vastu). Läänepoolsed kujutised räägivad vaatajatale Amazonamahhiast (Ateenalaste sõjast Amazonaste vastu). Osa lõunapoolsetest metoopidest on nüüdseks kadunud, kuid nagunii võib välja lugeda kujutistest, et tegu on Kentauromahhiaga (sõda pool inimeste, pool hobuste kentauridega). Põhjapoolsed metoobid on väga halvasti säilinud, kuid tõenäoliselt on seal kujutatud Trooja sõda. Metoop Kentaromahhiast Friis, kõige iseloomulikum asi Parthenoni puhul on see, et ümber tsella jookseb pikk friis, mis pärineb aastatest 442-438 eKr. 2. sajandi seikleja Pausanias kirjeldas lühidalt oma kirjutistes friisi, pöörates peamise tähelepanu templi sees olevale kuldsele Ateena kujule. Läänepoolne osa frontoonist kajastas Ateena sündi oma isa, Zeusi peast. Müüdi järgi, Zeus sünnitas Ateena siis, kui tal oli väga ränk peavalu ning ta palus Hephaistosel, vasaraga vastu pead lüüa
REFERAAT Rooma ja Bütsantsi kunst Sirly Himmaste Rooma ja Bütsantis kunst. Roomlased vallutasid Kreeka ning liitsid selle Rooma riigi külge. Roomlaste eelkäijateks Itaalia pinnal olid etruskid. Nende päritolust ja kultuurist on ka tänapäeval üsna vähe teada. Etruski tempel sarnaneb teatud määral kreeka peripteeriga, tal on tsella, sambad ja viilkatus, kuid ta esikülg on tugevamini rõhutatud. Templid ei olnud ainuüksi jumalate eluasemed, vaid ka pidulike jumalateenistuste kohad. VI ja V saj. e.m.a. pärinevatel etruski maalidel, mida on palju säilinud Chiusi ja Corneto hauakambriteks, kus on palju ühist kreeka vaasimaaliga. Kõige ilmekamalt aga avaldub etrutskite kunsti omapära hauaskulptuuris. Sarkofaage, milles lamasid abielupaaride laibad, oli kombeks kaunistada lahkunute por...
pärandanud oma järglastele marmorist Rooma. Marmor muutus tõesti keisririigi ajal tavaliseks ehitusmaterjaliks ning 1. saj lõpus eKr leiti Itaaliast Carrara ja Luna marmori leiukohad (kasutusel ka tänapäeval). Traditsioonid ei langenud unustusehõlma. Rooma ametlikuks kunstiks sai klassitsim. · Augustuse-aegsed ehitised on pseudoperipteeri tüüpi: tähtsamates elementides sarnane peripteeriga (neljast küljest sammastega ümbritsetud hoone), kuid selle tsella (templi siseruum, kus paiknes jumalakuju) on asetatud tahapoole, nii et templi tagumisel küljel asuvad sambad paiknevad vahetult seina ääres, sulavad sellega teatud määral kokku ja muutuvad seega poolsammasteks. See võtab neilt hellenistlikus arhitektuuris iseloomulik olnud ruumilisuse ja loomulikkuse. Tempel asub kõrgel alusehitisel (podium), selle sissekäigu juurde viib lai trepp ja selles avaldub ka pseudoperipteeri sarnasus etruski templi tüübiga
Kunstiajalugu Kunstiterminid Ideaalmaastik kunstniku oma vabast pildist lähtuv maastikumaal Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter...
m. a.) koosneb arhitektuur kahest kategooriast: konstruktsioonist ja propotrtsioonidest, s.t. ehitise üksikosade vastastikustest suhetest. Esteetilist printsiipi nägi ta eeskätt korrapärases süsteemis, kus konstruktsioon on seostatud sammastega. Need vaated määrasid kindlaks rooma arhitektuuri alused ka impeeriumiajastul. Augustuse-aegsed ehitised on pseudoperipteeri tüüpi: tähtsamates elementides sarnane peripteeriga (neljast küljest sammastega ümbritsetud hoone), kuid selle tsella (templi siseruum, kus paiknes jumalakuju) on asetatud tahapoole, nii et templi tagumisel küljel asuvad sambad paiknevad vahetult seina ääres, sulavad sellega teatud määral kokku ja muutuvad seega poolsammasteks. See võtab neilt hellenistlikus arhitektuuris iseloomulik olnud ruumilisuse ja loomulikkuse. Tempel asub kõrgel alusehitisel (podium), selle sissekäigu juurde viib lai trepp ja selles avaldub ka pseudoperipteeri sarnasus etruski templi tüübiga. Detailid on töödeldud
Kreeka kunsti esimest õitsengut tähistas iseseisva templitüübi peripteeri väljaarenemine. Tõenäoliselt on peripteer välja arenenud palee megaronist. Vanimad peripteerid kuuluvad IX ja VIII sajandisse e.m.a. Kreeka templi peamine väärtus seisneb selle kunstilises täiuses. Kreeka tempel on mõeldud majana, piirdeaiana ja kattena jumalust kujutavale skulptuurile. Kreeka tempel ei hoia midagi saladuses. Kõik ruumid on avatud. Templi sambad on paigutatud ümber tsella (naosi) mille müürid ümbritsevad jumaluse staatuat. Põhiplaanilt on tempel ristkülik, millel on tihe seos inimesega: tuumaks inimese kuju, mõõtühikuks inimese jalg, sambad olid inimese võrdkujud. Igal üksikosal oli oma kindel eesmärk. Peaaegu kõik templi osade mõõtmed on allutatud kindlale seaduspärasusele. Smissi kõrgus on pool samba kõrgusest, sammaste arv oli pikiküljel kaks korda nii palju kui lühemal küljel pluss üks. Tavaliselt 8X17 või 6X13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
