Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti keel teiste keelte seas (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks meile on vaja keeli?
Eesti keel 
teiste keelte 
seas

Kristiina Kesküla Orissaare 
Gümnaasium
Milleks meile on vaja keeli?
Keel annab meile võimaluse omavahel suhelda, mõelda ja  minevikku  mäletada. 
Maailmas arvatakse olevat 7000 keelt, kuid ainult 200 on neist arenenud 
kultuurkeeled.
Arenenud kultuurkeeled:                          

Ilukirjandus-  novellid  ja romaanid

Kunstid  - ooperid ja filmid

Teadus- uurimustööd

Haridus -koolid

Ajakirjandus- ajalehed ja televisioon
Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv 
keel. 

Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled  vadja  ja liivi keel.

Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1 miljon inimest, kellest enamik elab 
Eestis, kus see on ri gikeel. 

2012. aasta seisuga kõneles eesti keelt emakeelena hinnanguliselt 922 000 
inimest Eestis ja 160 000 mujal maailmas. 

Võõrkeelena kõneles 2012. aasta seisuga eesti keelt 168 000 inimest.
Eesti keele sugulaskeeled
18. ja 19.sajandil tegid keeleteadlased kindlaks, et eesti keel kuulub Uuraali keelte 
hulka..
Ungari keeel on kõige suuremaarvulisem suguluskeel.
Ungari keele kõnelejaid on 14,5 miljonit.
Eesti keele kõige lähemad sugulased on

Vadja kee                             Liivi keel

Karjala  keel                           Vepsa  keel 

Isuri  keel                               Soome keel
Eesti keele omapära

Eesti keele  omased  jooned

Eesti keeles ei ole eraldi tuleviku vorme tulevikule osutamiseks kasutame 
ajamäärusi

Eesti keeles ei ole  nais -ja meessoo kohta erinevat asesõna

3väldet

14käänet

Liitsõnade  rohkus

Tagasõnad
Käänamine
Eesti kirjakeele sünd
●  13.sajand-esimesed kirjalikud ülestähendused eesti keele kohta

16.sajand-ilmusid esimesed eestikeelsed usutekstid

17.sajand- hakkasid arenema Põhja-Eesti ja Lõuna-eestikirjakeel, koostati 
esimesed eesti keele grammatika sõnaraamatud

18.sajand- ilmus esimene põhjakeelne  piibel

19.sajand-Eesti keel muudeti häälduspärasemaks.

20.sajand- algas kirjakeele ühtlustamine ja  rikastamine
Eesti keele  uurimine

Eesti keele  uurimine  on keeleteaduse haru, mis uurib eesti keele ehitust, 
grammatikat, sõnavara, ajalugu, kasutamist jm  aspekte .

 See on osa fennougristikast ja fennistikast.

Tänapäeval uuritakse eesti keelt Eesti Keele Instituudis Tal innas, Tartu Ülikoolis, 
Tal inna Ülikoolis ja mitmetes teistes teadusasutustes üle maailma.
Eesti teistest rahvustest elanike eesti 
keele oskus

Eesti teistest rahvustest elanike hulgas on enda hinnangul
akti vse eesti keele oskusega inimesi 37% , passi vse eesti
keele oskusega inimesi 48% ning eesti keelt mitte valdavaid
inimesi 15%. Võrreldes 2011. aastaga on vähenenud eesti
keelt mittevaldavate ja suurenenud aktiivse eesti keele
oskusega inimeste osakaal.
Eesti murded
1) saarte murre  - puudub õ-vokaal, selle asemel on ö (nt söber), on laulev 
intonatsioon;
2) idamurre  - o-hääliku asendamine õ-ga (nt õlema); d säilimine laadivahelduslikes 
sõnades (nt padas ´ pajas ´);
3) läänemurre  - b esinemine v asemel (kibi `kivi`);
4) kirderannikumurre  - vältevahelduse puudumine, kõik sõnad on kolmandas vältes 
5) keskmurre - eesti kirjakeele aluseks, diftongide kasutamine pikkade vokaalide 
asemel (nt moa `maa`);
6) Tartu murre  - tugevaastmelise vokaalmitmuse esinemine (lehtist `lehtedest`);
7)  Mulgi  murre - e esinemine a asemel (nt kirjuteme `kirjutame`);
8) Võru murre  - he-tunnuseline sisseütlev kääne (nt huunõhe `hoonesse`); h 
esinemine seesütlevas käändes (nt mõtsah `metsas`).
Eesti keele areng tänapäeval
● Eesti keel sarnaselt islandi keelega, on üks väiksematest keeltest, mis toimib 
ametliku  keelena. 

Kasutatakse meedias, kirjanduses, teatris, koolis jne.

Eesti keele kõnelejaid on vähe, aga seda reostab släng,  argikeel  taab me 
emakeele.

Argikeelt ei tohi kasutada koolis, vastuvõtudel ja kõnepuldis.
Kasutatud allikad
http://www.e-ope.khk.ee/ek/2013/eesti_sonavara/sonavara_rikastamise_viisid/eest
i_murded.html
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keel
https://prezi.com/exnpt08ucr__/eesti-keel-teiste-keelte-seas/
https://prezi.com/zy8gfbu5drxm/eesti-keel-teiste-keelte-seas-kokkuvote/
Aitäh!

Document Outline

  • Slide 1
  • Milleks meile on vaja keeli?
  • Eesti keel
  • Eesti keele sugulaskeeled
  • Eesti keele omapära
  • Käänamine
  • Eesti kirjakeele sünd
  • Eesti keele uurimine
  • Eesti teistest rahvustest elanike eesti keele oskus
  • Eesti murded
  • Slide 11
  • Eesti keele areng tänapäeval
  • Kasutatud allikad
  • Slide 14
Vasakule Paremale
Eesti keel teiste keelte seas #1 Eesti keel teiste keelte seas #2 Eesti keel teiste keelte seas #3 Eesti keel teiste keelte seas #4 Eesti keel teiste keelte seas #5 Eesti keel teiste keelte seas #6 Eesti keel teiste keelte seas #7 Eesti keel teiste keelte seas #8 Eesti keel teiste keelte seas #9 Eesti keel teiste keelte seas #10 Eesti keel teiste keelte seas #11 Eesti keel teiste keelte seas #12 Eesti keel teiste keelte seas #13 Eesti keel teiste keelte seas #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor krissu1804 Õppematerjali autor
Sisaldab:
milleks meile on vaja keeli?
eesti keele sugulasrahvad
eesti keele omapära
käänamine
eesti kirjakeele sünd
eesti keele uurimine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Eesti murded I konspekt
30
docx

Eesti murded I konspekt

Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled  vadja;  põhjaeesti;  liivi;  lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine  Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?;  Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded;  Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj);  Keskpõhjaeesti murded;  Põhjaeesti keskmurre;  Eesti ühiskeel;  Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused:  Sakala – Lembitu;  Saaremaa;  Virumaa – soomlaste Viru jmt;  Rävala;  Harju;  Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre?

Keeleteadus
Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega.

Kultuurid ja tavad



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun