinnistatuse probleem – talude põhivaradel on vähe või pole 
üldse alternatiivseid kasutamise võimalusi
• Hindade langus on suurem – võrreldes teiste hindadega ning samuti 
talunike tulude suhteline langus võrreldes teiste majandusharudega
Taastootmisteooria  
• Tootmist vaadeldakse kui süsteemi, milles 
materiaalsed  ressursid  (tööobjektid) muudetakse 
tööjõu ja töövahendite abil toodanguks.
• Taastootmine jaotub  faasideks , milledeks on 
tootmine, jaotamine, vahetus ja tarbimine.
• Taastootmise kaks tüüpi – lihtne 
(tootmisprotsessi kordamine endises mahus) ja 
laiendatud (tootmisprotsessi kordamine 
suuremas ulatuses) taastootmine
• Tootmisprotsessi iseloomustab eelkõige 
ressursside hulk
Tootmistegurid 
• Tootmissisenditeks maa, töö ja 
kapital
• Mõju järgi aktiivsed (töö ja 
ettevõtlus ) ja passiivsed (maa ja 
reaalkapital)
• Olemuse alusel algseteks (töö ja 
maa) ja  tuletatud  teguriteks 
(reaalkapital – tootmishooned, 
masinad )
• Lühiajaline – mõnede tootmistegurite 
hulka ei saa muuta – maa hulk on 
kindel, samuti ka üldkulud ehitistele 
ja masinatele
• Pikaajaline – kõigi tegurite hulk võiks 
muutuda 
• Tootmistegurite koguste muutumist 
nimetatakse tootmismastaabi 
muutuseks
Põllumajandusressurssid 
•  Loodusressursid  – maaressursid,  veeressursid
kliimaressursid
• Bioressursid – taimed, loomad, putukad,  kalad  jt 
elusorganismid, mis omavad põllumajanduslikku 
tähtsust (produktiivvahendid)
• Tööjõuressursid – peamiseks tootmisteguriks
• Tehnilised ressursid – nende hulka kuuluvad 
põllumajandusmasinad
• Materiaalsed ressursid – materjalid ja saadused, 
mis kasutatakse põllumajandustootmises 
tööobjektina
Maaressurss 
• Maa on looduse and, mida pole 
loodud inimtööga
• Maa on ruumiliselt piiratud, see 
tagab maa intensiivse kasutamise
• Maal on tootmisvõime, see ei kulu 
nagu teised tootmisvahendid, vaid 
vastupidi  paraneb
• Maa ei ole kvaliteedilt ühesugune
• Maa kasutamine on seotud 
asukohaliselt
Põhivarad  
• ... Hulka kuuluvad vahendid ja muud 
väärtused, mis on ettevõtte bilansis 
pikema aja vältel läbides mitu 
tootmistsüklit ning säilitades seejuures 
oma  esialgse  kuju
• Liigitatakse: tootmise põhivarad ja 
tootmisvälised põhivarad
• Põllumajandustootmise põhivarasid saab 
liigitada: põllumajanduslikud, 
põllumajandusvälised ja üldmajanduslikud
Käibevarad 
• ...  Majandusüksuse   käsutuses  mingil 
hetkel olevad ainelised ek materiaalsed 
käibevahendid ja ettevõtte käibesse 
investeeritud ja seal püsivad rahasummad
• Käibevarade struktuur: 1)  tootmisvarud  
(söödad ja  allapanu , seeme ja 
istutusmaterjal) 2) lõpetamata toodang 
(noor- ja nuumloomad, lõpetamata 
toodang) 3) valmistoodang, rahalised 
vahendid ja vahendid arveldustes
Kapital  
• ... Töisest varast võõrandunud kasutoov 
aineline vara. 
• Tunnused: kestev(osutab teenuseid 
pikaajalise perioodi vältel); kaupade ja 
teenuste tootmise sisend(tootmises 
tarbitakse ära kapitali teenused); on ise 
toode(tootmisprotsessi väljund)
• Liigid: reaalkapital; kaupkapital; rahakapital
• Kapitali  ringkäik : rahakapital→ tootlik  
kapital→kaupkapital→rahakapital
Kulud 
• ... Teatud hüviste tootmiseks on võtdsed nende tootmiseks 
kasutaud tegurite panuste väärtusega
• Käitiskulud – kõik ettevõttes tootmistegevuses tehtud kulutused
•  Tootmiskulud – kõik ettevõttes tehtud kulutused pluss kapitali 
kulunõudlus
• Alternatiivkulud – tulu, mis jääb saamata tootmises rakendatud 
tegurite parimast alternatiivsest kasutamata jäetud 
rakendusvõimalustest
• Kogukulud – tootmistegevuses põhjustatud kõigi kulude summa
• Ühikkulud – leitakse  kogukulu jagamisel toodangu kogusega
•  Piirprodukt – iga uue muutuvteguri õhiku lisandumisest saadav 
lisaprodukt
• Piirkulu – kogukulu kasv uue tooteühiku lisandumisel
•  Piirtulu  – kogutulu kasv uue tooteühiku lisandumisel
Kulud 
• Liigitamine: seos tootmisega 
(1]tootmiskulud 2]tootmisvälised 
kulud); reageerimine  tegevusmahu  
muutumisel (1] muutuvkulud  
2]püsivkulud); kuluobjektile 
kirjeldamise alusel (1]otse kulud 
2]kaudsed kulud); kontrollitavuse 
aspekt (1] kontrollitavad  
2]mittekontrollitavad)
Kuluarvestus 
•  Majandusarvestus  – majandusinfo 
indentifitseerimise, hindamise, töötlemise ja 
edastamise protsess. Eesmärk on tagada 
erinevatele infotarbijatele neid huvitav info. 
•  Finantsarvestus  – vara muutmisele ja 
maksesündmustele orienteeritud ettevõtte kui 
terviku kogutegevust hõlmav arvestuse osa, kus 
arveldus  korraldus, aruandluse koostis, 
struktuur ja sisu seadusandlikult 
reglementeeritud. Selgitatakse ettevõtte  bilanss  
ja kasumiaruanne.  Huvitab  väliseid infotarbijaid.
Süsteemkäsitlus 
• On iseloomulik: 1)teadus vaatleb  igat  
objekti  süsteemina , mis ühest küljest 
koosneb paljudest allsüsteemidest ja 
teisest küljest on ise ühe suurema 
süsteemi osa 2) uuritavat objekti 
vaadeltakse süsteemina, mis on 
kirjeldatav elementide kaudu
Väärtusringe 
põllumajanduses
               tootmine       realiseerimine
Ressursid        Toodang      Raaline sissetulek
                kulutus           kulutus
      
            majandisisene  käive                                  
 ost
                                                  Kaubad
teenused
           taasuuendus
Tulude-kulude lihtne ringe
                                       Raha
                                 Kaubad ja 
teenused
Majapidamised                                        
Ettevõtted
                                Tootmisressursid
                                Ressursitulu
• Ostujõud – raha suhteline väärtus, 
mis väljendub rahaühiku eest 
saadavate kaupade teenuste hulgast.
Majanduskasv  
• ...on tootmismahu pikaajaline 
suurenemine.
• Faktoruteks on: 1) maa ja teiste 
loodusressurside hulk 2) 
inimressursid ehk tööjõu kvantiteet ja 
kvaliteet 3) akumuleeritud kapitali 
hulk 4)  tehnoloogia  muttus ja 
innovatsioon
Põllumajanduse kasv
• Intensiivistamine – võetakse 
kasutusele  täiendavaid  ressursse ja 
põllumajandustehnikat, samuti  ehitisi  
ning  sealjuures  jääb endiseks 
produktiivvahendite hulk
• Ekstensiivne – võetakse kasutusele 
täiendavaid produktiivvahendeid
Maamajanduse 
mitmekesistamine
•  Alternatiivne   taimekasvatus  (tartakasvatus)
• Taimekasvatussaadustele lisandväärtuse 
andmine ( pagaritooted )
• Alternatiivne  loomakasvatus  
(jaanalinnukasvatus)
• Loomakasvatussaaduste lisandväärtuse 
andmine (kohupiima valmistamine)
•  Puhkemajandus  (majutusteenus)
• Looduslike ressursside kasutamine 
(metsamajandus)

Document Outline

  • Slide 1
  • Ülesanne...
  • Jaguneb...
  • Teadus
  • Majandusõpetus
  • Slide 6
  • Majandusteooria
  • Põllumajanduse funktsioonid
  • Põllumajandusliku tootmise iseärasused
  • Põllumajandussektori iseärasused
  • Taastootmisteooria
  • Tootmistegurid
  • Slide 13
  • Põllumajandusressurssid
  • Maaressurss
  • Põhivarad
  • Käibevarad
  • Kapital
  • Kulud
  • Kulud
  • Kuluarvestus
  • Süsteemkäsitlus
  • Väärtusringe põllumajanduses
  • Tulude-kulude lihtne ringe
  • Slide 25
  • Majanduskasv
  • Põllumajanduse kasv
  • Maamajanduse mitmekesistamine
Vasakule Paremale
PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #1 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #2 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #3 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #4 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #5 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #6 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #7 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #8 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #9 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #10 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #11 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #12 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #13 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #14 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #15 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #16 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #17 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #18 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #19 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #20 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #21 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #22 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #23 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #24 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #25 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #26 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #27 PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA #28
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Annika96 Õppematerjali autor
Põllumajandusökonoomika eksamiks kordamine

Sarnased õppematerjalid

Põllumajandusökonoomika küs-vast
23
docx

Põllumajandusökonoomika küs-vast

1. Mis on kaks märksõna, mis esinevad enamikes definitsioonides majandusteaduse kohta? Vajak – puudujääk, nappus Valik – loobumiskulu (alternatiivkulu) 2. Mis on ökonoomika, sh põllumajandusökonoomika ülesandeks? Uurida põllumajanduses toimivaid majandusprotsesse ja ta peab andma põllumajandustootjale efektiivse tootmise alused, lähtudes põllumajanduse eripärast. 3. Milliste teadustega on põllumajandusökonoomika seotud? 1. sidemete tugevnemine teiste teadustega nagu agronoomiaga 2. uute uurimisalade ja distsipliinide tekkimine senise teaduse raames 4. Iseloomustage ettevõttemajandusteadust ja põllumajandusökonoomika seost sellega Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rake nduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi

Kategoriseerimata
Põllumajandusökonoomika konspekt
23
docx

Põllumajandusökonoomika konspekt

1. Mis on kaks märksõna, mis esinevad enamikes definitsioonides majandusteaduse kohta? Vajak – puudujääk, nappus Valik – loobumiskulu (alternatiivkulu) 2. Mis on ökonoomika, sh põllumajandusökonoomika ülesandeks? Uurida põllumajanduses toimivaid majandusprotsesse ja ta peab andma põllumajandustootjale efektiivse tootmise alused, lähtudes põllumajanduse eripärast. 3. Milliste teadustega on põllumajandusökonoomika seotud? 1. sidemete tugevnemine teiste teadustega nagu agronoomiaga 2. uute uurimisalade ja distsipliinide tekkimine senise teaduse raames 4. Iseloomustage ettevõttemajandusteadust ja põllumajandusökonoomika seost sellega Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rake nduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi

Põllumajandusökonoomika
Pöllumajandus ökonoomika eksam
10
docx

Pöllumajandus ökonoomika eksam

Põllumajandus ökonoomika kordamine 14.11.2011 1. Põllumajanduse funktisoonid ühiskonnas · Toiduainete tootmine koos tehnilise toorainega ( lina, puuvill) · Suur roll rahvamajanduses: elanikkonna töö mahutamise ja tulude saamise allikas · Tööjõu laiendatud taastootmise allikas teistele majandusharudele. (maybe laiemalt) · Toidu.- ja tehnilise tooraine reservide, ekspordi ja välisvaluuta kogumine (tugevdab riigi sõltumatust ja majanduslikku võimsust) · Inimühiskonna areng · Loodusliku keskkonna taastootja · Maaelulaadi ja asustuse säilitamien maapiirkondades · 2. Põllumajandussektori iseärasused võrreldes teiste majandusharudega · Tootmisstruktuur. Palju tootjaid, aga ükski ei suuda üksinda muuta turul valitsevaid tingimusi. Valitseb täielik konkurents. · Looduse mõju. (Ilmastik , haiguste ja kahjurite levik) muudab põllumajandusliku tootmise

Ökonoomika
põllumajandusökonoomia
12
docx

põllumajandusökonoomia

KORDAMISKÜSIMUSED I 1.1 Teaduse olemus. Põllumajandusökonoomika koht teaduste süsteemis 1. Mis on kaks märksõna, mis esinevad enamikes definitsioonides majandusteaduse kohta? Vajak ja valik Tuleb teha valik, mida osta. See on kopromiss kui loobumiskulu (alternatiivkulu). 2. Mis on ökonoomika, sh põllumajandusökonoomika ülesandeks? Põllumajandusökonoomika ülesandeks on uurida põllumajanduses toimivaid majandusprotsesse ja ta peab andma põllumajandustootjale egektiivse tootmise alused, lähtudes põllumajanduse eripärast. Põhiülesandeks on alati olnud ressursside ja vajaduste tasakaalu leidmine, millega ühiskond ja riigid on läbi ajaloo kokku puutunud. 3. Milliste teadustega on põllumajandusökonoomika seotud? Põllumajandusökonoomika on oma arengu vältel tihedalt seotud agronoomiaga,

põllumajandusökonoomia
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs
PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA EKSAM
17
docx

PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA EKSAM

Muutuvate suhete seadus- ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumine. Muutuvate suhete seaduses uuritakse kolme erinevat liiki suhteid: 1) Suhted tegur-toodang: kui muudetakse sisendeid teguris, siis uuritakse, kuidas muutud toodang sel juhul, pole püsivad vaid muutuvad. 2) Suhted tegur-tegur: uuritakse üksikute tegurite suhteid. Sel juhul toodang jääb konstantseks. Ressursside efektiivsus suhetes tegur-tegur väljendub kulude ökonoomikas. Kulude ökonoomika võimaldab suurendada kasumit. 3) Suhted toodang-toodang: on tegemist alternatiivsete toodangutega, et oleks võimalik realiseerida kasumlikumalt. Maksimumi ja miinimumi seadus: fikseerib suhtes 'tegur-toodang' seisundi, milles tootmistegurite optimaalse suhte korral saavutatakse maksimaalne toodang, mille korral kulud toodanguühiku kohta on minimaalsed. (sisendid jäävad samaks, kuid muutuvad vahendid, mille abil toodetakse).

Põllumajandusökonoomika
Põllumajandusökonoomika eksam
11
docx

Põllumajandusökonoomika eksam

Põllumajandusökonoomika põhikursuse kordamisküsimused 1. Põllumajanduslikku tootmist piiravad kitsendused ( turu ja tootmiskitsendused) Turukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljund/Sisend=

Põllumajandusökonoomika
Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM
33
docx

Põllumajandusökonoomika põhikursus EKSAM

1. Sissejuhatus põhikursusesse 1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad, kaubanduspoliitika). Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajandusressursside ja

Põllumajandusökonoomika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun