Vana-Kreeka skulptuur
Vana-Kreeka skulptuur on maailmale kindlasti üsnagi tuntud, sest
Kreeka skulptorid on andnud maailmale palju imetlusväärseid töid.
Samuti on Kreeka skupltuur mõjutanud hilisemat Euroopat. Peale selle
peetakse Kreeka üheks suurimaks ehituskunsti saavutuseks
templeid.Põhiline Kreeka skulptuuri õitseaeg oli klassikalisel ajastul ehk 5.-4.saj eKr. Mitte ainult tänapäeva inimesed ei imetle
Vana-Kreeka võimsaid ning omanäolisi skulptuure, vaid ka vanad
roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad kindlasti arhailisest ajastust.
Arhailine ajastu
Arhailise ajastu skulptuurid on küllalt algelised: jäik sirge
asend, külgedele surutud käed ning otsevaate määras ära püstine
kiviblokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks
asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Peamiselt on tehtud kahte
sorti kujusid : 1) alasti noormehi – kuros 2) riietatud tütarlapsi
– kore. Kurosekujusid on leitud peamiselt surnuaedadest vanade
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liina507
Õppematerjali autor
· Kreeka teater koosnes kolmest osast: teatron mäenõlval asuvad istmed orkestra ümmargune mänguplats, seal laulis ja mängis pille koor, seal mängisid ka näitlejad skenee garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele, asus orkestra taga · Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion) III Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul · Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti · Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4. saj eKr · Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid · Rooma ülikutel oli kombeks kaunistada oma villasid kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega · Enamasti ongi säilinud need roomaaegsed koopiad · Koopiad võivad üksteisest ka erineda · Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all
Vana-Kreeka skulptuur Vana-Kreeka kunst on suurt mõju avaldanud järelmaailmale. Ka skulptuur on mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti. Kreeka skulptorid on andnud maailmas palju imetletuid töid, millest mõned on ka tänaseni säilinud või üritatakse taas üles ehitada. Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite tööd. Rooma ülikutel oli kombeks oma villaseid kaunistada kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega ja enamasti ongi säilinud just need roomaaegsed koopiad. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Arhailise ajastu
17 saj. kui veneetslased piirasid Ateenat, kasutasid linna valvavad türklased templit püssirohulaona. Peale püssirohuplahvatust hävis suur osa templist. Allesjäänud skulptuurid viis inglane lord Elgin 19 saj. alguses Londoni Briti muuseumi. Samaaegselt Kreeka peripteeri arenemisega kujunes välja ka Kreeka staatuatüüp. Vanimates kreeka kunstimälestistes võib näha egiptuse eeskujude matkimist. Kreeka skulptuur arenes koos võimlemise ja kehalise kasvatusega staadionil. Kehakultuur oli tihedalt seotud kreeka kultusega, alastiolekut peeti jumalale meelepäraseks. Et õigustada oma kommet alasti mängides lõbutseda, rääkisid kreeklased loo jooksjast, kes viskas maha niudevöö ja võitis Olümpias võidujooksu. Tõenäoliselt on kombe juured siiski sügavamal, ajas, mil alastiolekut seostati jumalate kummardamisega, veidi hiljem sümboliseeris alasti keha avatud hinge, mis on vaba maistest
Varasemad näited kunstist 4. Vanade tsv kunst 5. Kreeka kunst ja olulisus 6. Kunsti raha väärtused 1) Kunst pakub emotsioone ja väärtuse kandja 2) Kunst nõuab aega nii tegemine kui ka visiooni loomine. On vaja ideed materjali, oskust. Kunsti saab vaadelda ja kogeda 3) Koopamaalid 4) Mesopotaamia kunst 6000-6800 eKr Tähtis oli keraamika, Keraamikas tuli kasutusele potikeder, perioodi lõpuks oletatavasti ka vankrirattad. 5) Vana-kreeka kunst jaotatakse kolmeks perioodiks : 1) Arhailine periood ehk vanaaeg ( 7-6.saj. eKr.) 2) Klassikaline ehk õitseaeg (5-4. saj. eKr.) 3) Hellenistlik ehk hiline periood (3-1.saj. eKr. TEMPLID Templid ehitati kivist alusele ning sinna saamiseks kasutati madalat treppi. Templi ette ehitati tihti kivist altar ohverdamise tarbeks. Enam polnud templid kinnised ruumid, vaid nö vabaõhu ehitised. Need hooned olid pikad ja põhiplaanilt ristkülikukujulised
Menaad võitlus Senised skulptuurid olid kõik määratud eestpoolt vaatamiseks, Lysippos lõi aga oma kujud igast küljest vaatamiseks- see oli jällegi uuendus Sootuks erinevad eelnenuist aga Skopase teosed, mis on täis liikumist ja tormilist jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. Pergamoni altari Milo Venus Laokoon reljeefid Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn
350 e.m.a ) PRAXITELES. KNIDOSE APHRODITE ( u. 350. e.m.a ) Senised skulptuurid olid kõik määratud eestpoolt vaatamiseks, Lysippos lõi aga oma kujud igast küljest vaatamiseks- see oli jällegi uuendus. LYSIPPOS. KRAAPIJA ( u. 330 e.m.a ) . Rooma marmorkoopia. Sootuks erinevad eelnenuist aga Skopase teosed, mis on täis liikumist ja tormilist jõulisust. Teda võib pidada ka esimeseks hellenistlikuks skulptoriks. SKOPAS. MENAAD ( u. 330 e.m.a ). Koopia HELLENISTLIK SKULPTUUR Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata. Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida
Referaat Vana-Kreeka skulptuur Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................3 2 Vana-Kreeka Skulptuur.........................................................................................4 Illustratsioonid......................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................................8 Vana-Kreeka skuptuur Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. Nii kujusid, kui
· Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid · Tsikuraat torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge · Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud · Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem · Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide · Hauakambreid ei ehitatud hauatagust elu ei usutud · Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha · Ei tuntud hästi anatoomiat ebaloomulikud kehaosad · Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid · 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur · Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree · Pole kindel, et see just Sargon I portree on · Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Lagasi linna valitseja Gudea u. 20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid