Eesti keel teiste keelte seas (0)

Keskkool - Eesti keel - Eesti keele ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Milleks meile on vaja keeli?

Lõik failist

Eesti keel
teiste keelte
seas
Kristiina Kesküla Orissaare
Gümnaasium
Milleks meile on vaja keeli?
Keel annab meile võimaluse omavahel suhelda, mõelda ja minevikku mäletada.
Maailmas arvatakse olevat 7000 keelt, kuid ainult 200 on neist arenenud
kultuurkeeled.
Arenenud kultuurkeeled:
●
Ilukirjandus- novellid ja romaanid
●
Kunstid - ooperid ja filmid
●
Teadus- uurimustööd
●
Haridus -koolid
●
Ajakirjandus- ajalehed ja televisioon
Eesti keel
●
Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv
keel.
●
Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.
●
Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1 miljon inimest, kellest enamik elab
Eestis, kus see on ri gikeel.
●

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

krissu1804 Õppematerjali autor

Sisaldab:
milleks meile on vaja keeli?
eesti keele sugulasrahvad
eesti keele omapära
käänamine
eesti kirjakeele sünd
eesti keele uurimine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti murded I konspekt

Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled  vadja;  põhjaeesti;  liivi;  lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine  Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?;  Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded;  Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj);  Keskpõhjaeesti murded;  Põhjaeesti keskmurre;  Eesti ühiskeel;  Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused:  Sakala – Lembitu;  Saaremaa;  Virumaa – soomlaste Viru jmt;  Rävala;  Harju;  Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre?

Keeleteadus

docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega.

Kultuurid ja tavad