Finantsvahenduse-küsimused (0)

Finantsvahenduse küsimused
EESTI PANGA SEADUS
1) kellele annab aru- Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru Riigikogule, ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele.
2)Eesmärk ja ülesanded
 (1) Eesti Panga esmane eesmärk on tagada hindade stabiilsus. Eesti Pank korraldab raharinglust Eestis ja välisriikidega ning seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest.
 (2) Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Raha emiteerimine ja käibelt kõrvaldamine toimub seaduse alusel.
 (3) Eesti Pank hoiab riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarusid ning korraldab nende kasutamist.
 (4) Eesti Pank teostab riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunab krediidipoliitikat.
 (5) Eesti Pank teeb finantsstabiilsuse tagamiseks koostööd Finantsinspektsiooniga. Eesti Pangal on õigus saada Finantsinspektsioonilt oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid.
 (6) Eesti Pank teeb koostööd rahvusvaheliste raha-, pangandus - ja krediidiorganisatsioonidega ning peab sidet teiste riikide keskpankadega .
 (7) Eesti Pank sooritab pangatehinguid Eesti ja välisriikide raha, väärtpaberite ja muude valuutaväärtustega oma põhikirjas ettenähtud eesmärkidel ja korras.
 (8) Eesti Pank koostab Eesti maksebilansi . Eesti Pank kogub andmeid oma ülesannete täitmiseks vajaliku raha-, finants - ja maksebilansistatistika saamiseks ja avaldamiseks riikliku statistika seaduses sätestatud alustel ja korras .
3)Eesti panga õigused ja kohustused
(1) Oma ülesannete täitmiseks on Eesti Pangal õigus: 
1) võtta ja anda piisava tagatise olemasolu korral laenu; 
2) hoiustada ja võtta vastu hoiuseid; 
3)  kaubelda väärtpaberite, väärismetallide ja välisvaluutaga;
 4) teha muid tehinguid raha-, väärtpaberi- ja välisvaluutaturul;
 5) käsitleda maksejuhiseid ning arveldada makseid; 6) omada aktsiaid ja muid osalusi ning kinnisvara;
 7) kehtestada rahaturgu reguleerivaid eeskirju ja seaduse alusel usaldatavusnormatiive ; 
8) kehtestada europangatähtede ja euromüntide käitlemist reguleerivaid eeskirju;
 9) rakendada sanktsioone raharingluse kohta kehtestatud eeskirjade rikkujate suhtes, välja arvatud sanktsioonid, mida rakendab Euroopa Keskpank Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 34.3 alusel;
 10) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning muudelt isikutelt ja asutustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid;
 11) teha muid oma ülesannete täitmiseks vajalikke toiminguid.
KREDIIDIASUTUSE SEADUS
1)Missuguse äriühinguga asuatakse pank ja kui suur on algkapital 
2)Missuguseid tingimusi täitev krediidiasutus tohib ärinimes kasutada PANK 
(1) Aktsiaseltsina asutatud krediidiasutus on kohustatud kasutama oma ärinimes sõna «pank», ühistuna asutatud krediidiasutus sõna «ühistupank».
(2) Sõna «pank» või «ühistupank» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada ainult krediidiasutus.
(3) Krediidiasutuse filiaal võib lisada krediidiasutuse ärinimele filiaali asukoha haldusüksuse või muu kohanime .
(4) Välismaa krediidiasutus võib tegutseda Eestis oma asukohamaal registreeritud ärinime all, kui see on selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Kui on oht, et ärinimi ei ole selgesti eristatav teisest Eestis  tegutseva krediidiasutuse ärinimest, on Pangainspektsioonil õigus nõuda sellisele ärinimele täiendi lisamist.
(5) Krediidiasutuse ärinimi ei või tekitada arvamust, et tegemist on mõne teise krediidiasutuse või mõne riigi keskpangaga.
(6) Käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 ei laiene juhtumitele, mil on ilmne, et tegemist ei ole krediidiasutusega.
(1) Panga asutamisel peab tema sissemakstud aktsiakapital olema ekvivalentne vähemalt 5 miljoni euroga vastavalt Eesti Panga kursile.
(2) Panga aktsiakapitalina võib näidata ainult reaalselt sissemakstud summasid.
TAGATISFONDI SEADUS 
1)Kuidas ja mis summas on minu raha pangas tagatud
Hoiustaja kohta tagatakse ühes krediidiasutuses kuni 100 000 euro suurused hoiused 100% ulatuses. Tagatisfondi seaduse alusel loetakse hoiuseks ka arvelduskontot. Hoiused hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga, kuid mitte rohkem kui piirmäär.
Kõlblikud hoiused hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. Seega rakendub hüvitise 100 000 euro suurune piirmäär hoiustaja poolt ühes krediidasutuses avatud hoiuste kogusummale, mitte aga igale avatud hoiusele eraldi.
Juhul, kui hoiuste hüvitusjuhtumiga on seotud näiteks kaks krediidiasutust, siis ühele ja samale hoiustajale  hüvitatakse tema hoiused koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga täies ulatuses, rakendades hüvitise 100 000 euro suurust piirmäära eraldi nii esimeses kui ka teises krediidiasutuses avatud hoiustele.
Hoiuste intressid arvutatakse arveldus- või laenulepingus või kirjaliku lepingu puudumisel hoiuste peatamise päeval kehtinud krediidiasutuse hoiustamise tüüptingimustes sätestatud määrade alusel.
Kui füüsilise isiku hoius sisaldab vahendeid, mis on saadud isiklikuks kasuatmiseks krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud elamukinnisvara võõrandamisest, tagatakse ja hüvitatakse eelnimetatud vahendid koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga kuni 70 000 euro suuruses summas lisaks eelnevale 100 000 eurole . Eelnimetatud vahendid on tagatud kuue kuu jooksul elamukinnisvara võõrandamisest arvates.
RAHAPESU JA TERRORISMI TÕKESTAMISSEADUS
1)Kui suur on suurim lubatud kättemaks
kauplejad kaubandustegevuse seaduse tähenduses, kui neile tasutakse sularahas üle 15 000 euro või võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahelist seost omava maksena,
mittetulundusühingud ja sihtasutused mittetulundusühingute ja sihtasutuste seaduse tähenduses, kui neile tasutakse sularahas üle 15 000 euro või võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas tasumine toimub ühe maksena või mitme omavahel seotud maksena.
Isiku, kelle isikusamasus on tuvastatud ja kontrollitud käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud korras, maksejuhiste kogusumma krediidiasutuses või finantseerimisasutuses ühes kalendrikuus ei tohi ületada 10 000 eurot füüsilise ja 25 000 eurot juriidilise isiku puhul.
4