Nimisõnatuletus (2)

Tuletised võimaldavad: 1. Nimetada asju ja nähtusi neile iseloomuliku tu nnuse järgi 2. Märkida kogu 3. Väljendada naissugu 4. Väljendada suhtumist ja hinnangut ning täpsustada suurust. 1. Asju ja nähtusi märkivad tuletised; kõige rohkem liiteid. Tegevuse väljendamine: mine-liiteline teonimi. TEGEVUS: -mine: istumine, sittumine, -us: armastus, sittus, -e: oie, ohe, -n: sahin , kahin, -ng: jooming, sööming, -u: sadu, vedu, -k: müük, püük. ühend- ja väljendverbidele vastavad teonimed kirjutatakse harilikult kokku, pikema laiendi puhul ka lahku: pealt vaatama – pealtvaatamine, üles tõusma – ülestõusmine, jalga laskma – jalgalaskmine, kõrvuti seisma – kõrvuti seismine , pead murdma – peamurdmine, vägikaigast vedama – vägikaika vedamine . Võib täita kaht erinevat rolli: 1. Olla ühendverbi osa – määrsõna 2. Olla nimisõna juurde kuuluv tegusõna. :vastu seisma – vastu seismine – uuenduste vastu seismine. Tegevusnimed kirjutatakse –mine liitega lahku: magama heitmine – magada tahtmine. Abstraktse tähendusega nimisõnad: -us, -mus, -lus ja –ndus. –us: omadusnimed; tark+us, nõrk+us, vaene- vaes+us. –lik+-us = - LIKKUS . Kahekordne k säiliks kõigis käänetes! v-, tav- ja tud: tundud mees – mehe tuntus. Kristus, tardumus, supindus. Isiku väljendamine: ISIK: -ja; õpetaja, - lane ; sugulane, -line; külaline, -kas; poolakas, -u(r); kalur, diskor, -nik; piltnik, -(i)k; saunik, -mik: habemik, -al: treial, -ne; karjane , -ard; logard, -is; eputis , -sk; lorask, -m; luiskam, -us; kerjus , -nd; usund . Kui lihtmineviku tunnus on i, siis eelneb i ka tegijanimele –ja. Põhimõtted: 1. Nimest moodustatud tuletised on alati väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Dehli –dehlilane, Muhu – muhulane. 2. Võõrnime kuju säilib üldjuhul ka tuletises. Rostock – rostocklane 3. Sidekriipsuga nimest moodustatud tuletis on üks sõna. Kohtla-Järve – kohtlajärvelane. 4. Mitmesõnalisest nimest moodustatud tuletis on üldjuhul üks sõna. Must meri – mustamerelane. 5. Kui nimi lõpeb ia-ga, siis langeb –ia liite ees harilikult välja. Bulgaaria –bulgaarlane. Argikeel /släng, markeeritud stiil; reaalikas, maakas . Kirjakeel, neutraalne stiil: reaalkooli õpilane, maainimene . ESE, LOOM, TAIM vms: -i: osuti, -ja: avaja , -kas: purjekas , -k: sõiduk, -ik: kandik , -mik: lugemik , -nik:hapnik, - lane : mesilane , -line: sajaline, (u)r: kallur , -e:kate, -el: keetel, -is: elatis , -us:sõrmus, -ts:vehits, -nd:malend. Släng: jutukas , näpukas, kirjakeeles juturaamat ja näpuviga. Koha väljendamine: -la:söökla, -k: seljak , -ik: madalik , -mik:lahkmik, -stik:kõrgustik, -stu: haljastu, -mu:elamu. Rühma ja kogu märkivad tuletised. õigekirjutuse ja keelsuse juhtumid : 1.tuletusalus lõpeb k-ga, siis kond-liitelises tuletistes tuletustüve ja sufiksi liitumispiiril alati kk: ametnik – ametnikkond.2. kaashäälikuühendis tuleb iga häälik kirjutada ühe tähega: lipp -lipkond. 3. Kui tuletusaluseks on tugevneva astmevaheldusega: kombe-kombestik. Naissugu väljendavad tuletised: -nna ja –tar. Suhtumist ja mõõtmelist väiksust väljendavad tuletised. –kene. Majake -majakene.
Tuletised võimaldavad: 1. Nimetada asju ja nähtusi neile iseloomuliku tu nnuse järgi 2. Märkida kogu 3. Väljendada naissugu 4. Väljendada suhtumist ja hinnangut ning täpsustada suurust. 1. Asju ja nähtusi märkivad tuletised; kõige rohkem liiteid. Tegevuse väljendamine: mine-liiteline teonimi. TEGEVUS: -mine: istumine, sittumine, -us: armastus, sittus, -e: oie, ohe, -n: sahin, kahin, -ng: jooming, sööming, -u: sadu, vedu, -k: müük, püük. ühend- ja väljendverbidele vastavad teonimed kirjutatakse harilikult kokku, pikema laiendi puhul ka lahku: pealt vaatama – pealtvaatamine, üles tõusma – ülestõusmine, jalga laskma – jalgalaskmine, kõrvuti seisma – kõrvuti seismine, pead murdma – peamurdmine, vägikaigast vedama – vägikaika vedamine. Võib täita kaht erinevat rolli: 1. Olla ühendverbi osa – määrsõna 2. Olla nimisõna juurde kuuluv tegusõna. :vastu seisma – vastu seismine – uuenduste vastu seismine. Tegevusnimed kirjutatakse –mine liitega lahku: magama heitmine – magada tahtmine. Abstraktse tähendusega nimisõnad: -us, -mus, -lus ja –ndus. –us: omadusnimed; tark+us, nõrk+us, vaene- vaes+us. –lik+-us = -LIKKUS. Kahekordne k säiliks kõigis käänetes! v-, tav- ja tud: tundud mees – mehe tuntus. Kristus, tardumus, supindus. Isiku väljendamine: ISIK: -ja; õpetaja, -lane; sugulane, -line; külaline, -kas; poolakas, -u(r); kalur, diskor, -nik; piltnik, -(i)k; saunik, -mik: habemik, -al: treial, -ne; karjane, -ard; logard, -is; eputis, -sk; lorask, -m; luiskam, -us; kerjus, -nd; usund. Kui lihtmineviku tunnus on i, siis eelneb i ka tegijanimele –ja. Põhimõtted: 1. Nimest moodustatud tuletised on alati väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Dehli –dehlilane, Muhu – muhulane. 2. Võõrnime kuju säilib üldjuhul ka tuletises. Rostock – rostocklane 3. Sidekriipsuga nimest moodustatud tuletis on üks sõna. Kohtla-Järve – kohtlajärvelane. 4. Mitmesõnalisest nimest moodustatud tuletis on üldjuhul üks sõna. Must meri – mustamerelane. 5. Kui nimi lõpeb ia-ga, siis langeb –ia liite ees harilikult välja. Bulgaaria –bulgaarlane. Argikeel/släng, markeeritud stiil; reaalikas, maakas. Kirjakeel, neutraalne stiil: reaalkooli õpilane, maainimene. ESE, LOOM, TAIM vms: -i: osuti, -ja: avaja, -kas: purjekas, -k: sõiduk, -ik:kandik, -mik:lugemik, -nik:hapnik, -lane:mesilane, -line: sajaline, (u)r: kallur, -e:kate, -el: keetel, -is:elatis, -us:sõrmus, -ts:vehits, -nd:malend. Släng: jutukas, näpukas, kirjakeeles juturaamat ja näpuviga. Koha väljendamine: -la:söökla, -k:seljak, -ik:madalik, -mik:lahkmik, -stik:kõrgustik, -stu: haljastu, -mu:elamu. Rühma ja kogu märkivad tuletised. õigekirjutuse ja keelsuse juhtumid: 1.tuletusalus lõpeb k-ga, siis kond-liitelises tuletistes tuletustüve ja sufiksi liitumispiiril alati kk: ametnik – ametnikkond.2. kaashäälikuühendis tuleb iga häälik kirjutada ühe tähega: lipp-lipkond. 3. Kui tuletusaluseks on tugevneva astmevaheldusega: kombe-kombestik. Naissugu väljendavad tuletised: -nna ja –tar. Suhtumist ja mõõtmelist väiksust väljendavad tuletised. –kene. Majake-majakene.
Tuletised võimaldavad: 1. Nimetada asju ja nähtusi neile iseloomuliku tu nnuse järgi 2. Märkida kogu 3. Väljendada naissugu 4. Väljendada suhtumist ja hinnangut ning täpsustada suurust. 1. Asju ja nähtusi märkivad tuletised; kõige rohkem liiteid. Tegevuse väljendamine: mine-liiteline teonimi. TEGEVUS: -mine: istumine, sittumine, -us: armastus, sittus, -e: oie, ohe, -n: sahin, kahin, -ng: jooming, sööming, -u: sadu, vedu, -k: müük, püük. ühend- ja väljendverbidele vastavad teonimed kirjutatakse harilikult kokku, pikema laiendi puhul ka lahku: pealt vaatama – pealtvaatamine, üles tõusma – ülestõusmine, jalga laskma – jalgalaskmine, kõrvuti seisma – kõrvuti seismine, pead murdma – peamurdmine, vägikaigast vedama – vägikaika vedamine. Võib täita kaht erinevat rolli: 1. Olla ühendverbi osa – määrsõna 2. Olla nimisõna juurde kuuluv tegusõna. :vastu seisma – vastu seismine – uuenduste vastu seismine. Tegevusnimed kirjutatakse –mine liitega lahku: magama heitmine – magada tahtmine. Abstraktse tähendusega nimisõnad: -us, -mus, -lus ja –ndus. –us: omadusnimed; tark+us, nõrk+us, vaene- vaes+us. –lik+-us = -LIKKUS. Kahekordne k säiliks kõigis käänetes! v-, tav- ja tud: tundud mees – mehe tuntus. Kristus, tardumus, supindus. Isiku väljendamine: ISIK: -ja; õpetaja, -lane; sugulane, -line; külaline, -kas; poolakas, -u(r); kalur, diskor, -nik; piltnik, -(i)k; saunik, -mik: habemik, -al: treial, -ne; karjane, -ard; logard, -is; eputis, -sk; lorask, -m; luiskam, -us; kerjus, -nd; usund. Kui lihtmineviku tunnus on i, siis eelneb i ka tegijanimele –ja. Põhimõtted: 1. Nimest moodustatud tuletised on alati väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Dehli –dehlilane, Muhu – muhulane. 2. Võõrnime kuju säilib üldjuhul ka tuletises. Rostock – rostocklane 3. Sidekriipsuga nimest moodustatud tuletis on üks sõna. Kohtla-Järve – kohtlajärvelane. 4. Mitmesõnalisest nimest moodustatud tuletis on üldjuhul üks sõna. Must meri – mustamerelane. 5. Kui nimi lõpeb ia-ga, siis langeb –ia liite ees harilikult välja. Bulgaaria –bulgaarlane. Argikeel/släng, markeeritud stiil; reaalikas, maakas. Kirjakeel, neutraalne stiil: reaalkooli õpilane, maainimene. ESE, LOOM, TAIM vms: -i: osuti, -ja: avaja, -kas: purjekas, -k: sõiduk, -ik:kandik, -mik:lugemik, -nik:hapnik, -lane:mesilane, -line: sajaline, (u)r: kallur, -e:kate, -el: keetel, -is:elatis, -us:sõrmus, -ts:vehits, -nd:malend. Släng: jutukas, näpukas, kirjakeeles juturaamat ja näpuviga. Koha väljendamine: -la:söökla, -k:seljak, -ik:madalik, -mik:lahkmik, -stik:kõrgustik, -stu: haljastu, -mu:elamu. Rühma ja kogu märkivad tuletised. õigekirjutuse ja keelsuse juhtumid: 1.tuletusalus lõpeb k-ga, siis kond-liitelises tuletistes tuletustüve ja sufiksi liitumispiiril alati kk: ametnik – ametnikkond.2. kaashäälikuühendis tuleb iga häälik kirjutada ühe tähega: lipp-lipkond. 3. Kui tuletusaluseks on tugevneva astmevaheldusega: kombe-kombestik. Naissugu väljendavad tuletised: -nna ja –tar. Suhtumist ja mõõtmelist väiksust väljendavad tuletised. –kene. Majake-majakene.
Tuletised võimaldavad: 1. Nimetada asju ja nähtusi neile iseloomuliku tu nnuse järgi 2. Märkida kogu 3. Väljendada naissugu 4. Väljendada suhtumist ja hinnangut ning täpsustada suurust. 1. Asju ja nähtusi märkivad tuletised; kõige rohkem liiteid. Tegevuse väljendamine: mine-liiteline teonimi. TEGEVUS: -mine: istumine, sittumine, -us: armastus, sittus, -e: oie, ohe, -n: sahin, kahin, -ng: jooming, sööming, -u: sadu, vedu, -k: müük, püük. ühend- ja väljendverbidele vastavad teonimed kirjutatakse harilikult kokku, pikema laiendi puhul ka lahku: pealt vaatama – pealtvaatamine, üles tõusma – ülestõusmine, jalga laskma – jalgalaskmine, kõrvuti seisma – kõrvuti seismine, pead murdma – peamurdmine, vägikaigast vedama – vägikaika vedamine. Võib täita kaht erinevat rolli: 1. Olla ühendverbi osa – määrsõna 2. Olla nimisõna juurde kuuluv tegusõna. :vastu seisma – vastu seismine – uuenduste vastu seismine. Tegevusnimed kirjutatakse –mine liitega lahku: magama heitmine – magada tahtmine. Abstraktse tähendusega nimisõnad: -us, -mus, -lus ja –ndus. –us: omadusnimed; tark+us, nõrk+us, vaene- vaes+us. –lik+-us = -LIKKUS. Kahekordne k säiliks kõigis käänetes! v-, tav- ja tud: tundud mees – mehe tuntus. Kristus, tardumus, supindus. Isiku väljendamine: ISIK: -ja; õpetaja, -lane; sugulane, -line; külaline, -kas; poolakas, -u(r); kalur, diskor, -nik; piltnik, -(i)k; saunik, -mik: habemik, -al: treial, -ne; karjane, -ard; logard, -is; eputis, -sk; lorask, -m; luiskam, -us; kerjus, -nd; usund. Kui lihtmineviku tunnus on i, siis eelneb i ka tegijanimele –ja. Põhimõtted: 1. Nimest moodustatud tuletised on alati väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Dehli –dehlilane, Muhu – muhulane. 2. Võõrnime kuju säilib üldjuhul ka tuletises. Rostock – rostocklane 3. Sidekriipsuga nimest moodustatud tuletis on üks sõna. Kohtla-Järve – kohtlajärvelane. 4. Mitmesõnalisest nimest moodustatud tuletis on üldjuhul üks sõna. Must meri – mustamerelane. 5. Kui nimi lõpeb ia-ga, siis langeb –ia liite ees harilikult välja. Bulgaaria –bulgaarlane. Argikeel/släng, markeeritud stiil; reaalikas, maakas. Kirjakeel, neutraalne stiil: reaalkooli õpilane, maainimene. ESE, LOOM, TAIM vms: -i: osuti, -ja: avaja, -kas: purjekas, -k: sõiduk, -ik:kandik, -mik:lugemik, -nik:hapnik, -lane:mesilane, -line: sajaline, (u)r: kallur, -e:kate, -el: keetel, -is:elatis, -us:sõrmus, -ts:vehits, -nd:malend. Släng: jutukas, näpukas, kirjakeeles juturaamat ja näpuviga. Koha väljendamine: -la:söökla, -k:seljak, -ik:madalik, -mik:lahkmik, -stik:kõrgustik, -stu: haljastu, -mu:elamu. Rühma ja kogu märkivad tuletised. õigekirjutuse ja keelsuse juhtumid: 1.tuletusalus lõpeb k-ga, siis kond-liitelises tuletistes tuletustüve ja sufiksi liitumispiiril alati kk: ametnik – ametnikkond.2. kaashäälikuühendis tuleb iga häälik kirjutada ühe tähega: lipp-lipkond. 3. Kui tuletusaluseks on tugevneva astmevaheldusega: kombe-kombestik. Naissugu väljendavad tuletised: -nna ja –tar. Suhtumist ja mõõtmelist väiksust väljendavad tuletised. –kene. Majake-majakene.
Tuletised võimaldavad: 1. Nimetada asju ja nähtusi neile iseloomuliku tu nnuse järgi 2. Märkida kogu 3. Väljendada naissugu 4. Väljendada suhtumist ja hinnangut ning täpsustada suurust. 1. Asju ja nähtusi märkivad tuletised; kõige rohkem liiteid. Tegevuse väljendamine: mine-liiteline teonimi. TEGEVUS: -mine: istumine, sittumine, -us: armastus, sittus, -e: oie, ohe, -n: sahin, kahin, -ng: jooming, sööming, -u: sadu, vedu, -k: müük, püük. ühend- ja väljendverbidele vastavad teonimed kirjutatakse harilikult kokku, pikema laiendi puhul ka lahku: pealt vaatama – pealtvaatamine, üles tõusma – ülestõusmine, jalga laskma – jalgalaskmine, kõrvuti seisma – kõrvuti seismine, pead murdma – peamurdmine, vägikaigast vedama – vägikaika vedamine. Võib täita kaht erinevat rolli: 1. Olla ühendverbi osa – määrsõna 2. Olla nimisõna juurde kuuluv tegusõna. :vastu seisma – vastu seismine – uuenduste vastu seismine. Tegevusnimed kirjutatakse –mine liitega lahku: magama heitmine – magada tahtmine. Abstraktse tähendusega nimisõnad: -us, -mus, -lus ja –ndus. –us: omadusnimed; tark+us, nõrk+us, vaene- vaes+us. –lik+-us = -LIKKUS. Kahekordne k säiliks kõigis käänetes! v-, tav- ja tud: tundud mees – mehe tuntus. Kristus, tardumus, supindus. Isiku väljendamine: ISIK: -ja; õpetaja, -lane; sugulane, -line; külaline, -kas; poolakas, -u(r); kalur, diskor, -nik; piltnik, -(i)k; saunik, -mik: habemik, -al: treial, -ne; karjane, -ard; logard, -is; eputis, -sk; lorask, -m; luiskam, -us; kerjus, -nd; usund. Kui lihtmineviku tunnus on i, siis eelneb i ka tegijanimele –ja. Põhimõtted: 1. Nimest moodustatud tuletised on alati väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Dehli –dehlilane, Muhu – muhulane. 2. Võõrnime kuju säilib üldjuhul ka tuletises. Rostock – rostocklane 3. Sidekriipsuga nimest moodustatud tuletis on üks sõna. Kohtla-Järve – kohtlajärvelane. 4. Mitmesõnalisest nimest moodustatud tuletis on üldjuhul üks sõna. Must meri – mustamerelane. 5. Kui nimi lõpeb ia-ga, siis langeb –ia liite ees harilikult välja. Bulgaaria –bulgaarlane. Argikeel/släng, markeeritud stiil; reaalikas, maakas. Kirjakeel, neutraalne stiil: reaalkooli õpilane, maainimene. ESE, LOOM, TAIM vms: -i: osuti, -ja: avaja, -kas: purjekas, -k: sõiduk, -ik:kandik, -mik:lugemik, -nik:hapnik, -lane:mesilane, -line: sajaline, (u)r: kallur, -e:kate, -el: keetel, -is:elatis, -us:sõrmus, -ts:vehits, -nd:malend. Släng: jutukas, näpukas, kirjakeeles juturaamat ja näpuviga. Koha väljendamine: -la:söökla, -k:seljak, -ik:madalik, -mik:lahkmik, -stik:kõrgustik, -stu: haljastu, -mu:elamu. Rühma ja kogu märkivad tuletised. õigekirjutuse ja keelsuse juhtumid: 1.tuletusalus lõpeb k-ga, siis kond-liitelises tuletistes tuletustüve ja sufiksi liitumispiiril alati kk: ametnik – ametnikkond.2. kaashäälikuühendis tuleb iga häälik kirjutada ühe tähega: lipp-lipkond. 3. Kui tuletusaluseks on tugevneva astmevaheldusega: kombe-kombestik. Naissugu väljendavad tuletised: -nna ja –tar. Suhtumist ja mõõtmelist väiksust väljendavad tuletised. –kene. Majake-majakene.
Tuletised võimaldavad: 1. Nimetada asju ja nähtusi neile iseloomuliku tu nnuse järgi 2. Märkida kogu 3. Väljendada naissugu 4. Väljendada suhtumist ja hinnangut ning täpsustada suurust. 1. Asju ja nähtusi märkivad tuletised; kõige rohkem liiteid. Tegevuse väljendamine: mine-liiteline teonimi. TEGEVUS: -mine: istumine, sittumine, -us: armastus, sittus, -e: oie, ohe, -n: sahin, kahin, -ng: jooming, sööming, -u: sadu, vedu, -k: müük, püük. ühend- ja väljendverbidele vastavad teonimed kirjutatakse harilikult kokku, pikema laiendi puhul ka lahku: pealt vaatama – pealtvaatamine, üles tõusma – ülestõusmine, jalga laskma – jalgalaskmine, kõrvuti seisma – kõrvuti seismine, pead murdma – peamurdmine, vägikaigast vedama – vägikaika vedamine. Võib täita kaht erinevat rolli: 1. Olla ühendverbi osa – määrsõna 2. Olla nimisõna juurde kuuluv tegusõna. :vastu seisma – vastu seismine – uuenduste vastu seismine. Tegevusnimed kirjutatakse –mine liitega lahku: magama heitmine – magada tahtmine. Abstraktse tähendusega nimisõnad: -us, -mus, -lus ja –ndus. –us: omadusnimed; tark+us, nõrk+us, vaene- vaes+us. –lik+-us = -LIKKUS. Kahekordne k säiliks kõigis käänetes! v-, tav- ja tud: tundud mees – mehe tuntus. Kristus, tardumus, supindus. Isiku väljendamine: ISIK: -ja; õpetaja, -lane; sugulane, -line; külaline, -kas; poolakas, -u(r); kalur, diskor, -nik; piltnik, -(i)k; saunik, -mik: habemik, -al: treial, -ne; karjane, -ard; logard, -is; eputis, -sk; lorask, -m; luiskam, -us; kerjus, -nd; usund. Kui lihtmineviku tunnus on i, siis eelneb i ka tegijanimele –ja. Põhimõtted: 1. Nimest moodustatud tuletised on alati väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Dehli –dehlilane, Muhu – muhulane. 2. Võõrnime kuju säilib üldjuhul ka tuletises. Rostock – rostocklane 3. Sidekriipsuga nimest moodustatud tuletis on üks sõna. Kohtla-Järve – kohtlajärvelane. 4. Mitmesõnalisest nimest moodustatud tuletis on üldjuhul üks sõna. Must meri – mustamerelane. 5. Kui nimi lõpeb ia-ga, siis langeb –ia liite ees harilikult välja. Bulgaaria –bulgaarlane. Argikeel/släng, markeeritud stiil; reaalikas, maakas. Kirjakeel, neutraalne stiil: reaalkooli õpilane, maainimene. ESE, LOOM, TAIM vms: -i: osuti, -ja: avaja, -kas: purjekas, -k: sõiduk, -ik:kandik, -mik:lugemik, -nik:hapnik, -lane:mesilane, -line: sajaline, (u)r: kallur, -e:kate, -el: keetel, -is:elatis, -us:sõrmus, -ts:vehits, -nd:malend. Släng: jutukas, näpukas, kirjakeeles juturaamat ja näpuviga. Koha väljendamine: -la:söökla, -k:seljak, -ik:madalik, -mik:lahkmik, -stik:kõrgustik, -stu: haljastu, -mu:elamu. Rühma ja kogu märkivad tuletised. õigekirjutuse ja keelsuse juhtumid: 1.tuletusalus lõpeb k-ga, siis kond-liitelises tuletistes tuletustüve ja sufiksi liitumispiiril alati kk: ametnik – ametnikkond.2. kaashäälikuühendis tuleb iga häälik kirjutada ühe tähega: lipp-lipkond. 3. Kui tuletusaluseks on tugevneva astmevaheldusega: kombe-kombestik. Naissugu väljendavad tuletised: -nna ja –tar. Suhtumist ja mõõtmelist väiksust väljendavad tuletised. –kene. Majake-majakene.
Tuletised võimaldavad: 1. Nimetada asju ja nähtusi neile iseloomuliku tu nnuse järgi 2. Märkida kogu 3. Väljendada naissugu 4. Väljendada suhtumist ja hinnangut ning täpsustada suurust. 1. Asju ja nähtusi märkivad tuletised; kõige rohkem liiteid. Tegevuse väljendamine: mine-liiteline teonimi. TEGEVUS: -mine: istumine, sittumine, -us: armastus, sittus, -e: oie, ohe, -n: sahin, kahin, -ng: jooming, sööming, -u: sadu, vedu, -k: müük, püük. ühend- ja väljendverbidele vastavad teonimed kirjutatakse harilikult kokku, pikema laiendi puhul ka lahku: pealt vaatama – pealtvaatamine, üles tõusma – ülestõusmine, jalga laskma – jalgalaskmine, kõrvuti seisma – kõrvuti seismine, pead murdma – peamurdmine, vägikaigast vedama – vägikaika vedamine. Võib täita kaht erinevat rolli: 1. Olla ühendverbi osa – määrsõna 2. Olla nimisõna juurde kuuluv tegusõna. :vastu seisma – vastu seismine – uuenduste vastu seismine. Tegevusnimed kirjutatakse –mine liitega lahku: magama heitmine – magada tahtmine. Abstraktse tähendusega nimisõnad: -us, -mus, -lus ja –ndus. –us: omadusnimed; tark+us, nõrk+us, vaene- vaes+us. –lik+-us = -LIKKUS. Kahekordne k säiliks kõigis käänetes! v-, tav- ja tud: tundud mees – mehe tuntus. Kristus, tardumus, supindus. Isiku väljendamine: ISIK: -ja; õpetaja, -lane; sugulane, -line; külaline, -kas; poolakas, -u(r); kalur, diskor, -nik; piltnik, -(i)k; saunik, -mik: habemik, -al: treial, -ne; karjane, -ard; logard, -is; eputis, -sk; lorask, -m; luiskam, -us; kerjus, -nd; usund. Kui lihtmineviku tunnus on i, siis eelneb i ka tegijanimele –ja. Põhimõtted: 1. Nimest moodustatud tuletised on alati väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Dehli –dehlilane, Muhu – muhulane. 2. Võõrnime kuju säilib üldjuhul ka tuletises. Rostock – rostocklane 3. Sidekriipsuga nimest moodustatud tuletis on üks sõna. Kohtla-Järve – kohtlajärvelane. 4. Mitmesõnalisest nimest moodustatud tuletis on üldjuhul üks sõna. Must meri – mustamerelane. 5. Kui nimi lõpeb ia-ga, siis langeb –ia liite ees harilikult välja. Bulgaaria –bulgaarlane. Argikeel/släng, markeeritud stiil; reaalikas, maakas. Kirjakeel, neutraalne stiil: reaalkooli õpilane, maainimene. ESE, LOOM, TAIM vms: -i: osuti, -ja: avaja, -kas: purjekas, -k: sõiduk, -ik:kandik, -mik:lugemik, -nik:hapnik, -lane:mesilane, -line: sajaline, (u)r: kallur, -e:kate, -el: keetel, -is:elatis, -us:sõrmus, -ts:vehits, -nd:malend. Släng: jutukas, näpukas, kirjakeeles juturaamat ja näpuviga. Koha väljendamine: -la:söökla, -k:seljak, -ik:madalik, -mik:lahkmik, -stik:kõrgustik, -stu: haljastu, -mu:elamu. Rühma ja kogu märkivad tuletised. õigekirjutuse ja keelsuse juhtumid: 1.tuletusalus lõpeb k-ga, siis kond-liitelises tuletistes tuletustüve ja sufiksi liitumispiiril alati kk: ametnik – ametnikkond.2. kaashäälikuühendis tuleb iga häälik kirjutada ühe tähega: lipp-lipkond. 3. Kui tuletusaluseks on tugevneva astmevaheldusega: kombe-kombestik. Naissugu väljendavad tuletised: -nna ja –tar. Suhtumist ja mõõtmelist väiksust väljendavad tuletised. –kene. Majake-majakene.
Tuletised võimaldavad: 1. Nimetada asju ja nähtusi neile iseloomuliku tu nnuse järgi 2. Märkida kogu 3. Väljendada naissugu 4. Väljendada suhtumist ja hinnangut ning täpsustada suurust. 1. Asju ja nähtusi märkivad tuletised; kõige rohkem liiteid. Tegevuse väljendamine: mine-liiteline teonimi. TEGEVUS: -mine: istumine, sittumine, -us: armastus, sittus, -e: oie, ohe, -n: sahin, kahin, -ng: jooming, sööming, -u: sadu, vedu, -k: müük, püük. ühend- ja väljendverbidele vastavad teonimed kirjutatakse harilikult kokku, pikema laiendi puhul ka lahku: pealt vaatama – pealtvaatamine, üles tõusma – ülestõusmine, jalga laskma – jalgalaskmine, kõrvuti seisma – kõrvuti seismine, pead murdma – peamurdmine, vägikaigast vedama – vägikaika vedamine. Võib täita kaht erinevat rolli: 1. Olla ühendverbi osa – määrsõna 2. Olla nimisõna juurde kuuluv tegusõna. :vastu seisma – vastu seismine – uuenduste vastu seismine. Tegevusnimed kirjutatakse –mine liitega lahku: magama heitmine – magada tahtmine. Abstraktse tähendusega nimisõnad: -us, -mus, -lus ja –ndus. –us: omadusnimed; tark+us, nõrk+us, vaene- vaes+us. –lik+-us = -LIKKUS. Kahekordne k säiliks kõigis käänetes! v-, tav- ja tud: tundud mees – mehe tuntus. Kristus, tardumus, supindus. Isiku väljendamine: ISIK: -ja; õpetaja, -lane; sugulane, -line; külaline, -kas; poolakas, -u(r); kalur, diskor, -nik; piltnik, -(i)k; saunik, -mik: habemik, -al: treial, -ne; karjane, -ard; logard, -is; eputis, -sk; lorask, -m; luiskam, -us; kerjus, -nd; usund. Kui lihtmineviku tunnus on i, siis eelneb i ka tegijanimele –ja. Põhimõtted: 1. Nimest moodustatud tuletised on alati väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Dehli –dehlilane, Muhu – muhulane. 2. Võõrnime kuju säilib üldjuhul ka tuletises. Rostock – rostocklane 3. Sidekriipsuga nimest moodustatud tuletis on üks sõna. Kohtla-Järve – kohtlajärvelane. 4. Mitmesõnalisest nimest moodustatud tuletis on üldjuhul üks sõna. Must meri – mustamerelane. 5. Kui nimi lõpeb ia-ga, siis langeb –ia liite ees harilikult välja. Bulgaaria –bulgaarlane. Argikeel/släng, markeeritud stiil; reaalikas, maakas. Kirjakeel, neutraalne stiil: reaalkooli õpilane, maainimene. ESE, LOOM, TAIM vms: -i: osuti, -ja: avaja, -kas: purjekas, -k: sõiduk, -ik:kandik, -mik:lugemik, -nik:hapnik, -lane:mesilane, -line: sajaline, (u)r: kallur, -e:kate, -el: keetel, -is:elatis, -us:sõrmus, -ts:vehits, -nd:malend. Släng: jutukas, näpukas, kirjakeeles juturaamat ja näpuviga. Koha väljendamine: -la:söökla, -k:seljak, -ik:madalik, -mik:lahkmik, -stik:kõrgustik, -stu: haljastu, -mu:elamu. Rühma ja kogu märkivad tuletised. õigekirjutuse ja keelsuse juhtumid: 1.tuletusalus lõpeb k-ga, siis kond-liitelises tuletistes tuletustüve ja sufiksi liitumispiiril alati kk: ametnik – ametnikkond.2. kaashäälikuühendis tuleb iga häälik kirjutada ühe tähega: lipp-lipkond. 3. Kui tuletusaluseks on tugevneva astmevaheldusega: kombe-kombestik. Naissugu väljendavad tuletised: -nna ja –tar. Suhtumist ja mõõtmelist väiksust väljendavad tuletised. –kene. Majake-majakene.